"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
ENERGEETIK Tarbitud soojuse eest peaks saama täpselt maksta, muidu jäävadki aknad pärani ja köetakse oma rahaga ilma (9)
26. september 2022
Energeetikaspetsialist Janne Arak soovitab kortermajade elanikel seljad kokku panna ja püüda investeerida nüüdisaegsesse küttesüsteemi, kus igaüks saab oma toasooja ise reguleerida. See tasub end rahaliselt ära juba mõne aastaga. Foto: Albert Truuväärt

“Iga inimene peaks saama ise näiteks kortermajas toasooja nupust reguleerida, sest mida vähem ta kütab, seda vähem ka maksab,” tõdes energeetikaekspert Janne Arak, et stiimulit kokku hoida saab tekitada ainult enda rahakoti kaudu. Meil alles hakkab kanda kinnitama Saksamaal jm levinud tehnoloogia, et igaüks keerab oma korteris nupust sooja juurde või maha. See aitab ühistutes ära hoida närve söövaid vaidlusi, millal kevadel küte sisse ja kevadel välja lülitada.

Praegu on paljudel korteriühistute juhtidel eriti raske periood. Osa majaelanikke tahab külma sügise tõttu kütte sisse lülitamist, teine osa pelgab suuri arveid. Paljudes vanade küttesüsteemidega majades on veel nii, et samal ajal kui ülemistel korrustel inimesed praeguses energiakriisis palavuse tõttu akent lahti hoiavad, kaeveldakse allpool külma üle. Küttesüsteemid on enamikus vanemates ja renoveerimata kortermajades ehitatud ja projekteeritud ju veel pea tasuta energia aegadel, mitu inimpõlve tagasi.

Ülemistel korrustel elatakse paremini

Tõsi, pingeid võttis 14. septembril maha Tallinna suurima toasooja tootja Utilitase teade, et vähemalt kütteperioodi alguses hindu ei tõsteta. Kuid tänaseni kortermajades levinud meetod, et igaüks maksab soojuse eest vastavalt korteri ruutmeetrite arvule, tekitab siiski lõputult vaidlusi ja konflikte. Ühte toatemperatuuri tahab valdava aja kodus veetev vanainimene, samas sooviksid tööl käivad noored päevaks kütte üldse miinimumini keerata. Ühiselt maksavad aga kõik vana küttesüsteemiga majades kinni “toatuulutajate” õue lastud energia.

Ülemiste korruste rahvas kirub mõttes alumiste korruste “külmavareseid”.

“Meie majas on inimesed kütte sisse lülitamise ja toatemperatuuri osas üsna eri arvamusel, sest maja fassaad on mere poole ja tuuled ning tormid puhuvad osa kortereid külmaks,” rääkis Pelguranna tänaval asuva neljakordse kortermaja ühistu juht Maire Kraav. “Kelle korterid on aga hoovi poole, nendel on märksa soojem. Samasugune vahe on korrustega. Esimesel korrusel öeldakse, et külm. Neljandal aga, et kannatame selle soojuse sisse lülitamisega veel, ei ole häda midagi. Siit tulevad ka erinevad arusaamad, millal kevadel võib kütte välja lülitada.”

Küttest räägitakse peaaegu igal ühistu üldkoosolekul. Külmade ilmadega seoses on küte nüüd muidugi sisse lülitatud, ehkki ülemiste korruste rahvas kirub mõttes alumiste korruste “külmavareseid”. Kuna arve esitatakse ruutmeetrite, mitte tegeliku tarbimise pealt, maksavad “soojemate” ehk päikesele avatumate ja hoovipoolsete korterite omanikud-üürilised ka soojuse eest, mida nad ise ei tarbi või ei vaja – või on sunnitud aknast õue laskma.

Enamus nõukogude aja kortermajade küttesüsteemidest on rajatud nn ühetoru põhimõttel. Küttemagistraal on ehitatud maja sees altpoolt üles. See tähendab, et kütet ei saa reguleerida igas korteris eraldi, sest nii ülemises kui ka alumises korteris mõjutaks toatemperatuuri reguleerimine kõiki kortereid korraga. Ülemised korrused saavad lisaks süsteemi iseärasusele paremini köetud kui alumised.

Tänapäeval vahetatakse vanemate majade ühetorusüsteeme ümber kahetorusüsteemide vastu. Küte jaotub majas nii, et püstakus on kaks toru: üks on pealevool, teine tagasivool. Nii ei sõltu korterite toatemperatuur üksteisest. Igasse korterisse ja veel ka tubadesse eraldi saab paigaldada radiaatoritele termostaatventiile. Nõnda ongi võimalik tubade soojust igas korteris veel eraldi reguleerida ja vastavalt siis ka väiksema tarbimise eest vähem maksta.

Kuigi termostaatventiile saab ühendada ka vanade malmradiaatoritega, tuleb ühistul aga vana küttesüsteemi väljavahetamiseks siiski hulk raha investeerida. “Kui ühistu koosolekul rääkida, et teeme ümber kahetorusüsteemile, siis leidub ikka neid, kes leiavad, et kas tasub,” lausus Kraav.

Tallinnas vaja renoveerida 7000 kortermaja

Sealsamas Pelguranna tänaval võib leida ka moodsale kahetorusüsteemile renoveeritud maja. 1961. aastal ehitatud “hruštsovka” küttekuludest kantakse ühiselt vaid 40%. 60% on seega individuaalsed – ehk siis igaüks saab arve mitte ruutmeetrite põhjal, vaid vastavalt valitud soojakraadidele ehk oma tarbimisele. Igas korteris on mõõtja, mis tarbitud energia hulga kirja paneb.

Mida vähem köetakse, seda vähem makstakse.

Kütet ei saa maha keerata ainult korterite vannitubades, mis lähebki üldküttekuludesse. See kindlustab, et korterites, kus kedagi pole pikemat aega kodus, või tahetaksegi kokku hoida, ei lange temperatuur liiga madalaks ja peaks ka külmal ajal olema vähemalt 18 kraadi. Kütte sisselülitamisega venitatakse selles ühistus oktoobrini. Aga vähemalt jäävad ära vaidlused, millal sisse ja millal välja, sest igaüks saab oma suud seki järgi seada.

Vanemates kortermajades ei käi küttesüsteemi ümberehitamine mõistagi nipsust. Isegi kui ühistu liikmed otsustavad täisrenoveerimise edasi lükata ja vahetada ainult küttesüsteemi, mis pole ehk kõige mõistlikum, sest soojakaod jäävad suureks, tuleb leida töö tegijad, võtta pangalaen jne.

Need vähesed ettevõtted, kes Tallinnas individuaalse arvestusega küttelahendusi pakuvad, on praegu töösse ära uputatud. “Iga inimene peaks saama ise näiteks kortermajas toasooja nupust reguleerida ning mida vähem ta kütab, seda vähem ka maksab,” märkis energeetikaekspert Janne Arak. “Muidu ei saa inimene lihtsalt aru, miks ta peaks vähem kulutama – ikka ainult oma rahakoti kaudu. Ja nõnda jäävadki korterites, kus radiaatorid elanike meelest liiga soojad, aknad pärani ja köetakse oma rahaga ilma soojaks.”

Araku sõnul on individuaalse mõõtmise tehnoloogiad meile toodud Saksamaalt. Seal on neid kasutatud aastakümneid.
“Algul tarbijad Eestis seda vastu ei võtnud, sest kütte hind oli odav,” rääkis Arak. “Kõige lihtsam on arvestid panna, kui maja renoveeritakse ja ühtlasi küttesüsteem välja vahetatakse.”

Eksperdi sõnul on moodsa kahe toru lahenduse ja korterites individuaalse soojamõõtmisega majade osakaal Tallinnas kahjuks veel väga väike. Kindlasti alla kümne protsendi. Igal juhul teenib küttesüsteemi vahetamine end tagasi kogu maja lõikes 1-2 aastaga.

Kõige tõhusama kokkuhoiu annab küttesüsteemi vahetamine seega käsikäes hoone täieliku renoveerimise, sh soojustamisega. Kui kusagil 1500 vanemat korterelamut on kogu Eestis terviklikult renoveeritud, siis 14 000 peaks veel ette võtma.

TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski sõnul on see proportsioon Tallinnas sarnane. Tänapäevasele energiasäästu standardile vastab seega Tallinnas vaid iga 8.-9. kortermaja. Tallinnas ja Harjumaal paikneb seejuures üle 8000 korterelamu, mis valminud enne aastat 2000, ehk 36% Eesti korterelamute arvust.

Arvestades, et ehk 10-12% neist on terviklikult renoveeritud, oleks vaja energiatõhusaks muuta 7000 kortermaja. Tallinnas on renoveerimisaktiivsus üldiselt kujunenud Eesti keskmiseks.

Kui renoveerida ei taheta, ei saa sundida

Majandusministeeriumi tellimusel sai 2020. aastal valmis hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia. Selles on paika seatud, kuidas me jõuaksime 2050. aastaks renoveerida kõik vanemad hooned – büroodest kuni kortermajade ja eramuteni – energiatõhususe C-klassile vastavaks.

Kokku kuluks lähema 28 aasta jooksul hoonete energiatõhusaks muutmiseks 24 miljardit eurot.

Praegusega võrreldes tuleks tõsta renoveerimiste tempot mõnedel aastatel kuni viis korda. Teisisõnu, rekonstrueerida tuleks umbes 2,3 mln m2 aastas.

Summad, mida selle eesmärgini jõudmiseks järgmise 30 aasta jooksul vajaksime, on muljet avaldavad. Kui aastal 2025 peaksime kulutama selleks suureks eesmärgiks pool miljardit eurot, siis 2030-40 juba keskeltläbi terve miljardi aastas. Kokku kuluks lähema 28 aasta jooksul hoonete energiatõhusaks muutmiseks 24 miljardit eurot. Jutt käib siin inflatsioonieelsetest hindadest, nii et nüüdseks võib sellele numbrile lisada veel 25%.

Professor Kurnitski sõnul on renoveerimise kaudu võimalik kokku hoida kuni 70% küttekulust. Keskmiselt väheneb soojusenergia kasutus 55%. Terviklikul renoveerimisel on võimalik saada Kredexilt toetust 30% ulatuses. Praegu ootavad renoveerimist kavandavad ühistud pikisilmi Kredexi tänavuse ehk sügisese taotlusvooru avanemist.

“Ega ühtegi ühistut ei saa maja renoveerima kuidagi sundida,” sõnas korteriühistute liidu nõukogu liige Raimo Jõgeva. Valdavalt kardetakse igakuiste kulude suurenemist laenumaksete kaudu.

“Suured otsused nõuavad üle poole ühistu liikmete hääli, ja neile peab ka kuuluma üle poole korterite ruutmeetrite koguarvust,” rääkis Jõgeva. “Üldiselt ei ole aga renoveerida tahtjate hulk viimasel ajal suurenenud, sest normaalselt toiminud ühistud on mõelnud kogu aeg, kuidas oma maja soojustada.”

Kuna renoveerimist ootava elamispinna hulk on Tallinnaski väga suur, peab enamik ühistuid keskküttega majades läbi ajama seega vana tüübi küttesüsteemiga. Kuidas aga teha majaelanikule selgeks, et küte on vaja sisse lülitada, kui too hinna kartuses kangekaelselt vastu tõrgub?


Ühistujuhid on surve all

“Juba tulebki signaale ühistutelt, kus suuri arveid pelgavad korteriomanikud survestavad kütteperioodi algusega viivitama,” ütles korteriühistute liidu tegevjuht Urmas Mardi.

Tema sõnul määrab hoone sisetemperatuuri aga ära majandusministri 2015. a määrus “Eluruumile esitatavad nõuded”. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC.

Mardi sõnul annab see ühistujuhtidele ette õigusliku raamistiku, millele kütte sisselülitamisel toetuda. Sellele majandusministri määrusele tugineb ka kohtupraktika.

Korteriühistute liidu tegevjuht Urmas Mardi.
Pilt: Mats Õun.

Nimelt tuleb korterit kui kaasomandi eset korras hoida. Olukord korteris ei tohiks mõjutada teisi kortereid. Nõnda ei tohi kohtupraktika järgi enda korterit maja keskküttevõrgust välja lõigata.

Seega on omanik ka tühjas korteris, kus ta ei ela, kohustatud hoidma mõistlikku temperatuuri, sest kui ühistu ta kohtusse kaebab, mõistetakse temalt kulud suure tõenäosusega välja. Teised ühistuliikmed peavad ju majas asuva külma korteri tõttu endi kortereid rohkem kütma.

Kohtulahendeid keskküttest: radiaatorite väljaviskamine arvest ei päästa

  • Elamu keskküttetorustik kuulub riigikohtu 27. märtsi 2015. a lahendi järgi elamu kaasomanike kaasomandisse. Kui keegi otsustab ennast keskküttesüsteemist välja lõigata ja näiteks raudahjuga kütma hakata, siis on korteriühistul õigus esitada enda nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Seda juhul, kui on tegemist korralikult tegutseva ühistuga. Kui maja on jäetud kütteta või on tegemist muidu väljapääsmatu olukorraga elaniku jaoks, siis jääb aga süüdlaseks ühistu.
  • Kui keegi ostab korteri, mis on maja ühisest küttesüsteemist “välja lõigatud”, siis peab ta arvestama, et ühistul on õigus nõuda temalt algse olukorra taastamist ehk taas liitumist.
  • Ühe õiguspraktika aluseks oleva kohtulahendi järgi ei vabane omanik küttearve tasumise kohustusest isegi siis, kui ta korter on küttesüsteemist välja lülitatud. Teisisõnu – kui omanik viskab näiteks keskkütteradiaatorid tubadest välja, saab ta ikkagi ruutmeetrite arvu järgi soojaarve ja peab selle ära maksma.
  • Kui korteriomanik leiab, et tema vana keskkütteradiaator on ajast ja arust ning tuleb välja vahetada, siis seda tohib teha vaid ühistujuhtidega kooskõlastatult. Ise tohib radiaatorit vahetada vaid juhul, kui see näiteks lekib ja ühistujuhid ignoreerivad olukorda. Üldiselt on radiaatorite vahetamiseks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut ning dokumente, mis tõendaksid, et uute radiaatorite võimsus oleks projektijärgsetega sama.
  • Korteriomandi küttearvete arvutamise aluseks on selle suurus, kui korteriühistu põhikiri või korteriomanike kokkulepe ei sätesta teisiti. Seega tuleb keskküttega majades üleminekul uuemale ehk kahetorusüsteemile ühtlasi muuta ka ühistu põhikirja, et elanikud saaksid hakata maksma tegeliku tarbimise põhjal.

Allikad: Urmas Mardi (EKÜL); õigusbüroo RAND


Pensionäride ühingu juht: peame vaatama, et kanaarilinnud ei külmuks

Kõige suuremad mured on seoses küttearvetega Tallinnas mitte keskküttega linnaosades, sest Utilitas praegu hinda ei tõsta, vaid gaasiküttel majades. Eriti veel nendes, kuhu juba ajalooliselt ei ole kunagi viinud keskküttetrassi.

Äsja ühinesid soojatootja Adveni kliendid Utilitase võrguga ning nüüd jäävad nende soojaarved kaks korda väiksemaks, sest Adven kasutas nüüdseks väga kallist maagaasi. Küttearved vähenevad tuhandetel elanikel.

Lisaks liituvad taas Utilitase võrguga paljud need kliendid, kes lahkusid sealt aastakümneid tagasi, eelistades kasutada tol ajal väga odavat maagaasi.

Näiteks liituvad nüüd Utilitasega uuesti kolm kortermaja Siili tänaval, kes pidid küll seejuures uuendama jupi endist küttetrassi. Halvem on olukord nende majadega, kuhu pole kunagi keskküttetrass ulatunudki.

Vanurite eneseabiühingu juhi Heino Hankewitzi sõnul keskendutakse gaasiküttel majas nüüd akende tihendamisele.
Pilt: Mats Õun.

Nii rendib vanurite eneseabi- ja nõustamisühing Kadriorus Poska tänaval linnalt maalilist puitelamut. Hoone suurus on umbes 1000 m2, millele lisandub veel 150 m2 suurune Poska Villa külalistemaja. Ühingu juhatajal Heino Hankewitzil on sealsamas ametikorter.

“Tuleb aknaid soojustada, ega meil muid valikuid kokkuhoiuks jäänud ei ole, sest kui tubades temperatuur madalaks lasta, pensionärid siia ei tule,” rääkis Hankewitz. “Meil siin peab ikka olema õdusam kui kodus. Peame vaatama, et kanaarilinnud talveaias ära ei külmuks. Rahandusminister on küll meie auliige toetamise mõttes, aga praegu on üldiselt veel lahtine, mis talvel küttega edasi saab.”

Linn on viimati ühingut kütte osas toetanud 5000 euroga.

Kokku on Tallinnas suurusjärgus 5000 hoonet, mis kasutavad nüüdseks ülikallist gaasikütet.

Kommentaarid (9)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kü esimees
1. okt. 2022 15:49
Kui soovite ühistusse lisapingeid ja ka veel ühte igakuist arvet - andke minna. On ka selliseid kodanikke, kes elavad talvel "1 toas ja vatiteki sees", ning ei saa aru miks neile küttearved esitatakase.
Tühja korteri naaber
1. okt. 2022 11:08
Et siis naaber keerab oma tühjalt seisvas korteri +10 ja mina kaudselt kas kütan rohkem, või küsin juristilt nõu, mis on nn mõistlik temperatuur. Seda pole ju paika pandudki. Nii võin väita et +10 ongi mõistlik.
lugedes neid kommentaare, on selge millist soppa toodetakse äriks ja rahva lollitamiseks
30. sept. 2022 21:41
1. Soojavee ringlust ei saa väljalülitada- meie ilmastik, mõjutab riiete kuivatamist; üldniiskus pesuruumis tekitab hallituse; inimesed käivad 24/7 tööl, kus vahetused algavad 6.30(kodust lahkumine juba kell 5 või koju saabumine vahetult enne kella 00.00). Ja see moor mingu siis edaspidi kanalisatsiooni torustikke puhastama kui ollus hangub trassis. Kokkuhoid on ainult saavutatav dušši kasutamisel vannitamise asemel ja pesumasinas ei pesta 1 paari sokke nagu sünnitatud uustulnukate komme on- irw 2. see tohlakas, kes tunnistab rad.mõõtjat kasutades, et lülitab omal keskkütte sisse -10 C - mis tähendab , et ta saab oma toatemp. vähemalt +13C teiste arvelt. 3. artikklis pole käsitletud, et majades kus rad.mõõtjad, on kehtestatud nö. püsitasu, mida maksavad kõik ja see tähendab, et ka need- kes on korrektsed tasujad, tasuvad kõigi eest mõõturite ja tegeliku maja arvesti vahe Näiteks on keskmine kulu soojale veele 60 krt. elamul 11....13.MWh , 55...60 C, ca 150 m3 kuutarbena. Keskküte on soojasõlmes reguleeritult 18...22 C ja külmimal kuul oli 0.85 senti m2, milline on tõusnud 1.05 eur , varematel aastatel. Majal on ainult kinnimüürimata aknad- irw. Mingit püsitasu eraldi pole. Sooja vee hind on 3.037 eur, m3. Kes avavad aknaid pidevalt - see on neil nii, kel on maja 100% soojustatud ehk umbne ja sundventilatsioonid on inimesest tegemas kuivikut, miks on inimesed allergilised ? Ja õhutada tuleb nagunii, selle määrab tegelikkuses juba õhuniiskuse%- 1 dušši all käimine tõstab õhuniiskust ca 5% nagu 5 l potitäie kartuli keetmine poolavatud potikaanega. Seega pole vaja uskuda plära- et ostke mõõdikuid ja nõudke- aitab ,et Kallas tegi juba oma reklaamitrikid ärikate kasuks. Siinse loo näide -Pelgurannast - siin ju pole selgust: akende vahetus on olnud, kel külm? osa sealseid maju on ventilatsiooni klappidega ehitatud vene aja ammuses vormis välisseinast tuppa, jms. Seega tõmmatud on kõigile ehmatamiseks näiteid varrukast. Muuseas- KÜ Liidu ega Kredex poolt pole kuskil näha elamute andmeid- nt. 5 aastat enne soojustamist ja 5 aastat peale soojustamist(sooja vee kulu MWh , keskküte, elektritarve)- miks need on salajased, sellele ei osanud Mardi vastata ühes kohas pikalt loengut pidades - ja kui ta siis ei osanud vastata, mida siis üldse huilata ? KÜ Liidu nõukoja liige Anvar Kima hüples oma Tammsaare tee kaarmaja tohutu renoveerimisega, kõik on tohutult odav ja kui möödunud aastal käsi esimene kärgatus Elektrihinnaga - oli esimene, kes märjaks tegi. Täna me ei saa ka tema maja kohta lugeda andmeid 5 a enne ja 5 a pärast, - palju tarbimine vähenes... Ja see maja polnud paneelmaja enne 1992.a. vaid telliskivist. Kõik arvavad, et energeetilise ja EV kartellimajanduse vastu saab midagi rakendada- ei saa! Pangalaenud hukutavad teid majas, kokkuhoid 7 kuu lõikes ja sellest talve kui on 2,5 kuud, on teie kokkuhoid peale tavalist soojustust majal ja enne tuleb teha paneelelamutel ka vuugid korda! ja tavalise soojasõlme reguleerimisel- 0.10...0.15 eur m2, aga renoveerimislaen 15 aasta peale(ei kuulu ühegi kompensatsiooni sisse tegelikult), on vähemalt 0.55 eur m2 kohta, kuu. Ja see on lisaks keskkütte hinnale. Nüüd mahitatakse uuesti artikklis - riik nõus aitama kui Euroliibur paneb üles! Puhas kartell, pankade kasuks. Ehitajatel pole tööd ja Kinnisvara on müümata - sest hinnad on ulmelised - ega meie betoonjurakad ikka pole võrdsed Araabia ÜE, peast on segaseks pööranud. Minu näite järgi - vähenes tegelik soojusetarve ca 1/4(isegi 1/3, olenevalt aastaaja ilmast) ja elektritarve majal peaaegu 2700 KWh, kuu. Eestis on normaalne, et 60 krt. paneelelamu tarve kogu soojusele on nt. praeguse ilmaga 28...32 MWh. Jahedatel kuudel, meie mõistes , talv - 1-toal makse on kuni 120.- , 2-toal. kuni 130...150.- ja 3-toal. 140.... 180.- (loomulikult on see seotud elunevate arvuga aga see on keskmine- 2...3 inimest krt.) ja kõik kommunaalid kokku arvel. Maikuu- september, on tavaliselt need summad väiksemad 40....75.- . Meie kliimas rääkida suurest kokkuhoiust, pole võimalik. Ootan kuidas nüüd järgmine lugu meedias tuleb - ostke neid mingeid aparaate, mis teie elektritarbimise teeb olematuks ja sooja sagaraga jagub, kes neid omal igalepoole topib siis. TTÜ targad professorid on öelnud - paneelmajade soojustamine mittehingavaks(see pole sundventilatsiooniga lahendatav), seinad muutuvad umbseks ja mängima võib hakata tehase soojustusega hoopis tekkiv hallitus betooni vahele, peab olema ettevaatlik- just nendes enne 1990 ndaid ehitatuil. Iga seina puuritud auk soojustuse paigaldusel võib tekitada hoopis külmasilla ja materjali vahelistele osadele hallitamise, mida ei näe enne kui toas või väljaspool sein muutub mustaks. Küsimus- kas soojustada tohutu automaatika ja lisadega vene aegset paneelikat 2 miljoni eest või renoveerimislaenule lisada uue elamu jaoks hüpoteek ja ehitada 3,5 milj eest uus, 5 k. ,60 krt.elamu ja nö. A- energiaklassis, makstes siis 70.- eur kulusid ja 70.- eur laenu, kuu. Sellist varianti pole ja ma ei saa aru kui vahel helistavad mingid sõnaseadjad raadiosse ja plunivad oma mula ning soiuvad, selle asemel tehke kodus arvutused ja lugege rohkem. Ärikate reklaame pole mõtet uskuda.
Kaja Kriisa
28. sept. 2022 14:42
Väga vajalik artikkel. Rohkem selgitustööd ,et inimesed saaks aru,miks need mōōdikud vajalikud.
Automaatika reguleerib- nõudke kaasaegse automaatikaga maja soojussõlme
26. sept. 2022 16:55
Korras ja kaasaegse soojussõlmega majas reguleerib automaatika päikesest ja tuulesuunast tulenavid pidevalt muutuvaid küttevajadusi.
Ei nõustu
26. sept. 2022 21:20
Elu on juba ammu tõestanud, et toasooja osas ei ole inimesest paremat automaatikat, viimase hooleks võiks jätta vaid temperatuuri, millest allapoole langeda see enam maja enda ja naabrite heaolu huvides ei tohiks.
Kristiina Allekõrs
26. sept. 2022 16:30
Tuttav teema rahu 8. Tartus. Samuti võiks öösiti sooja vee välja lükata 01.00-6.00,et suvel siugtoru ei kütaks. Elan 5 korrus päikese küljel. valgust ma väga vajan. Ma tahan,et kui ma radika maha 70% keeran siis kajastuks see ka kütte arvel. Mul on reguleeritav aga see ei kajastu küttearvel üldse. Alles -10 kraadiga lülitan ühe radika pea täisvõimsusel köögis sest siugtoru ka kütab. Toas vaevu leige ja praegu päiksega maha keeratud. Korra tuulega ja 0 kraadiga öösel lasin leigeks ühe kahest. Kütte arvel aga ei kajastu väiksem tarbimine.
Tõdemus
26. sept. 2022 14:35
Mina peangi varsti, kui kütmine algab, mis õnneks on vähemalt seegi sel sügisel veninud, sest muud võimalust temperatuuri nagu ka tarbimise reguleerimiseks ei ole ja iga talve keskmine 28 kraadine toatemperatuur teisiti lihtsalt üle elatav ei ole, hea vähemalt, et ülivärske toaõhuga see mingil määral kompenseeritud saab!
Kinnisvaramaakleri unistus
26. sept. 2022 14:31
Soojus liigub soojematest korteritest külmematesse peaks ju professorile teada olema. Kinnisvara maakleeritel muidugi mure - kes tasub tühjalt seisva korteri arveid. Maja tuleb kütta sõltumata asjaoludest ühtlselt mingi mõistliku temperatuurini ja kes tahab kütab ise lektriga juurde seal ruumides kus vaja.

Seotud artiklid