"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
äriideede MEISTRIKLASS Ettevõtte Finisher.TV kaasasutaja Andre Allese: pakume spordivõistlejatele personaalset videodiplomit, mis on palju emotsionaalsem ja põnevam mälestus, kui metall või paber (0)
28. september 2022
Foto Mats Õun

„Väga lihtne on rääkida pikalt ja keeruliselt,“ ütles Tallinna Ettevõtluspäeva pitchimise žüriiliige ja EstBAN/ Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Mait Sooaru ta. „Kuid hoopis keerulisem on rääkida lühidalt ja arusaadavalt. Reeglina on esineja esimene mõte, et lühikese aja sisse peab mahtuma palju infot. Seega räägitakse kiiresti ja palju – see ei ole hea mõte. Kõige parem soovitus on panna end kuulaja rolli, kes ei tea ideest veel midagi ja kuuleb seda esimest korda. Talle tuleb lihtsalt ja selgelt rääkida, milles on mõte ja kuidas seda realiseeritakse.“

Tänapäeva kiires elutempos ei ole pitchimine ehk äriidee tutvustamine enam ammu ainult alustavatele ettevõtetele vajalik oskus, vaid uksi avav supervõime kõigile. Seda on vaja absoluutselt igale ettevõtjale, et ennast või oma teenuseid tutvustada, aga ka igale inimesele oma mõtte kiirelt edasi andmiseks ükskõik millises elusituatsioonis.

Tallinna Ettevõtluspäeva raames käisid laval liftikõne meistrid, tublid startupid ja tegusad ettevõtjad, kes võistlesid oma esitlustega professionaalse žürii ees.

Žürii koosseisu kuulusid EstBAN/ Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Mait Sooaru, Estbani liige Aive Uus ja Tallinna abilinnapea ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas Joosep Vimm.

Vimm lausus, et esitus peab olema hästi läbi mõeldud. „Lisaks peab see olema piisavalt veenev, et ma usun sellesse äriideesse,“ rääkis ta. „Esineja peab panema mind uskuma, et nende idee lööb laineid.“

Uus arvas, et hea kõne tõmbab kuulajat endaga kaasa. „Selles peab olema entusiasmi ja kirge,“ sõnas ta. „Et publik hakkaks ise ka tundma ja nägema seda, millest räägitakse.“

Pane parkimiskoht raha teenima

Esimene tiim, kes oma äriideed tutvustama tuli oli Rent&go, kes lubab panna oma parkimiskoha raha teenima. „Ma käisin eelmine nädal sõbranna juures ja ma pidin oma auto tänavale parkima, mis ei ole kõige parem variant, sest esiteks jääb see kergliiklejatele ette ja teiseks keegi võib selle ära köksida,“ ütles Rent&go asutaja Merili Miku. „Kui ma lõpuks sõbranna juurde jõudsin, avastasin et pool tema kortermaja parklast oli tühi, sest sinna ei tohi parkida. Kõik kohad on kellegi omad, olgugi et need inimesed seda kohta parasjagu ei kasuta.“

Rent&go pakub lihtsat ja kiiret parkimise võimalust tänu automatiseeritud rakendusele. „Pakume äpis võimalust parkida teiste eraisikute parklates ning muudes, muidu kättesaamatutes asukohtades,“ kirjeldas Miku.

„Piisab vaid nutitelefoni olemasolust! Lihtsalt vali sobiv asukoht, pargi ja peale parkimise lõpetamist on tasumine automaatne.“

Rent&go asutaja Merili Miku.
Pilt: Mats Õun

Miku sõnas, et olles rohkem kui aasta erinevate parkimiskohtade omanikega suhelnud, on neist pooled nõus oma kohti välja rentima ja lisatulu teenima. „Sellise potentsiaaliga kohti on Baltikumis üle 600 000 ja Põhja-Euroopas poolteist miljonit,“ lisas ta.

„Meie teenus on nagu Airbnb ainult, et parkimiskohtadega. Kui parkimiskoht oleks näiteks välja renditud iga päev neli tundi teeniks omaniks aastas 2000 eurot. Aga miks on  parkimiskoha jagamine on oluline?“

Targemalt kasutatud linnaruum

Euroopas on Miku sõnul neli korda rohkem parkimiskohta, kui on autosid. „See tähendab, et meil ei ole parkimiskohtade puudus, vaid majandame oma linnaruumi ebaefektiivselt,“ sõnas ta. „Meie missioon on iga parkimiskoht maksimaalselt ära kasutada.“

Rent&go erineb oma koduturu konkurentidest selle poolest, et nende jaoks on oluline eraisik ja iga üksik parkimiskoht. „Parkija seevastu saab parkida lõppsihtkohale lähemal ja selle koha ka ette broneerida,“ märkis Miku. „Teenime igalt parkimiselt vahendustasu ja lisaks väravakontrollerite rendist. Väravakontrollerid on selleks, et kui parkimiskoht asub puldi või helistamisega väravas, siis saab selle turvaliselt välja rentida.“

Rent&go äpp on valmis kliente teenindama novembris. „Alustame Tallinnas ja meie eesmärk on turule tuua 300 000 uut parkimiskohta, mis teeks meist praegu katmata
Põhja- ja Ida-Euroopa ühe suurema tegija,“ kirjeldas Miku. „Meie edu tagab tugev tiim. Oleme omal jõul valmis kirjutanud esimese versiooni äpist ja meil on esimesed 200 parkimiskoha omanikku, kes on kohe valmis oma kohti välja rentima.“

Minimaalse ajakuluga

Žüriiliige Uus uuris esinejalt, kuidas kontrollitakse parkimiskoha omaniku õigsust. „See on tegelikult omaniku enda vastutus,“ vastas Miku. „Omanik annab meile kinnituse, et tal on õigus see koht välja rentida ja teeb oma linnukese. Loodame heale tahtele.“

Sooaru lausus, et ka temal on parkimiskoht, mida ta vahel kasutab ning vahel mitte. Teda huvitas, mis on miinimum aeg, kui oma koha saab välja rentida. „Tegelikult minimaalset aega ei ole,“ lausus Miku. „Pigem oleneb see, mis on mõistlik teile endale. See on ka meie eelis konkurentide ees, et meie pakume parkimiskohta võimalikult paindlikult välja rentida, kasvõi ainult üheks päevaks.“

Sooarud huvitas, kuidas pääseb rentija puldiga reguleeritud tõkkepuu või väravast läbi. „Enamasti on seal automaatika ja sinna läheb väike kontroller,“ selgitas Miku. „Meil on olemas koostööpartner, kes kontrollerid paigaldab ja lubab parkijal, kes on identifitseeritud ja parkimise eest maksnud, sinna ühekordselt siseneda ja ühekordselt väljuda.“

Vimm küsis, kes on potentsiaalsed konkurendid laiemal turul. „Inglimaal pakutakse seda teenust üsna aktiivselt,“ vastas Miku. „See pigem julgustab meid, et me ei leiuta päris jalgratast. Paljud kasutavad seda hübriidina lisaks suurte platside haldamisele. Inglismaal on meie konkurentideks ettevõtted nagu SpotHero ja SpotLock.“

Igale võistlejale videodiplom

Teise esinejana astus lavale videojäädvustuse pakkuja Finisher.TV. „Me teeme igale võistlejale videodiplomi,“ ütles Finisher.TV kaasasutaja Andre Allese. „Kui lähete näiteks spordivõistlusele, siis saate sealt tavaliselt medali või ka diplomi, aga te ei saa videot. Seda on tavaliselt raske teha, ennast on keeruline rajal filmida või lasta sõbral filmida. Siinkohal tulemegi mängu meie.“

Finisher.TV teeb igast võistlejast personaalse video. Selleks on vaja vaid ajavõtupunktide täispikka videot, ametlikku tulemuste protokolli, paari ilukaadrit ning teatud määral käsitööd, et panna paika võistluste graafiline lahendus ning ühendada konkreetne võistleja videopildiga.

„Meie usume, et videodiplom on palju emotsionaalsem ja põnevam mälestus, kui metall või paber,“ ütles Allese. „Spordivõistluse kõige tähtsam punkt on finiš, kus on meie põhiemotsioon näha. Näiteks olete jooksnud 42 kilomeetrit ja teil on see lõpuks tehtud. Super! Hiljem saate seda video mälestust veelkord meenutada ja ka teistele näidata.“

Finisher.TV kaasasutaja Andre Allese.
Pilt: Mats Õun.

Kui saadakse spordivõistluse korraldajalt materjalid, tehakse valmis videodiplomid, mis saadetakse edasi korraldajatele. „See tähendab ka seda, et ei ole vahet, kus seda spordivõistlust korraldatakse, kas Viljandis, Tallinnas, Lõuna-Ameerikas või Austraalias,“ ütles Allese. „Meie saame igale poole teenust pakkuda. Videomaterjal saadetakse meile reeglina üle veebi.“

Video ütleb rohkem kui foto

Kliendiks on Finisher.TV jaoks ürituse korraldaja, kes saab pakkuda tasuta huvitavat emotsiooni videodiplomi näol osalejale ja saab tänu sellele ka oma üritusele rohkem tähelepanu. „Praegu on ehitusel ka müümise võimalus otse osalejale,“ lisas Allese. „Kui osaled, siis saad oma video välja osta, kui see on sinu jaoks piisavalt äge.“

Maailmas on Allese sõnul üle miljoni ürituse, kus nende ettevõte saks oma teenust pakkuda. „Meie eesmärk on jõuda maailmas number üheks, kes selliseid videodiplomeid pakub,“ rõhutas ta. „Meil on hetkel umbes viis konkurenti ja eesmärk on, et videodiplom oleks tulevikus sama tavaline nagu medal.“

Sooaru ütles esitluse lõppedes, et tegemist on geniaalse ideega. „Ma tean, et Finisher.TV on mõnda aega juba eksisteerinud,“ lausus ta. „Minu küsimus on, miks ei kasutata teie teenust kõikidel spordiüritustel?“

Mugav spordiürituste korraldajatele

Allese vastas, et Covi-19 laine tegi nende tegevusse kaheaastase pausi. „Tegime testürituse Ameerikas, mis näitas meile, et meie teenus toimib ja see on edukas,“ rääkis ta. „Eesti sporditurul on praegu nutune aeg, kõik alles taastuvad ja osalejaid on varasemast vähem. Hetkel sihime, et saaks võimalikult ruttu välisturule, püüame praegu Soome turgu.“

Abilinnapead huvitas, kes paigaldab ajavõtupunktidesse kaameraid. „Korraldaja videopartner paneb need kaamerad ülesse,“ vastas Allese. „Meie eesmärk on ka see, et ühel päeval on meil oma videopartner, kes paneb need ülesse juhul, kui korraldajal ei ole oma videopartnerit. Tegelikult on igale videoinimesele see väga lihtne ülesanne.“

Uus küsis, kas iga korraldaja suudab anda ettevõttele sobival kujul protokolli või peab ta enne midagi ka kohandama. „Kuna me oleme mõnda aega tegutsenud, oleme juba näinud igasuguseid protokolle,“ ütles Allese. „Seega veendusime, et kõige mõistlikum on ise protokoll meile sobivaks muuta, et see ei oleks korraldajale lisa mure. Meil on olemas süsteemid, mis ise automaatselt kohendavad protokollid meile võrdseks.“

Sobiv koolitaja lihtsalt, mugavalt ja minimaalse vaevaga

Kolmanda esinejana tuli lavale Motiveer, kes aitab leida töötajatele parimat koolitajat või oma profiilile sobivaimat koolitusklienti. „Meie oleme paremaks käeks ettevõtjale, et leida endale sobivam koolitaja, mentor või treener,“ ütles asutaja Karin Kuusk. „87 protsenti Y-generatsioonist on uuringute kohaselt öelnud, et  üheks võtmefaktoriks on saada koolitusi, et hoida end tööandja juures motiveerituna ja õnnelikuna.“

Keskmine ühe töötaja  kulu tööandjale on umbes 4000 eurot. „Kui võtta keskmise koolituskulu aastas ühe töötaja kohta on see ligi 500 eurot,“ selgitas Kuusk.

„Kuid milles on probleem? Mina oma 15 aastase tööalase karjääri jooksul ei ole kunagi koolituse eelarvet ära kasutanud. Miks? Esiteks ajakulu ehk valdkonna välise inimesena võttis mul umbes nädal aega, et leida sobiv koolitaja. Teiseks keerulisus ehk kuidas otsustada, kes kõikide teenusepakkujate juurest on minule sobivam ja täidab kõik minu vajadused ning arvestab minu profiiliga.“

Motiveer asutaja Karin Kuusk.
Pilt: Mats Õun.

Ettevõte Motiveer profileerib mõlemad osapooled. „Me võtame koolitaja profiili, kriteeriumid ja vajadused,“ lausus Kuusk. „Ning ettevõtjate profiili ja vajaduse ning sobitame need omavahel kokku. Ettevõtja peab investeerima oma aega sellesse ainult kümme minutit, et sõnastada oma mure ja vajadused. Selle tulemusena on juba olemas kolm kuni viis eelsoovitatud pakkujat laual olemas.“

Ootustele vastavad koolituspakkumised

Ärimudel on ettevõttel lihtne – raha võetakse kõigilt. „Ühelt poolt üks, kes saab kliendi ilma turunduskuludeta kohe lauale ja kõik on tema jaoks murevaba protsess,“ kirjeldas Kuusk. „Teiselt poolt ettevõtjad, kes saab juba eelselekteeritud valiku endale.“

Motiveer tiimis on võimas neljaliikmeline naiskond, kes teavad, mida nad teevad. „Töökogemuse taust tuleb meilt suurtest ja tugevatest ettevõtetest nagu Swedbank, LHV ja Ernst&Young,“ märkis Kuusk. „Meil on juba lõpetatud seitse pilootklienti. Tagasisideks saime valdavalt märksõnad: kiire, mugav ja lihtne.“

Uus küsis esinejalt, kas näidis klientidega on käsitsi otsitud koolitajad või on neil selleks olemas andmebaas. „Tegelikult oleme neid käsitsi otsinud, kuid meil on olemas ka andmebaas,“ vastas Kuusk. „Iga kord kui otsime ja sobitame käsitsi ära, valideerime oma mudeli, mille oleme välja töötanud ja tähistame seda ning samal ajal täieneb vastavalt klientide soovidele meie oma andmebaas. Me läheneme läbi kliendi vajaduse.“

Kliendid on neid ise leidnud

Uus küsis veel, kuidas kinnitab ettevõte koolitaja kvaliteeti. „Siin on konks, et mida tähendab koolitaja kvaliteet,“ muigas Kuusk. „Meie oleme võtnud sellise lähenemise, et klient ise ütleb, keda ta tahab. Kas tal on vaja sertifitseeritud koolitajat või tahab ta praktikut praktikule. Selle ütleb meile klient. Ja kui ta soovib sertifitseeritud koolitajat, siis on seda lihtne kontrollida andmebaasidest. Teises küljest liigume alati soovituste põhiselt ehk eeldame, et igal koolitajal peab olema vähemalt kolm soovitust, kust saame seda ka üle kontrollida.“

Vimm uuris, kui palju kliente tahaksid nad aasta pärast omada. „Meil on eesmärk müüa vähemalt 1300 koolitust kuus,“ vastas Kuusk.

Sooaru küsis, kuidas leitakse nii koolitajad kui ka ettevõtted, kes nende teenust kasutaksid. „Ettevõtjate osas on kummaline asi juhtunud, et nad on meid ise leidnud,“ kostis Kuusk. „Järelikult on näha, et vajadus on olemas. Kui oleme uurinud või küsinud soovitusi, siis on ettevõtjad meie juurde ise tulnud. Lisaks on ka sotsiaalmeedia olnud üks turunduskanal, kus räägime mida teeme ja ehitame. Klientide soovituste kaudu on meid samuti leitud ehk kes on meie kliendid olnud, on pannud sõna liikuma ja on meieni ise jõutud.“

Koolitajatega võtab ettevõte ise ühendust vastavalt kliendi tellimusele ja vajadusele. „Sealt edasi oleme alati tagasisidet küsinud, kuidas koolitus meeldis, kuidas koostöö sujus ja kas ollakse nõus ka edaspidiseks koostööks, et toome kliendi nende lauale,“ selgitas Kuusk.

Parim äriidee tutvustaja

Vimm ütles, et Rent&go esineja puhul oli tugevuseks läbi mõeldud kõne. „Iga kord kui mul tekkis esituse ajal küsimus, siis sain ma kümne sekundi jooksul ka juba vastuse,“ märkis ta. „Finisher.Tv puhul oli näha, et on leitud nišš ja osatakse ka tehniliselt seda selgitada. Motiveer puhul tooksin välja, et see oli kõige voolavama esitlusega. Kiitus kõigile!“

Uus nõustus, et äriideed olid kõik head ning ka nende esitlused. „Viimases oli energiat ja enesekindlust kõige rohkem,“ ütles ta.

Üks võimalus, kuidas hinnata Sooaru sõnul pitchimise headust, on vaadata, kui palju ta sinu arvamust muutis. „Enne kui ma ei olnud ühtegi pitchi näinud, siis arutasin teiste žüriiliikmetega ja ütlesin, et nii Rent&go kui ka Finisher.Tv ideest saan ma hästi aru, aga Motiveer omast ma ei saanud,“ kirjeldas ta.

„Kuid pärast pitchi sain sellest ideaalselt aru ja see muutis minu arvamust kõige rohkem. Mulle meeldis esimese ja kolmanda esineja energia ja sära. Kõige tähtsam on kõne juures see, et ma sain ideest aru ja see veenis mind. Ma kaldun samuti kolmanda poole.“

Parima pitchija tiitli pälvis ettevõte Motiveer.
Pilt: Mats Õun.

Žürii otsustas, et kõige mõjusama pitchi tegi seekord Motiveer, kes sai tasuta piletid kogu tiimile MELT innovatsioonifoorumile.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid