"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Kõlvart: Riigi tugi omavalitsustele on ebapiisav, Tallinn peab hakkama tõusvate kuludega toime tulemiseks investeeringuplaane kärpima (2)
28. september 2022

“Praegune olukord tekitab muret mitte ainult riigi tasandil ja mitte ainult igas peres, vaid tegelikult seisab ees raske aeg ka omavalitsuste jaoks,” ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

“Rahandusministeeriumi prognoosi alusel tõusevad juba järgmisel aastal omavalitsuse kulud 5,3 protsendi võrra. Samas kasvavad tulud ainult 4,1 protsendi võrra. Mulle tundub, et tänaseks on seegi päris optimistlik prognoos, arvestades inflatsiooni ja hinnatõusu, aga ka palgatõusu, mille riik on algatanud ja mis mõjutab ka omavalitsusi,” lisas ta.

Riik jätab omavalitsused rahamuredega üksi

Linnapea sõnul ei ole praegu kahjuks näha, et riik arvestaks omavalitsuste muredega ja vajadustega. Riigi otsuste mõju omavalitsustele on otsene – sealhulgas ka palgatõusude näol, mida riigisüsteemis plaanitakse ning mis loomulikult mõjutavad ka linnasüsteemi palgatõusu ootusi, eelkõige haridusvaldkonnas.

“Tallinnas seos on otsene – kui tõusevad palgad õpetajatel, siis me tõstame palkasid ka lasteaiaõpetajatele ja lasteaiaõpetajad saavad palka linna eelarvest, samamoodi ka kultuuritöötajad. Aga tegelikult ootavad palgatõusu kõik linnasüsteemi töötajad,” kirjeldas Kõlvart.

“Kahjuks mina ei näe, et riigil oleks mingi plaan, kuidas omavalitsusi toetada. Kaugeltki mitte kõik linnade-valdade liidu peamised taotlused ei saanud rahuldatud. Seega linnade-valdade liit ei saanud allkirjastada ka ühist protokolli riigikomisjoniga.”

Maksumäära tõstmine võiks olukorda pisut leevendada

Tallinna linna ootus on tõsta maksude määra, mis otse omavalitsusele laekuvad – praegu on määr 11,96%, aga isegi viimase aasta suuri muutusi mitte arvesse võttes, peaks maksumäär olema vähemalt 12,19 %,. See ettepanek aga riigipoolset toetust ei leidnud.

“See otsus oleks võinud üldist tulubaasi tõsta. Seda ei juhtu ja kui riik üldist tulubaasi ei tõsta, siis peaksid olema kaetud konkreetsed valdkonnad, konkreetsed vajadused: teede remont, haridusvaldkond. Aga ei ole võimalik leida ühtki eelarverida, millega oleks põhimõtteliselt vajaduste kasv kaetud,” rääkis Kõlvart, kelle hinnangul peab omavalitsus vajamineva raha ise leidma.

“Isegi selline suuremas rahalises plaanis väike asi, nagu koolilõuna toetus on jätkuvalt suure küsimärgi all. Me ei saanud selget signaali riigi poolt, kas toetus tõuseb või mitte. Aga ma ei kujuta endale ette, et omavalitsused ei muretseks selle pärast, missugune koolitoit peaks olema,” sõnas Kõlvart.

“See, et kooolitoidu kvaliteet koos hinnatõusuga langeb, on kõigile arusaadav, aga kuidas peaksid omavalitsused olukorra lahendama, pole keegi öelnud.  Mõned omavalitsused on leidnud selleks lahenduse lastevanemate rahakotis. Kas see ongi eesmärk, eriti arvestades üldist olukorda? Mina ei ole päris kindel, et see on adekvaatne,” kritiseeris linnapea.

Mitmed investeeringuplaanid tuleb ümber hinnata

Kõlvarti hinnangul peame me lähiaastatel arvestama ühest küljest inflatsiooniga ja energia hinnatõusuga, ent hetkel pole näha ka riigipoolset initsiatiivi omavalitsuste toetamiseks.

“Me näeme juba praegu, et raskel ajal kasvavad ka inimeste vajadused, inimeste ootused sotsiaalabi osas. Inimesed pöörduvad meie poole ja me peame neid aitama. Ja lähtuvalt sellest pole midagi teha, tuleb teha valikuid, kuhu seda olemasolevat ressursi suunata,” tõdes linnapea.

Kõlvart ütles, et terve rida  investeeringud tuleb edasi lükata. “Pole midagi teha,” lausus ta. “Me peame ausalt tunnistama, et investeeringute plaani, mis meil oli aasta tagasi, ei ole sellisel kujul praegu võimalik realiseerida. See ei tähenda, et me loobume üldisest arengust, loomulikult peavad strateegilised projektid olema jätkuvalt laua peal ja nendega tuleb tegeleda, sealhulgas sellised projektid, mille puhul meil ei ole lõplikku nägemust, mis viisil suudame neid realiseerida, näiteks Tallinna haigla puhul.”

Uuesti tuleb üle hinnata ka Linnahalli renoveerimise plaanid ning pole välistatud, et selle projekti ellu viimiseks peab linn kaasama ka erainvestoreid. Linnaruumi arendamine jääb Tallinna prioriteediks ka edaspidi ning rattateede ja ühistranspordi arendamine käib jätkuvalt edasi.

“Me püüame hoida eelarvet jätkuvalt sellises seisus, et tulud kasvaksid kiiremini kui kulud,” lausus linnapea. “Üks või teine kriisiaasta võib tuua vajaduse võtta ka laenu, aga ka laenumäär peab lähtuvalt meie plaanidest olema stabiilne. Meil on jätkuvalt mingi reserv olemas, sealhulgas ka likviidsuse tagamiseks, vähemalt 50 miljonit, mis alati ei peaks olema nii-öelda arvel.”

Tallinn peab laenukoormat suurendama

Linna kõige olulisem tuluallikas on tulumaks, mille prognoosimisel on seni oldud võimalikult konservatiivsed.

“Me näeme, et tegelikult aastal 2023 tulusaajate arv hakkab langema, hetke prognoosi kohaselt 2000 inimese võrra. Aastast 2024 näeme praegu tekkimas väikest kasvu. Samamoodi oleme olnud konservatiivsed palgakasvu osas – näeme järgnevatel aastatel võimalust palgatõusuks 4,5-7,4 %,” oletas linna finantsdirektor Silver Tamm.  

“Kohalikule omavalitsustele eraldatakse endiselt tulumaksu 11,96 %, selle kasvu me hetkel ei näe, seda on suurendatud ainult siis, kui on antud ka täiendavaid ülesandeid omavalitsustele. Ka selles osas läbirääkimised käivad, on erinevaid ideid, aga ikkagi puudutavad need pigem seda, et anda siis kohalikele omavalitsustele tänasest toetusfondist rahastatavaid toetusi, siis otse tulumaksu, aga see iseenesest ei too meile kaasa  tulubaasi suurenemist,” lisas Tamm.

Investeeringutega edasi liikumiseks plaanib linn võtta plaanitust mõnevõrra rohkem laenu, et jätkata investeerimistegevust kõikides olulistes valdkondades – jätkub haridusasutuste võrgu korrastamine, lasteaedade renoveerimine, koolide juurdeehitused ja renoveerimised.  Lisaks on plaanis viia asutused üle teistele küttesüsteemidele, et seeläbi energia- ja rahasäästu saavutada.

Jalgrattateed ja ühistransport on esmatähtsad

“Linna eelarvestrateegia mitte ei määra pelgalt järgmise nelja aasta plaane, vaid tegelikult suunab linna ka pikemas perspektiivis ning seda eriti just linnaruumiliste otsustega, mida me täna teeme. Seetõttu on eriti oluline rääkida ka uutest trammiliinidest ja ka rattateedest ja taristust,” märkis abilinnapea Joosep Vimm.

Trammidest rääkides näitavad uuringud abilinnapea andmetel, et üle poole tallinlastest on juba valmis jätma auto koju vähemalt kaheks päevaks nädalas ja selleks on omakorda tarvis, et neil oleks autosõidule mugavaid ja kiireid alternatiive.

“Eelarvestrateegias näeme ette kolme uue trammiliini rajamise alustamist. Me muidugi mõistame, et nelja aastaga kõike seda välja ehitada ei saa, aga pikemas perspektiivis peame edasi liikuma ja on lootust, et ka riik võiks Euroopa struktuurivahenditega selles osas meile toetust anda, et siis Liivalaia,  Järve ja Pelguranna trammiliinidega edasi liikuda. Need liinid annaksid väga paljudele tallinlastele võimaluse tulla autost välja ja looksid ka paremat linnapilti.”

Hoolimata keerulisest ajast ja pisut ebaselgest tulevikuperspektiivist on linnavalitsus Joosep Vimmi sõnul tõstnud veelgi ambitsiooni rattastrateegia ellu viimisel. Senisest enam suunatakse nii linna- kui välisrahastust rattateede rajamisse, mis aitab luua kvaliteetset linnaruumi ja tõsta kõigi liiklejate turvalisust.

“Eraldi tahaks veel välja tuua filmilinnaku, mis võiks nii linnale kui ka siinsele filmitööstusele tuua palju lisandväärtust. Filmilinnaku rajamine on jätkuvalt linna prioriteetide seas ning oleme kõigi osapooltega lähenemas lahendusele, mis süvendab usku, et eelarvestrateegia perioodil võiks filmilinnak Tallinnasse rajatud saada. Igal juhul töötame sellega edasi, et filmilinnak lähiaastatel Tallinnasse sünniks.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kokkuhoiust ammu....
29. sept. 2022 02:07
maininud olen mitmes vabas foorumis, mis nüüdseks hingusel - nüüd on sõnavabadus keelatud. Kordan veelkord ja jään selle juurde: Tallinn on viimase 15 aasta jooksul mitte täisehitatud, vaid venitatud mõttetult - hajali ning see toob tohutud lisakulud- soojus, tänavavalgustus, lume-libedusetõrje, asfalt, kergteed, ÜT ja koolid, lasteaiad jne. Kompaktsus on kaotatud! Samas aga ei saa Lasnamäelt, Iru Hooldekodu juures, Tallinn tehtud lihtsaimat jalgsipääsu üle Pirita jõe, Ämma teele(pääs otse Loo suunale, Vana-Narva mnt., Iru El.j), kasutades Peeter Suure Merekindluse raudtee Iru silla sambaid- sillaks vajalik laudise panek läheks maksma alla 100000.- koos ümbruse koristamisega. Aga kogu Harku järve ümbrus on lastud kinniehitada, Kakumäe randa pole enam võimalik minna, kogu Tiskre - sõitke ja vaadake, töökohtadeta rajoonid ja metsik sõidukite arv. Linn neelab ennast ise alla! See on see Isamaaliitlaste loosungiga kaasaminek- lammutati maaelu: vaja tõuke, paneku ja tõmbamise keskusi. Ainult mõttetu inimeste kokkuajamine ja lisaks suureneb ka vaikselt kuritegevus
K. Kambala
28. sept. 2022 13:02
Rahvastevahelise suhtlemise keele oskuse eest hakatakse maksma linnaelanikele lisatasu. Seda diferentseerituna linnaosade kaupa. Lasnamäel saab 2.000 kuus ja Nõmmel 500 kuus. Ülejäänud linnaosade lisatasu määrad jäävad sinna vahemikku.