"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Üheksa kuud liivakivi kaevamist andis linnateatrile suurema saali (0)
26. september 2022
Tallinna linnameedia

“Linnateatrisse tuleb ka üks saal, kus istmed ja tribüün on nii-öelda kivisse raiutud,” ütles kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar. “Teistes saalides on lavastajatel palju mänguruumi: nad võivad nihutada näitlejaid ja publikut sinna, kuhu vaja. See on kindlasti visuaalselt huvitav ja annab võimaluse eri lavastusi välja mõelda.”

Kõusaare sõnul tuleb linnateatri uus hoone kahtlemata äge. “Tallinnale on oluline, et selline vinge kultuuriasutus ja muinsuskaitseobjekt korda saab,” lausus ta. “See ei ole lihtsalt muuseum või rikkurite kortermaja, vaid tõeline kultuurisüda ja asi, mille üle uhkust tunda.”

Muusik Toomas Uibo ütles, et on sagedane linnateatri külastaja. “Olen käinud isegi Salme kultuurikeskuses, kus teater praegu tegutseb,” märkis ta. “Ma ei mäleta, et oleksin kunagi pidanud pettuma linnateatri tükkides. Nende seltskond on meeletult äge, ja energia, mis sealt seest tuleb, võrreldamatu. Linnateater on teadagi kvaliteedimärk Eesti teatris. Usun, et loominguline sisu tuleb uude hoonesse sama väärikalt tagasi.”

Kõusaar ütles, et teda paeluvad teatri uued saalid. “Seal on üks saal, millel istmed ja tribüün on nii-öelda kivisse raiutud,” rääkis ta. “Teistes saalides on lavastajatel palju mänguruumi. Nad võivad nihutada näitlejaid ja publikut, kuhu vaja – see on kindlasti visuaalselt huvitav ja annab võimaluse eri lahendusi välja mõelda. Lisaks tuleb linnateatrisse väiksemaid saale, mida seal varem ei olnud.”

Pileti saamine ei ole enam mure

Teatri haldusjuht Rain Raabel ütles, et muinsuskaitse nõudeid arvestades rajatakse teatrile kaks uut hoonet ja uuendatakse olemasolevad, nii et kahest sisehoovist moodustub tervik. “Üks hoone tuleb täiesti läbipaistev, mõlemalt poolt klaasist,” selgitas ta. “See on eelkõige valguskaev, et alla Põrgusaali ja black-boxi saali fuajeedesse paistaks ka päevavalgus. Teine hoone on kohvikumaja.”

Uue hoone kolmandale ja neljandale korrusele tulevad Raabeli sõnul rõdud. “Need on mõeldud prožektorite riputamiseks, et valgustada sisehoovi või õuesaali,” selgitas ta.
Õuesaalile katusealust ei ehitata, sinna jääb vabaõhulava.

Linnateatri suur saal ehk Põrgusaal on varasemast kaks korda kõrgem ja kolm korda suurem.
“Nüüd on juba päris hästi näha, milline hakkab saal välja nägema,” lausus Raabel. “Siin on 320-340 kohta. Pileti saamisega probleemi tulevikus olla ei tohiks, aga mingil määral võiks defitsiit ju säilida – siis on järelikult tegemist hea teatriga. Aga kindlasti mahub siia oluliselt rohkem inimesi kui varem.”

Vana saaliga võrreldes on uus suur saal Raabeli sõnul ligi viis meetrit sügavam. “See uks, mis seal üleval paistab, oli enne sissepääs lavale,” mainis ta. “Uus saali osa on liivakivisse juurde kaevatud. Kaevamised kestsid ligi üheksa kuud.”
Uute saalide peasissepääsud hakkavad asuma Laia tänava ja Aida tänava nurgal, nii et teatrikülastajal oleks võimalus läbida ka ajaloolist hoonestust.

Abilinnapea Karel Oja kinnitusel pole linnateatri ehitusel allahindlust tehtud. “See on väga vinge, mida arhitektid, ehitajad ja teater on siiamaani teinud,” ütles ta. “Nüüd on meie asi täita see väärilise tehnika ja sisuga. Isegi veel pooleli olevas hoones tuleb kergelt teatrivaim sisse. Põrgulava on juba praegu muljetavaldav. Seda on palju muudetud ja tehtud võimalusterohkemaks.”

Salapärane kaev

Arheoloogiliste kaevamiste käigus tuli välja ka salapärane kaev. “Selle teeb unikaalseks tõsiasi, et kaev on siin olnud juba enne neid hooneid,” lausus Raabel.
“Arheoloogid arvasid, et see pärineb 15. sajandist. Kuna kaev on kahe kandva müüri all, ei ole võimalik seda ülevalt näidata, küll aga on võimalik peale astuda ja ülevalt sisse vaadata. Kahjuks jääb see ilu teatri tagaruumidesse, kuhu on planeeritud kostüümiladu. Nii et tavainimestele see igapäevaselt avatud ei ole.”

Linnateater kerkib kavandi “Paviljon” järgi, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto AB OÜ. Ehitus läheb kokku maksma 28,4 miljonit eurot ja uuenenud teatrimaja peaks uksed avama tuleva aasta märtsis.

Ehituse valmimist ei takista miski

Vahepealse hinnatõusu tõttu läheb ehitus alguses kavandatust neli miljonit eurot kallimaks. “Tööd on nii kaugel, et nende lõppu ei väära enam mitte miski,” ütles Oja. “Kuigi hinnad on viimase aasta jooksul kallinenud, ei saa seda objekti seisma jätta. Linn vaatab riigi suunas, kunagi oli ju kokkulepe, et teeme seda koos. Tegemist on suure ehitisega, mis ei ole maamärk mitte ainult Tallinnale, vaid tervele Eesti kultuurile, ja see töö tuleb väärikalt lõpule viia.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.