"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Avaliku sektori aastane energiasääst võiks olla 14 miljonit eurot (0)
27. september 2022
Foto: Scanpix

Rahandusministeeriumi tellitud mõjuarvutused näitavad, et tänaste hindade juures oleks avaliku sektori võimalik kokkuhoid elektrienergia kulutustelt ilma olulise elukvaliteedi languseta ligikaudu 14 miljonit eurot aastas, vahendab BNS.

Ministeeriumi eestvedamisel on valminud suunised, mille eesmärk on vähendada riigihoonetes energiatarbimist. Suuniste väljatöötamisel osalenud rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak rõhutas teisipäeval pressikonverentsil, et tegu on suunistega, mitte käsu, korralduse või määrusega. 

Asutused on säästurežiimiks valmis

“Me oleme suhelnud riigiasutustega ja näinud väga head koostöötahet ja valmisolekut säästa energiat. Just seetõttu me otsustasime, et suunised on kõige paremad, sest ka erijuhte on väga palju. Kusagil on arhiivid, haiglad, sünnitusmajad ja koolid ning ka hooned on erinevad, nii et oluline on usaldada riigiametite juhte,” selgitas Kajak.

Riigisektori energiatarbimine kogu energiaportfellis pole küll suur, vaid üks protsent, kuid Kajaki sõnul ei tohi seda alahinnata. “Tõenäoliselt avaliku sektori kokkuhoid ühe protsendi võrra alandab hindu kõigi tarbijate jaoks. Kui me räägime tipukoormusega tundidest, siis just see üks protsent võib olla kriitilise tähtsusega,” toonitas  asekantsler.

Üks kategooria suunistest puudutab küttesüsteemi. Suuniste kohaselt tuleks riigiasutustes saavutada siseruumide temperatuur 19 kuni 21 kraadi ja jahutuse alampiir on 25 kraadi. Kui hoonet ei kasutata, on võimalik langetada temperatuur 14 kraadini. Kajaki sõnul lubavad need vahemikud arvesse võtta hoonete erinevat küttesüsteemi, niiskustaset ja muid eripärasid. “Need piirmäärad ei kehti ruumides, kus on seadusega ettenähtud täpne temperatuur,” täpsustas ta.

Muudetakse ka hoonete hõivatust

Küttekulude pealt on mõjuanalüüsi kohaselt võimalik kokku hoida ka hoone hõivatust muutes. “Praegused riigiasutused on projekteeritud selliselt, et igal ametnikul on oma töökoht, palju kasutatakse ka kabinetisüsteemi. Nüüd me näeme, et COVID-19 muutis tugevalt inimeste töölkäimise harjumusi ja hooned ei ole enam 100-protsendise hõivatusega. Kui me muudame oma ruumide hõivatust, siis võib-olla saame mõnes hooneosas või korrusel kütet veelgi alandada,” tõi Kajak näite. Ta lisas, et küttekulusid saab alandada ka töökorraldust muutes, kui mõnel päeval töötab osa või kõik inimesed kodus.

Suunistes soovitatakse alandada ka elektriga soojendatava kätepesuvee temperatuuri. “Me oleme konsulteerinud sotsiaalministeeriumiga ja terviseriske siin pole. Kindlasti tapab vesi pesemisel kõik bakterid, kui see on ka külm,” kinnitas Kajak.

Turvalisuses järeleandmisi teha ei saa

Parklate valgustuse vähendamise meede ei tohi asekantsleri sõnul endaga kaasa tuua järeleandmisi turvalisuse arvelt. Seevastu avalike monumentide ja hoonete fassaadide dekoratiivvalgustus soovitatakse välja lülitada ajavahemikus kell 23–7. “Kuid me oleme siin paindlikud, aastaajati muutub Eestis valge ja pime aeg päris palju, seetõttu tuleks seda suunist rakendada paindlikult. Siin on veelgi erisusi, näiteks praegu on valitsuse hoone fassaadil ööpäevaringselt Ukraina lipu värvides valgustus ja minu meelest peaks see seal ka edaspidi olema,” tunnistas Kajak.

Valitsus plaanib riigiasutustele eraldada ka kaks miljonit eurot, et asutused saaks läbi viia küttesüsteemide ekspertiisi leidmaks kõige optimaalsemad võimalused energia kokkuhoiuks või energia raiskamise likvideerimiseks.

Suuniste aluseks on Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide riigiasutustes läbiviidud uuringute tulemusel tehtud arvutused. Ülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski sõnul on uuringu tulemusel juba praegu selge, et vägagi lihtsate ja kiirete meetmetega on 10–15-protsendine kokkuhoid saavutatav paljudes riigiasutustes, mõnel puhul oleks kokkuhoid isegi kuni 30 protsenti.

“See tuleb osaliselt sellest, et me tuleme odava energia ajastust ja meie hooned ei ole energiasäästu mõttes optimaalselt seadistatud ega juhitud. Nende meetmetega me ju ajame taga seda, et me suudaks vähendada just asjatut energiatarbimist, mida keegi pole tähele pannud. Eriti võib seda täheldada suuremates hoonetes,” tõdes Kurnitski.

Kurnitski tõi veel välja, et kui me vähendame energiatarbimist, siis on sellel kaks positiivset mõju. “Esiteks vähenevad inimeste elektriarved ja teiseks, vähenenud nõudlus hakkab alla tooma ka elektri börsihinda,” märkis ekspert.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.