"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
HOOLETUS VÕI PAHATAHTLIKKUS? Hulk mesilasperesid suri mürgistusse (0)
26. september 2022
Usin mesinik Erki Naumanis kaotas sipelgatõrjevahendi tõttu kaks mesilasperet ning veel kahel oli vaja mesilasema välja vahetada, et pere elujõulisena püsiks. Foto: Scanpix

Krambid, värinad, uimasus ja halvatus – sipelgatõrjevahendi tõttu hukkus Harku järve ääres ja Astangul 30 mesilasperet.

Augusti viimane nädal osutus lausa traagiliseks viiele mesinikule ning suurele hulgale nende hoolealustest. Mesilasperede massiline hukkumine Harku järve piirkonnas andis alust arvata, et mängus oli inimkäsi. Mesinik Erki Naumanis kaotas kaks peret ning veel kahel oli vaja mesilasema välja vahetada, et pere elujõulisena püsiks. “Minul läks isegi hästi,” märkis ta. “Tuttaval mesinikul läks Astangu mesilas 17 peret välja.”

Naumanis märkis kaardile, kus mesilad mürgitabamuse said, tunnistas aga, et raske on leida konkreetset kohta, kus mürgitamine või mürgitamised täpselt aset võisid leida. Tema hinnangul jääb see kusagile vasakule poole Harku järve.
Esimesed surnud mesilased avastaski Naumanise sõnul tema tuttav, kes kaotas 17 peret. “24. augustil avastas ta, et mesilas on selline teema,” rääkis Naumanis.

“Põllumajandus- ja toiduameti töötajad käisid kohapeal ja võtsid proovid. 30. augustil nägin mina, et mesilased surevad samasuguste nähtudega, siis sai samuti põllumajandus- ja toiduametiga (PTA) ühendust võetud. 1. septembril käidi kohapeal ja võeti proove. Mõlemal juhul tuli proovidest välja, et see toimeaine oli fiproliin.”

Süüdlase vastu saab menetluse algatada

Fiproniil on biotsiid, mida kasutatakse sipelgatõrjevahendites, aga ka näiteks lemmikloomade puugitõrjeks. Kuna Harku järve ümbruses haritavat maad ega tootmist pole ning taimekaitsevahendite kontrolli käigus ei tuvastatud ka ümberkaudsetest aiandusettevõtetest kokkupuudet fiproniiliga, välistab PTA nimetatud toimeaine sattumise loodusesse taimekaitsetööde tagajärjel.

“Taimekaitsevahendites ei ole fiproniili toimeainena kasutada lubatud, küll aga sisaldavad seda mõned vabamüügis olevad sipelgatõrjevahendid,” selgitas PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel. “Ei saa välistada võimalust, et mesilased puutusid fiproniiliga kokku sipelgatõrjevahendi mitte-nõuetekohase kasutamise tagajärjel.” Pärtel lisas, et putukatõrje- ja taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine mesilasi ohtu ei sea.

PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvalts kirjeldas fiproliini kui mürgistust tekitavat ainet. “Mürgistuse tunnused on krampide, värinate ja halvatuse tekkimine ning aktiivsuse vähenemine,” rääkis ta. “Ja loomulikult halvab see siis kogu pesakonna või – oleneb, mis putukatest me räägime – koloonia. Väheneb ka järeltulevate põlvede tootmise võimekus. Mesinikud jälgivad, kuidas nende peredel läheb, ja märkavad käitumishälbeid. Antud juhul oli muidugi kohe näha, et on palju surnud mesilasi, ja selle pealt me selle infoteavituse ka saime.”

Nemvalts rõhutas, et kui tekib võimalus biotsiidi valesti kasutanud isik tuvastada, saab tema suhtes menetluse algatada. “Ühtegi mesilasperet enam päästa ei saa, aga saaksime inimest seaduse mõistes karistada,” lausus ta. “Kui me aga räägime varalise kahju tekitamisest, siis valitseb ikkagi tsiviilasja olukord. Kui ühele tootjale on tekitanud teine tootja või eraisik varalist kahju, siis hüvitis tuleb neil omavahel kokku leppida.”

Kuna vahejuhtum leidis aset juba augusti lõpus, ei olnud Nemvaltsi sõnul võimalik enam lähiümbrusest jälgi tuvastada. “Koguste üle on raske spekuleerida – kas tehti vastavalt juhendile suur kogus tõrjevahendit või oli tegu kontsentreeritud lahusega,” nentis ta. “Me saame vaid spekuleerida, et tegu oli suurte kogustega, aga kas seda oli ühes kohas või mitmes, selle kohta meil tegelikult tõendid puuduvad.”

Naumanis ei tahtnud samuti spekuleerida, kas tegemist oli kellegi tahtliku teoga või õnnetusega. “Ikka väga jõhker tagajärg on sellel loodusele – need ei olnud ainult mesilased, kes pihta said,” märkis ta. “Ka kõik kimalased, herilased, kes sinna tulid seda magusat noolima, kannatasid.”

Naumanis märkis, et mürgilahus oli ilmselt veeldatud, sest muidu pulbri kujul kasutatavas sipelgatõrjevahendis kasutatakse peibutamiseks suhkrut, mesilased aga kuivast suhkrust ei huvitu. “Kui nüüd ongi see fiproniil suhkruga segamini ja siis keegi kasutab seda nii, et lisab sipelgapulbrile sooja vett, siis suhkrulõhn meelitab ligi kõiki putukaid, kes käivad sügisel magusat korjamas,” lausus ta. “Umbes 30 pere hukkumiseks peaks sellist veeldatud lahust olema 20 liitrit või rohkemgi.”

Mõtle ka teistele!

Nemvalts avaldas lootust, et nii tõsine juhtum raputab inimesi ja motiveerib neid rohkem mõtlema oma vastutusele selliste ainete kasutamise juures. “Kõigile lubatud ained on läbinud alati spetsialistide hindamisprotsessid, mis on kohati väga pikad, lausa aastate pikkused,” märkis ta. “Need on kõik kaalutletud otsused ja riskide maandamine on pandud kasutaja enda peale, andes neile täpsed juhised, kuidas neid aineid kasutada.”

Kui aga selliste ainete kuritarvitamist peaks veelgi ette tulema, tuleb Nemvaltsi sõnul hakata seniseid otsuseid üle vaatama. “Kui ühiskond ei ole valmis ise endale vastutust võtma, vaid seda peab võtma reguleeriv pool riigis, siis kindlasti tuleb praegune kord ümber vaadata,” tõdes ta.

“Ma loodan, et inimesed saavad aru, et kõigel, mida me teeme oma aias, on palju suurema mõjuga. Mesilased on ju toredad loomad, kes aitavad meil saada paremat saaki oma aedadest. Tuleks harjuda nendega koos elama, looduse vajadusi tuleb ikka meeles pidada. Inimene peab väga teadlik olema oma teo tagajärjest – see ei saa olla selline kerge otsus, et ma nüüd siin tõrjun ühte või mitut liiki. Võib-olla meil on see teadlikkus vähenenud ja me keskendume väga kitsalt oma isiklikule probleemile. Võib-olla saaksime mürgitamise asemel probleemi lahendada teistmoodi, luues tüütule liigile ebameeldiva elukeskkonna ja suuname ta niiviisi mujale.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.