"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
ettevõtluse edulood Kõnekindlus OÜ kaasasutaja Kaili Adamson: ma kutsusin idee autori kampa, sest ma ei tahtnud tema mõtteid varastada (0)
27. september 2022
Foto Mats Õun

„Kohtusin Saaremaal ettevõtluskoolitusel Maaritiga, kes rääkis oma ideest luua toode, mis aitaks kaasa lapse kõne arengule,“ ütles Tallinna Ettevõtluspäeva avaseminaril Kõnekindlus kaasasutaja Kaili Adamson. „Teadsin, et kui ma midagi ette ei võta, jääb idee Maaritil lauasahtlisse seisma. Pakkusin talle head tiimi ja tegime ära!“

Vaata galeriid (48)

Tallinna ettevõtluskeskus korraldab 27. septembril ettevõtluspäeva, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtjaid, julgustada inimesi oma lennukaid ideid ellu viima ning pakkuda lisaks uutele teadmistele võimalust oma kontakte laiendada. Seekordse ettevõtluspäeva teema on väärtuse loomine.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm ütles Tallinna Ettevõtluspäeva avaseminari kõnes, et meil on tugevad ja vastupidavad ettevõtted, kes suudavad kohaneda keerulistes oludes. „Möödunud aastal asutati Tallinnas rohkem ettevõtteid kui kunagi varem – üle 14 000,“ märkis ta. „See on hea signaal sellest, et meie inimestel on häid mõtteid ja ideid. Täna on võimalus kohtuda teiste mõttekaaslaste ja ettevõtlike inimestega ning luua kokkupuutest hoopis midagi uut.“

Avaseminar „Vääratusest väärtuseni?“rääkis tublide ettevõtjate põnevad lood sellest, kuidas ettevõtluses läbi lüüa. Kõige suurem viga ettevõtluses on see, kui ei alustata. Kui ei alusta, oled juba ebaõnnestunud, kui alustad, siis võib-olla tuleb ette ootamatusi, raskeid olukordi ja ebaõnnestumisi aga võib-olla ka mitte. Tänaseks tublidel ettevõtjatel on olnud ootamatuid olukordi ja takistusi, mis tegelikult on hoopis ideede teostamisele kaasa aidanud.

Kolme väikese lapse ema poolt loodud Kõnekindlus on eestimaine logopeediliste mängude ja abivahendite bränd. Mängude sisu on valminud koostöös Eesti logopeedidega. Mängud on töiseks abivahendiks spetsialistile ja lasteasutustele ning lapsevanematele, et aidata kaasa lapse kõne arengule.

Logopeedilist abi vajavate laste arv on ajaga kasvanud ja lisaks häälduspuuetele tuleb varasemast rohkem tegeleda ka kõnearendusega, sest lapsed veedavad üha enam aega nutiseadmetes ning lastega kodus rääkimist ja mängimist on jäänud vähemaks. „Probleem on selles, et meil on suur logopeedide puudus ja iga neljas laps vajab logopeedi abi, aga vähesed jõuavad sinna õigeaegselt,“ ütles Kõnekindlus kaasasutaja Kaili Adamson. „Kõneprobleemide korral tekivad õpiraskused, koolikiusamine ja vaimse tervise probleemid.“

Kõnekindlus kaasasutaja Kaili Adamson.
Pilt: Mats Õun.

Kõnekindluse esimene toode, uudne logopeediline õppemäng nimega Kõnevurr ei ole abiks ainult professionaalsetele logopeedidele, vaid aitab samal ajal ka lapsevanemal oma lastele kõneprobleemide korral suurt abi pakkuda. „Loome mängulisi abivahendeid, millega saavad lapsed koos oma vanema või õpetajaga, kel ei ole logopeedilist haridust, mängida,“ kirjeldas Adamson.

Ei ole halba ilma heata

Kõnevurr tundus olevat just vajalik toode turult puudu, millega olukorda parandada. „Kuna koos on toredam ja kindlam asju ajada, siis võttis Maarit, idee autor ja inimene, kellega tutvusin Saarmaal ühel ettevõtluse kursusel, kampa minu ja mina omakorda Jane ja nii Kõnekindluse tiim alguse saigi,“ selgitas Adamson. „Me ei võta logopeedilt tööd ära, vaid just väärtustame neid ja tahame aidata, kuna neil on suur töökoormus.“

Adamson ütles, et ei ole halba ilma heata. „Kõnekindlus on väike koroonabeebi,“ naeris ta. „Eelnevad minu kaks ettevõtmist on ürituste korraldamisega seotud ja teadaolevalt lockdowni ajal ei saanud midagi korraldada. Siis hakkas kipitama, et mis nüüd saab ja kui oled juba ettevõtja hingega, siis palgatööle minek ei olnudki mõttes. Pigem otsisin ja mõtlesin, mis on see uus asi, millega tegelema hakkan.“

Keerlev kommikarp õpetas rääkima

Varasem idee viidi ellu. „Mulle meenus Maarit, kellega kohtusin Saaremaal koolitusel ja kes rääkis oma leiutisest, tol ajal oli selle nimeks Kommimäng,“ meenutas Adamson. „Kuna Maarit elab Saaremaal Leisi metsade vahel ei olnud tal võimalik oma viie aastase lapsega logopeedi juurde minna. Tema lapsel ei tulnud r-häälik välja ja teadaolevalt on see kriitiline vanus – kui see häälik ei ole selge, tulevad ka teised probleemid. Maarit leiutas kodus keerleva kommikarbi, tegi sektorid peale ja siis tahtis laps ise ka seda mängida ning kuu ajaga oli r-häälik selge.“

Tõukejõuks oli Adamsoni sõnul see, et saadi kampa ka ideeautor. „Ma teadsin, et ideed varastama ma ei hakka,“ lausus ta. „Ühel õhtul kirjutasin Maaritile ja lubasin talle head tiimi. Kuna tal endal puudus ettevõtluskogemus, siis teadsin, et hea idee võib jääda tal sahtlisse seisma – pakkusin talle tiimi ja tegime koos ära.“

Esialgu lennati ideele rabistades peale. „Tark on taotleda starditoetust alguses, mitte keskel nagu meie,“ soovitas Adamson. „Kõik kulud on võimlik selle toetusega ära katta, aga meie alustasime hoopis sellest otsast, et õppisin Youtube kaudu, kuidas ehitada meile e-poodi. Soovitaksin alustavatel ettevõtetel alustada õigetest otsadest!“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.