"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
heeroldi jutud Vaata, millise ümbersünni on läbi teinud Kopli liinid (0)
27. september 2022
Foto: Tallinna Televisioon

Heeroldi jutud viivad meid seekord ajarännakule – Kopli liinid eelmisel sajandil, täna ja tulevikus. “Heidikute kogunemispaik on teisenemas eliit elamupiirkonnaks,” ütles Jüri Kuuskemaa. “Mõned vanad majad ehitatakse vanal kujul uuesti üles, teised saavad uue väljanägemise.”

Kopli on viimase paari aastaga pea tundmatuseni muutunud ja endisest tööstusrajoonis on toimumas tormiline areng. “Selle puhul võib öelda, et armetusest saab hiilgus ja vaesusest ning viletsusest toredus,” kirjeldas Kuuskemaa. “Kopli liinid on oma nime pälvinud Vassili saarte liinide järgi Peterburis, kus pole samuti tänavate nimed, vaid lihtsalt liinid.”

Hooneid oli piirkonnas Kuuskemaa sõnul kaks rida. “Kolm hoonet neist on praegu säilinud,” lisas ta. “Need ootavad oma tähetundi või ümbersündi. Aga kuidas see kõik alguse sai?”

Kuuskemaa ütles, et aastal 1913 kinnitas keiser Nikolai II Peeter Suure merekindluse projekti. “See pidi sisaldama ka hulka laevatehaseid, mis pidid olema välja ehitatud Tallinnasse, et vaenlase laevad ei saaks minna Peterburi,” lausus ta. “See oli hiigelprojekt ja sellesse kaasati tohutul hulgal töölisi ja insenere, keda toodi siia Vene sisekubermangudest ja linnadest. Nende jaoks hakati 1913. aastal ehitama ka elumaju. Võiks öelda, et neid ehitati ka juhtivarhitekti Aleksandr Dmitrievi projektide järgi, kes lähtus Tallinnas lihtrahva hoonetest.”

Elanikud viidi amortiseerunud majadest välja

Kuuskemaa sõnul evakueeriti 1916. aastal suur osa laevatehases töölistest ja inseneridest Venemaale. “Osa neist majadest, mis olid siin kahes reas jäid päris tühjaks ja uuesti täitusid nad alles 1919. aastal, kui oli käimas vabadussõda,” ütles ta. “Vene Loodearmee oli bolševike poolt Venemaalt välja aetud ja tuli Eestisse, andis relva ära, aga tõi kaasa tohutu tüüfuse epideemia. Siin Kopli poolsaarel oli karantiin, oli ka oma polikliinik ja haigla, kuid vaesed Loodearmeelased surid tohututes hulkades.”

Osad Vene migrandid jäid Kopli hoonetesse elama. “Esimesel Eesti ajal tuli ka uusi asukaid ja nad pidasid maju korras kuni tuli peale teine maailmasõda,” sõnas Kuuskemaa. “See tõi jälle suure liikumislaine ja halvimad ajad algasid siinsetele Kopli liinidele uue Eesti aja alguses. Osa elanikke viidi siit amortiseerunud majadest välja ning neile anti korterid Lasnamäele, Mustamäele ja Õismäele. Kuid siiski jäid osad majad ka päris tühjaks ning siis hakkasid siia kogunema ka eluheidikud.”

Üheks Kopli liinide muistiseks on munakivitee, mis on Kuuskemaa sõnul ligi 110 aastat vana. “Siin teel olles ja läbi puude vaadates, märkab ka Kopli lahte,” lisas ta.

“Kopli liinide rajamise ajal ei ehitatud siia mitte ainult ümarpalkidest kahekorruselisi väikeseid ja vaeseid töölismaju, aga ka meistritele ja parema mainega tähtsamatele isikutele. Siin on üks suur paekivi hoone, mis näeb väga soliidne välja ja millel on teatud arhitektuurne võlu.”

Uued hooned kerkivad nagu seened pärast vihma

Püha Nikolai kiriku asemel suurutses seal toona söökla. “Seda kasutati mõnikord ka rahvamajana,” rääkis Kuuskemaa. “Kuid 1930. aastatel see põles ning meie tunnustatumaid Vene akadeemilisi arhitekte Aleksandr Vladovski tegi uue kiriku jaoks kavandi, mis ehitatigi välja. Siin on jätkuvalt teenistused ja kirik on hästi korda tehtud ning hooldatud.”

Kopli liinid mahutasid alguses ligi 600 elanikku. “Nendest algsetest majadest on vähesed järele jäänud, aga on täiendatud moodsate uusehitistega,” kinnitas Kuuskemaa. “Siin tänavatel võib näha mitmesuguseid arhitektuurseid lähenemiseviise.”

Uus arendus algas Koplis neli aastat tagasi. “Üsna palju on juba jõutud selle ajaga korda saata,” märkis Kuuskemaa. “Samal ajal on huvipakkuv ka see, et firma OÜ Fund Ehitus, kes siin toimetab, on sellele alale ka täiesti moodsaid hooneid ja kortermaju ehitanud. Ja miks ka mitte? Ei ole mõtet kogu ehituskrunti ära raisata väikeste kahekorruseliste majade peale. Tänapäeval on vaja natukene suuremalt midagi teha. Mida suurem ja kõrgem, seda toredamad vaated kipuvad jääma ka mere poole.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.