"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
arvamus CityBee Eesti juht Egert Kivisaar: joobes juht sõidab rendiauto sodiks, ent seadus võimaldab tal puhtalt pääseda (0)
27. september 2022
Egert Kivisaar

Praeguse seaduse kohaselt kuulub lühirendisõiduk üürivara alla. Seega, kui sõidukiga midagi tõsisemat juhtub, kehtib kuuekuuline kahjunõude esitamise tähtaeg. Paraku ei pruugi kahjunõude eelsed protseduurid ajaraami mahtudagi ehk sõiduki rikkunud kasutaja võib pääseda ettenähtud kahju hüvitamisest, leiab CityBee Eesti juht Egert Kivisaar.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on tehingust tuleneva hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat (TsÜS § 146). See-eest võlaõigusseaduse järgi, mis hetkel reguleerib ka lühiajalist autorenditeenust, on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise puhul hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg vaid kuus kuud (VÕS § 338). Ent kas kuuekuuline aegumistähtaeg on sõiduki puhul mõistlik?

Näide elust. Inimene rendib CityBee auto. Ületab sõidukit kasutades piirkiirust ning tegeleb juhtimise ajal kõrvaliste asjadega. Ta sõidab teelt välja vastu tänavavalgustusposti, põgeneb ning jätab politseid ja rendileandjat õnnetusest teavitamata. Juhtunu tagajärjel langeb sõiduki väärtus 19 000-lt 5000-le.

Liiklusõnnetusest teavitamata jätmisel võib kindlustusandja tekkinud kahju hüvitamisest keelduda. Nii läkski. Sõiduk oli kindlustatud, ent kuna juht lahkus sündmuskohalt ega teavitanud liiklusõnnetusest politseid, siis keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest.

Kindlustusandja positsioon on mõistetav, sest tagantjärele ei ole enam võimalik liiklusõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid üheselt kindlaks teha. Näiteks ei ole välistatud, et juht põgeneb sündmuskohalt joobe tõttu, kuid kui politsei tuleb aru pärima, mõtleb ta õnnetuse põhjuste kohta välja muu versiooni.

Koorem kohtusüsteemile

Taolised juhtumid on koormaks kohtusüsteemile. Kirjeldatu puhul hindas esimese astme kohus situatsiooni keerukust ja mõistlikkust ning määras autojuhile kahjunõude, ent ringkonnakohus lähtus pelgalt võlaõigusseadusest ning vabastas juhi kohustusest – seadusest tulenevalt on rendileandja kaotanud õiguse juhilt leppetrahvi nõuda. Nõude esitamiseks oli rikkumisest möödas enam kui kuus kuud.  

Järgmisena on rendileandjal võimalus pöörduda kahju hüvitamiseks riigikohtusse, ent kas viimane võtab selle menetlusse? Kui riigikohus peaks kaasuse menetlemata jätma, jääb Eestis kehtima kohtupraktika, mille korral isik, kes enesele aru andes tekitab kahju ning püüab seda tahtlikult varjata, pääseb igasugusest kahjuhüvitamisest.  

Kuuekuuline tähtaeg ei ole mõistlik

Autorendile ei peaks kohalduma üürilepingu seadusest tulenev kuuekuuline tähtaeg, kuna see aeg ei pruugi olla piisav kahjunõude esitamiseks vajaminevate toimingute lõpetamiseks.

Teatud olukordades on politseil õigus võtta uurimistoimingute läbiviimiseks auto enda valdusse. Toimingud võivad võtta nädalaid enne, kui auto tagastatakse rendileandjale. Pärast seda läheb auto kahjustuste hindamiseks töökotta, kes teeb omapoolsed kahjukalkulatsioonid kindlusfirmale. Viimane menetleb juhtumit ja langetab otsuse kahju hüvitamiseks. Samal ajal määrab kolmas osapool, sõltumata hindaja auto turuväärtuse enne kahjustuste tekkimist. Olukorras, kus sõiduki taastamine pole mõistlik, läheb autovrakk oksjonile. Kuna rendileandja püüab vrakki müüa võimalikult kallilt, et kasutajale jääks tasuda võimalikult väike kahju, võib auto minna kordusoksjonile. Alles vraki müügi järel selgub reaalne tekkinud kahju, mille selle tekitaja peaks kandma.

Jagamismajandusele peaks kehtima sätted tsiviilseadustikust

Iga juhtum on erinev ja nende asjaolud varieeruvad, ent vahel võib juhtuda, et auto rentija, saades aru kahju ulatusest, otsib võimalusi kahjude hüvitamisest hoiduda. Kirjeldatud asjaolud aga pikendavad juhtumite menetlust ning tihti on rendileandja olukorras, kus jookseb kuuekuulise tähtajaga võidu.

Jagamismajanduse, sealhulgas autojagamisteenused on sedavõrd uued, et lüngad seaduses on arusaadavad. Samas on selge, et siin ei saa kasutada üürikorterite või tavarendilahendusi. Uue ajastu liikumisvahenditele peaks kehtima seaduses erisus ning kohalduma tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud kolmeaastane aegumise tähtaeg. Kui seadusesse erisust mitte teha, siis jääb paratamatult küsimus, kes vastutab tekitatud kahju korvamise eest?

Tulenevalt VÕS 338 lõikest 1 on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Vastavalt lõikele 2 algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt sama paragrahvi neljandale lõikele on nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tulenevalt VÕS § 104 lõikest 5 on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.