"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Ehituseksperdid Praagi eest tasuvad kliendid muudavad ehitusettevõtted mugavaks ja ehitusplatsil toimetavad kutsetunnistuseta töömehed (2)
28. september 2022
Pilt on illustratiivne. Foto: Pixabay

„Palju on seda, et üks inimene teeb pakkumise, on ta siis firma omanik või eelarvestaja ja võidab selle pakkumise, aga seda meest te objektil ei näe,“ lausus OÜ Ahti Väin Konsult juhataja Ahti Väin. „Saadetakse üks töömees tegema ja tihtilugu pole sel mehel isegi projekti, mille järgi teha. Õnnetuseks on palju juhuseid sellega, et need vennad, kes platsile tulevad, ei tea mitte midagi, mida nad tegema peavad.“

Taltechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi Ehitusprotsessi uurimisrühma praktik-professor Roode Liiase hinnangul on tänasel ehitusmaastikul peamiseks probleemiks see, et kõikide osapoolte koostöö kipub lonkama. „Põhiprobleem on see, et kõik põhiosalejad, kes ehitusprotsessis osalevad, nendel ei ole ühtset keelt otsuste tegemisel ning siis seal tekivad vastastikused süüdistamised ja jutud selle kohta, et vot nüüd on meil halb ehituskvaliteet,“ selgitas ta. „Kvaliteet on sobivus ju tellija või omaniku soovidele, aga kui ta ei suuda ka täpselt formuleerida, mida vajatakse, siis sealt tekibki probleem just suhetes. Väga hea töö võib olla mittekvaliteetne, kuna tegelikult tellija seda ei tahtnud.“

Palju räägitakse sellest, et ei tohi usaldada mehi, kes teevad tööd nö „mustalt“ ning kuigi Liias ei soovinud täpselt spekuleerida, kui suur protsent töid nõnda tehakse, on see osakaal tema hinnangul kahtlemata suur. „Võtame kogu selle väikese erasektori, et „kuule naabrimees, tule ja tee mul see asi ära,“ on ju kõik mustalt,“ ütles ta. „Nii, et vaieldamatult seda on ja just vot selle väikesektori sees on see väga levinud.“

Paradoksaalsel kombel võib aga Liiase sõnul just mustalt tehtud töö kvaliteetsem olla. „Kui majaperemehel on paar tuhat eurot taskus ja ta võtab seal kratti pidi kinni ühel töömehel ja ütleb, et tule tee mulle see töö ära, siis see peremees seisab seal kõrval ja kontroll on suurem kui mõnel avaliku sektori ehitusel,“ märkis ta. „Niisugusel väikese eraotsa tegemisel võib see kvaliteet olla isegi kõrgem, sest nii mõnigi omanik saab väga hästi aru, et kui talle tehakse kvaliteetset tööd, siis tuleb selle eest maksta veidi rohkem. Siis ongi diil tehtud selle peale, et vot teed mulle mingi asja ära ja saad tuhande euro asemel poolteist. Nii et seal võib olla mõnikord täiesti tippkvaliteediga töö.“

Huvitavalt äraspidine lugu on Liiase hinnangul ka erinevate ehitusstandarditega ning nende järgmisega. „Meil on kogu ehitustegevus standarditega kaetud ja võib-olla ongi see teistpidi häda, et standardeid on liiga palju – ehitustegevus hakkab omanikust või tellijast peale ja nemad ei tea ise kõiki neid nõudeid,“ selgitas ta. „Lasevad ehitajal midagi ära teha ja siis pärast naabrimees tuleb ütleb, et kuule vaata mis jama sul siin tehti. Probleem sai aga alguse sellest, et tellija ise ei küsinud standardile vastavat asja, vaid hoopis midagi muud. Nii, et sinna on probleem maetud.“

Eestis tunnevad kõik kõiki ja ehitusjärelevalvet ei kiputa palkama

Eesti suuruses riigis on Liiase sõnul probleem ka ehitusjärelevalve usaldusväärsusega. „Sajaprotsendilist tagatist ei ole mitte kuskil, kuna kõik tunnevad kõiki,“ nentis ta. „Kui palju on Eestis koole, kus ehitust õpetatakse? On Taltech, on Tallinna Tehnikakõrgkool ja Maaülikool Tartus. Kõik tudengid, kes Eestis ehitust õpivad, saavad omavahel tuttavaks juba õppimise ajal. On see siis tutvus õllekannu taga või mõnedel ühisüritustel, siis hiljem tuleb see tutvus ikka meelde.“

OÜ Ahti Väin Konsult juhataja Ahti Väin on ehitusjärelevalve teenust pakkunud aastakümneid ning tema hinnangul on peamine mure selles, et inimesed ei raatsi ehitusjärelevalvet palgata. „Palgatakse ikka kõige odavam pakkuja ning kui me hakkame mõtlema, et mis hindadega neid palgatakse, siis selle raha eest ei ole võimalik ehitusjärelevalvet teha,“ märkis ta. „Astutakse ikka selle reha otsa, et minnakse lahendama selliseid asju, mida ise ei osata lahendada ilma professionaalse abita. Ja siis tehakse jällegi neid odavaid lahendusi. Odav lahendus ikkagi töötab väga lühiajaliselt. Ta võib töötada aasta ja kahe aastaga on garantiid ka läbi.

Väin tõi näiteks silikooni. „Silikooni vastupidavusaeg on kaks aastat,“ ütles ta. „Peale seda tuleks ta välja vahetada. Aga seda ju ei tehta peaaegu kunagi ja siis kirutakse ehitajat, et miks ta nii tegi.“

Seda juttu, et ehitusjärelevalves kõik kõiki tunnevad, on Väin samuti kuulnud, kuid tema sõnul on see ikkagi eelkõige eetika küsimus. „Kui järelevalve tellitakse, kaitseb see tellija huve ja ega järelevalve iseenesest ei saa ju kvaliteeti tagada,“ selgitas ta. „Järelevalve peab olema see, kes ütleb tellijale, kuule, nüüd tehakse midagi valesti. Aga nüüd tellijad ja omanikud ootavad, et omanikujärelevalve hakkab ehitajaga protsessima. Tegelikult on see nüüd tellija või omaniku töö, sest leping ehitajaga on ju omanikul ja omanik saab midagi seal teha. Öelda näiteks, et ma enne ei maksa, kui on korda tehtud. Omanikujärelevalvel ei ole seda võimu.“

Lausjärelevalve kvaliteeditõusu ei tooks

Karmim riiklik järelevalve looks Liiase hinnangul küll soodsa pinnase suuremaks usaldusväärsuseks, kuid samas tuleb ka nentida, et lausjärelevalve ei vii kvaliteedi tõusule. „Absoluutne lojaalsus pole võib-olla kunagi võimalik,“ lausus ta. „Aga ma arvan, et kes on ikkagi riigiametnik, see natukene ikkagi mõtleb selle peale, et tal on mingisugused kohustused inspektsiooni ees. Samas juhtimisklassikud on ju kõik öelnud seda, et ega lausjärelevalve ei vii kvaliteedi tõusule.“

Kvaliteedi tõusule viib Liiase kinnitusel ennekõike hea ja töökorraldus ja juhtimine. „Tuleme tagasi selle juurde, et ega siis ehitaja ei ehita iseendale, vaid ta ehitab tellijale projekteerija poolt loodud mudeli või jooniste alusel,“ selgitas ta. „Nii on kolm vägilast, kes peavad koostööd tegema ja kui seda ei ole, siis pole ka kvaliteeti.“

Omaette probleem on Liiase sõnul see, et meil tegutseb turul ka selliseid ettevõtteid, kes enda tööd ei austa ning seetõttu tehakse ka rumalusi. „Või ta ei olegi tegelikult ehitaja,“ märkis ta. „Kui me keerame ajaratast natuke tagasi, see oli 2007-2008. aastal, kui tollane suur tippaeg kukkus lõpuks. Eesti ehituses oli suurusjärgus 30 000 inimest, kes nimetasid ennast ehitajateks. Kui oli see buumi tippaeg, siis vähemalt statistika väitis, et ehituses töötas 80 000 inimest – üleöö tekkis seega 50 000 inimest juurde!“

Liias rõhutas, et see oli see hetk, kus iga mees, kes ehitusse läks, ükskõik millega ta oli varem tegelenud, oli veendunud, et küll ta seal ehitusel ka hakkama saab. „Väga paljudel juhtudel ongi niimoodi, et need, kes ka kuskil külas tööd teevad, on „meistrid“ kõigile töödele,“ selgitas ta. „Ta teeb pottsepatööd ja ta teeb natuke teist tööd. Aga kui on veidi suurem maht ja veidi vastutusrikkamat tööd vaja teha, vot siis ta ei saa hakkama.“

Kliendid, kes praagi eest tasuvad, muudavad ehitusettevõtted mugavaks

Liias märkis, et oma osa on ka klientidel, kes sageli kiiruga ja üle põlve tehtud töö pikema jututa vastu võtavad ja seega ehitusettevõtetes teatavat mugavust kultiveerivad. „Ma arvan, et see on ka vesi sektori ühe osa veskile,“ ütles ta. „On ka suuremate tellijate hulgas ilmselt neid, kes ämbrisse astuvad ja siin ikka neid näiteid tuuakse. Kõik algab peale juba hangete korraldamisel, kus ei saada hakkama. Tellija ei suuda defineerida, mida tal on lõppkokkuvõttes vaja. Ta tahab, et talle ehitatakse, aga ta ei suuda seda valada lõpuks lepingusse ja hange luhtub. Palju on aga just nimelt juttu nendest väikestest töödest, mida kogu aeg, igal sammul Eestimaal tahetakse, sest et kõigil on kinnisvara ja kõigil on vaja midagi teha. See on tõesti üks suuremaid hädasid, et kõik tellijad on seda meelt, et nad saavad ise hakkama, aga nad võiks enne siiski kellegagi nõu pidada.“

Ka Väin nõustus, et liialt paljud kliendid on nõus ka kehvasti tehtud töö eest maksma ning lisaks on veel tekkinud palju väikeseid ja spetsialiseerunud alltöövõtu organisatsioone. „Palju on seda, et üks inimene teeb pakkumise, on ta siis selle firma omanik või eelarvestaja, võidab selle pakkumise, aga seda meest te objektil ei näe, kes pakkumise tegelikult tegi,“ lausus ta. „Saadetakse üks töömees tegema ja tihtilugu pole sel mehel isegi projekti, mille järgi teha. See on üks õnnetus selle asja juures – väikesed firmad ise ei organiseeri oma töötajate tööd. Saadavad lihtsalt ehitusplatsile ja tee ära! Kui on hea ja kogemustega mees, siis ta teostab ilusti, hästi ja puhta südametunnistusega. Aga õnnetuseks on palju juhuseid sellega, et need vennad, kes platsile tulevad, ei tea mitte midagi, mida nad tegema peavad.“

Vastav kutsetunnistus peab firmas olema vaid ühel vastutaval isikul, kes ei pruugi ehitusplatsile sattudagi

Väin lisas, et tänane seadus näeb ette, et firmas peab olema üks inimene, kes enda kutsetunnistusega vastutab firma töö kvaliteedi eest. „Ühel töömehel endal ei pruugi seda olla, täna meil sellist nõuet ei ole,“ nentis ta. „Seda ei suuda keegi nõuda, sest kogu protsess läheks nii bürokraatlikuks, et siis ei saaks midagi teha.“

Kui kellelgi on plaanis hakata ehitusteenust ostma, tuleks Liiase hinnangul kõigepealt leida ehitusinsener, kellega paar korda maha istuda ja plaanid selgeks rääkida. „Tuleb ka näidata talle seda objekti, millest siis jutt ja mida siis tegelikult on vaja teha,“ rõhutas ta. „Uus ehitamine on ilmselt lihtne asi, aga vot rekonstrueerimistööde puhul tuleb objekt kindlasti üle vaadata – mis siis tegelikult on vaja teha. Kui kiskuda sealt mõned lauad lahti, siis lõpuks võib selguda, et töömaht on hoopis teistsugune.“

Liiase sõnul on oluline just alguses objekti ülevaatus, soovide kirja panemine ja nende soovid kirjutamine ehituskeelde. „Kuna enne meil oli ka standarditest juttu, siis vot millisele standardile peaks hakkama siis see või teine tulemus vastama,“ lausus ta. „Vot seda oskab ju öelda lõpuks ikkagi insenerspetsialist, mitte see omanik. Et omanik nüüd läheks sinna standardikeskuse raamatukokku ja hakkaks otsima seal, see on mõttetu tegevus.“

Sel aastal on tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud sadakond tarbijat

TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi nõustamise ekspert Margot Leeni sõnul on tarbijavaidluste komisjoni pädevuses lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis. „Tarbijad, kellel on probleeme ehitusettevõtetega, saavad samuti vaidluse korral pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole,“ lausus ta. „Sel aastal on tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud sadakond tarbijat, kellel on tekkinud erinevad vaidlused ehitusettevõtetega.“

Tarbijavaidlused on enamasti seotud ebakvaliteetse töö (aga ka pooleli jäetud tööga) ning komisjoni otsuseid on Leeni kinnitusel nii tarbija kasuks kui ka kahjuks.

Enne lepingu sõlmimist tasub Leeni sõnul kindlaks teha, kas teenust pakub eraisik või juriidiline isik. „Teenuse tellimine eraisikult võib olla soodsam, kuid eraisikute vahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus,“ märkis ta. „Täiendavat infot teenuse pakkuja tausta, varasemate tehingute ja usaldusväärsuse kohta leiab ka veebifoorumitest. Kui teenust osutab juriidiline isik, siis saab infot/teavet firma kohta Krediidiinfo kodulehelt ja Äriregistrist. Ohumärk võib olla, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega ja ettevõttel on maksuvõlad. Mõistlik on kontrollida, kas juriidiline isik ei ole kantud nn musta nimekirja.“

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vaates kehtivad Leeni kinnitusel erinevatele ehitusettevõtetele tarbija suhtes tarbijakaitseseadusest tulevad nõuded. „See tähendab, et tarbijale peab andma pakutava teenuse või kauba kohta tõest ja selget teavet,“ selgitas ta. „Kauplemine peab toimuma tarbija suhtes ausalt ning välistatud peab olema mistahes eksitamine, sh nt hinnateabega või pakutava teenuse sisuga (olemusega). Ehitusettevõtete tööle kohaldub töövõtulepingu regulatsioon.“

Kõik olulised kokkulepped peavad olema lepingus kirjas

Leen rõhutas, et lepingusse tuleb kirja panna kõik olulised kokkulepped, st mida töö tegija peab tegema. „Selle järgi, kui teenus, mida tarbijale osutati, ei vasta lepingutingimustele ehk tulemus erineb oluliselt sellest, milles tarbija teenuse osutajaga kokku leppis, on tarbijal õigus nõuda kauplejalt tehtud töö parandamist või uue töö tegemist,“ lausus ta. „Kui tehtud töö ei ole selline, milles algselt kokku lepiti, on mõistlik tehtud töö fikseerida näiteks fotodega ning seejärel pöörduda teenusepakkuja poole. Kui suuliselt teenuse osutajaga kokkuleppele ei jõuta, siis saab tarbija esitada teenuse osutajale vabas vormis kirjaliku kaebuse, milles on välja toodud konkreetne nõue. Kaupleja/teenuse osutaja on kohustatud vastama kaebusele 15 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest. Kui kaupleja ei vasta tarbija kaebusele või ei jõuta omavahel kokkuleppele, siis lepingust tuleneva vaidluse korral on tarbijal õigus pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.“

Kaebuse menetlemine tarbijavaidluste komisjonis toimub asjas olevate kirjalike dokumentide alusel ja kui tarbijal ei ole võimalik esitada dokumente, mis kinnitaks juhtunut, ei pruugi kaebuse menetlemine Leeni sõnul edukaks osutuda. „Tarbijavaidluste komisjonil puudub pädevus kasutada tunnistajate ütlusi,“ märkis ta. „Sellisel juhul saab pöörduda sama vaidluse lahendamiseks maakohtusse, esitades vastava hagiavalduse. Kohtul on õigus kuulata ka tunnistajaid. Komisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada, kui vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus.“

Tarbijavaidluse lahendamine on Leeni kinnitusel vaidluse pooltele tasuta, kuid arvestama peab seda, et asjas tehtud otsuse sundtäitmine ei ole võimalik. „Komisjoni otsuse täitmine võib seetõttu osutuda tarbija jaoks keeruliseks, eriti olukorras, kus kaupleja otsusega ei nõustu,“ ütles ta. „Keerulisemate ehitusvaidluste puhul võib seega vajalik olla kohene kohtu poole pöördumine.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kasutusluba
28. sept. 2022 17:19
On kaks iseasja - omanikujärelevalve ja ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalvet teostab omavalitsus. Eramajas võib omanikujärelevalvet teostada ka omanik ise, kui oskab. Kui aga on tegemist kortermaja või kaasomandis oleva majaga, siis tuleb palgata vastavat pädevust omav juriidiline või füüsiline isik.
kasutusloale ...
29. sept. 2022 00:23
sa tead väga hästi , et omavalitsuse ehitusjärelevalve ei toimi - sest KOV on ehitaja see, kes valimiste eelselt kaapis kintsu. Ehitusjärelevalve peaks olema koos omanikujärelevalvega Riiklik statuut ja arendajad peaksid ostma sealt teenuse ilma igasuguse KOV , kes väljastab ehitusloa kui need valved on palgatud. Tänane Tarbijakaitse ja Tehniline Järelevalve , ei täida oma ülesannet. Kellelgi pole meeleski, et Toompeal selline maja on- kus saavad palka vahepeal pudrutamise eest