"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Keskpank: Eraisikute hoiused pankades on vähenemas, kevad-suvine tarbimispidu saab otsa (0)
27. september 2022
Foto Ilja Matusihis

„Rohkem kui 10 aastat kestnud eraisikute hoiuste kiire kasv lõppes 2021. aasta sügisel. See viitab sellele, et varasemaga võrreldes on säästmine vähenenud. Sellele osutas ka see, et eraisikute tarbimine jätkas märgatavalt kiiremat kasvu kui sissetulekud,“ kommenteeris Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar hoiuste vähenemist kommertspankades.

Eesti Panga värsketel andmetel oli residentidest kodumajapidamiste hoiuste maht augustis 11,1 miljardit eurot, mis on 900 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, kuid 32,6 miljonit eurot vähem kui juulis. Sealjuures vähenes hoiuste maht kolmandat kuud järjest.

Aastaga kasvas kodumajapidamiste hoiuste maht 11,9 protsenti ja jõudis 12,9 miljardi euroni. Mitteresidentidest kodumajapidamiste hoiuste maht oli 1,8 miljardit eurot ja moodustas kodumajapidamiste hoiusejäägist 14 protsenti, teatas Eesti Pank.

Alates 2021. aasta septembrist on hoiused mõnel kuul pisut kasvanud ja mõnel teisel kuul jälle natuke alanenud, selgitas Raudsaar. Käesoleva aasta suvekuudel oli siiski märgata väikest trendi, et hoiused on hakanud küll tasapisi, aga järjekindlamalt vähenema. Igakuiselt on vähenemine olnud ligikaudu 10-30 miljonit eurot.

Eraisikutel kokku on hoiuseid juuli lõpu seisuga küll veel 11,16 miljardit eurot, aga tuleb arvestada, et need on väga ebaühtlaselt jaotunud ning paljudel inimestel pole võimalik pikalt säästude arvelt oma tarbimist endisel tasemel hoida. „Tarbimise vähenemine on üks põhjuseid, miks majandus käesoleva aasta teises pooles tõenäoliselt langusse pöörab ja aasta kokkuvõttes majanduse maht natuke väheneb,“ ennustas keskpanga ökonomist.

Hoiuste kasvu ja seejärel pidurdumist on mõjutanud ka II samba väljamaksed. Kui näiteks teisest pensionisambast väljavõetud raha on suurendanud väljamaksmise hetkel inimeste hoiuseid, on suhteliselt suur osa sellest (ligikaudu pool) seejärel leidnud muu kasutuse. „Selle eest on ostetud kaupu või teenuseid, makstud tagasi laene või investeeritud kinnisvarasse ja finantsvaradesse,“ märkis Raudsaar.

Järk-järguline vähenemine

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi esile, et Eestis on inimeste säästud läbi aastate suurenenud. Palgad on kasvanud kiiremini kui hinnad ning seetõttu on olnud Eesti elanikel üha rohkem võimalik säästa. „Praeguse kõrge hinnatõusu ja hinnatõusu ootuse tõttu on aga üha rohkem tekkimas vajadus võimalusel oma sääste rohkem kasutusele võtta,“ sõnas ta.

Kui vaadata kitsamalt hoiuseid, siis saab üldjoontes öelda, et klientide hoiuste maht on stabiilne ja suuri muutusi pole seni olnud. Uusküla sõnul tuleb aga sääste vaadata laiemas pildis, arvestades ka inimeste muid varasid, nagu aktsiad, kinnisvara ning tavakontol või sularahas hoitavad vahendid. Kuigi hinnatõusu tõttu saab hoiuste eest vähem osta, siis on see lühiajalises pildis olnud hea kaitse aktisaturgudel toimunud languse vastu.

Tarbimine moodustab sisemajanduse kogutoodangust väga suure osa ning seetõttu käivad tarbimise ja majanduse kasv suures plaanis koos. Keskpanga prognoos on sisuliselt identne Luminori majandusväljavaatega käesolevaks aastaks, mis mõlemad näevad ette kvartal-kvartalisse majanduse mahu vähenemist. „Lisaks tarbimisele on vähenemas ka investeeringud ja kaupade ekspordi suhe importi. Suurenemas on valitsuse kulutused ja ülekanded, mis majandust toetavad,“ selgitas Uusküla.

Ta tõi ka välja, et majanduslanguse ootuses võidakse tarbimist kokku tõmmata juba ennetavalt, et raskete aegade jaoks rohkem säästa. „See toob aga majanduslanguse ka lähemale.“

Osa hoiuseid kasvamas

Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla siiski nii tumedates toonides hoiuste pidurdumist ei näinud. „Eraisikute hoiuste maht mitte ei vähene, vaid selle kasv on aeglustunud,“ tõi ta kommertspankade puhul esile. Vähemalt juulis kasvas see aastases võrdluses veel 9,5%.

Hoiuste mahu kasvu aeglustumine hakkas küll juba alates eelmise aasta oktoobrist, kuid enne seda laekus septembris kontodele ligi miljard eurot teise pensionisamba raha, mis hoiuste kasvu erakordselt kõrgele tõstis. „Samas oli veel käesoleva aasta juuli hoiuste maht tublisti üle hinnangulise pandeemiaeelse (2015-2019) kasvutrendi,“ tähendas Ulla.

Talle sekundeeris ka LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum, kelle meelest pole eraisikute hoiuste vähenemist täheldatud. „Kõigis kliendigruppides, välja arvatud finantsvahendajad, on LHV klientide hoiused stabiilselt kasvamas,“ kinnitas ta.

Rum selgitas, et finantsvahendajate hoiuste portfell on LHV-s kontsentreeritud ning nende maht sõltub paljuski ühe-kahe kliendi otsustest. Tavaklientide hoiuste kasv on olnud  ligikaudu 20 protsenti aastas, millest jaeklientide hoiused on kasvanud veidi kiiremini ning ettevõtete omad aeglasemalt. „Näiteks augustis kasvasid LHV tavaklientide hoiused kokku 102 miljoni euro võrra,“ märkis ta.

Pidurid tarbimisele

SEB panga eraklientide segmendijuht Triin Raudsepp kinnitas Eesti Panga andmeid eraisikute pangahoiuste mahu kahanemisest, mis tähendab, et üha rohkem kasutatakse sääste.

Kuid veel käesoleva aasta esimene pool tõi kaasa tarbijate kulutuste hoogsa kasvu ning seda ei kannustanud mitte ainult inflatsioon. Reisiteenuste tarbimine saavutas koroonaeelse taseme ning palju raha viidi ka söögikohtadesse, näitab SEB statistika.

„Tänavu teises kvartalis läbis Tallinna Lennujaama neli korda rohkem inimesi kui aasta varem ning see kinnitab, et reisimisele kulutati koroonapiirangute lõppemisel palju. Hoogsalt kasvas tarbimine ka toidukohtades, mille kasvu andsid oma panuse kullerteenused. Kohati tarbimispidu meenutanud olukord on aga kiirelt muutumas, kuna talve poole on oodata igapäevaste elamiskulude kasvu ja seda tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel,“ nentis Raudsepp.

Siiski on ka SEB panga esindajale selge, et hinnatõus ning kommunaalkulude kasv toob aasta teises pooles kaasa „tarbimise pidurdumise“.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.