"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Eestikeelsele õppele üleminekuks kulub 8 aasta jooksul 300 miljonit eurot (1)
26. september 2022
Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

“Eestikeelsele õppele üleminekule tuleb läheneda terviklikult. Eelnõus pakutud lahendus alustada üleminekut alusharidusest ja põhikoolist on väga vajalik, kuna sel moel saab valmistada lapsi ette järgmises haridusastmes eesti keeles õppima,“ märkis Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna.

“Eelnõu eesmärk on eestikeelsele õppele täielikult üle minna 2030. aastaks. See eeldab muu hulgas suuremat õpetajakoolitust, haridusasutuste süsteemset nõustamist, metoodiliste materjalide väljatöötamist, õpetajate palga- ja töötingimuste parandamist, aga ka eestikeelset huviharidust,” lisas Kersna.

Riigikogu kultuurikomisjon tutvus esmaspäeval eestikeelsele haridusele ülemineku seaduseelnõu, uuendatud tegevuskava ja täiendavate riigieelarveliste vahendite jaotusega. Liina Kersna sõnul on haridus- ja teadusministeerium (HTM) teinud lühikese ajaga intensiivselt tööd nii seaduseelnõu ettevalmistamisel kui ka eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava uuendamisel lähtudes valitsuskoalitsiooni ambitsioonikatest eesmärkidest.

Komisjoni liige Marko Šorin ütles, et eelnõu ja tegevuskavaga on tehtud kompleksne töö. “Peame silmas pidama, et praegu on eesti ja vene keele õppekeelega koolide näol kaks paralleelset süsteemi,“ lausus Šorin ning avaldas lootust, et eelnõu aitab kaks süsteemi edukalt ühendada ja jõuda ühtse eestikeelse hariduseni.

Istungil toodi välja, et ministeerium taotleb järgmise aasta riigieelarvest eestikeelsele õppele üleminekuks 41 miljonit ning tuleviku vaates kulub sellele umbes 300 miljonit eurot. Suur osa lisarahast läheb õpetajakoolituse suurendamiseks, Ida-Virumaa alushariduse ja üldhariduskoolide õpetajate palgalisaks, lähtetoetusteks, üliõpilaste sihtstipendiumiteks ning seniste tegevustega jätkamiseks ja nende laiendamiseks.

HTM-i koostatud eelnõu järgi algab üleminek eesti õppekeelele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule 2030. aastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on esitatud ministeeriumitele ja asjakohastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise tähtaeg on täna. Riigikokku ja kultuurikomisjoni ette jõuab eelnõu ootuste järgi oktoobri esimesel nädalal.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid komisjoniliikmete küsimustele HTM-i kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

igakuiselt üle 3 000 000 eur
6. okt. 2022 05:04
arvestades, et 3 kuud ei toimu algkoolis, lasteaias, põhikoolis õppetööd , kujuneb , seega tegelikkuses läheb veelgi rohkem 1 kalendrikuul.... On ikka hea rahapesu väljamõeldud enne Riigikogu valimisi. Ma annaks selle raha parem pensioni ja Ülikoolide vahel jagamiseks, küll slaavlased saavad omal selle eesti keele ka selgeks. Kusjuures eraldatakse veel 41000000.- eur . See ajab naeru peale , palju neid slaavlasi on - kes ei oska eesti keelt ? 20...30...40 tuhat inimest? Supernali , superpesu - ja seda tehakse pidevalt vahetult enne valimisi , peale Riigikogu mahub 8 aasta sisse Euro, siis KOV ja president .... Seega Riigikontroll peaks vaatama viimase 20 aasta sellised kasutused üle . Lisaks pole ju eesti keele õpetajaidki slaavi suunale jagumas...