"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
äriideede MEISTRIKLASS Ettevõtte Paul Berg partner Egert Paulberg: kõik sai alguse taliujumise hobist, kus avastasime, et siin külmas me kaua ellu ei jää, kui ei ole korralikku riietust (0)
27. september 2022

„Mina hindan pitchimisel meeskonda, ideed ja trendi, mis äriideed toetab,“ ütles Tallinna Ettevõtluspäeva pitchimise žüriiliige ja EstBAN/ Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Mait Sooaru. „Tihti on olemas hea idee, aga kui ta jookseb vastu tuult, on teostus raske. Kui on olemas globaalne trend, mis ideed toetab, on võimalus ka suurepäraseks soorituseks ärimaailmas.“

Tänapäeva kiires elutempos ei ole pitchimine enam ammu ainult alustavatele ettevõtetele vajalik oskus, vaid uksi avav supervõime kõigile. Seda on vaja absoluutselt igale ettevõtjale, et ennast või oma teenuseid tutvustada, aga ka igale inimesele oma mõtte kiirelt edasi andmiseks ükskõik millises elusituatsioonis.

Tallinna Ettevõtluspäeva raames käisid laval pitchimise meistrid, tublid startupid ja tegusad ettevõtjad, kes võistlesid oma esitlustega professionaalse žürii ees.

Mängukaaslased videokõne teel

Esimene tiim, kes lavale oli KideoCall ehk e-lapsehoidjad. KideoCall aitab välismaale kolinud peredel hoida ja arendada laste emakeelt ja kultuurikontakti. „Professionaalsed juhendajad pakuvad lastele keelepraktikat ja aktiivseid tegevusi läbi videokõne,“ ütles KideoCall tegevjuht Liis Siiroja. „Minu peres on kolm keelt. Eesti ja vene keele omandamine ei ole minu lastele mõistagi mingisugune probleem, aga pakkuda neile piisavalt saksa keele praktikat ajal, mil ise Eestis elame, on päris keeruline.“

Tänaseks on KideoCall teinud üle 700 videosessiooni 280 lapsega. „Meie praeguse prototüübi senine käive on 6000 eurot,“ sõnas Siiroja. „Viis ettevõtet, nende hulgas Elisa ja Telia, on meie teenust pakkunud ka oma töötajatele. Kaasame 40 000 eurot oma FFF ringis 10 protsendi osaluse eest. Oleme rääkinud üle 200 ekspattidest lapsevanemaga, kes kinnitavad meile, et neil on raske pakkuda piisavalt emakeele praktikat välismaal elades. Tihti ei ela lähedal teisi keele rääkijaid, piiri taga on raske saada lasteraamatuid ja keelekursused toimuvad vaid suurlinnades.“

KideoCall kasutamine on Siiroja sõnul pere jaoks lihtne. „Vanem broneerib aja meie kodulehel https://kideocall.com/, saab kinnituskirjaga videolingi ja alustab kõnet,“ kirjeldas ta. „Kõnes osaleb üks kuni neli last, kes on vanuses kolm kuni kaheksa ning kõne kestab üks kuni kaks tundi. Keele õpe on mänguline: rollimängud, lauamängud, isegi peitust oleme mänginud. Kõik tegevused lähtuvad laste huvidest ja nii leiavad nad ka uusi sõpru.“

Keskendutakse ekspattide vajadustele

Hetkel on maailmas ligi 240 miljonit ekspatti. „Neist 20 miljonit on koolieelikud,“ märkis Siiroja. „Trendid nagu kaugtöö, digitaalsed nomaadid ja globaalne talendijaht toetavad meie ärimudelit. Alates Covid-19 levikust on virtuaalne lapsehoidmine ja e-õpe saanud hoo sisse.“

Siiroja sõnul erinetakse oma konkurentidest seeläbi, et keskendutakse just ekspattide vajadustele. „Kasutame subscprition mudelit, mis tähendab, et iganädalane osalus maksab pere jaoks 50 eurot kuus,“ selgitas ta. „Turunduses oleme näinud, et kõige tõhusam on jagada perede lugusid ja videoarvustusi ning parim kanal esimeseks kontaktiks on Facebooki grupid, mis on ekspattidel regioonide põhised.“

KideoCall põhitiimis on kolm liiget, kellel kõigil on üle kümne aasta kogemuse vastavalt alushariduses, kommunikatsioonis või teenusedisainis. „Meil töötavad kümme õpetajat ja noorsootöötajat igapäevaselt lastega,“ lisas Siiroja.

Žürii koosseisu kuulusid EstBAN/ Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Mait Sooaru, Estbani liige Aive Uus ja Tallinna abilinnapea ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas Joosep Vimm.

Sooaru lausus, et tema peab tiimi kõige olulisemaks. „Ideid võib olla igasuguseid, aga neid on vaja ajas muteerida ja see on number üks, mida mina jälgin,“ ütles ta.

Uus ütles, et tema hindab kõige tugevamat tiimi. „See idee, mis ette võetakse on väga raske ja hea tiim närib sellest läbi,“ lausus ta. „Ootan veel ettekandest, et oleks entusiasmi ja usk enda ideesse.“

Vimm sõnas, et ootab innustavaid ettekandeid. „Et need oleksid hästi läbi mõeldud ja tekiks usk sellesse, mida meile pitchitakse,“ ütles ta. „Et investoril tekiks tahtmine raha sellesse investeerida ja kliendid soovivad seda endale osta.“

Sooaru huvitas esimese etteaste puhul, kuidas leitakse juhendajaid, kes lapsi õpetavad ja kuidas tagatakse nende töö kvaliteeti. „Hetkel on meie testturuks Eestist lahkunud pered,“ vastas Siiroja. „Teeme koostööd ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, kus osaleme ise lapsehoidjate väljakoolitamisel. Ehk koolitame neid tulevasi Eesti lapsehoidjaid e-lapsehoidmise eripärades. Selleks, et pakkuda teenust ka teistes keeltes, jõuame läbi Au Pair võrgustiku nende lapsehoidjate ja noorsootöötajateni, kes on mitmekeelsed ja kellel on teises kultuuriruumis töötamise kogemus.”

Uus uuris, kui palju juhtub olukordi, et kolmeaastane laps tunni keskel teise tuppa jookseb või lahkub kõnest. „Mõõdame pärast iga e-hoidu vanemate tagasisidet ja ka lapsehoidjate poolset tagasisidet, kus nad märgivad ära selle, kas hoid kestis kokku lepitud aja või mitte ja millised olid probleemid,“ kirjeldas Siiroja. „See on keskmiselt kolm protsenti kõikidest kõnedest, kust laps lahkub nii, et ta ei naase. Pooltel kõnedel laps lahkub korra, et tuua teisest toast näiteks plastiliin või öelda emale, et hoidjaga on lahe mängida. Lisaks teevad meie koolitatud lapsehoidjad iga kõne alguses lastega kokku lepped, et kui on vaja minna pissile või midagi tooma, siis teavitab laps sellest hoidjat. See töötab.“

Julgus taluda karmi külma

Teine esineja oli julgete ja funktsionaalsete jakkide tootja Paul Berg. Tegemist on eestlaste loodud vahetusjakiga, mis on jõudnud turbokiirusel spordiharrastajate südametesse. “Asutasime välirõivaste brändi Paul Berg kaks aastat tagasi,“ ütles ettevõtte Paul Berg partner Egert Paulberg. „Kõik sai alguse taliujumise hobist, kus avastasime, et siin külmas me kaua ellu ei jää, kui ei ole korralikku riietust. Ma usun, et siinse publiku seas on vähemalt üks koeraga jalutaja, surfar, taliujuja või kellele meeldib aega kämpingus veeta.“

Paul Berg pakub funktsionaalseid jakke igaks aastaajaks, mis on sobilikud  põhjamaisesse kliimasse.Teil on kindlasti tuttav tunne, kui tulete õuest ja teil on käed jalad märjad või külmetunud – meil on sellele lahendus,“ rääkis Paulberg. „Meie jakid on tuule- ja veekindlad, hingavad ning pikad, mille all on võimalik privaatselt ka riideid vahetada, kui minnakse näiteks talisuplema. Paul Berg jakid on mõeldud pigem madala aktiivsusega tegevusteks välitingimustel.“

Tänaseks on müüdud üle 300 jaki. „Meid on ülesse leidnud erineva valdkonna inimesed,“ märkis Paulberg. „Lisaks eelpool nimetatud inimestele on veel filmitööstus, välifotovõtted, Eesti disaini austajad ja paljud teised inimesed meie toote enda jaoks leidnud. Viimase kevad/sügis jaki ostjatest on ligi 50 protsenti korduvostjad. See tähendab, et meie brändi usaldatakse ja oleme kahe aastaga muutunud elustiilibrändiks.“

Soov vallutada maailmaturgu

Paulberg sõnas, et ettevõtte eesmärk on pikemas perspektiivis ära katta kõikide hooaegade ja aastaaegade vajadused. „Praegused jakid katavad ära talve, kevade ja sügise hooaja,“ lausus ta. „Mõlemat jakki läheb vaja ka suvel, sest ilmad on siis väga heitlikud.“

Vimm soovis Paul Berg ettevõttelt teada, kuidas eristub nende jakk teistest turul olevatest analoogidest. „Esiteks on meie jakk tavalistest jakkidest oluliselt pikem,“ vastas Paulberg. „Jaki lõige on tehtud selliselt, et siia saab käed sisse tõmmata ja vajadusel selle sees riideid vahetada. Lisaks on ta suur jakk ehk inglise keeles oversized ja seda saab teiste asjade peale panna ning see on mahukas.“

Uus küsis, kui palju on tiim valmis jakke tootma. „Meil on Eestis kohalik tootja ja kui on piisavalt ette teatatud, saame väikeste sammudega alguses 300 kuni 500 jakki toota,“ lausus Paulberg. „Aga miks mitte ka 1000 jakki, kui on vaja.“

Sooarud huvitas, mis on ettevõtte taktika, kuidas vallutada maailmaturgu. „Alustame kindlasti Eesti turust,“ märkis Paulberg. „Need jakid on sellised, et sooja riiki me sellega ei lähe. Ikka lähme Põhjamaadesse. Kindlasti oleks mõistlik konkreetsest sihtgrupist alustada, kelle kaudu saaks laiemaks levida.“

Lapse kõne arendamine mänguliselt

Viimase esinejana astus lavale eestimaine logopeediliste mängude ja õppevahendite tootja Kõnekindlus. Mängud on abivahendiks spetsialistile tööle ja lapsevanemale koju, et aidata kaasa lapse kõne arengule. „Meil on ühiskonnas üks väga suur probleem – pidev logopeedide puudus,“ alustas esinemist Kõnekindlus kaasasutaja Kaili Adamson.  „Samas iga neljas laps vajab logopeedide abi ja väga vähesed jõuavad selleni õigeaegselt. Laste kõnearengu probleemid on maailmas üha süvenev probleem. Nende mitte lahendamise korral tekivad õpiraskused, koolikiusamine ja vaimsete tervise hädade mured.“

Kõnekindlus on nutikalt logopeedilased harjutused mängu sisse ära peitnud. „Meil on patenteeritud disainilahendusega kõnevorm, mille läbi motiveerime lapsi logopeedilisi harjutusi kaasa tegema ka väljaspool logopeedi kabinetti,“ selgitas Adamson. „Meie kõnevurriga saab logopeedi rolli astuda ükskõik kes: lapsevanem, eripedagoog, õpetaja, kes iganes tahab lapse kõnearengule kaasa aidata.“

Oma senise müügi tegevuse käigus, mida on Kõnekindlusel olnud natukene üle aasta, on käive olnud üle 100 000 euro. „Oleme müünud ligi 1000 kõnevurri,“ märkis Adamson. „Meie toode on peaaegu 300 Eesi lasteaias, mitmesajas Eesti peres ja väga paljudes logopeedi kabinettides. Küsime kõikidelt oma kasutajatelt ka tagasisidet, mis on seni olnud positiivne ja meiega on jagatud ka reaalseid edulugusid.“

Panna lapsed taas selgelt kõnelema

Tiimis on Adamsoni sõnul kaetud professionaalne projektijuhtimine, kvaliteedi juhtimine, juriidika, müük ja turundus. „Mängude väljatöötamisel teeme koostööd oma erialal praktiseerivate spetsialistidega,“ lisas Adamson. „Hetkel töötame uue prototüübi kallal ja soovime tootmisvõimekust suurendada 25 korda. Meid on märgatud välismaal ja teeme hetkel ka esimesi samme liikumaks välisturule Saksamaale. Seal on meil koostööpartner, kes on Saksamaa haridussüsteemis töötanud 20 aastat ja on eelneva müügitaustaga.“

Euroopa Liidus on Adamsoni sõnul 3,8 miljonit last, kes vajavad logopeedide abi. „Kuid nende puudus on välismaal veel hullemas seisus kui meil siin,“ märkis ta „Meil on hea meel, et Eesti logopeedid on tunnistanud kõnevurri üheks maailma parimaks mänguasjaks ja selle nutika lahenduse abil loodame ühiskonnas ära lahendada suure murekoha – panna lapsed jälle selgelt kõnelema.“

Vimm soovis teada, kuidas leiab Kõnekindlus oma potentsiaalsed kliendid ja kuidas nendeni jõutakse. „Me teeme otsemüüki asutustega,“ vastas Adamson. „Suhtleme igapäevaselt lasteaedadega, logopeedidega ja spetsialistidega. Meil on sotsiaalmeedia ja oma kodulehekülg ning erakliendini jõuame ka soovituste kaudu. Meie jaoks on suurimaks tunnustuseks see, et meid soovitavad logopeedid, perearstid, ortodontid, Rajaleidja – ehk spetsialistid.“

Universaalsed mängukettad

Uus soovis teada, kas praegune lahendus on kõikidele lastele või sõltub see ka sellest, milline on konkreetse lapse väljakutse. „Kõnevurri tööpõhi on üks,“ märkis Adamson. „Siin on magnetnupu abil vahetatavad mängukettad. Iga ketas keskendub oma probleemile, kas selleks on kogelemine, r-häälik või s-häälik. Mängukettaid toodame pidevalt juurde ja tänu sellele ei jää kõnevurr ka seisma. Kui laps mõne hääliku mure seljatab, on meil uus ketas võib-olla üldse mitte logopeediline ja mäng läheb edasi.“

Uus küsis lisaks, kui lihtne on minna välisturule, kus on teine keel. „Meil on paar mänguketast, mis on universaalsed ehk mis treenivad lapse suulihaskonda,“ vastas Adamson. „Kui läheme häälikupõhiseks, muutume ka kohe keelepõhiseks. Meie praegune väljakutse on leida Saksa turul logopeed, kes on oma erialal kogenud ja tunnustatud ning kes aitab meil häälikumured lahendada.“

Sooaru uuris, kas ettevõttel on mõte, kuidas kaitsta end kopeerijate eest. „Meil on kõnevurrile disainilahendus, mis on selline, et ei tehta kaheksanurkseks vaid ümmarguseks,“ märkis Adamson. „Sisu on autoriõigustega kaitstud. Selle on välja töötanud 30 aastase staažiga logopeed. Mängu põhimõte on selline, et võib teha ka mängukaardid, mis tegelikult on juba turul olemas, aga meie lahendus on kompaktne ja mugav nii lapsevanemale kui ka lapsele. Uue prototüübi puhul patenteerime ära mängunupu, mis on meie peamine võtmeomadus, kuidas mängukettaid vahetada.“

Kes oli parim pitchija?

Sooaru sõnas, et kõik esinejad olid tasemel. „Õnneks on väga erinevad ettevõtted, kes teevad erinevat asja,“ lausus ta. „Üks on teenus, kaks tükki tooted ja iga ühel on oma unikaalne turg. Peame hindama, kellel on oma turul võimalus läbi murda.“

Vimm arvas, et esinemised olid erinevad. „Mõned olid rohkem harjutanud ja julgemad,“ arvas ta. „Toodete puhul, kui alustame Kõnekindlusest, siis on see spetsiifilisema sihtrühmaga toode, millel on vähe analoogi turul olemas ehk tühja kohta täitev toode. Samas peab ütlema, et kui räägime jakkidest, siis riiete turg on alati täitmata turg. Kui seda piisavalt hästi müüa, võiks see isegi eduni viia. E-lapsehoidmise teenus minul tekitab küsimuse, kui palju peab lapsevanem pilku peal hoidma, või toimib see teenus ka päriselt, et lapsevanem saab muid asju teha.“

Uus arvas, et ettevõtete koha pealt oli väga hea tase. „Arvestades seda, et slaide ei olnud, olid kõik selged ja arusaadavad,“ kirjeldas ta. „Mulle on kõik välja toodud probleemid tuttavad, aga sümpatiseeris kõige rohkem viimane. Ma olen teadlik sellest, kui suur probleem on logopeedide puudus. Saksa turule minek ja sealt esimese partneri leidmine kõnetas mind.“

Sooaru lisas samuti, et ka temale meeldis Kõnekindluse idee ning esitlus. „Seda on võib-olla kõige raskem kopeerida,“ märkis ta. „Tegelikult ka e-lapsehoidja ideed ei ole kerge kopeerida, sest selle süsteemi välja ehitamine, mis viiks kokku lapsehoidja ja lapse on ka suur väljakutse. Ainuke küsimus, mis selle juures tekkis on see, kui paljud lapsevanemad tahaksid, et nende lapsi hoitakse ja õpetatakse video teel. Kõnekindlusel on unikaalsust ja konkurentsivõimet kõige rohkem.“

Sooaru lisas, et kõigil kolmel ettevõttel on šanss saada edukaks ettevõtteks. „Tänane tase oli tõesti hea,“ märkis ta. „Loodan, et kõik jätkavad oma teekonda ja neist saavad edukad ettevõtjad.“

Žürii otsustas, et kõige mõjusama pitchi tegi seekord Kõnekindlus, kes sai tasuta piletid kogu tiimile MELT innovatsioonifoorumile.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid