"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda? (0)
23. september 2022

Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.

Üldised soovitused

  • Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
  • Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
  • Hoolitse, et sul oleks rahakotis varuks sularaha, millega saad soetada hädavajalikku mõne päeva kuni nädala jooksul olukorras, kus elektri- või sidekatkeskuse tõttu kaardimaksed ei toimi.
  • Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit: https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad.
  • Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
  • Käitumisjuhised võimalike kriisidega toimetulekuks leiab siit: https://www.rescue.ee/et/haedaolukorraks-valmisolek-1 
  • Soovitusliku hädaolukorra varu leiab siit: https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu
  • Käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks leiad ka veebilehelt Ole Valmis ning samanimelisest rakendusest: https://www.olevalmis.ee/.

Soovituslik nädalane varu

  • 21 liitrit joogivett
  • pakisupid / püreepulbrid
  • purgisupid ja -toidud
  • kuivikud
  • konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
  • kommid, halvaa, küpsised
  • vajadusel beebitoit
  • taskulamp ja varupatareid
  • patareidel / akudel töötav raadio
  • esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
  • laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
  • küünal ja tikud
  • priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
  • niisked salvrätikud
  • sularaha

Toiduvarud

  • Toidupuudust Eestis ei teki. Varud on olemas nii jaekaupmeestel, hulgikauplejatel, tootjatel kui ka riigil. Mõistlikku toiduvaru võiks iga leibkond omada, aga suuremaid koguseid kokku osta pole mõtet.
  • Eesti toiduga varustatuse taset võib hinnata heaks. Meie tootmisettevõtetes, hulgiladudes ja jaekauplustes on enamlevinud toiduainete kaubagruppe mitme kuu tavatarbimise mahus. Lisaks on enamikus Eesti peredes ka mitme päeva kodune toiduvaru.
  • Riigi toiduvarus on kokku üle 1400 tonni kaupa. Seda hoitakse valmistoidu kujul (konservid, kuivained, teraviljatooted, joogid jms) arvestusega, et varus sisalduv kalorite hulk on piisav kogu elanikkonna toiduvajaduste katteks kolmeks päevaks. Kuna kriisiolukordades ei ole abivajajateks kunagi kogu elanikkond korraga, jagub riigi toiduvaru oluliselt kauemaks.

Vedelkütusevarud

  • Eestis on piisav varu nii bensiini, diislikütust kui reaktiivkütust.
  • Kütusevarusid ladustatakse Eestis, Soomes ja Rootsis.
  • Eestis on 29 autonoomse elektritoitega tanklat ning need paiknevad üle Eesti, kõigis maakondades (vt allolevat kaarti). 
  • Eesti Varude Keskus soovitab kõigil inimestel ja ettevõtetel, kelle jaoks on bensiini või diisli kasutamine kriitilise tähtsusega, omada ka tarbimiskohas piisavat kütuse varu esmaste vajaduste katmiseks.
  • Autonoomne generaatortoide kindlustab tanklas küll pumpade töö, kuid elektrikatkestused võivad kaasa tuua tõrked kaardimaksetes. Seetõttu on hea hoida varuks sularaha või mitme kütusefirma maksekaarte – need toimivad tanklas ka andmesidet mittevajava maksevahendina.

Kuidas koos perega kriisideks valmistuda?

Kriisis alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksid valmis kriisides hakkama saama vähemalt nädala,toimi järgmiselt:

  • Varu koju piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu. Seejuures soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras  ja mis ei rikne liiga kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav ilma valmistamata.
  • Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. lepi nendega kokku, kuidas te omavahel ühendust hoiate. 
  • Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisimate inimeste kontaktandmetest.

Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

  • millal ja kuidas abi kutsuda
  • kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna
  • kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada
  • kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)
  • missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda
  • missugustes olukordades on ohutum jääda koju
  • mida kodust lahkudes kaasa võtta
  • kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.