"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Guido Pärnits: Ülemiste keskus alandab kütteperioodiks temperatuuri 19 kraadini, kaubanduskeskused pingutavad kõrgete energiahindade tõttu kokkuhoiu nimel (1)
29. september 2022
Guido Pärnits Foto Albert Truuväärt

„Laseme lahti mugavustsoonist ning alandame keskuse temperatuuri 21 kraadilt 19 kraadini. Kraadi võrra temperatuuri alandamine annab keskmiselt 7 protsenti kokkuhoidu ning kahe kraadi võrra jahedam temperatuur kuni 15 protsenti väiksemad arved,“ rääkis Ülemiste kaubanduskeskuse juht Guido Pärnits valitsuse üleskutsetest alandada kokkuhoiu nimel asutustes sooja.

„Kui kuskil kontorites istuvad inimesed võivad isegi tunda temperatuuri paari kraadi võrra alanemist, siis kaubanduskeskuses on enamuses liikuvad inimesed, kes ei pruugi seda üldse tähele panna. Kuigi Ülemiste keskuses on väga erinevad poed ja teenindus, siis ühtse eesmärgi nimel on kõik valmis oma mugavusest pisut loovutama ning toimetama ka veidi jahedamas ruumis. Kliendid käivad meil niikuinii juba soojemates riietes ning neile paari kraadine muutus ei mõju üldse,“ märkis Pärnits.

Tema sõnul on keskus alustanud kokkuhoiuga juba varem, kuid 4-5 korda kõrgemate elektriarvete vastu pole rohtu ikka leitud. Temperatuuri reguleerib juba viimased paar aastat automaatne tark robot ning tänu sellele hoiti kokku vähemalt 15 protsenti kuludest. „See on üsna märgatav kokkuhoid võrreldes sellega, et panna keskus paar tundi varem kinni või lülitada välisvalgustus pimedal ajal välja.“

Samas kui peaks juhtuma pikemaajaline elektrikatkestus, siis keskusel ei ole selle vastu muud rohtu kui uksed sulgeda. „Varuplaani meil räägitud võimalikuks 12-tunniseks elektrikatkestuseks pole ning sellise stsenaariumi puhul saab üks suur keskus reageerida vaid ühtemoodi: paneme uksed kinni,“ möönis ta.

Ta kutsus üles ka riiki mitte jätma ettevõtjaid keerulisel kriisi ajal üksi. „Kui riik annab kriisi olukorras teada, et pange oma ettevõtted kinni, siis on see pisut tormakas väljaütlemine. Riigil pole raha otsas ning laenuandjatel soov laenata samuti mitte. See on poliitiline otsus, kas kriisiolukorras tulla ettevõtetele appi või mitte.“ 

Kogenud ettevõtjana tõi Pärnits välja, et kui tavaolukorras ei peaks riik ärisid toetama, siis kriisiolukorras tuleb seda kindlasti teha. „Eriolukorras turumajanduse loogika ei toimi ning paljud riigid on läinud oma ettevõtjatele appi, et need karmis konkurentsis püsima jääksid. Meil peaks see olema samamoodi,“ sõnas ta.

Soojakraade keskustes vähemaks

Kristiine & Rocca al Mare kaubanduskeskuste juht Kristjan Maaroos rääkis, et ka nemad on astunud juba samme elektritarbimise vähendamiseks. Peamisteks abinõudeks on jahutusvõimsuse vähendamine, temperatuuri piirmäärade muutmine, valgustuse osaline vähendamine ja õhtune välisvalgustuse varasem väljalülitamine.

Samas tuleb keskustes tagada normaalne sisekliima külastajatele ja töötajatele. „Rakendame koostöös ettevõttega R8 Technologies nö. tarka süsteemide juhtimist. See tähendab, et võtame arvesse keskustes viibivate inimeste hulka, välistemperatuuri ja muid parameetreid,“ loetles ta.

Hiljuti lisati ühe parameetrina ka kõrgete elektri tunnihindade kriteerium, mis võimaldab hinnatippudele operatiivselt reageerida, vähendades lühiajaliselt elektritarbimist. Rocca al Mare keskuses algas septembris ka üldalade valgustuse vahetamine energiasäästlike LED lampide vastu.

Kristiine keskuses tehti valgustuse uuendus ära juba 2019. aastal renoveerimise käigus. Samas on nende abinõude abil saavutatav kokkuhoid suurusjärgus 5-15%, kuid elektri hinnad on tõusnud eelmise aastaga võrreldes kordades. „Peame elektri kokkuhoidu siiski väga oluliseks, sest kui kõik suurtarbijad suudavad ühiselt mahte vähendada, mõjutab see ka elektri turgu laiemalt,“ märkis Maaroos. 

Olemasolevate küttekulude vähendamiseks on Kristiine ja Rocca al Mare keskustes muudetud sisetemperatuuri piirmäärasid, mis tähendab seda, et külastajad ja töötajad peavad talvel leppima 2-3 kraadi jahedama ruumiga ja suvel jällegi samavõrra kõrgema temperatuuriga.

Vaja stabiilset elektrit

Ka Kristiine keskus peaks pikema elektrikatkestuse puhuks oma uksed sulgema. „Elektrikatkestus tähendab kaubanduskeskuse jaoks siiski automaatset sulgemist, kuna varugeneraatoritega suudetakse tagada evakuatsioonivalgustuse, sprinkleri, külmalettide ja muude kriitiliste süsteemide töö, et lühiajaline katkestus üle elada. Normaalseks opereerimiseks vajaminevat elektri mahtu me kohapeal toota ei suuda ning arvestades meie tarbimise mahtu ei ole sellise varusüsteemi loomine ka hetkel plaanis,“ lisas Maaroos.

Hetkel püüavad keskused hakkama saada olemasolevate abinõudega energia tarbimise vähendamiseks ja näiteks lahtiolekuaegade muutmist veel kavas ei ole. „Samas ei saa me seda energiakriisi jätkudes ka välistada, kuna lahtiolekuaegade vähendamine annaks teatud kokkuhoidu,“ tõdes keskuste juht.

Riik saaks Maaroosi meelest ettevõtteid aga aidata sellega, et parandab hindade stabiliseerimiseks elektrituru üldist toimemehhanismi. „Keskuste ja meie üürnike jaoks oleks oluline stabiilse hinnakeskkonna tagamine, et äritegevust oleks võimalik ette planeerida,“ kinnitas ta.

Prisma A-energiaklaasiga poed

Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä tõi esile, et kõrgem elektrihind mõjutab Prismat mõistagi samamoodi kui kõiki teisi väiksemaid ja suuremaid energiatarbijaid. Kulud elektrile kasvavad oluliselt, mistõttu tehakse järjepidevalt tööd energiatarbimise vähendamiseks.

Kasutusele on juba võetud mitmed abinõud. „Selles suunas oleme liikunud juba mitme aasta jooksul,“ kinnitas ta. „On säästlikud LED-valgustid ja säästlikud külmikud, energiatõhusad sooja toidu letid, veidi madalam temperatuur kauplustes jm. Töötame edasi säästlike ja efektiivsete lahenduste leidmiseks ja ellu viimiseks.“

Prisma on liikumas selles suunas, et olla aastaks 2025 süsinikneutraalne ettevõte. See on osa ettevõtte vastutustundlikkuse tegevustest.

Kuid Prisma on ka liikunud edasi laienemise ja kaupluste uuendamise kursil. Tänavu avati kolm uut supermarketit, kasvatades seega hüper- ja supermarketite arvu Eestis 14 kaupluseni. „Kõik uued üksused on mõistagi ehitatud uuema tehnoloogia baasil. Need on tõhusad ja ökonoomsed ning järgivad meile olulisi vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, tegemist on A-energiaklassi hoonetega,“ märkis ta.

Samuti on tänavu olulise uuenduskuuri läbi teinud Prisma supermarket Tallinna Vanalinnas, uuendused on käimas Sikupilli Prismas ja Rocca al Mares. „Kindlasti jätkame kõigis kauplustes efektiivsete ja energiasäästlike lahenduste rakendamist,“ kinnitas Kilpiä.

Rimi muudab lahtiolekuaegu

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats tõi võimaliku elektrikatkestuse puhul välja, et Rimi on suur elektritarbija. „Meil on vaja töös hoida külmikud ja valgustid ning kogu kassasüsteem vajab töös hoidmiseks elektriühendust. Seepärast on elektrikatkestus meie jaoks kriitiline. Lisaks, sellega võib kaasneda väga suur toidukadu, kuna katkenud külmaahela puhul peame toiduohutust silmas pidades kogu toidu müügilt eemaldama. Küll aga oleme juba erinevaid lahendusi otsimas.“

Näiteks on Rimi keskladudes olemas varugeneraatorid, mis aitavad laod toimivad hoida. Samuti on olemas võimekus ühendada generaatorid poodidega, mille tulemusena saab vajadusel poodi kasvõi osaliselt töös hoida. Lisaks otsitakse täiendavaid võimalusi, et kaupluste töö toimiks vaatamata kõikidele erakorralistele oludele.  

Rimi on ka alates 2015. aastast investeerinud üle 20 miljoni euro uue põlvkonna freoonivabadesse külmutusseadmetesse kauplustes. Hetkel on 70% Rimi kauplustest (sh kõik suured ja keskmised) renoveerimisel.

Lisaks võetakse ümberehituste käigus kasutusele väiksema energiakuluga seadmed, vahetatakse välja valgustus ja automatiseeritakse kauplused. Nende võtetega võib olla energiasääst ligi 30% võrreldes varasema perioodiga.

„Oleme tänaseks üle vaatamas oma kaupluste lahtiolekuaegu ning ilmselt muudame neid vastavalt kliendi tarbimismustrile. Võimalusel sulgeme mõned poed varem või avame hiljem,“ märkis Bats.

Vähem elektrit, soojust, vett

Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul tegeletakse praegu kokkuhoiu saavutamiseks nii elektri-, soojuse-, jahutuse kui ka veekulu vähendamisega. Üle keti on välja lülitatud joogikülmikud, mille eesmärk on pelgalt jahutamine, mis aga sügis-talvisel perioodil ei ole nii esmatähtis. „Külmikud teenivad senikaua riiuli funktsiooni.“

Selver on mõnes majas üle läinud gaasiküttelt kaugküttele. Seal, kus võimalik, minnakse üle tarbevee küttele ventilatsioonist saadava soojustagastusega. Segistites on kasutusel aeraatorid, mis lisavad kraanist jooksvasse vette õhku, et veekulu väheneks. Lisatakse liikumisandureid, mis mitteaktiivsetes tubades tuled ise ära kustutavad.

„Loomulikult liigume oma kaupluste renoveerimistega edasi, millega vanemates majades vahetame välja vanu külmaparke kaasaegsemate vastu, saavutades nii iga uue kaupluse või renoveerimisega 30% energia kokkuhoidu. Selles sisaldub ka kokkuhoid, mis tuleneb LED-tehnoloogiale üleminekust,“ selgitas Veski.

Nende kokkuhoiumeetmete eesmärk on peaasjalikult see, et kui seni on toidukaupade hinnatõusu sees olnud vaid tootjate komponent (toorme, pakend, logistika, energia), siis tahetakse vältida seda, et ei peaks „kaupmehena marginaali tõstma“.

Riik saaks aga aidata sellega, et laiendaks universaalteenuse võimalust ka ettevõtetele. „Samuti näeme, et olulist kasu võiksid tuua riiklikud toetused neile ettevõtetele, kes on otsustanud teha investeeringuid oma tegevuse energiatõhusamaks muutmisse,“ pakkus ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Näide
2. okt. 2022 18:54
Ei tea, kas Rakveres on elekter nii palju odavam: täna oli bussijaama ooteruum nii soojaks köetud, et sobiv oleks seal olnud olla T-särgiga.