"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
Energeetikaekspert Alar Konist: Elektrikatkestused Venemaa energiasüsteemist lahtiühendamisel on reaalsed (0)
23. september 2022
Alar Konist Foto Mats Õun

Suur risk, et Venemaa ühendab end Balti elektrisüsteemist lahti, on üleval olnud juba alates Ukraina sõja algusest, kui Venemaa loobus majanduslikus kategoorias mõtlemisest. Nüüd võib see iga päev juhtuda. Suurema kahju tekitamiseks pigem valitakse niisugune aeg, kui meie põlevkivijaamad on remondis, välisühendused maas ning energiaga varustamise stabiilsus on häiritud,“ kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli energeetikaprofessor Alar Konist peaminister Kaja Kallase hoiatust võimalikust elektrisüsteemide lahti ühendamisest Venemaast ja elektrikatkestusest.

Konisti sõnul võib katkestus tulla siis, kui me sellisele lahtiühendusele ei jõua operatiivselt reageerida. Siis võib sellele järgneda elektrisüsteemi kas osaline või täielik kokkukukkumine.

Balti riigid on valmis küll üle minema iseseisvale elektrisüsteemile, kuid 12 tunni jooksul selle elluviimine pole sugugi kindel. Võrgu kokkukukkumise vältimiseks on vaja rohkem sünkroonkompensaatoreid kui on Eleringil praegu. Vaja on ka juhitavaid võimsusi ning seda suurema turu jaoks kui praegu Eesti pakub. „Kui Venemaa end lahti ühendab, siis jääb lisaks Balti riikide enda pisikesele turule vaid Soome, kellele Rootsi ise müüb puuduoleva elektri. Norra odav hüdroenergia müüakse hoopis Inglismaale ning sellega meie enam arvestada ei saa,“ selgitas Konist.

Kui meil peaksid põlevkivijaamad minema hooldusesse ning pole jõudnud soetada piisavalt vajalikke sünkroonkompensaatoreid vajaliku inertsi ülevalhoidmiseks, siis on keeruline kogu süsteemi töös hoida, leidis ta.

Samas märkis ta, et peaministri hoiatus võimalike elektrikatkestuste osas on jäänud pigem hiljaks. „Soome ja Rootsi on oma inimesi juba varem hoiatanud, et seoses Venemaalt tuleva energia ärakukkumisega võib esineda elektrikatkestusi ja energiakandjate varustuse häireid. Meil on reaalne oht olemas juba vähemalt 24. veebruarist,“ tõdes Konist.

Roteeruvad alajaamad aitavad hoida elektrisüsteem tervikuna töös

Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on Venemaal võimalik Balti riigid enda elektrisüsteemist lahti ühendada vaid loetud minutiga. Kui see realiseeruks, liituks Eesti 12 tunni jooksul Mandri-Euroopa elektrivõrguga.

Veskimäe hinnangul on säärase ohu realiseerumine varasemast tunduvalt tõenäolisem. „Risk erakorraliseks eraldumisest ühtsest Venemaa elektrisüsteemist on muutunud tõenäolisemaks. See muutus on toimunud üldisest julgeolekuolukorrast tingituna, mitte aga seonduvalt elektriturust,“ lausus ta.

Ta kinnitas, et Elering teeb kõik endast oleneva, et hoida elektrisüsteem tervikuna töös. „See tähendab seda, et meil on Elektrileviga 200 megavati ulatuses alajaamu, mida me siis hakkame roteerima, kui tootmine ei kata tarbimist.“

Lõplikult on Balti riigid Veskimägi selgitusel eraldumiseks valmis 2025. aasta lõpuks, sest see nõuab suuri taristuinvesteeringuid. Varasem, erakorraline eraldamine tähendaks suuri rahalisi kulusid ning suurendaks elektrikatkestuste ohtu. „Kindlasti me saame ka täna hakkama Balti elektrisüsteemi eraldi talitamisega. Aga see tähendaks ilmselgelt lisakulusid tarbijatele,“ märkis Veskimägi.

Valmis reageerima riskidele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar tõi esile, et maailm on pärast 24. veebruari muutunud ja meie idanaaber on muutunud üha ettearvamatumaks. See tähendab, et me peame olema rohkem valmis ette valmistuma ja riskidele reageerima.

„Üldine energiajulgeoleku pilt on selline, et varasemate riskide realiseerumise tõenäosus on kõrgem kui varem,“ rääkis ta pressikonverentsil. „Oleme õnneks valmistunud nendeks riskideks pikka aega. Need tööd on käinud ettevalmistusfaasis 10 aastat. Paar viimast aastat on tehtud ka infrastruktuuri parandusi.“

Sellele vaatamata võib Vene pool meid ühisest sagedusalast välja lülitada. Tatari sõnul kujutab endast Eesti elektrisüsteemile ohtu ka Venemaa võimekus alandada Narva veehoidla taset. „Koostöös Enefit Poweriga oleme sel puhul töötatud välja kolm lahendust: kiire, keskpikk ja pikaajaline lahendus. „Aga me ei taha neid lahendusi detailselt lahata,“ ütles ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.