"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Artishoki kunstibiennaal uurib, kas taimedel on teadvus (0)
29. september 2022
Artishok

“Uute asjade ehitamise ja tootmise asemel hinnakem parem käsitööd ja taastagem vana,” selgitab biennaali põhimõtet kuraator Mirjam Vaikla. Igal õhtul esitletakse botaanikaaias erilist kunstiteost, näiteks kunstnik Paul Kuimet näitab fotoaparaadita tehtud fotosid.

Eestis ainulaadne näitus toob botaanikaaeda kümme kunstnikku ja kümme kirjutajat. Omalaadne väljapanek kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Kunstnik Paul Kuimeti sõnul on Eestis omalaadne näitusevorm igati tänuväärne, andes loojale mitmekülgset tagasisidet.

“Artishoki biennaal on vägagi eripärane, sest tekstid ilmuvad koos teostega näituse avamisega samal ajal. Kunstnikule on väga huvitav saada oma teosele nii palju tagasisidet! Omapärane biennaal saigi ju paljuski alguse kunstikriitika põua tõttu,” rääkis Kuimet. “Tavaliselt on ju üsna haruldane, kui isegi suure isikunäituse puhul kümme kriitikut oma arvamust avaldab.”

Botaanikaaed ise on juba taies

Kuimet on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ja kasutab endisaegset fototehnikat kaasaegsel kujul. Biennaali töödeks leidis kunstnik ideid koos troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettikuga botaanikaaiast. “Tegin biennaalile kaheksa luminogrammi, mis sisaldavad botaanikaaiast koos Jaan Mettikuga kogutud ja pärast ateljees kuivatatud taimede lehti,” selgitas Kuimet. “Ennekõike lähenesin teemale vormikeskselt ja teosed sündisid kollaaži tehnikas, fotoaparaati kasutamata.”

Kunstniku sõnul on tegu taasavastatud vana tehnikaga. “Luminogramm on ilma kaamerata tehtud foto, kus eksponeeritakse valgust otse fotopaberile,” rääkis kunstnik.

“Seejärel fotopaber keemias ilmutatakse – tegu on tegelikult üsna vana tehnikaga. Minu kunstipraktika üldisem küsimus on, kas kaasaegset maailma on tänapäeval enam võimalik kujutada läbi tsentraalperspektiivi, mis põhineb figuuri ja tausta suhtel. Klassikalise näitena võib siin mõelda maalile, millel on kujutatud inimest maastikus. Selles kujutise keskmes on subjektina inimene ning loodus on pildil justkui passiivseks, võib-olla isegi inimtegevusele allutatud taustaks. See modernsuses tekkinud, kultuuri ja looduse eraldamisele toetuv kujutamisviis pole aga kaasajal enam adekvaatne viis maailma kujutada. Suhted looduse ja kultuuri vahel on palju tihedamalt läbi põimunud, kui varem arvati.”

Biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab biennaali pealkiri teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest. “Kui iga aed on kunstlik, tekitatud ning kontrollitud paik, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline pool,” ütles Vaikla.

“Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Samas on meie botaanikaaed nõukogude ajast, mil korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni.”

Kunstiajaloolase ja kuraator Tamara Luugi sõnul on botaanikaaed saanud lausa üheks teoseks. “Biennaali valdav sõnum on, et uute asjade ehitamise ja tootmise asemel hinnakem parem käsitööd ja taastagem vana. Selle näiteks võib olla külastaja juhtimine pooletunnisele jalutuskäigule botaanikaaia looduslikemale radadele vastukaaluks ülekureeritud platsidele,” rääkis Luuk, kes biennaalist kirjutajana osa võtab.

“Koreograaf Sveta Grigorjeva kehastab oma tüdrukute trupiga eri taimi tantsides. Mõni kunstnik on teinud oma profiilist täiesti erineva töö, näiteks etenduskunstnik Liisa Saaremäel on teinud biennaalile sotsiaalse problemaatikaga video. Disainer Sandra Kosorotoval on näitusetööks valminud video vene kogukonna muredest ja invasiiivseks kuulutatud taimedest, mis võõramaistena Eesti loodust ohustavad. Võrdlus on vapustav!”

Kümme päeva avamist

Igast biennaali tööst kirjutatakse kümme kunstikriitilist teksti. “Selliste tekstide kirjutamine eeldab kohtumisi kunstnikega ja nende varasema loominguga. Botaanikaaia esimene kokkusaamine oli meil juba talvel,” ütles Luuk. “Me oleme käinud osalevate kunstnike ateljeedes ja kohtunud Zoomi kaudu. Kirjutada tuleb ju kõigi kümne kunstniku kohta, kelle lõplik näitusetöö on aga ikkagi üllatus. Kunstnike töid saab vaadata palmimajas, talveaias, teletornis ja õueski. Et kunstniku tööd üles leida, saab külastaja orienteerumiseks kaardi.”

Biennaal algab kümne-päevase avamismaratoniga 29. septembrist kuni 8. oktoobrini, mille jooksul esitletakse igal õhtul üht uut kunstiteost. Viimase kunstiteose lisandumisega 8. oktoobri õhtul avaneb kõiki teoseid koondav näitus, mis jääb avatuks 30. oktoobrini.

Artishoki biennaal kasvas välja kunstikriitikat avaldavast blogist artishok.blogspot.com. Sedakorda on tegu juba kaheksanda üritusega. Varasemad toimumiskohad on olnud Tallinna linnagalerii, Tartu kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.

Taimed kui tunnistajad
• 8. Artishoki biennaali “Taimed kui tunnistajad” 10-päevane avamismaraton algab 29. septembril kell 18 Tallinna teletorni kinosaalis Ukraina kunstniku Alevtina Kakhidze videoteose “Botanical victims” esitlusega.
• Maraton lõpeb 8. oktoobri õhtul botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni “Private Party” esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine palmimajas.
• Biennaal jääb avatuks oktoobri lõpuni ning toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.
• Osalevad kunstnikud Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik.
• Osalevad kirjutajad on Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.