"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Kohus tunnistas Tallinna Kiirabi 14 töötaja vallandamise tühiseks (7)
24. september 2022
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Harju Maakohus leidis oma eilses (23.09.2022) otsuses Tallinna Kiirabi 14 vallandatud töötaja osas, et nende kõigi töölepingute ülesütlemised seoses mittevaktsineerimisega on olnud tühised ning mõistis välja töötajatele erinevas suuruses hüvitised, millest suurim küündis 16 000 euroni. Kohus ütles selgelt, et tööandjal puudub õiguslik alus nõuda vaktsineerimist.

Tallinna Kiirabi vaidlus oli 2021.a esimene suurem vaktsineerimist puudutav õigusvaidlus pärast seda, kui Tööinspektsioon pakkus välja enneolematu skeemi, kuidas tööandja võiks töötajaid mittevaktsineerimisel vallandada. Enne kohtusse jõudmist püüti asjale leida töötajate poolt igati kohtuvälist lahendust, sealhulgas asutati ka ametiühing, kuid paraku tulemusteta. Just Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühing otsustas vallandatud töötajate eest seista ning abistada neid kohtusse pöördumisel.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff peab kohtu otsust ja õiguslikke põhjendusi loogilisteks ja arusaadavateks. “Mul on äärmiselt hea meel, et meil on olnud võimalus seista just nende meditsiinitöötajate õiguste eest, kes olid 1,5 aasta jooksul enne vallandamist andnud endast parima teiste inimeste aitamisel viirusega toimetulekul. Kohtu õiguslikud põhjendused töölepingute ülesütlemiste tühisuse osas on loogilised ja arusaadavad. On märgiline, et kohus lükkas ümber Tööinspektsiooni välja pakutud vallandamise aluse: töötajaid ei saa vallandada mittevaktsineerimise tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel,” lisas Reilik-Bakhoff.

Kohtu olulisemad seisukohad kiirabitöötajate vallandamisega seoses:

  1. Tööandjal puudub õiguslik alus nõuda vaktsineerimist
  • Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust seadus – vastavat sätet pole kunagi kehtinud, ei kehti praegu ning pole kohtule teadaolevalt ka lähitulevikus planeeritud kehtestada;
  • Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust täidesaatva võimu määrus;
  • Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust ka hagejatega sõlmitud töölepingud.
  1. Riskianalüüs oli ülepaisutatud
  • Kohus võib eeldada, et tagajärjed ei olnud tasemele IV (suured vigastused, raske tervisekahjustus, osaline püsiv puue, kutsehaigus) või tasemele V (väga rasked tagajärjed, püsiv puue, surm) vastavad;
  • Kostja enda riskianalüüs nägi ette mitmeid alternatiivseid võimalusi riskide maandamiseks. Sellises olukorras ei saa pidada proportsionaalseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist primaarse abinõuna;
  • Kostja pidas ekslikult ainuõigeks lahenduseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist kui meedet, millega vältida haigestumisi ja nakatumisi. On üldteada asjaolu, et COVID-19 haigusesse nakatumist ja haigestumist ei välista vastava vaktsiinikuuri läbimine. Seosetud on ka väited, et vaktsiin välistab haiguse leviku või töötajatega kokkupuutuvate patsientide nakatumise. Vaktsineerimise eesmärk saaks seega olla üksnes töötaja enda tervise kaitse;
  • Riskianalüüs sätestas vaktsineerimise kohustuse, kuigi seaduslik oleks olnud luua soovijatele võimalus end vaktsineerida. Seega saanuks kostja üksnes võimaldada töötajate vaktsineerimist, mitte seda nõuda;
  • Kuivõrd vaktsineerimise eesmärk on üksnes töötaja enda tervise kaitse, peab olema tagatud töötaja õigus tervise kaitsele (PS § 28), PS §-s 16 sätestatud õigus elule ja PS §-st 26 tulenev eraelu puutumatus (nt kehaline ja vaimne puutumatus). Eelviidatud õigused peavad olema tagatud ka selliselt, et isikul oleks võimalik end vabalt töölepingulises suhtes teostada (PS § 19). Seega isikul peab ka töölepingulises suhtes olema õigus oma terviseküsimustes vabalt otsuseid langetada, muuhulgas otsustada, kas ta soovib oma tervist kaitsta tööandja poolt pakutaval ja soodustatud viisil;
  • Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kostja ei ole kehtestanud samalaadset kohustust mõne teise viiruse või haigusega seonduvalt ega ole ka vallandanud ühtegi töötajat põhjusel, et täitmata on mõne teise viiruse või haigusega seotud vaktsineerimiskohustus. Ometi puutuvad kostja töötajad pidevalt oma töö iseloomust tulenevalt kokku igasuguste haigustega;
  • Seega leiab kohus, et kostja on riskihinnangus ning selle tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse. 
  1. Töölepingut ei saa ühepoolselt muuta
  • Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad mistahes etteheited hagejate sisulise tööülesannete täitmise kvaliteedile. Kostja on töölepingud üles öelnud üksnes lähtuvalt asjaolust, et hagejad ei täitnud kostja poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust kohaselt ning tähtaegselt;
  • Vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli kostja ühepoolne toiming. Asjaolu, et muudatus hagejatele teatavaks tehti, ei muuda seda mitmepoolseks tehinguks. Vastava kohustuse sisseviimine eeldab poolte kokkulepet (TLS § 12 – töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel);
  • Kohus nõustub, et teatud ulatuses peab kostjal olema võimalik ka ühepoolselt tööohutuse nõudeid muuta (vt ka TTOS § 13 lg 2, TLS § 28 lg 2 p 6). See saab aga toimuda üksnes üksikute töövõtete või töökaitsevahendite kasutamise osas, mis ei muuda oluliselt töötingimusi ega töötaja sobivust töökohale. 
  1. Tegemist ei saanud olla ka tööandja korraldusega
  • Kuna vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei ole seaduslik, ei ole tegemist korraldusega, mida hagejad täitma oleks pidanud. Lisaks ei ole nimetatud korraldus seotud hagejate tööülesannetega, vaid pelgalt nende endi tervislike küsimustega. Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada ka tööandja mõistlike korralduste eiramiseks või töökohustu​ste rikkumiseks.
  • Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada hagejate töövõimet vähendavaks teguriks. Samuti ei saa sellest järeldada hagejate töökohale sobimatust või kohanematust või nende ebapiisavaid tööoskusi.
Kommentaarid (7)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

paragrahv
26. sept. 2022 15:54
Tervishoiupettus. Tervishoiupettuse alla kuulub tervisekindlustuse pettus, ravimipettus ja meditsiiniline pettus. Tervisekindlustuspettus toimub, kui ettevõte või üksikisik petab välja raha kindlustusseltsilt või valitsuselt. ---------- Meditsiiniline pettus. See on üks kelmuse liikidest, mis on seotud tervishoiu kuritegudega. Inimestele väidetakse, et kindlaid aineid sisaldavad ravimid või raviprotseduurid on kasuliku ja raviva toimega, kuid tegelikult ei ole neil mingit mõju inimese tervisele või on hoopis kahjulikud. https://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskuritegu
no nii
25. sept. 2022 15:13
https://toidutare.ohtuleht.ee/1070312/evelin-ilves-uskumatuna-tunduv-pilt-tootajate-johkrast-kohtlemisest-meie-ettevotetes-ja-organisatsioonides
meister
25. sept. 2022 14:52
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120069602/volujogurtimeistrid-seksikoolitajad-yoni-masseerija-kes-on-hetkel-sotsiaalmeedias-need-kelle-katte-usaldame-oma-kehad-ja-vaimse-tervise
veel üks
24. sept. 2022 21:19
https://objektiiv.ee/koroonapassi-kusimisest-keeldunud-tartu-spordiklubi-sai-kohtust-oiguse/
töökeskkonnavolinik
24. sept. 2022 17:02
Töötervishoius on sarnane olukord, kus tööandjale tuttav töötervishoiuarst käperdab töötajat nii füüsiliselt kui vaimselt, ka tööandjalt saadud soovituste järgi. Kuna tööandja valib töötervishoiuarsti ja tasub tervisekontrolli eest, siis mitteametlikult tekivad tal ka tervisekassa õigused. Kui on sõlmitud töötervishoiu osutamise püsileping ja teineteist tuntakse juba hästi, on võimalik saada ka ülevaade töötaja delikaatsetest isikuandmetest. Seda küll paari aastase viivitusega, aga siiski. Selline töötervishoiuarst sekkub oma küsimustega ka töötaja eraellu, et tööandja saaks vastuseid nendele küsimustele, mida tööandja ise töötajalt küsida ei saa. Töötajal on muidugi olemas igasuguseid legende, mida töötervishoiuarstile rääkida. Ühtlasi on töötaja tööandja nagu otsustusvõimetu patsiendi esindaja. Sarnane olukord on ka siis, kui tööandja pakub töötajale tööandja tervisekindlustust. Töötaja nõustumise korral on võimalik saada delikaatset infot tuttava kindlustuseandja käest, siis aga juba live’s. Töötajate tervisekontroll peaks toimuma nii nagu see toimub juhi–või relvaloa taotlemisel, kui saab tervisekontrolli läbiviijat valida. Samuti peab olema võimalus, et töötaja maksab soovi korral ise oma tervisekontrolli kinni. See väikene väljaminek tasub end andmekaitse seisukohalt mitmekordselt ära ja tagab normaalse vaimse kliima ettevõttes, kus muidu algavad tagarääkimised.
lisa
25. sept. 2022 12:10
Tervisekontrolli saab vaadata ka kui kahe ettevõtte vahelist kasulikku ostu-müügi tehingut, kus töötaja koos oma terviseandmetega ei ole andmesubjekt, vaid -objekt. Pealegi ei keela töötervishoiu ja tööohutuse seadus edastada täiendavalt mingis muus formaadis töötaja terviseandmeid kui seda seadus ette näeb, eriti kui seda teevad osapooled väljaspool tööaega eraisikuna. Mis pole keelatud, see on lubatud!
vaatleja
24. sept. 2022 09:27
_Kuivõrd vaktsineerimise eesmärk on üksnes töötaja enda tervise kaitse, peab olema tagatud töötaja õigus tervise kaitsele (PS § 28), PS §-s 16 sätestatud õigus elule ja PS §-st 26 tulenev eraelu puutumatus (nt kehaline ja vaimne puutumatus). _ ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- On tõenäoline, et vaktsineerimine vähendab nakkuse levikut, aga pole välistatud, et nakkust levitada võivad ka vaktsineeritud inimesed. Lisaksin veel, et kui efektiivsus on 95 protsenti ja keegi ikkagi haigestub, siis ei tähenda see, et vaktsiin on nende inimeste jaoks kasutu. Võib olla, et nende inimeste jaoks oli vaktsineerimine eriti oluline, kuna ilma vaktsineerimata oleks nad haigestunud väga raskelt. Ühiskondlikul tasandil võib spekuleerida, et vaktsineerimine vähendab koroona levikut, aga üksikisiku tasandil pole välistatud, et vaktsineeritud inimene võib teisi nakatada. https://eestinen.fi/2020/12/kas-vaktsineeritud-inimene-voib-koroonat-edasi-levitada-selgitusi-jagab-soome-vaktsiiniasjatundja/