"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
VIDEO| Eesti keele õpetaja: Õ tähe puhul naised teavad õuna ja mehed teavad õlut (0)
27. september 2022

Räägitakse, et eesti keel on välismaalastele keeruline õppida, ometi on neid, kes on eesti keele kiiresti omandanud. Uurisime, kuidas on võimalik ja kuidas oleks õige eesti keelt õpetada ja õppida.

Tallinna kunstigümnaasiumis õpetatakse eesti keelt keelekümbluse vormis juba kümmekond aastat. „Kehalise kasvatuse tunnis tähendab see eestikeelseid käsklusi, pisut kehakeelt ja kannatust,“ ütles õpetaja Kristjan Maasik. „Mina räägin eesti keeles nendega, kuna meil õppekeel ongi eesti keel ja selle kaudu, siis loodame, et nemad saavad võib-olla ka oma sõnavara natuke täiendada ja siis ka minuga vastu suhelda selles.“

Selles klassis räägivad lapsed omavahel vene keeles, eesmärk on aga saada nad ka omavahel suhtlema eesti keeles.

Maasiku sõnul on konkreetne neljas klass temal esimest aastat ning on tunda, et lastega on juba varasemalt head tööd tehtud. „Nemad igal juhul suhtlevad minuga ka väga edukalt eesti keeles,“ märkis ta. „Saavad aru, mis ma öelda tahan. Nad nüüd veel omavahel räägivad vene keeles, aga see võib-olla on ka siis üks asi, mida mina oma tunnis näiteks saaksin võibolla ka parandada või noh, võib-olla natuke rohkem veel seda suunata, et nad ka omavahelist vestlust peaksid eesti keeles.“

Tallinna kunstigümnaasium lähtub keelekümblusprogrammist, mida on eesti koolides rakendatud ligikaudu 20 aastat. Koolis käib 30 protsenti vene kodukeelega lapsi, 13 protsenti ukrainlasi ja lisaks veel 10 protsenti muu kodukeelega õpilasi.

Teise keele õppimine vajab kõigi poolset suurt kannatust, see ei tule kohe

Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sultsi sõnul tähendab keelekümblus seda, et lastega räägitaksegi ainult eesti keeles. „Kui laps must aru ei saa, siis ma selgitan ennast pildimaterjaliga või ma loon lause mudelid seinale ja palun lapsel seda kasutada,“ selgitas ta. „Kehakeele kaudu saab ka väga palju seletada ja praegu on üldse meil ju superaeg, sest meil on videod. Nii et väga palju asju saab ära selgitada või täiendavalt rääkida videomaterjali kasutades.“

Keelekümblus on Sultsi sõnul olnud nende koolis efektiivne. „Esimesed keelekümbluse läbinud õpilased lõpetasid eelmisel aastal ka gümnaasiumi,“ ütles ta. „Teise keele õppimine vajab kõigi poolset suurt kannatust. See ei tule kohe, aga kindla peale tuleb see poole aasta pärast, kui laps saab hakata rääkima üksikuid sõnu. Näiteks ütleb mulle, et „Ja ne panimaaju seda asja seal tahvli peal.“ Niimoodi see keel hakkabki tulema, see ongi normaalne ja lõpuks tulebki terve lausega. Mõni laps on ju nii perfektsionist, et ta ei taha enne rääkida, kui ta ei oska tervet lauset öelda. Nii et mõni laps hakkab rääkima alles aasta pärast. Aga siis ta räägib kohe tervete lausetega ja kõik on korras. See lihtsalt vajab aega ja kannatust.“

Krimmist pärit Tatjana õpib eesti keelt Multilingua keelekeskuses, kus samuti räägitakse tunnis ainult eesti keeles. „Ma õpin eesti keelt juba viis kuud,“ lisas ta.

Multilingua keelekeskuse eesti keele õpetaja ja metoodik Ly Leedu sõnul alustatakse keeleõpet sõnast „tere!“. „On selliseid rekordeid, kui õppija ütleb, et ta saabus Eestisse elama eelmisel päeval, aga tavaliselt tere ta juba teab selleks hetkeks,“ märkis ta. „On ka neid, kes on Eestis elanud terve elu ja tuleb ikkagi A1 kursusele, sellepärast et ta ei oska. Tavaliselt tullakse mingisuguste väikeste eelteadmistega ja siis me püüamegi selgeks teha, et mida teatakse. Kui me alustame tähestikust, siis sinna juurde käivad kõik need sõnad, mida nad tegelikult juba teavad – E nagu Eesti või j nagu järgmine peatus. Õ-tähe puhul naised teavad õuna ja mehed teavad õlut.“

Mõned asjad on eesti keeles ka palju loogilisemad

Ly Leedu kinnitusel ei ole eesti keelt raskem õppida kui mõnda muud keelt. „Mõned asjad on eesti keeles ka palju loogilisemad, näiteks lugemine ja kirjutamine,“ lausus ta. „Kergem on aga eesti keel soomlaste ja sakslaste jaoks, keerulisem näiteks hiinlaste jaoks.“

Leedu sõnul võib hiina keeles „töö“ olla nii nimisõna kui ka tegusõna või suisa töökiust näitav omadussõna. „Ja tegusõnal ei ole oleviku-, mineviku- ja tulevikuvormi üleüldse, seda väljendatakse teistmoodi,“ selgitas ta. „Eesti keeles ka ju tulevikuvorm puudub, aga meie jaoks probleeme ei ole, Me lihtsalt lisame homme. Või see, et mina töötan, sina töötad, tema töötab, peavad olema erinevad lõpud, ta ei saa aru, miks see nii on. Miks küsimus meid ei aita, see lihtsalt on nii. Me püüame mõista, kuidas keel toimib, aga see küsimus „miks?“ siin alati ei aita.“

Mida on aga vaja lisaks keele kursusel käimisele, et saada keel selgeks? Kõige alus on positiivne suhtumine ja usk, et saan sellega hakkama.

Leedu sõnul on vaja suhelda ja keelt kasutada esimesest päevast peale. „Ma ütlesin, et kui te nüüd lähete esimesest tunnist koju ja te näete täna juhuslikult oma naabrit, ütelge talle tere eesti keeles ja vaadake, kuidas ta reageerib,“ rääkis ta. „Kui te seni olete teda tervitanud vene või inglise keeles. Täna ütlete eesti keeles, vaadake, kas ta reageerib. Tööl kolleegidele rääkige, et te õpite eesti keelt, et nad hakkaksid teie käest küsima, mida te olete õppinud.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.