„Toodame keskkonnasõbralikust ja süsinikuneutraalsest puidu biomassist nii pelleteid kui ka ise elektri- ja soojusenergiat. Tipptundidel saame vajadusel energiamahukamad pelletite tootmise etapid seisma panna, kuid samas täiel võimsusel defitsiidis turule elektrit maksimaalses koguses edasi toota,“ kõneles suurtootja Graanul Invest turundusspetsialist Raimo Oinus ettevõtte võimalustest minna üle tipptunni välisele tootmisele, nagu on soovitanud valitsus.

Tema sõnul võimaldab keskkonnasõbralikult toodetud elektrienergia tipptundidel kohalikul elektriturul pakkumist suurendada, tuua üldist hinnataset allapoole ning suurendada nii Eesti kui Baltimaade varustuskindlust. Graanul Invest tootis 2021. aastal üle 14% kogu Eestimaa taastuvast bioelektrienergiast, kokku 217 GWh.

Kuigi Graanul Investi enda augusti elektriarve oli ligikaudu kolm korda kõrgem kui aasta tagasi augustis, siis energia kokkuhoiuga on ettevõte  tegelenud juba aastaid ja seetõttu on tootmine viidud võimalikult efektiivseks. „Praegu on suures plaanis midagi uut juurde leiutada võimatu. Iga kasutamata jäänud kilovatt elektrit tähendab meie jaoks ka väiksemat tootmismahtu ja seda suuremat defitsiiti pelletiturul,“ märkis Oinus.

Ta selgitas, et pelletite tootmises on eraldi etappe, mis on kas suure elektri- või soojusenergia vajadusega. Kui teatud tundidel on elektri hind erakordselt kõrge, saab vajadusel elektrimahuka puidu eeltöötlemise (purustamise) seadmeid seisma panna. Samal ajal saab täie võimsusega koostootmisjaamades elektrienergiat edasi toota, suunates defitsiidi vähendamiseks turule maksimaalselt elektrit ning kogu elektri tootmisega kaasnevat jääksoojust kasutada pelletite tooraine kuivatamiseks. „Aasta lõikes toodame Baltimaades rohkem rohelist elektrienergiat, kui kõik meie tehased kokku tarbivad,“ kinnitas Oinus. 

Tootmisliinid peavad töös olema

Kuid enamik ettevõtteid on elektrienergia suurtarbijad, kes ise elektrit ei tooda. Orkla Eesti (endine Kalev) juhatuse esimees Kaido Kaare rääkis, et nende ettevõtete energiakulude osakaal töötlemiskuludes on võrreldes aastataguse ajaga praeguseks pea kolmekordistunud. Seda isegi juba pärast oluliste energia kokkuhoiuprojektide elluviimist. „Seega puudutavad energiahinnad meie tootmist väga olulisel määral,“ nentis ta.

Möödunud aasta suve lõpus alanud energiahindade ralli on mõjunud negatiivselt nii elukallidusele kui tootmisele, andes veelgi hoogu juurde viimase kahe koroona-aastaga tarneahelas tekkinud väljakutsetele. Venemaa sõda Ukraina vastu on tekitanud veelgi enam kõikumisi nii tarneahelas, prognoosides kui ka hindades, selgitas Kaare.

„Oleme kogenud tohutut survet toorme ja pakendi sisendhindade, energiast ja gaasist sõltuvate tootmiskulude kallinemise ning tööjõukulude suurenemise tõttu. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on märkimisväärselt kallinenud energia, gaas, pakendid, toorained, plastik jne,“ loetles Orkla juht.

Samas oli ta sunnitud tunnistama, et vaatamata energiahindade kallinemisele ei luba Kalevi tootmisprotsesside eripära tootmisliine sulgeda.

Öine tootmine pole reaalne

Ka tehnoloogia suurettevõtte ABB Eesti kommunikatsioonijuht Sven Sommer tõdes, et energiatarbimise kokkuhoiuks tootmise seiskamine teatud tundideks ei anna soovitud efekti ja „pole olnud ka arutusel“.

Sommeri sõnul tuleb ABB puhul vaadata lisaks tervikule eraldi energiatarbimist tootmises ja kontoris. „Energiatarbimise vähendamine tootmises on keeruline. Tootmine on pidev protsess, mis koosneb omavahel seotud kindlas järjekorras tegevustest, mis kõik peavad mahtuma igapäevasesse ajaraami,“ täiendas ta.

Energiatarbimise vähendamiseks kontoriruumides on võimalik alandada sisetemperatuuri, muuta ventilatsiooni töörežiimi ja kasutada selle juhtimiseks hooneautomaatikat ning kasutada LED-valgustust.

Siiski saab ettevõte mõned üksikud energiamahukad protsessid viia osaliselt ka tipptarbimise välisele ajale. „Inimestega seotud tootmistegevusi öisele ajale viia aga pole reaalne,“ kinnitas ABB esindaja.

Peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal, et Euroopa Komisjoni ettepanek energiat kokku hoida võib tähendada seda, et mõned energiamahukad ettevõtted Eestis peatavad ajutiselt oma tootmise. „See võib tähendada teatud juhtudel ka seda, et kui meil on suured energiamahukad ettevõtted (meil on need nimekirjad olemas), kus töötajaid ei olegi nii palju, siis teatud juhtudel on isegi mõistlikum, et need suured energiamahukad ettevõtted mõneks ajaks panevad ennast kinni selleks, et kõik teised saaksid odavamat elektrit,” lausus Kallas.