"Tantsimine on ju kogu inimkonnale üldomane nähtus. Seepärast on tantsukunst ka väga suures osas rahvusvaheline."

Rahvatantsu propageerija Sille Kapper-Tiisler
video Mihhail Kõlvart: Linn on valmis selleks, et kui üks kriis tuleb, siis tulevad ka teised kriisid korraga (0)
23. september 2022

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et linnal on kriisiplaanid juba eelnevalt paika pandud ning tänasel kriisikoosolekul käidi lihtsalt erinevad stsenaariumid taaskord üle ning täpsustati rollijaotust. „Loomulikult linn peab tagama elutähtsaid teenuseid,“ märkis ta. „Sealhulgas ka neid teenuseid, mida pakuvad linna partnerid – vesi, küte ja kui täna on peamiseks teemaks võimalik elektrikatkestamine, siis tegelikult erinevaid kriise tuleb käsitleda laiemas plaanis.“

Linnapea hinnangul ei tohiks kriisijuhtimise struktuur sõltuda kriisi sisust. „Peavad olema kokku lepitud ning ette valmistatud kommunikatsioon ja tähtsad sõnumid,“ rõhutas ta. „Aga kindlasti ka operatiivsed tegevused, seda tuleb eelnevalt planeerida. Ja täna veel ükskord seda ka täpsustasime. Kuna juba mõni aeg tagasi me alustasime kriisi täpsustamise protsessiga igas valdkonnas, siis me veel kinnitasime, et me seda jätkame, sõltumata olukorrast.“

Kõlvart nentis, et praegust olukorda arvestades, tuleb igaks juhuks valmis olla ka elektrikatkestuseks. „Ma saan kinnitada, et linn on sellega arvestanud ja meil on olemas kriisiplaanid, kuidas tegutseda,“ toonitas ta. „Aga samas ma olen kindel, et sellised plaanid peavad olema igas peres – varud, võimalik kommunikatsioon pereliikmete vahel, sealhulgas ka olukorras, kui tavaline side ei tööta. Need on kindlasti sellised esimesed sammud ja tegevused, mida tuleb ette võtta ühe või teise kriisi puhul. Igas peres peaks see olema läbimõeldud.“

Kõlvart rõhutas, et jutt ei ole ainult elektrikatkestusest. „Igasugused kriisid võivad tulla ootamatult, aga nad ei saa tulla nii, et me ei ole üldse kriisiks valmis,“ lausus ta. „COVIDi kogemus ei peaks tagasi tulema, et on kriis ja me ei tea, mida sellega teha. Sellist luksust me endale lubada ei saa. Seega me peame olema valmis, et kriis tuleb ja tõenäoliselt, kui üks kriis tuleb, siis tulevad ka teised kriisid korraga.“

Infoväljas püsimiseks on kõige tähtsam patareidega raadio

Ka munitsipaalpolitsei juhataja Aivar Toompere sõnul vaadati hommikusel linnavalitsuse kriisikoosolekul üle juba varasemalt kõik paika pandud plaanid. „Et kas elutähtsate teenuste pakkujad on valmis, kui peaks linnas tekkima mingi kriisiolukord,“ täpsustas ta. „Kas siis ulatuslik elektrikatkestus või midagi muud sellist, mis peaks meie tavapärast elu häirima. Kõik on valmis ja loodame, et me ei pea kunagi sellisesse kriisiolukorda sattuma.“

Toompere hinnangul võiksid kõik linlased nii või naa elektrikatkestusteks alati valmis olla. „Võiks olla toiduvaru selline, mida saab ilma elektrita valmistada, taskulambid, patareidel töötavad raadiod, et inimene oleks infoväljas olemas ja muidugi on soovituslik, et oleksid mobiiltelefonide akud võimalikult laetud,“ loetles ta. „Talveperioodil soovitatakse ka, et autodel oleksid kütusepaagid täis. Seda on ka varasematel aegadel ju ette tulnud, et on tõesti suuremad lumetormid, kus autod jäävad lumme kinni ja seisma. Selleks tuleb lihtsalt valmistuda.“

Toompere sõnul on Utilitas kinnitanud, et keskküte jääb igal juhul toimima, küsimus on aga korteriühistute valmisolekus. „Nad peaksid siis kas enda majja soetama generaatorid, mis majas küttevett ringi pumpaksid, või leidma mingeid muid lahendusi,“ märkis ta. „Aga Utilitas teeb omalt poolt kõik selleks, et kaugküte jõuaks igasse majja, mis on nende võrgus.“

Toompere märkis, et ka kõik haiglate juhid on kinnitanud enda valmisolekut. „On olemas autonoomsed generaatorid, mis tagavad töö ja ei tohiks probleeme tekkida,“ lausus ta. „Generaatoriga võib ka mitu aastat hakkama saada, kui on kütust, mida sinna sisse panna. Reeglina töötavad nad kõik diiselkütusega.“

Paanikaks pole Toompere kinnitusel mingit põhjust. „Me oleme ju rääkinud seda juba päris pikalt, et inimestel peaks kodus seitsme päeva varu vähemalt olema,“ ütles ta. „See tagab selle, et kui elekter peaks mingiks ajaks ära minema või mingi muu katkestus tekkima, et inimesed tõesti ei jääks hätta, et oleks väike varu kuskilt võtta.“

Toompere rõhutas ka patareidel töötava raadio tähtsust. „See on vajalik selleks, et inimene ei peaks ise kuhugi pöörduma,“ märkis ta. „Infot hakatakse siis edastama juba läbi kommunikatsioonivahendite, et mida teha ja inimene ei pea kuhugi tormama või helistama hakkama. Võib-olla sidevahendid kõik ei töötagi. „Lihtsalt kõige targem on jääda koju ja mitte välja minna. On see siis elektrikatkestuse puhul või ilmastikuoludest tingitud. Tuleb jääda rahulikuks ja mitte tekitada paanikat.“

Lääne-Tallinna keskhaiglal on statsionaarse ravi jaoks generaatoritel 72 tunnine kütusevaru

Haiglate valmisolekut võimalikeks elektrikatkestusteks kinnitas ka Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov. „Kõik haiglad, kaasaarvatud ka Lääne-Tallinna keskhaigla, on varustatud generaatoritega selleks, et tagada autonoomset elektritoidet juhul kui peaks tekkima elektrikatkestus,“ lausus ta. „Oleme varustatud ka vastavate UPS süsteemidega, mis võimaldavad kaitsta meie servereid ja muud aparatuuri.“

Samas tuleb Popovi sõnul arvestada, et kõik haigla majad ja korpused ei ole generaatoritega varustatud. „Kuna meil on tegemist haiglaga, mis asub erinevates korpustes ja pakub mitte ainult statsionaarset eriarstiabi, aga ka ambulatoorset eriarstiabi, ei ole kõik korpused nende generaatoritega varustatud,“ nentis ta. „Generaatoritega on meil varustatud statsionaarsed korpused  Paldiski maanteel, Sõle tänaval ja Haaberstis.“

Popv nentis, et ambulatoorne osa peab töötama arvestades, et seal generaatorid puuduvad. „Kui tekib elektrikatkestus selles piirkonnas, siis see võib puudutada ka neid korpuseid, kus töötavad näiteks meie eriarstid ja perearstid,“ ütles ta. „See risk on olemas. Seal ei ole muidugi tegemist otseselt elutähtsa teenuse osutamisega. See on tavaliselt pigem plaaniline tegevus või pool-plaaniline tegevus. See otseselt ei ohusta patsiendi elu.“

Statsionaarsetes korpustes võimaldab Popovi kinnitusel haigla autonoomne toide toimetada seni, kuni jätkub kütust, mida generaatori paaki kallata. „Üldjuhul me lähtume oma kütusevarude planeerimisel kolmest ööpäevas – 72 tundi,“ täpsustas ta. „Ja muidugi meil on olemas ka lepingud firmadega, kui peaks tekkima selline olukord, et meil on generaatorid juba töös, siis seda kütust tuuakse juurde.“

Popovi sõnul võib statsionaarsetes korpustes elektrikatkestuse ajal esineda vaid väikseid probleeme. „Tavapalatides näiteks võivad esineda probleemid valgustusega,“ lausus ta. „Aga sellised osakonnad nagu intensiivravi, erakorralise meditsiini keskus, operatsiooniplokk – seal kus on sees ülioluline ja patsiendi eluliste parameetrite tagamiseks vajalik meditsiiniline aparatuur, sinna on tagatud autonoomne elekter.“

Tallinna Vesi on halvima stsenaariumi puhul valmis vee mobiilsete paakidega elanikeni toimetama

AS Tallinna Vesi juhatuse liige Tarvi Thomberg kinnitas samuti, et kuigi veevarustus on väga otseselt elektriga seotud, ei tohiks suuri probleeme elektrikatkestused endaga kaasa tuua. „Normaalrežiimis kõik pumplad ja ka veepuhastusjaam on mitmekordse toitega põhivõrgu alajaamadest, selleks et tagada teenuse järjepidevus,“ ütles ta. „Lisaks nendele topelt liinidele, juhul kui peaks juhtuma selline asi, et on laiaulatuslik elektrikatkestus, on meil kriitilisemates kohtades ka reservgeneraatorid.“

Thombergi sõnul on veepuhastusjaamas reservgeneraator selleks, et  jaamu hoida töös selliselt, et normaalne ja tavapärane veekogus toota. „Küll aga tuleb öelda, et surved ei pruugi olla igal pool sellised nagu tavapäraselt,“ hoiatas ta. „Aga igasse majja peaks siiski vesi jõudma. Reservgeneraatori jaoks on varuks ühe päeva jagu kütust, kuid seda saab vajadusel juurde tuua.“

Thomberg rõhutas, et kriisiplaanid on läbimõeldud ja tõenäosus, et elanikel vesi ära kaob on väga väike. „Ja siis plaan C veel on see, et juhul kui ei peaks jõudma vesi igasse punkti, kuna surve on madal, siis on meil ka mobiilsed veepaagid, mida me saame ka kasutusele võtta kriisiolukordades,“ märkis ta. „Need on meie enda territooriumil ja need me siis transpordime ise kohale sinna asukohta, kus teda kõige rohkem vaja on ja anname sellest teada.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.