Tallinna ettevõtluspäev selgitab uusi allahindluse reegleid, nuputab, kuidas võtta turiste vastu keskkonnasõbralikult, ning paneb ettevõtjad enda toote turundamises võistlema.

VAATA SALVESTUST
Tallinna Ettevõtluspäeva avaseminar: Vääratusest väärtuseni? – väikeettevõtjate põnevad lood

VAATA SALVESTUST

Tallinna ettevõtluskeskus ja Tallinna Teaduspark Tehnopol: Pitchimise meistriklass – uksi avav supervõime kõigile!

VAATA SALVESTUST

Tallinna ettevõtluskeskus ja Tallinna Teaduspark Tehnopol: Pitchimise meistriklass – uksi avav supervõime kõigile!

Tallinna ettevõtluskeskus korraldab 27. septembril ettevõtluspäeva, et väärtustada ettevõtlust ja ettevõtjaid, julgustada inimesi oma lennukaid ideid ellu viima ning pakkuda lisaks uutele teadmistele võimalust oma kontakte laiendada. Seekordse ettevõtluspäeva teema on väärtuse loomine.

Linna loomeinkubaatori seminari arutelul osalev, Viiskanda OÜ asutanud Urmas Veersalu toodab pilliroost dekoratsioone ja loodab, et selle võrra raiutakse kuuski vähem. Käsitöömeistri sõnul on rookroonid keskkonnasõbralikud, nende tootmine ei kahjusta kuidagi keskkonda.

“Vastupidi – loodusele on rookroonide tegemine nende mittetegemisest kasulikum,” lausus Veersalu. “Intensiivse kasvuga roogu tulebki aeg-ajalt lõigata, muidu kasvataks ta rannikualasid kinni. Rookrooni võib kasutada jõulukuuse asemel. Kuuse tuppa toomine on armas komme küll, aga 7-10 aastat looduses kasvanud puu raiumise asemel on märksa sõbralikum rookrooniga tuba ehtida. Loodan, et rookroonid hakkavad peagi jõulukuuski järjest rohkem asendama. Meie piirkonnale on see omasemgi. Ajaloos tagasi vaadates näeme, et põhjamaise dekoratsioonina olid rookroonid meil tähtpäevadel kasutuses ammu enne jõulukuuskede tava.”

Tervislik toit üha olulisem

Linna ettevõtluskeskuse avaseminaril “Väärtusest väärtuseni?” räägib teest eduka ettevõtteni OÜ Kõnekindlus esindaja Kaili Adamson. Ettevõtte kavandatud toode aitab 3-7-aastastel lastel sõnu õigesti hääldada. 15 kuuga on müüdud juba tuhat kõnevurri ja ettevõtte tooted on kasutusel ligi 300 lasteaias. Nüüd on sihikul eksportturg.

Ettevõtte üks asutaja Maarit Toompuu sai logopeedilise mängu idee last raskeid tähti hääldama õpetades. “Idee sündis igapäevasest elust,” rääkis Toompuu. “Logopeed soovitas teha kõneharjutusi, kuid minu last need ei köitnud. Seega pidin välja mõtlema mängulisema harjutusviisi. Esialgu aitas poest soetatud ümmargune metallist kommikarp, millest saigi esimene vurrimäng ja mille abil laps puuduvad häälikud selgeks sai. Pool aastat hiljem ettevõtluse taustaga Kailiga tutvudes sain aru, et logopeedilisest mängust on puudus kogu meie turul. Sellisest, mis oleks abiks lapsevanemale kodus ja spetsialistile tööl.”

Toiduliit uurib ettevõtluspäeva seminaril, milline võiks olla meie toidulaud tulevikus. “Keskendume koostööle teadlastega,” rääkis seminari moderaator, toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Tervislik toit muutub järjest olulisemaks. Uurime, kui vastuvõtlikud on tarbijad tervislikele toodetele, ja kas oleme valmis nende nimel ka rohkem raha välja käima.”

Potisepa sõnul peab toidukauba turundus olema järjepidev. “Oleme ju eri kriiside aegu näinud, et teada-tuntud kaubamärkide tooteid ostetakse halbadelgi aegadel,” ütles ta. “Uutel toodetel on kümnete tuhandete kaupade seast välja paista märksa raskem. Eriti poeriiuleil, kus tuleb konkureerida märksa odavamate importtoodetega. Kui suurtel ja keskmistel ettevõtetel on turunduse eelarved, siis väiksematel ettevõtetel turundusraha tihti pole. Praegu loevad aga iga turundusele kulutatud senti juba keskmised ja suured ettevõttedki.”

Nii lähevad käiku üsna traditsioonilised kauplemistavad. “Osa väikeettevõtteid jaekettidesse ei kipugi, käies ühelt laadalt teisele ja suheldes tarbijatega otse,” lausus Potisepp. “Väikeettevõtetes peab üks inimene tegema mitme inimese töö. Samas on mikroettevõtetel valida ka paljude toetusmeetmete vahel. Käime koos välismessidelgi.”
Kui varem oli probleem, et suured poeketid väiksemaid tootekoguseid müüki ei võta, siis nüüd hakkab see mure lahenema. “Eelkõige Eesti omanikele kuuluvad kaubandusketid on teinud seda piirkondlikult,” ütles Potisepp. “Saaremaal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal näiteks võtavad nad oma ketipoodi ka kohalike väiketootjate kaupa.”

Tulekul ka ettevõtlusauhindade jagamine

Allahindluskampaaniates tuleb nüüd kuvada toote varasem hind. See peab olema kauba madalaim tavahind, mis on kehtinud viimase 30 päeva jooksul. Uued reeglid tava- ja soodushindade avaldamisele jõustusid 28. mail. Ikka selleks, et muuta ostlemine läbipaistvamaks ja selgemaks. Linna tarbijakaitse osakond korraldab sel puhul ettevõtluspäeval seminari “Mis on soodushinnast teavitamise uus salakood?”.

Tarbijakaitse osakond vastab elanike päringutele tel 640 4232, e-posti aadressil kaubandus@tallinnlv.ee või tarbijakaitse infopunktis Vabaduse väljak 7 I korrusel.

Päev pärast ettevõtluspäeva konverentsi, 28. septembril tunnustatakse traditsiooniliselt Tallinna tublimaid ettevõtteid ja ettevõtluse arendajaid ning antakse üle tänavused linna ettevõtlusauhinnad. Traditsiooniliselt valitakse parimad välja ettevõtete seast, kes on aasta jooksul omas valdkonnas midagi märkimisväärset korda saatnud, näiteks loonud kõige rohkem töökohti, teinud teoks oma innovaatilise ja keskkonnasõbraliku idee, toonud turule põneva toote või teenuse, lisanud oma tegevusega ühiskonnale lisaväärtust või koostööprojektiga maailma muutnud.

Lisaks seitsmele põhikategooriale antakse ettevõtluspäeval koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja SA-ga Eesti Rakenduskõrgkoolid üle ka eriauhinnad aasta parimatele rakenduslikele teadustöödele.

Ettevõtluspäeva programmi aitasid kokku panna ettevõtjad ise

Abilinnapea Joosep Vimma sõnul pakub ettevõtluspäev osalejatele enam kui 40 eri üritust ja päädib Tallinna ettevõtlusauhindade võitjate autasustamisega.

“Programmi koostades palusime ettevõtjatel välja pakkuda teemasid, linna ettevõtluskeskus omakorda valis neist kõige põnevamad,” rääkis Vimm. “Nii oleme saanud eriilmelise programmi, kus lavaaega saavad teemad on tõesti seinast seina – betooniprinteritest kuni väärtuspõhise brändinguni.”

Päeva jooksul arutatakse, kas rohepööre päästab turismiettevõtluse, aga ka selle üle, kuidas kliendiväärtuse kaudu kiiremini eduni jõuda. Lavalt kuuleb lugusid sellest, kuidas mõni apsakas võib eduni viia ja kuidas aitab tehisintellekt ettevõtetel tulevikus paremaid juhtimisotsuseid teha. Julgustatakse alustama ettevõtlusega, innovatsioonivõimekuse meistriklassis aga räägitakse, kuidas oma uuenduslikke ideid edukalt ja jätkusuutlikult ellu viia. Seminarid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ning mõned neist on jälgitavad ka veebis.