"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Herem: ajateenistuse pikendamist on vaja relvade lahinguvalmiduseks (1)
28. september 2022
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Foto: Scanpix

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul on tema välja pakutud idee ajateenistuse kestuse pikendamiseks seotud lähiaastatel Eestisse saabuvate uute võimete lahinguvalmiduses hoidmisega, vahendab BNS.
 
“Minu käest küsiti eile kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlaste konverentsil, kuidas Eestisse saabuvaid uusi süsteeme mehitada ja ma lihtsalt rääkisin erinevatest võimalustest,” ütles Herem Postimehele.

Heremi sõnul on tänases julgeolekukeskkonnas mõistlik hoida uued võimed alalises lahinguvalmiduses, samamoodi, nagu täna on pidevas valmisolekus Scoutspataljon, õhuvägi või erioperatsioonide väejuhatus.

Uued relvasüsteemid tõstavad kaitseväe võimekust

Aastatel 2023-2025 on Eestisse saabumas mitu uut relvasüsteemi, mis tõstab kaitseväe võimekuse uuele tasemele. Leping on sõlmitud 290-kilomeetrise lasekaugusega laevatõrjerakettide ostmiseks ning Eesti on sõlmimas lepingut mitmikraketiheitjate HIMARS hankimiseks.

Valitsus on otsustanud hankida 2025 aastaks koostöös Lätiga keskmaa õhutõrje, samuti on Eesti koostöös Poolaga tõhustamas lähimaa õhutõrjet. Järgmise aasta jooksul sõlmib Eesti tõenäoliselt lepingu ka pika laskekaugusega varitseva õhuründemoona ehk loitering munition ostuks.

“Rõhutan, et eile levima hakanud uudis minu ettepanekust pikendada ajateenistuse aega 12 ja kohati ka 18 kuuni ei ole seotud väljaõppega, küsimus ei ole üldse selles. Me suudame õpetada ka kõige keerulisemad süsteemid ajateenijatele ja isikkooseisule selgeks täna ette nähtud aja jooksul. Kuid tänases julgeolekukeskkonnas peavad need süsteemid olema lahinguvalmis,” ütles Herem.

Ajateenistuse läbinute arv kasvab

Üks võimalus uute võimete valmiduses hoidmiseks on inimeste juurde värbamine.
“Meil on viimastel aastatel väga hästi läinud, kaitseväe akadeemias on alustanud viimased kolm aastat järjest rekordilised kursused 90 inimesega, see toob kindlasti meile palju nooremleitnante juurde. Ajateenistuse läbinute arv kasvab iga aastaga ja kõik see toob meile värbamisvälja juurde. Aga üks variant on veel ajateenistus, mis tooks personaliküsimusele alalise lahenduse” sõnas kaitseväe juhataja.
 
Ta märkis, et kui ajateenijaid õpetatakse niikuinii uusi süsteeme kasutama siis oleks mõistlik pikendada nende teenistusaega.

“Pärast 6-8 kuud väljaõpet teeniksid nad veel kuus kuud ja oleksid lahinguvalves. Samal ajal õpetatakse järgmisi ajateenijaid ja kui nad on väljaõppe läbinud, lähevad ühed koju ära ja lahinguvalves jätkavad teenistust järgmised. Nad teeniksid sel juhul, nagu Scoutspataljoni sõdurid, kelle palk ei seisneks enam ajateenistuse toetuses, vaid milleski enamas. Lahinguvalves ajateenijad võiksid saada vähemalt miinimumpalka, mis on meil täna 600 eurot kuus,” rääkis Herem.

Ajateenistuse pikendamist pole veel ametlikult arutatud

Kaitseväe juhataja märkis, et ta ei ole ajateenistuse pikendamise ideed praegu ei valitsuses, kaitseministeeriumis, ega ka kaitseväe peastaabis arutanud.

“See variant on avalikkuses väga hästi liikuma hakanud. Selle üle arutatakse järgmistel päevadel ilmselt palju ja tõenäoliselt arutavad seda ka poliitikud,” ütles Herem.

Tema sõnul tuleks personali küsimus lahendada uute relvasüsteemide kasutuselevõtu raames. “Meil ei ole täna isegi taristut nende asjade jaoks veel. Aga aastaks 2025 peaksid kõik uued süsteemid olema Eestis ja see tähendab, et paralleelselt nende protsessidega peame mõtlema ka sellele, kuidas me need süsteemid personaliga mehitame,” ütles Herem.

Praegu kestab ajateenistus Eestis sõltuvalt teenistuskohast 8-11 kuud.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
28. sept. 2022 17:02
Just, just. Näiteks Iisraelis kestab ajateenistus isegi kuni viis aastat. Teisiti ei ole lihtsalt võimalik saavutada kõiki erinevate sõjaväe ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalikke oskusi. Ja sellele lisanduvad veel iga aastased täiendõppused saavutatud oskustaseme kinnistamiseks ja uute täiendavate teadmiste omandamiseks. Meie tänane kaitsevägi on aga võimeline parimal juhul vaid tagalas ladusid valvama või siis vananenud käsitulirelvade varustatud väikesearvuliste sissirakukestega lahingut lööma nagu näiteks Afganistanis või Malis. Lisaks veel õppustel kingiks saadud vanu kahureid paugutama.