"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Zelenskõi venelastele: võidelge omal maal oma õiguste eest; Pentagon kinnitas uut abi Ukrainale; Kreml: neli Ukraina piirkonda võetakse Venemaa koosseisu reedel (6)
29. september 2022
Ukraina sõdurid Kupjanski linnas 24. septembril 2022. Foto: Scanpix

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pöördus kolmapäevases videosõnumis taas venelaste poole, keda kutsus üles võitlema oma õiguste ja elu eest Venemaal ja mitte Ukrainasse ronima, vahendab BNS.

“Mis puudutab olukorda rindel, siis meile on kõik selge. Seetõttu kordan veel kord neile, kes mõistavad ainult vene keelt. Kui tahate elada, siis jookske. Kui tahate elada, siis alistuge. Kui tahate elada, siis võidelge oma tänavatel oma vabaduse eest. Kõik on teilt ära võetud. Kas kellelgi teist on naftapuurtornid? Kas teil on paleed? Kas teil on viinamarjaistandusi? Kas teil on jahte? Või mõni pank? Millega te üldse võitlete ja kelle jaoks?” rääkis Zelenskõi.

29. september 2022

13:58

Kreml usub Nord Streami lekete taga nägevat võõrriiki

Kreml teatas neljapäeval ootuspäraselt, et tõenäoliselt on mõni võõrriik vastutav vahejuhtumi eest, mis tõi endaga kaasa lekked Nord Stream 1 ja 2 gaasitorudes, mille kaudu jõudis Venemaa maagaas Euroopasse, vahendab BNS.

“Äärmiselt keeruline on ette kujutada, et selline terrorirünnak võiks aset leida riigi osaluseta,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov igapäevases pressibriifis ajakirjanikele, kutsudes taaskord üles juhtunu suhtes algatama “viivitamatut juurdlust”.

13:27

Kreml: pole teada, kas Nord Stream 1 kunagi uuesti käiku lastakse

Kremlil ei ole teavet selle kohta, kas Vene gaasijuhe Nord Stream 1 pärast praegust avariid kunagi uuesti kõiku lastakse, kuna see on “tehniline küsimus”, ütles neljapäeval Vene presidendi Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov, vahendab BNS.

“See on tehniline küsimus, me ei saa sellele vastata,” ütles Peskov ajakirjanikele.

Sel nädalal avastati lekked nii Nord Stream 1 kui ka Nord Stream 2 gaasijuhtmes.

13:13

Kreml: neli Ukraina piirkonda võetakse Venemaa koosseisu reedel

Neli Moskva kontrolli all olevat Ukraina piirkonda võetakse Venemaa koosseisu reedel, teatas neljapäeval Kreml, vahendab BNS.

Venemaa astub selle sammu pärast neis piirkondades korraldatud annekteerimishääletusi.

Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles, et vastavate lepingute allkirjastamise tseremoonia korraldatakse reedel kell 15 Kremlis.

Peskovi sõnul kavatseb president Vladimir Putin sel puhul esineda ka kõnega.

Ta rõhutas, et tegemist ei ole presidendi aastakõnega, see leiab aset hiljem.

Peskovi sõnul kohtub Putin isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigi, samuti okupeeritud Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblasti juhtidega.

Moskva Punasel väljakul korraldatakse reede õhtul miiting-kontsert.

05:30

Ukraina ei kavatse leppida Venemaa ühegi katsega maid anastada

Ukraina ei kavatse leppida Venemaa ühegi katsega maid anastada, ütles kolmapäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Meie põhiülesanne on praegu koordineerida tegevusi partneritega vastuseks Venemaa korraldatud võltsreferendumitele ja kõigile nendega seotud ohtudele. Praegu ei ole 2014. Kõik saavad kõigest aru. Ja kindlasti nad tegutsevad,” rõhutas Zelenskõi.

Riigipea märkis, et pidas täna terve päeva rea läbirääkimisi agressorriigi tegevuse üle.

“Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Kanada peaminister Justin Trudeau, Briti peaminister Liz Truss, ÜRO peasekretär António Guterres, Euroopa Ülemkogu president Charles Michel,” loetles president.

“Tänan teid kõiki selge ja ühemõttelise toetuse eest. Tänan teid kõiki meie seisukoha mõistmise eest. Ukraina ei saa ega pea leppima Venemaa ühegi katsega haarata endale mingi osa meie maast,” toonitas president veelkord.

04:45

Zelenskõi: Venemaa tegevus näitab vajadust karmimate meetmete järele

Venemaa iga järgmine eskalatsioonisamm kinnitab tõsiasja, et maailm peab okupandi vastu veelgi karmimalt tegutsema, sõnas kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ukrainlaste uudistekanali Unian andmetel sõnas president seda oma igaõhtuses videosõnumis.

“Täna tahan veelkord tänada Ühendriike ja president Joe Bidenit isiklikult meie riigile enam kui miljardi dollari suuruse uue kaitsetoetuse paketi eest. See on tõesti märkimisväärne,” ütles Zelenskõi.

“Ja kui keegi Venemaal arvab, et suudab kuidagi pääseda vastutusest selle eest, mida nad okupeeritud territooriumil teevad, siis nad eksivad sügavalt. Keegi ei ei lipsa läbi. Venemaa loodetakse sellele, et maailm reedab oma väärtusi. Iga järgmine okupandi eskalatsioonisamm ainult kinnitab tõsiasja, et maailm peab tegutsema agressorriigi suhtes veelgi karmimalt,” jätkas president.

Zelenskõi teatas varem rääkides telefonivestlusest Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, et Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonipaketti võidakse veelgi täiendada.

Zelenskõi sõnul arutas ta kantsleriga väga erinevaid teemasid, mille seas poliitika-, rahastus-, kaitse- ja energeetikaküsimusi.

“Muidugi puudutasime energeetikaküsimusi. Eelkõige gaasitarneid Euroopasse ja Nord Streami gaasitoru sabotaaži. Arutasime kantsleriga uue Euroopa Liidu sanktsioonidepaketi ettevalmistamist – üheskoos peame muutma selle tõeliselt mõjuvaks ja mitte sümboolseks. Tänase seisuga on kaheksandat sanktsioonipaketti veel midagi täiendamas,” sõnas Zelenskõi.

USA kaitseministeerium kinnitas kolmapäeval uut abipaketti Ukrainale, mis ulatub ligikaudu 1,1 miljardi dollarini. Teadaandes märgitakse, et tegemist on investeeringuga Ukraina relvajõudude kriitilistesse võimekustesse kestva jõu loomiseks.

Pentagoni abipakett sisaldab muu hulgas 18 HIMARS raketiheitjat, 150 mitmeotstarbelist soomukit, 150 taktikalist veokit lahingutehnika pukseerimiseks, 40 veokit ja 80 haagist rasketehnika veoks, 20 mitmeotstarbelist radarit, droonide vastaseid süsteeme, kaitstud sidesüsteeme, jälgimisseadmeid, optilisi seadmeid ning kuuliveste ja muud välivarustust.

03:30

Zelenskõi rääkis Trudeauga Ukraina kiire demineerimise vajadusest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval kavatsusest luua pretsedent territooriumide kiireks ja ulatuslikuks demineerimiseks, vahendab BNS.

President rääkis teemal teavitades vestlusest Kanada peaministri Justin Trudeauga.

Zelenskõi hinnangul oli vestlus väga konkreetne ja keskendus eelkõige sellele, kuidas Kanada saab Ukrainale toetust suurendada.

“Muuhulgas arutasime demineerimist. Kanadal on nii vastav tehnoloogia ja ka vastavad humanitaarambitsioonid. Kutsusin peaministrit üles juhtima ülemaailmseid jõupingutusi, et puhastada meie maa Venemaa miinidest ja mürskudest,” rääkis president.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa korraldatud sõja tõttu on Ukraina nüüd üks miinidega saastatumaid riike maailmas.

“Kuigi maailmas on sarnaseid näiteid sarnasest ulatuslikust reostusest, siis tuleb teha seda, mida teised seni teinud pole ehk tuleb luua pretsedent kiireks ja ulatuslikuks demineerimiseks ja mitte jätta seda probleemi aastakümneteks. Tänan Kanadat valmisoleku eest meid selles aidata,” märkis Zelenskõi.

Itaalia teatas möödunud kuul, et aitab Ukrainat sõjajärgsel ülesehitustööl, mille seas demineerimisel. Suurbritannia teatas samal ajal, et annab Ukrainale üle allveedroonid ja õpetab ukrainlasi neid kasutama kaldaalade demineerimiseks. Pentagoni möödunud kuu abipakett sisaldas samuti demineerimissõidukeid. USA lubas enne seda, et annab Ukraina demineerimiseks vähemalt 86 miljonit eurot.

03:15

Zelenskõi: kävitus plaan Vene vangistusest vabastatute abistamiseks

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul algas plaani elluviimine aitamaks kõiki Venemaa vangistusest vabastatuid, vahendab BNS.

Zelenskõi lisas, et Türgis viibivad Azovstali kaitsnud sõjaväelased saavad lähiajal kohtuda oma sugulastega.

“Me töötame selle nimel,” sõnas president.

“Muide, on juba alanud ka plaani elluviimine, et aidata kõiki hiljuti vangistusest vabanenuid. Esiteks on see meditsiiniline tugi – nad kõik vajavad taastumist pärast seda, mida nad on Vene vangistuses kogenud. See töö on ombudsmani ametkonna, luure, siseministeeriumi, julgeolekuteenistuse, tervishoiuministeeriumi ja meditsiinijõudude kontrolli all. Rakendame meetmeid, mida praegu üksikasjalikult välja töötatakse, kõigi oma inimeste suhtes, kelle vabastame okupantide vangistusest,” rääkis riigipea.

“Ühtegi ukrainlast pole unustatud,” rõhutas Zelenskõi.

02:21

Erdoğan peab neljapäeval telefonivestluse Putiniga

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan peab neljapäeval telefonivestluse Venemaa liidri Vladimir Putiniga, vahendab BNS.

“President Erdoğan kinnitas, et räägib neljapäeval Venemaa presidendi Putiniga,” seisis uudises.

Türgi kõrge ametnik teatas varem päeval, et kolm viimast Türgi panka, mis võtsid vastu Vene Mir pangakaartide makseid, on otsustanud sellest Ühendriikide survel loobuda.

USA on avaldanud viimastel nädalatel NATO liikmele Türgile survet piirata oma õitsele puhkenud majandussuhteid Venemaaga.

USA rahandusministeerium hoiatas läinud nädalal, et Türgi pangad, mis jätkavad Mir pangakaartide tunnustamist, “võivad toetada Venemaa katseid vältida USA sanktsioone” ja seetõttu ise karistada saada.

01:57

Zelenskõi sõnul täiendatakse Venemaa kaheksandat sanktsioonidepaketti

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeva õhtul rääkides varem päeval aset leidnud telefonivestlusest Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, et Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonipaketti võidakse veelgi täiendada, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul arutas ta kantsleriga väga erinevaid teemasid, mille seas poliitika-, rahastus-, kaitse- ja energeetikaküsimusi.

“Muidugi puudutasime energeetikaküsimusi. Eelkõige gaasitarneid Euroopasse ja Nord Streami gaasitoru sabotaaži. Arutasime kantsleriga uue Euroopa Liidu sanktsioonidepaketi ettevalmistamist – üheskoos peame muutma selle tõeliselt mõjuvaks ja mitte sümboolseks. Tänase seisuga on kaheksandat sanktsioonipaketti veel midagi täiendamas,” sõnas Zelenskõi.

Mis puudutab kaitseküsimuste arutelu, siis riigipea sõnul rõhutas ta Ukraina ootusi Saksamaale raketitõrjesüsteemide osas.

“Arutasime ka teisi kaitsekoostöö punkte, mida on päris palju,” lisas president.

01:34

Zelenskõi venelastele: võidelge omal maal oma õiguste eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pöördus kolmapäevases videosõnumis taas venelaste poole, keda kutsus üles võitlema oma õiguste ja elu eest Venemaal ja mitte Ukrainasse ronima, vahendab BNS.

“Mis puudutab olukorda rindel, siis meile on kõik selge. Seetõttu kordan veel kord neile, kes mõistavad ainult vene keelt. Kui tahate elada, siis jookske. Kui tahate elada, siis alistuge. Kui tahate elada, siis võidelge oma tänavatel oma vabaduse eest. Kõik on teilt ära võetud. Kas kellelgi teist on naftapuurtornid? Kas teil on paleed? Kas teil on viinamarjaistandusi? Kas teil on jahte? Või mõni pank? Millega te üldse võitlete ja kelle jaoks?” rääkis Zelenskõi.

Ukraina president toonitas, et venelastel on oma riigis mille eest võidelda.

“Teil on ainult laenud, midagi õhtuks süüa ja nüüd on veel mobilisatsioon. Võidelge omade eest! Oma õiguste eest. Ärge trügige meie maale, meie hinge ja kultuuri,” sõnas riigipea.

28. september 2022

22:47

Pentagon kinnitas uut abi Ukrainale

USA kaitseministeerium kinnitas kolmapäeval uut abipaketti Ukrainale, mis ulatub ligikaudu 1,1 miljardi dollarini, vahendab BNS.

Teadaandes märgitakse, et tegemist on investeeringuga Ukraina relvajõudude kriitilistesse võimekustesse kestva jõu loomiseks.

Uniani andmetel on Pentagoni veebisaidil ilmunud täielik nimekiri sellest, mida Ukraina seekord saab.

Pentagoni hinnangul aitab pakett Ukrainal end Venemaa agressiooni eest tõhusalt kaitsta.

“Alates 2014. aastast on USA andnud Ukrainale julgeolekuabi ligikaudu 19 miljardi dollari väärtuses ja Venemaa provotseerimata sissetungi algusest alates rohkem kui 16 miljardit dollarit,” täpsustas Pentagon.

USA kaitseministeerium kinnitas, et jätkab koostööd Ukrainaga vahetu ja ka pikaajalise julgeolekuabi vajaduste osas.

“Koos meie liitlaste ja partneritega aitavad meie ühised jõupingutused Ukrainal täna edu saavutada suurendades Ukraina sõjaväe kestvat jõudu, et tagada Ukraina rahva jätkuv vabadus ja iseseisvus,” lisati Pentagoni teadaandes.

Pentagoni abipakett sisaldab muu hulgas 18 HIMARS raketiheitjat, 150 mitmeotstarbelist soomukit (HMMWV), 150 taktikalist veokit lahingutehnika pukseerimiseks, 40 veokit ja 80 haagist rasketehnika veoks, 20 mitmeotstarbelist radarit, droonide vastaseid süsteeme, kaitstud sidesüsteeme, jälgimisseadmeid, optilisi seadmeid ning kuuliveste ja muud välivarustust.

21:27

USA ei tunnusta iialgi Venemaa Ukraina annekteerimiskatseid

Ühendriigid ei tunnusta kunagi Venemaa katseid annekteerida osa Ukrainast ja valmistavad ette uusi majandussanktsioone Moskvale, teatas kolmapäeval Valge Maja, vahendab BNS.

“Me ei tunnista kunagi neid ebaseaduslikke annekteerimiskatseid,” ütles pressisesindaja Karine Jean-Pierre ajakirjanikele pärast seda, kui Moskva teatas, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osad hääletasid Venemaaga ühinemise poolt.

“Teeme sellega seoses oma liitlaste ja partneritega koostööd, et kehtestada Venemaale ning üksikisikutele ja üksustele nii Venemaal ja ka väljaspool seda täiendavaid majandussanktsioone,” sõnas Jean-Pierre.

17:34

Venemaa piirab ligipääsu piirialale Gruusiaga

Gruusiaga piirneva Venemaa Põhja-Osseetia vabariigi võimud andsid kolmapäeval korralduse piirata autoliiklust piirkonda, kuna kümned tuhanded inimesed on mobilisatsiooni eest Gruusiasse põgenenud, vahendab BNS.

Vabariigi juht Sergei Menjailo kirjutas Twitteris, et viis mägise piirkonna kõrgeimasse häireseisundisse ja andis korralduse “piirata sõidukite sisenemist Põhja-Osseetiasse”.

Gruusia piirile on kogunenud tohutud järjekorrad peamiselt sõjaväeteenistuse ealiseid mehi seoses Vene presidendi Vladimir Putini välja kuulutatud mobilisatsiooni 21. septembril, eesmärgiga tuua reserve Moskva okupatsiooniväele Ukrainas. Teade vallandas kümnete tuhandete venelaste kohati paanilise riigist lahkumise püüde.

Verhnõi Larsi piiripunktis Gruusiaga oli järjekorras mitu tuhat venelast, kes püüdsid üle piiri saada.

Menjaiko sõnul lubatakse Põhja-Osseetiasse vaid seal registreeritud autod, aga samuti Kremli-meelses separatistlikus Lõuna-Osseetia vabariigis või Gruusias registreeritud sõidukid.

Vene piirivalve ei lase teadete kohaselt enam mitmel pool Venemaal enam mehi välja.

Varem kolmapäeval teatas Moskva, et ei jaga enam passe inimestele, kes on saanud armeelt mobilisatsioonikutse.

17:17

Scholz: me ei tunnista kunagi Venemaa fiktiivseid referendume Ukrainas

Saksamaa ei lepi Moskva korraldatud anneksioonireferendumite tulemustega Venemaa kontrolli all olevates Ukraina oblastites, ütles Saksa liidukantsler Olaf Scholz Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskõile kolmapäeval telefonis, vahendab BNS.

“Saksamaa ei kavatse kunagi tunnistada nende fiktiivsete referendumite tulemusi” Donetski, Luhanski, Hersoni ega Zaporižžja oblasteis, kus Moskva väitel on valdav osa inimestest toetanud Venemaaga liitumist, vahendas Scholzi sõnu Zelenskõile kantsleri pressiesindaja Steffen Hebestreit.

15:03

Kreml: mobiliseeritud venelastele passe ei väljastata

Moskva ei anna välja passe sõjaväkke mobiliseeritud venelastele, vahendab BNS.

“Kui kodanik on kutsutud väeteenistusse või saanud (mobilisatsiooni)kutse, ei anta talle passi,” seisis valitsuse infoportaalis ilmunud avalduses.

Neile, kellele passi välja anta, antakse teada, kui kaua see piirang kehtib, lisas valitsus.

President Vladimir Putini mobilisatsiooniteate järel on riigist põgenenud kümned tuhanded inimesed. Kardetakse, et sõjaväeealiste meeste välismaale liikumist hakatakse jõulisemalt piirama.

Ainult väikesel osal Vene kodanikest on pass, mis lubaks neil riigist lahkuda.

Venemaal on käibel ka siseriiklikud passid, mida tunnustatakse veel mõnes endises nõukogude vabariigis.

Infoportaalis ei täpsustatud, kas piiratakse ka siseriiklike dokumentide väljastamist.

Siseriikliku passiga saavad venelased reisida Armeeniasse, Valgevenesse, Kasahstani ja Kõrgõzstani, kuhu paljud mobilisatsiooniteate järel ka läinud on.

13:34

Kreml nimetas absurdseks Venemaa süüdistamist gaasileketes

Kreml nimetas kolmapäeval “rumalaks ja absurdseks” järeldada, et Venemaa on seotud gaasilekkega Nord Streami torujuhtmetel Euroopasse, mida EL peab “tahtlikuks teoks”, vahendab BNS.

“Selliste narratiivide kuulutamine on üsna etteaimatav ning ka etteaimatavalt rumal ja absurdne,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele pärast seda, kui Ukraina nimetas lekkeid Moskva “terrorirünnakuks”.

Peskovi sõnul on lekked Moskva jaoks “üsna problemaatilised”.

“Mõlemad harud olid gaasiga täidetud, pumpamiseks valmis ja see gaas on väga kallis. Nüüd haihtub see gaas õhku,” rääkis Peskov.

“Soovin kutsuda kõiki üles mõtlema enne avalduste tegemist, ootama ära uurimise tulemused,” lisas ta.

“See on olukord, mis nõuab dialoogi ja kõigi osapoolte kiiret suhtlust, et juhtunu välja selgitada. Seni oleme näinud sellise dialoogi täielikku puudumist,” ütles Peskov.

Läänemere torujuhtmetel Nord Stream 1 ja 2 toimus esmaspäeval kolm seletamatut gaasileket, millele eelnes kaks plahvatust.

Torujuhtmed on olnud viimastel kuude geopoliitiliste pingete keskmes, kuivõrd Venemaa on kärpinud arvatava vastulöögina Lääne sanktsioonidele gaasi tarnimist Euroopale.

Nord Stream 1 torujuhtmega paralleelselt ehitatud Nord Stream 2 eesmärk oli kahekordistada Venemaa gaasiimpordi võimsust Saksamaale.

Berliin aga blokeeris äsja valminud Nord Stream 2 mõni päev enne Moskva vägede saatmist Ukrainasse.

13:16

Luhanski ja Hersoni okupatsioonivõimud palusid Putinil alad liidendada

Ukraina Luhanski oblasti Vene okupatsioonivõimude juht Leonid Passetšnik palus kolmapäeval Vene presidendil Vladimir Putinil pärast libareferendumeid see ala annekteerida, vahendab BNS.

Sellele järgnes kiiresti samasugune üleskutse Ukraina lõunaoblasti Hersoni Moskva määratud juhilt Vladimir Saldolt.

Vene väed hõivasid Hersoni 24. veebruaril alanud kallaletungi algul.

11:35

Kiiev kutsus sõjaabi “referendumite” järel märkimisväärselt suurendama

Kiiev kutsus kolmapäeval pärast annekteerimisreferendumeid neljas Venemaa okupeeritud Ukraina piirkonnas lääneriike üles suurendama märgatavalt sõjalist abi Ukrainale, vahendab BNS.

“Ukraina kutsub EL-i, NATO-t ja G7-t suurendama otsekohe ja märgatavalt survet Venemaale, sealhulgas läbi uute karmide sanktsioonide kehtestamise ja Ukrainale antava sõjalise abi märgatava suurendamise,” teatas Ukraina välisministeerium avalduses.

Ministeerium tõi eraldi välja tankid, lahingulennukid, soomukid, pikamaa suurtükid, õhutõrjerelvad ja raketitõrjesüsteemid.

Samuti kutsus Kiiev “kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone mõistma viivitamata hukka Kremli ebaseadusliku tegevuse ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel ja suurendama Venemaa isolatsiooni”.

Nelja Ukraina piirkonna okupatsioonivõimud teatasid teisipäeva õhtul võidust võltsitud hääletustel.

President Volodõmõr Zelenskõi tõotas, et Ukraina kaitseb oma kodanikke neil alade ja nimetas hääletusi farsiks.

10:24

Meedia: Kreml loodab mobilisatsiooni järel hõivata Harkivi ja Odessa

Kreml loodab endiselt haarata initsiatiivi lahinguväljal ja pärast osalist mobilisatsiooni viia väed uuesti Harkivi ja Odessa peale, kirjutab kolmapäeval Bloomberg Putini administratsiooni allikatele viidates, vahendab BNS.

Vene ametnike sõnul ei ole nad hoolimata mitmetest tagasilöökidest rindel loobunud esialgsest kavast viia läbi “sõjaline erioperatsioon”.

Veel enam, Kreml loodab tungida veelgi sügavamale Ukrainasse, vallutades võimalikud võtmetähtsusega linnad, sealhulgas Harkivi ja Odessa. Nad ütlevad, et see jätab Ukrainale vaid murdosa tema sõjaeelsest minast, vahendab Ukraina portaal Unian Bloombergi.

Pärast seda nõustub Moskva rahukõnelustega, et liidendada rohkem okupeeritud alasid.

Samas märgib Bloomberg, et sellised plaanid ei vasta pehmelt öeldes Venemaa praegusele positsioonile rindel.

On ebatõenäoline, et 300 000 halvasti koolitatud ja motiveeritud mobiliseeritud sõdurit suudavad lahinguväljal midagi muuta. Sõjalised analüütikud ütlevad, et tõenäoliselt jätkub neist üksnes Ukraina edasitungi pidurdamiseks.

02:05

Zelenskõi: Venemaa ei saa jääda ÜRO JN-i vetoõigusega liikmeks

Venemaa ei saa jääda ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liikmeks, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“See riik ei saa jääda ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaliseks liikmeks, kui see riik viib just praegu ellu genotsiidipoliitikat ja seisab vaid sammu kaugusel radioaktiivsest katastroofist, samuti ähvardab tuumalöökidega,” ütles ta pöördumises ÜRO JN-i istungile.

Zelenskõi sõnul tuleb Venemaa arvata välja kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest.

“Kui selline väljaarvamine on raskendatud protseduurilisest vaatenurgast, siis tuleb peatada tema osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,” lisas ta.

Ukraina president märkis, et Venemaa suhtes tuleb karmistada sanktsioone niinimetatud rahvahääletuste läbiviimise eest okupeeritud Ukraina aladel.

Zelenskõi ütles, et selliste referendumite läbiviimine ja alade annekteerimine on ÜRO harta kõige räigem rikkumine,

01:18

Zelenskõi: Ukraina kaitseb oma inimesi annekteerimishääletuse aladel

Ukraina kaitseb oma inimesi okupeeritud aladel, kus Moskva-meelsed võimud korraldasid annekteerimishääletuse, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Me tegutseme, et kaitsta meie inimesi: nii Hersoni oblastis, Zaporižžja oblastis, Donbassis, praegu okupeeritud aladel Harkivi oblastis ja Krimmis,” rõhutas ta.

“Seda farssi okupeeritud territooriumil ei saa isegi nimetada referendumite imiteerimiseks,” lisas Ukraina president.

Zelenskõi ütles teisipäeval videopöördumises ÜRO Julgeolekunõukogu istungile, et Kiiev ei saa pärast neid hääletusi enam pidada Venemaaga läbirääkimisi.

“Venemaa tunnustus pseudoreferendumitele kui “normaalsetele”, niinimetatud Krimmi-stsenaariumi elluviimine, ja veel üks katse annekteerida Ukraina territooriumi tähendab, et praeguse Vene presidendiga ei ole enam millegi üle rääkida,” ütles ta.

“Kogu maailma silme all korraldab Venemaa okupeeritud Ukraina territooriumil otsese farsi nimega “referendum”,” lisas Zelenskõi.

Tema sõnul olid pseudoreferendumite väidetavad tulemused juba varem paika pandud.

27. september 2022

23:57

Moskva-meelsed jõud kuulutasid võitu Ukraina annekteerimishääletustel

Moskva-meelsed võimud kuulutasid teisipäeva õhtul võitu Ukraina annekteerimishääletustel, pälvides ulatusliku rahvusvahelise hukkamõistu, vahendab BNS.

Okupeeritud Ukraina Zaporižžja oblasti alade Moskva-meelsed ametnikud kuulutasid, et kui loetud olid kõik hääled, toetas 93,11 protsenti hääletanutest Venemaa anneksiooni. Valimiskomisjon rõhutas samas, et tegemist on esialgsete tulemustega.

Peatselt pärast seda ütlesid okupeeritud Hersoni oblasti Vene-meelsed ametnikud, et üle 87 protsendi hääletanutest toetas ühinemist Venemaaga.

Isehakanud Luhanski rahvavabariigi võimude väitel toetas üle 98 protsendi hääletanutest anneksiooni.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi valimiskomisjoni juht Vladimir Võssotski ütles annekteerimishääletusest kokkuvõtet tehes, et referendumile esitatud küsimus piirkonna ühinemisest Venemaa Föderatsiooniga loetakse heakskiidetuks.

Vene president Vladimir Putin kuulutas teisipäeval, okupeeritud Ukraina aladel toimunud libareferendumite viimasel päeval, et Venemaa soovib “päästa” sealseid inimesi.

“Inimeste päästmine aladel, kus see referendum toimub… on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,” ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel ametnikega.

Kokku pretendeerib Moskva umbes 20 protsendile Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmile.

Tema pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et hääletustel on “radikaalsed” juriidilised tagajärjed. Samuti on referendumitel mõju julgeolekualaselt, ütles ta.

23:44

Danõlov: isegi Vene tuumarünnak ei peata Ukrainat oma alade kaitsmisel

Isegi kui Venemaa peaks kasutama tuumarelva, ei peata see Ukrainat oma territooriumi kaitsmisel, ütles teisipäeval kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danõlov, vahendab BNS.

“Kui ei tule maailma kogukonna, NATO riikide vastust sellisele jultunud rünnakule (kui see, hoidku jumal, aset leiab), siis see ei tähenda, et me ei kaitse oma maad. Meid ei suuda peatada mitte keegi: ei (Vene president Vladimir) Putin, ei tema väed. Seda on juba mitu korda öeldud,” ütles Danõlov.

Ta lisas, et Ukraina kaitsenõukogus on juba välja töötatud põhjalikud juhised inimeste jaoks, kui Venemaa peaks kasutama taktikalisi tuumarelvi.

20:44

Blinken: Lääs ei tunnista kunagi Ukraina alade annekteerimist

USA välisminister Antony Blinken kinnitas teisipäeval, et Lääs ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist, vahendab BNS.

“Meie ja paljud teised riigid oleme juba täiesti selgelt välja öelnud. Me ei tunnista – õigupoolest me ei tunnista kunagi – Ukraina territooriumi annekteerimist Venemaa poolt,” ütles Blinken ajakirjanikele.

Blinken kordas president Joe Bideni ähvardust, et Ühendriigid paned Venemaa libahääletuste korraldamise täiendavalt maksma.

“Oluline on meeles pidada, mis siin toimub. Venemaa tungis Ukrainasse, hõivas territooriumi ja osaleb kuratlikus skeemis mõnel vallutatud territooriumil, kust ta on kohaliku elanikkonna välja viinud,” ütles ta.

Mõned inimesed küüditatakse ja teised “lihtsalt kaovad”, ütles Blinken.

“Siis nad toovad bussidega venelasi sisse, panevad paika nukuvalitsused, korraldavad referendumi ja manipuleerivad igal juhul tulemusega, et seejärel väita, et territoorium kuulub Venemaale,” ütles ta.

18:56

Kiiev nimetas Nord Streami lekkeid Moskva terrorirünnakuks

Ukraina teatas teisipäeval, et Venemaad ja Euroopat ühendavate Nord Streami gaasijuhtmete lekked on tõenäoliselt Moskva korraldatud terrorirünnaku tagajärg, vahendab BNS.

“Nord Stream 1 ulatuslik “gaasileke” pole midagi muud kui Venemaa kavandatud terrorirünnak ja agressiooniakt EL-i suunas,” kirjutas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris mõni tund pärast seda, kui rõhu langus tuvastati Nord Stream 2-s.

Podoljak süüdistas Venemaad püüdluses “destabiliseerida Euroopa majandusolukorda ja külvata talve eel paanikat”.

Torujuhtmed on olnud viimastel kuude geopoliitiliste pingete keskmes, kuivõrd Venemaa on kärpinud arvatava vastulöögina Lääne sanktsioonidele gaasi tarnimist Euroopale.

Üks Nord Stream 1 leketest leidis aset Taani majandusvööndis ja teine Rootsi omas. Nord Stream 2 leke, millest anti teada juba esmaspäeval, oli Taani majandusvööndis.

Ehkki Gazpromi juhitud konsortsiumile kuuluvad torujuhtmed hetkel ei tööta, on need endiselt gaasiga täidetud. Lekete keskkonnamõju paistab samas olevat tagasihoidlik.

16:22

Moskva: me ei taotle mobilisatsiooni eest pagejate väljaandmist

Moskva väitis teisipäeval, et ei taotle Ukrainas sõdimise vältimiseks välismaale reisinud venelaste väljaandmist pärast seda, kui tuhanded sõjaväeealised mehed on naaberriikidesse pagenud, vahendab BNS.

“Kaitseministeerium ei ole saatnud Kasahstani, Gruusia ega ühegi teise riigi võimudele ainsatki taotlust kodanike väidetava sunniviisilise Venemaa pinnale tagasisaatmise kohta ega kavatse seda ka teha,” seisab ministeeriumi avalduses.

Naaberriikidesse on alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest möödunud kolmapäeval saabunud massiliselt venelasi, piiripunktides on tundidepikkused järjekorrad.

Kesk-Aasia riik Kasahstan teatas teisipäeval, et alates kolmapäevast on riiki sisenenud umbes 98 000 venelast.

Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev lubas teisipäeval kaitsta “lootusetu olukorra” eest põgenevate venelaste julgeolekut ja heaolu.

Venelased on suundunud ka Musta mere naaberriiki Gruusiasse, kuhu saabuvate venelaste arv on pärast mobilisatsiooniteadet peaaegu kahekordistunud.

Gruusiaga piirneva Venemaa piirkonna kohalikud võimud nimetasid olukorda piiril “äärmiselt pingeliseks”. Ühtlasi lisati, et “lähiajal” luuakse piirile mobiilne mobilisatsioonibüroo.

14:22

Putin tahab “päästa” okupeeritud Ukraina aladel elavaid inimesi

Vene president Vladimir Putin kuulutas teisipäeval, okupeeritud Ukraina aladel toimuvate libareferendumite viimasel päeval, et Venemaa soovib “päästa” sealseid inimesi, vahendab BNS.

“Inimeste päästmine aladel, kus see referendum toimub… on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,” ütles Putin televisioonis üle kantudkohtumisel ametnikega.

Kokku pretendeerib Moskva umbes 20 protsendile Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmile.

Kremli korraldatud annekteerimishääletused neljas peamiselt Venemaa vägede kontrolli all olevas Ukraina piirkonnas lõpevad teisipäeval.

Vaatlejad hinnangul sundis Putinit libareferendumitega kiirustama hiljutine Ukraina edukas vastupealetung.

Hääletustel on ka julgeolekutagajärjed hoiatas teisipäeval Kreml, mis on ähvardanud kasutada Vene territooriumi kaitseks tuumarelva ja ” kõiki olemasolevaid vahendeid”.

Kiiev ja tema liitlased ütlesid, et lääs ei tunnista kunagi võltsreferendumite tulemusi.

Valitud ametnikud tõid hääletussedeleid ukselt uksele, sageli saatsid neid relvastatud Vene sõdurid.

Tulemusi oodatakse ajavahemikus teisipäeva õhtust kuni nädala lõpuni.

Vene uudisteagentuuride teatel kuulutab Putin reedel need Ukraina piirkonnad Venemaa osaks.

12:11

Meedia: Venemaa ühendab okupeeritud alad Krimmi föderaalringkonnaks

Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht Dmitri Rogozin võib asuda juhtima uut föderaalringkonda, mis moodustatakse ebaseaduslikult Ukraina okupeeritud aladest, vahendab BNS.

Pärast libareferendumeid võidakse Venemaal luua uus föderaalringkond, mis hõlmaks ka Ukraina ebaseaduslikult annekteeritud alasid koos Krimmiga, kirjutas meedia.

Vene presidendi administratsioonile lähedaste allikate sõnul võidakse selle ringkonna etteotsa seada Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin.

Uue ebaseadusliku haldusüksuse nimeks saab Krimmi föderaalringkond. Ühe allika sõnul tehakse otsus lähiajal ja “see on suure tõenäosusega positiivne”.

Rogozin taandati Roskosmose juhi kohalt, kus ta veetis neli aastat, 2022. aasta juulis. Pärast seda teatas Kreml, et aja jooksul “leitakse talle töökoht”.

07:30

Ukraina neljas piirkonnas lõpeb Venemaa korraldatud libareferendum

Neljas Ukraina piirkonnas, mida Venemaa valdavalt kontrollib, lõpeb teisipäeval libareferendum, mille järel Venemaa on lubanud need alad annekteerida, vahendab BNS.

Luhanski piirkonnas, mis piirneb Venemaaga kolmest küljest, oli enne sõja algust 2,1 miljonit peamiselt vene keelt kõnelevat elanikku. Ukraina võimude hinnangul kontrollivad Vene väed libareferendumi toimumise ajal kõige enam ehk umbes 98 protsenti Luhanski oblasti territooriumist.

Donetski oblastis oli enne sõja algust 4,1 miljonit elanikku. Enne Venemaa täiemõõdulise sissetungi algust tänavu 24. veebruaril kontrollisid Moskva-meelsed separatistid Donetski oblastist pisut alla poole. Praegu hindab Kiiev, et Venemaa kontrollib umbes kahte kolmandikku Donetski oblasti territooriumist, kuhu kuulub ka kevadel jõhkralt rünnatud sadamalinn Mariupol.

Zaporižžja oblastis oli enne sõda 1,6 miljonit elanikku ning seal asub Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Nagu Donetski oblast, ulatub ka Zaporižžja ala kuni Musta mereni. Aladest, mida Venemaa püüab annekteerida, on Zaporižžjas Vene vägede kontrolli all kõige vähem territooriumi ehk 63 protsenti. Oblasti pealinn Zaporižžja on ukrainlaste käes, kuid Vene väed kontrollivad peamist sadamalinna Berdjanskit.

Kõige läänepoolsem on Hersoni oblast, kus enne sõja algust elas umbes miljon inimest. Läbi Hersoni oblasti jõuab Musta merre läbi Dnepri jõgi, samuti on see ala väravaks 2014. aastal Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaarele. Ukrainlaste vastupealetung augustis sundis Vene armeed vägesid Hersoni ümber paigutama, mis avas võimaluse Ukraina veelgi edukamaks pealetungiks Harkivi suunal. Ukraina võimude hinnangul kontrollib Venemaa praegu 83 protsenti Hersoni oblasti territooriumist.

05:32

Ukraina ei plaani täiendavat mobilisatsiooni

Ukraina ei kavatse presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul ajutiselt okupeeritud aladel Venemaa poolt korraldatud võltsreferendumite taustal täiendavat mobilisatsiooni välja kuulutada, vahendab BNS.

“Oleme territoriaalkaitsesüsteemi kaudu reservid juba loonud ja hakkame neid reserve aktiivselt kasutama. Täiendavat mobilisatsiooni me täna välja kuulutada ei kavatse. Meil on kõik olemas ja oleme valmis ka suuremaks Venemaa sõjaväeks,” rääkis Podoljak.

03:53

Kramatorskis sai venelaste raketitules haavata vähemalt neli inimest

Ukrainas asuvas Kramatorskis sai venelaste raketitules haavata vähemalt neli inimest, vahendab BNS.

“Vene okupandid ründasid peaaegu üheaegselt Kramatorskit ja Slavjanskit. Kramatorskis tabasid raketid kesklinna. Üks rakett kukkus kuulsa Donetski oblasti kunstniku Vjatšeslav Gutõra skulptuuriparki “Sündinud Ukrainas”. Teine tabas viiekorruselist kortermaja, kus purustas seina. Vigastada sai neli inimest,” edastati ülevaates.

“Slavjanskis sattus tule alla kesklinnas asuv elurajoon. Kahjustada sai vähemalt kolm hoonet. Informatsioon ohvrite kohta on täpsustamisel,” seisis raportis.

03:32

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 77 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunarindel 77 Vene okupanti, neli laskemoonaladu ja mitmesugust vaenlase tehnikat, vahendab BNS.

“Hersoni oblastis võeti maha veel üks okupantide pontoonsild koos lootusega luua side Dnepri kallaste vahel,” märkis väejuhatus.

“Vaenlase kinnitatud kaotused on 77 okupanti, kuus tanki, viis haubitsat, kolm õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 ja 14 erinevat soomusmasinat,” edastati ülevaates.

“Lisaks hävitasid Ukraina relvajõud Mõkolajivi oblastis vaenlase mehitamata luurelennuki Orlan-10. Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused viisid läbi umbes 250 tulemissiooni,” lisati raportis.

02:44

Zelenskõi sõnul täidab riik raskustest hoolimata kõik oma kohustused

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas esmaspäeval, et ükskõik kui raske see ka poleks, täidab riik kõik oma sotsiaalsed kohustused, vahendab BNS.

Riigipea sõnul pidas ta kohtumise Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga, kus võeti kokku Ukraina septembrikuu rahvusvahelise tegevuse ja partneritega peetud kontaktide tulemused.

“Ükskõik kui raske see ka poleks, aga riik täidab kõiki oma sotsiaalseid kohustusi. Töötame muu hulgas programmi Fast Recovery raames ja üritame taastada sissetungijate käest vabanenud territooriumitel normaalse elu. Astume vajalikke samme talveperioodiks valmistudes,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul osales ta ühtlasi spetsiaalse investeerimisfondi käivitamisel, et toetada Ukraina ettevõtjaid ja ekspordile orienteeritud ettevõtteid.

“Fondi on kaasatud juba 125 miljonit dollarit ja summa kahekordistub. Sellesse Horizon Capital Growthi fondi, nagu seda nimetatakse, on investeerinud kõige arvestatavamad lääne fondid, pangad ja asutused,” ütles president.

Riigipea tänas kõiki, kes selle investeerimisprojekti ette valmistasid ja ellu viisid.

“Ja ma arvan, et see võib saada investoritele eriliseks signaaliks. Signaaliks, et praegu, kui oleme teel oma võidu poole, on võimalik ja vajalik investeerida Ukraina majandusse,” rääkis Zelenskõi.

01:43

Zelenskõi sõnul on Donetskis pingeline olukord

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnas esmaspäevases videosõnumis, et venelased tundsid end kaotamas ja üritavad seda hetke edasi lükata, vahendab BNS.

“Eriti terav on olukord Donetski oblastis. Teeme kõik, et vaenlase tegevust ohjeldada. Just seal on praegu meie eesmärk number üks, kuna Donbass on okupantide jaoks endiselt siht number üks,” ütles riigipea.

Zelenskõi lisas, et hoolimata sõja ilmsest mõttetusest Venemaa jaoks ja sissetungijate initsiatiivi kadumisest ajab Vene sõjaväe juhtkond nad siiski hukkumisele.

“Venemaa pidevad pealetungikatsed Donetski oblastis lähevad kindlasti sõdade ajalukku ühe kõige küünilisema mõrvana omaenda sõdurite vastu. Seda vaadates oleme taaskord veendunud, et Venemaa mobilisatsioon on otsene katse anda kohapealsetele komandöridele pidev kahuriliha voog,” rääkis Zelenskõi.

“Sellel Vene mobilisatsioonil pole lihtsalt mingit muud tähendust,” jätkas riigipea.

“Nad tundsid, et nad on kaotamas ja üritavad seda hetke lihtsalt edasi lükata, et tagada vähemalt mingi tegevus rindel. Panna surnud sõduri asemele vähemalt keegi, kellel on relv,” rääkis Zelenskõi.

Samas rõhutas riigipea, et Vene ühiskond ei ole veel teadlik Venemaa võimude kogu julmusest oma rahva suhtes.

“Aga tuleb teha kõik selleks, et iga Venemaa kodanik tunnistaks, et tema enda riik võtab talt kõige tähtsama – õiguse elule,” võttis Zelenskõi kokku.

26. september 2022

16:47

USA toetab Ukraina korrakaitsejõude veel 457 miljoniga

USA teatas esmaspäeval, et eraldab Ukraina õiguskaitsejõudude toetuseks täiendavalt 457,5 miljonit dollarit, vahendab BNS.

Uus summa läheb Ukraina politsei ja piirivalve abistamiseks ning toetab püüdlusi taanduvate Vene vägede väidetavate kuritegude uurimiseks.

“Meiepoolne abi isikukaitsevahendite, meditsiiniabi ja soomukite näol on oluliselt vähendanud ohvreid Ukraina tsiviilisikute ja nende kaitsjate hulgas,” ütles USA välisminister Antony Blinken. “USA on Ukraina rahvaga ning toetab ka edaspidi demokraatlikku, iseseisvat ja suveräänset Ukrainat.”

Ühendriigid on toetanud USA välisministeeriumi andmetel alates detsembri keskpaigast Ukraina õiguskaitsejõude enam kui 645 miljoni dollariga.

16:22

OECD langetas maailma majanduskasvu prognoosi seoses Ukraina sõjaga

Venemaa sõda Ukrainas mõjutab maailmamajandust järgmisel aastal rohkem kui seni arvati, teatas esmaspäeval Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), langetades maailma majanduskasvu prognoosi, vahendab BNS.

OECD langetas tuleva aasta kasvuprognoosi juunis prognoositud 2,8 protsendilt 2,2 protsendile.

Käesolevaks aastaks prognoositi endiselt kolmeprotsendist kasvu.

Pariisis baseeruv organisatsioon märkis sünges raportis pealkirjaga “sõja hinda makstes”, et konflikt suurendab hinnasurvet ajal, mil elukallidus on niigi kiirelt kasvamas.

Maailmamajandust mõjutavad endiselt koroonaviiruse puhangud, samuti aga intressimäärade tõstmine inflatsiooni ohjeldamiseks, teatas OECD.

“Hulk näitajaid on teinud pöörde halvemuse poole ja maailma kasvuväljavaade on tumenenud,” seisis raportis.

Maailmamajanduse kasv tänavu teises kvartalis aeglustus ja paljude riikide andmed osutavad nüüd pikale kesise kasvu perioodile, leidis ühendus.

Raportis langetati pea kõigi G20 riikide kasvuprognoosi, välja arvatud Türgi, Indoneesia ja Suurbritannia, ehkki viimasele oli juba varem ennustatud nullkasvu.

Ühendriikide majanduskasv peaks aeglustuma tuleval aastal 0,5 protsendile. Hiina tänavust kasvuprognoosi langetati järsult 3,2 protsendile ja tuleva aasta oma 4,7 protsendile.

Saksamaa majandusele ennustatakse tulevaks aastaks 0,7-protsendist kahanemist, kuivõrd varem suuresti Vene gaasist sõltunud riik on saanud ränga hoobi tarnete katkestamisest.

Euroalal tervikuna peaks majandus kasvama vaid 0,3 protsenti, võrreldes varem ennustatud 1,6 protsendiga.

Tuues välja Vene invasiooni mõju, märkis OECD, et maailma majandustoodang on 2023. aastal eeldatavasti 2,9 triljonit eurot väiksem kui ennustati mullu detsembris, enne sõja puhkemist.

G20 riikide inflatsiooniks prognoosis OECD tänavu 8,2 protsenti ja tuleval aastal 6,6 protsenti.

Valitsused on teatanud erakorralistest meetmetest leibkondade ja äride aitamiseks hinnakasvuga toime tulemisel.

OECD hinnangul on aga energiakulude korvamiseks võetud eelarvelised meetmed olnud “halvasti suunatud”.

Keskpangad on samal ajal tõstnud inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid, kuid ka see võib majandusi langusesse tõugata.

Rahapoliitika karmistamine on “põhiline maailmamajanduse kasvu aeglustav tegur”, leidis OECD.

Raportis hoiatati, et prognoosi ümbritseb märkimisväärne ebakindlus.

Kütusenappuse süvenemine võib riisuda Euroopa majanduskasvult tuleval aastal veel 1,25 protsendipunkti ja maailma omalt pool punkti.

16:11

Ukraina uurib võimalikku massihauda Vene piiri lähedal

Ukraina relvajõud uurivad võimalikku massihauda Vene vägede poolt hüljatud positsioonil Venemaa piiri lähedal, teatasid Ukraina relvajõud ja kohalikud ametnikud esmaspäeval, vahendab BNS.

Võimalik matmispaik asub piirist kahe kilomeetri kaugusel Kozatša Lopani serval kanalas, mida Vene väed kasutasid oma tankide hoidmiseks. Ametiisikud ja sõjaväelased räägivad kuni sajast hauda maetud surnukehast.

Septembri algul vabastasid Ukraina väed piirkonna ning tõrjusid Vene väed üle piiri, kuid arvatav massihaud asub endiselt Vene suurtükkide laskeulatuses ning demineerijad ei ole seda veel kontrollinud.

Kozatša Lopani omavalitsusjuht Ljudmõla Vakulenko ütles, et Ukraina väed üritasid piirkonda vabastada juba aprillis, kuid löödi tagasi ja kandsid suuri kaotusi.

“Meie külla tulnud sõdurid rääkisid, et nägid sõdurite matmiskohta, kuid maetute arvu nad ei öelnud,” ütles Vakulenko, kelle sõnul ühishauda võivad olla maetud langenud Ukraina ja Vene sõdurid, aga ka kohalikud tsiviilisikud.

15:13

Çavuşoğlu: Türgi püüab korraldada Zelenskõi ja Putini kõnelusi

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan jätkab kontakte Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ja Vene presidendi Vladimir Putiniga, et korraldada nende kõnelusi rahu saavutamiseks, ütles esmaspäeval Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, vahendab BNS.

“Liidreid, kes tahavad sõja jätkumist, on samuti vaja veenda. Meie, Türgina, ei kaota lootust. Me jätkame meie jõupingutusi,” tsiteeris ministri sõnu ajaleht Daily Sabah.

“Meie president jätkab kontakte Putini ja Zelenskõiga. Meie eesmärk on istuda maha koos kahe liidriga, et saavutada otsuste vastuvõtmine liidrite tasemel. Kogu maailma maksab sõja hinda,” lisas Çavuşoğlu pressikonverentsil Tokyos.

Ta rõhutas vajadust tuua pooled läbirääkimiste laua taha.

“Sõjas ei ole võitjaid,” lisas Türgi välisminister ja rõhutas, et tuleb saavutada õiglane rahu, seda eriti Ukraina jaoks.

“Okupeeritud territooriumid on Ukraina territooriumid,” kinnitas ta.

14:32

IAEA juht kutsus kõnelustele Zaporižžja turvatsooni üle

ÜRO tuumaagentuuri juht Rafael Grossi ütles esmaspäeval, et on valmis jätkama sel nädalal Ukrainas ja Venemaal kõnelusi turvatsooni loomiseks Zaporižžja tuumajaama ümber, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Grossi kohtus eelmisel nädalal ÜRO peaassambleel Ukraina ja Vene välisministritega, et arutada turvatsooni loomist Euroopa suurima tuumajaama ümber.

“See on võimalik ja seda tuleb teha. Olen valmis jätmata sel nädalal mõlemas riigis konsultatsioone, et jaama kaitsta,” ütles Grossi IAEA aastakonverentsi avasõnas. “Sealne töö võimaldab meil stabiliseerida vastuvõetamatut olukorda. Olen kindel, et suudame midagi teha.”

“Sõda peab lõppema. Kuid enne seda peame tegema kõik, mis meie võimuses, et hoida ära tuumaõnnetus,” lisas IAEA juht.

13:45

Kreml tunnistas vigu mobilisatsiooni läbiviimisel

Kreml tunnistas esmaspäeval et reservväelaste mobiliseerimisel sõjategevusse Ukrainas on tehtud vigu, ning kinnitas, et otsust piiride sulgemiseks ei ole tehtud, vahendab BNS.

“Tõepoolest on juhtumeid, kus mobilisatsioonimäärust on rikutud. Mõnes piirkonnas tegelevad kubernerid aktiivselt olukorra parandamisega. Loodame, et kõik vead parandatakse,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

Venemaa piiride sulgemiseks ei ole otsuseid langetatud, lisas Peskov seoses kuuldusega keelata mobilisatsiooni alla käivate meeste riigist lahkumine.

10:28

Venemaa peab libareferendumit Ukraina Hersoni oblastis toimunuks

Venemaa peab libareferendumit okupeeritud Ukraina Hersoni oblasti aladel toimunuks, kuna väidetavalt on sellest osa võtnud juba üle 50 protsendi valijatest, vahendab BNS.

Piirkondliku valimiskomisjoni esindaja Marina Zahharova ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et pühapäeval hääletas 8603 inimest, kes “elavad Venemaa territooriumil”.

“Meil on väljaspool Hersoni oblastit üle 25 000 hääletanu. Võib julgelt öelda, et rahvahääletus on toimunud, sest valimisaktiivsus oli välismaiseid valimisjaoskondi arvesse võttes üle 50 protsendi,” seletas ta.

Isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigis ning Vene vägede okupeeritud Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblasti aladel korraldatakse 23.-27. septembrini niinimetatud rahvahääletus Venemaaga liitumise üle.

05:59

USA on Venemaad eraviisiliselt hoiatanud tuumarelvade kasutamise eest

USA on Venemaad eraviisiliselt hoiatanud “katastroofiliste tagajärgede” eest, kui riik peaks kasutama Ukraina sissetungi raames tuumarelvi, teatasid pühapäeval USA kõrged ametiisikud, vahendab BNS.

USA välisminister Antony Blinken kinnitas pühapäeval eetrisse antud intervjuus informatsiooni, et USA on saatnud Venemaale erahoiatused tuumasõjast hoidumiseks.

“Oleme venelastega nii avalikult kui ka eraviisiliselt olnud selles osas väga selgesõnalised, et nad lõpetaksid igasugused lõdvad jutud tuumarelvadest,” ütles Blinken New Yorgis telekanali CBS Newsi saatele “60 minutit” ÜRO Peaassamblee kõrvalt antud usutluses.

“On väga oluline, et Moskva kuuleks meilt ja teaks, et tagajärjed oleksid kohutavad. Ja me oleme seda väga selgelt väljendanud,” kinnitas Blinken.

“Igasugusel tuumarelvade kasutamisel oleksid muidugi katastroofilised tagajärjed seda teinud riigile, aga ka paljudele teistele,” tõdes välisminister.

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kinnitas pühapäeval samuti, et USA hoiatas Venemaad “väga kõrgel tasemel” tuumarelvade kasutamise “katastroofiliste tagajärgede” eest.

“USA ja tema liitlased vastaksid otsustavalt,” ütles Sullivan telekanali CBS saates “Face the Nation”.

“Oleme selgelt ja konkreetselt öelnud, mida see endaga kaasa toob,” toonitas Sullivan.

05:47

Zelenskõi: Izjumist leiti veel kaks ühishauda

Vene okupantide käest vabastatud Izjumist leiti veel kaks ühishauda, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus meediakanalile CBS, vahendab BNS.

“Täna sain lisainfot, et Izjumist leiti veel kaks ühishauda. Need on suured hauad sadade inimestega. Me räägime siin väikesest Izjumi linnast. Vot, mis on toimumas,” sõnas president.

Zelenskõi nimetas usutluses Venemaa-vastaseid sanktsioone õiglaseks ja nõudis, et maailm jätkaks nende kehtestamist Vene presidendi Vladimir Putini režiimi vastu.

Ukraina ametnik idapoolses Harkivi oblastis ütles reedel, et Vene vägedelt tagasi võidetud Izjumi linna lähistel kaevati massihauast välja 447 surnukeha, millest vaid 22 olid teenistuses olnud sõdurite surnukehad. Surnukehadel olid köied ümber kaelade, käed seotud, jäsemed murtud ja kuulihaavad.

Ukraina sai Izjumi ja teised linnad riigi idaosas taas enda kontrolli alla varem sel kuul, lüües sassi Kremli varustusteed. Sellele järgnes sadade haudade avastamine ja teated uutest arvatavatest Vene roimadest.

“Mitmel mehel olid nende genitaalid küljest lõigatud. Need kõik on asitõendid kohutavast piinamisest, mida sissetungijad sooritasid Izjumi elanike kallal,” ütles Ukraina ametnik.

Siiani oli kõige kurikuulsam olnud tsiviilelanike tapmine okupantide poolt Kiievi lähistel asuvas Butšas, kus paljude ohvrite laibad olid jäetud tänavatele vedelema.

Paavst Franciscus mõistis eelmisel nädalal hukka koletud piinamised, millest annavad tunnistust Ukrainast leitud surnukehad.

Paavst ütles iganädalasele audientsile järgnenud palves, et rääkis Poola kardinali Konrad Krajewskiga, kes oli Ukrainas neljandal humanitaar- ja usumissioonil.

“Ta rääkis mulle kohutavast olukorrast piinatud Ukrainas. Nende inimeste valust. Seal kordasaadetud metsikustest, koledustest ja piinatud surnukehadest, mida nad leiavad,” kirjeldas usujuht.

Krajewski palvetas Ukrainas Vene okupantide käest vabastatud Izjumi linnast leitud ühishaua ees.

05:03

Zelenskõi rääkis põlisrahvaste olukorrast seoses mobilisatsiooniga

Venemaa väljakuulutatud mobilisatsioon pole mitte ainult ukrainlaste kannatuste jätk, vaid ka löök Krimmi, Dagestani, Kaukaasia ja Siberi põlisrahvastele, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Igal pool maailmas pool kuuldakse meie vajadustest, seisukohtadest ja vaadetest sellele, kuidas Venemaa kurjust peatada. Erilist rõhku paneme praegu sellele, et Venemaa kasutab kuritegelikku mobilisatsiooni mitte ainult selleks, et pikendada inimeste kannatusi Ukrainas ja maailma edasiseks destabiliseerimiseks, aga ka selleks, et füüsiliselt hävitada põlisrahvaste esindajad, kes elavad territooriumidel, mida ajutiselt kontrollib Venemaa,” rääkis Zelenskõi.

President rääkis katastroofilisest olukorrast okupeeritud Krimmis.

“Info krimmitatarlaste kohta on täielikult kinnitust leidnud: enamik okupantide mobilisatsioonikavasid on seal kohandatud spetsiaalselt nende jaoks. See on järjekordne Venemaa genotsiidipoliitika element. Järjekordne põhjus kogu maailma vahetuks ja karmiks reaktsiooniks,” jätkas riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa enda territooriumil toimub sama.

“See on kaalutletud ja kalkuleeritud impeeriumipoliitika. See on löök näiteks Dagestani ja kogu Kaukaasia rahvastele, Siberi ja teiste alade põlisrahvastele,” toonitas president.

Briti luure hinnangul peab Venemaa lahendama tohutuid logistilisi ja administratiivseid probleeme, et koguda 300 000 sõdurit, kes kõige tõenäolisemalt ei saa ikkagi mõne kuu jooksul lahinguvalmis.

Eksperdid märgivad, et isegi see piiratud mobilisatsioon on osa Venemaa elanike seas väga ebapopulaarne ja Vene president Vladimir Putin võtab sellega olulisi poliitilisi riske. Märgitakse ka, et see samm on tegelikult tõdemus, et Venemaa on ammendanud vabatahtlike tagavara, kes on valmis Ukrainas sõdima.

03:41

Zelenskõi sõnul peab maailm jätkama Putinile surve avaldamist

Venemaa presidendi Vladimir Putini tuumaähvardused pole bluff, vaid sellelaadse väljapressimise esimesed sammud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus telekanalile CBS News, vahendab BNS.

“Maailm hoiab praegu tagasi agressorriigi juhti. Peab jätkama talle surve avaldamist ja mitte lubama tal sarnast retoorikat kasutada,” rääkis Zelenskõi.

“Putin tahab hirmutada kogu maailma. Need on tema tuumaväljapressimise esimesed sammud. Ma ei usu, et ta blufib. Ma arvan, et maailm hoiab teda ja seda ohtu tagasi. Peame jätkama talle surve avaldamist ja mitte laskma tal sel teel jätkata,” sõnas president.

Ukraina president rõhutas, et Venemaa oma tuumaväljapressimises ei toetu ainult enda arsenalile, vaid kasutab seal näiteks hoovana Zaporižžja tuumaelektrijaama hõivamist ja rakettide väljalaskmist Lõuna-Ukraina tuumaelektrijaama suunas.

Teadupoolest andis Vene vägi eelmisel nädalal raketilöögi Ukraina Pivdennoukrainski tuumajaama tööstusalale. Energiaminister Herman Haluštšenko hoiatas seepeale, et Vene väe raketituli tuumajaama ala pihta seab maailma tuumaõnnetuse äärele.

Euroopa Liit peab võtma tõsiselt Vene presidendi Vladimir Putini ähvardusi, et ta võib Ukraina konfliktis tuumarelva kasutada, ütles bloki välispoliitikajuht Josep Borrell äsja usutluses brittide rahvusringhäälingule BBC. Borrell lisas, et sõda on jõudnud “ohtlikku hetke”.

Venemaa on samal ajal alustanud osalist mobilisatsiooni ja libareferendumeid Ukrainas hõivatud alade annekteerimiseks. Vene väed aga on kogenud lahinguväljal tõsiseid tagasilööke.

“Kindlasti on see ohtlik hetk, sest Vene armee on nurka surutud ja Putini reaktsioon – tuumarelvaga ähvardamine – on väga halb,” ütles Borrell.

02:45

Meedia: Venemaalt lahkus mobilisatsiooni järel üle 200 000 mehe

Pärast Venemaa president Vladimir Putini osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkus Venemaalt 261 000 meest, vahendab BNS.

Allika kohaselt algasid Kremlis arutelud sõjaväeealistele meestele piiride sulgemise üle juba kolmapäeval, kui julgeolekujõududelt hakkasid laekuma andmed Venemaalt lahkuvate meeste arvu kohta.

Väljaande Novaja Gazeta Europa ühe allika sõnul viitas Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) viimane dokument, mis pühapäeval “kabinettides liikus”, 261 000 mehele, kes lahkusid Venemaalt kolmapäevast laupäeva õhtuni.

Kremli allikas kahtleb samas andmete õigsuses, kuna FSB piiriteenistus “ei tööta nii kiiresti”.

“Samal ajal on õhkkond presidendi administratsioonis selline, et julgeolekujõud ja kaitseministeerium suudavad ilmselt veenda Putinit piire sulgema enne, kui on liiga hilja,” märkis allikas.

Vene pool on lõpetanud sõjaväeealiste meeste Kasahstani lubamise ja vähemalt üks kontrollpunkt on suletud, vahendas varem Kasahstani väljaande Orda osaliselt piirivalveametnikele tuginevat informatsiooni ukrainlaste uudistekanal Unian.

Orda korrespondendi ja pealtnägijate sõnul on suletud Petropavlovski kontrollpunkt.

Kohalikus meedias avaldati ka kinnitamata teavet, et väidetavalt viiakse piiril viibivad Venemaa kodanikud bussidega sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodesse.

President Volodõmõr Zelenskõi läks oma pühapäevases videosõnumis üle vene keelele, et kutsuda venelasi üles mitte alluma Venemaal välja kuulutatud kuritegelikule mobilisatsioonile ja soovitas neil põgeneda või alla anda, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

02:15

Zelenskõi andis soovitusi sõtta veetud venelastele

President Volodõmõr Zelenskõi läks oma pühapäevases videosõnumis üle vene keelele, et kutsuda venelasi üles mitte alluma Venemaal välja kuulutatud kuritegelikule mobilisatsioonile ja soovitas neil põgeneda või alla anda, vahendab BNS.

“Ma tahan seda uuesti korrata. Ma räägin spetsiaalselt vene keelt venelastest seltsimeeste jaoks. Näeme, et inimesed, eriti Dagestanis, hakkasid oma elu eest võitlema. Näeme, et nad hakkavad mõistma, et see on küsimus just nende endi eludest,” rääkis president.

“Miks peaksid nende mehed, vennad, pojad selles sõjas surema? Sõjas, mida tahab üks mees. Sõjas meie rahva vastu ja meie maal. Putin ei saada oma lapsi sõtta. Võidelge nii, et ka teid ja teie lapsi ei saadetaks. Kõiki, keda see kuritegelik Venemaa mobilisatsioon puudutab,” jätkas Zelenskõi.

“Sest kui te tulete meie lastelt elu võtma – ma ütlen teile isana –, siis me ei lase teil siit elusalt minna,” hoiatas riigipea.

Ja juba ukraina keeles jätkates rõhutas president veelkord, et venelastel on olemas väljapääs.

“Ärge alluge kuritegelikule mobilisatsioonile. Põgenege. Või alistuge esimesel võimalusel ja andke end Ukrainas vangi. Ma palun kõigil meie sõpradel infosfääris selle üleskutse levitamist toetada. Mida rohkem Venemaa kodanikke vähemalt püüab kaitsta oma ja oma laste elu, seda varem see Venemaa kuritegelik sõda Ukraina rahva vastu lõpeb,” ütles Zelenskõi.

President tänas veelkord kõiki, kes võitlevad ja töötavad Ukraina võidu nimel.

Pärast Venemaa president Vladimir Putini osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkus Venemaalt 261 000 meest, edastas Unian varem väljaande Novaja Gazeta Europa informatsiooni.

Väljaanne tugines uudises allikatele Venemaa presidendi administratsioonis.

Allika kohaselt algasid Kremlis arutelud sõjaväeealistele meestele piiride sulgemise üle juba kolmapäeval, kui julgeolekujõududelt hakkasid laekuma andmed Venemaalt lahkuvate meeste arvu kohta.

25. september 2022

23:05

Zelenskõi: Izjumist leiti veel kaks ühishauda

Vene okupantide käest vabastatud Izjumist leiti veel kaks ühishauda, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus meediakanalile CBS, mida vahendas ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Täna sain lisainfot, et Izjumist leiti veel kaks ühishauda. Need on suured hauad sadade inimestega. Me räägime siin väikesest Izjumi linnast. Vot, mis on toimumas,” sõnas president.

Zelenskõi nimetas usutluses Venemaa-vastaseid sanktsioone õiglaseks ja nõudis, et maailm jätkaks nende kehtestamist Vene presidendi Vladimir Putini režiimi vastu.

Ukraina ametnik idapoolses Harkivi oblastis ütles reedel, et Vene vägedelt tagasi võidetud Izjumi linna lähistel kaevati massihauast välja 447 surnukeha, millest vaid 22 olid teenistuses olnud sõdurite surnukehad. Surnukehadel olid köied ümber kaelade, käed seotud, jäsemed murtud ja kuulihaavad.

Ukraina sai Izjumi ja teised linnad riigi idaosas taas enda kontrolli alla varem sel kuul, lüües sassi Kremli varustusteed. Sellele järgnes sadade haudade avastamine ja teated uutest arvatavatest Vene roimadest. 

“Mitmel mehel olid nende genitaalid küljest lõigatud. Need kõik on asitõendid kohutavast piinamisest, mida sissetungijad sooritasid Izjumi elanike kallal,” ütles Ukraina ametnik. 

16:39

Meduza: Venemaa kavatseb sulgeda piirid sõjaväeteenistuse eas meestele

Venemaa kavatseb sulgeda piirid sõjaväeteenistuse eas meestele, et nad ei saaks mõjuva põhjuseta riigist lahkuda, kirjutas Lätis tegutsev vene uudisteportaal Meduza.

Meduza teatel põhineb uudis kahe Vene presidendi Vladimir Putini administratsioonile lähedal seisva allika andmetel.

Ühe allika sõnul jõustub riigist lahkumise keeld kolmapäeval.

Teise allika sõnul suletakse piirid pärast libareferendumite korraldamist Moskva kontrolli all olevate Ukraina alade Venemaaga ühinemise üle.

Reedel isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigis ning okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblasti aladel alanud niinimetatud referendum peaks lõppema teisipäeva õhtul.

Riigist lahkumine oleks väeteenistuse eas meestel lubatud ainult spetsiaalse viisaga, mida tuleb taotleda kaitseministeeriumi ametnikelt.

Meduza uudist ei ole teised allikad veel kinnitanud.

13:20

Odessat rünnati taas Iraani droonidega

Odessat rünnati ööl vastu pühapäeva taas Iraani päritolu droonidega, teatas Ukraina.

Kahe päeva eest sai samalaadses droonirünnakus surma kaks tsiviilelanikku.

“Odessat rünnati taas vaenlase kamikadzedroonidega,” ütles Ukraina relvajõudude lõuna operatiivstaap Facebookis.

“Vaenlane andis kolm korda löögi haldushoonele linna keskel,” lisati teates.

“Ühe drooni tulistasid (Ukraina) õhutõrjeväed alla. Kannatanutest teateid ei ole.”

“Need olid Iraani droonid,” ütles Ukraina lõunaväejuhatuse pressiesindaja Natalja Gumenjuk hiljem AFP-le.

Reedel sai Venemaa rünnakus Iraani droonidega surma kaks Odessa tsiviilelanikku. 

Ukraina relvajõudude teatel tulistati sel päeval riigi lõunaosa kohal alla neli Iraani drooni.

Kiiev teatas reedel, et on otsustanud vähendada Iraani diplomaatilist kohalolekut Ukrainas, kuna Teheran varustab Venemaad droonidega.

Välisministeeriumi sõnul ei tähenda see suursaadiku väljasaatmist, sest suursaadik ei ole Ukrainas.

24. september 2022

23:02

Zelenskõi venelastele: Putin saadab kodanikke teadlikult surma

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pöördus laupäeva õhtul venemaalaste poole, öeldes, et nende president saadab “kodanikke teadlikult surma”. 

Zelenskõi kutsus venekeelses pöördumises Moskva vägesid alla andma, öeldes: “Teid koheldakse tsiviliseeritud viisil …. keegi ei saa teada teie allaandmise asjaolusid.”

Mõni tund enne Ukraina presidendi avaldust karmistas Venemaa karistusi vabatahtliku allaandmise ja desertöörluse eest.

17:13

Venemaa karmistas karistust vabatahtliku allaandmise eest

Vene president Vladimir Putin allkirjastas laupäeval, vaid mõni päev pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist muudatused, millega karmistatakse karistusi vabatahtliku alistumise ja sõdimisest keeldumise eest kolm kuni kümme aastat vangistust.

Seda juhul, kui puuduvad “riigireetmise tunnused”.

Venemaa kriminaalkoodeksisse lisatakse mõisted “mobilisatsioon”, “sõjaolukord” ja “sõjaaeg”. 

Eraldi seadusega hõlbustatakse Vene kodakondsuse saamist välismaalastel, kes astuvad Vene sõjaväkke pärast mobilisatsiooni, mille eesmärk oli suurendada relvajõudude isikkoosseisu Ukrainas sõjas.

05:01

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 51 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid reedel lõunarindel 51 Vene okupanti, ühe tanki ja mitmesugust vaenlase tehnikat, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian väejuhatuse informatsiooni.

“Vaenlase kinnitatud kaotused on 51 okupanti, tank, haubits Msta-B ja 16 erinevat soomusmasinat,” edastati ülevaates.

“Meie õhuväed andsid vaenlase pihta 20 lööki. Mõkolajivi oblastis hävitati vaenlase helikopter Mi-8. Berislavis tulistati õhutõrjejõudude vahenditega alla Vene ründelennuk Su-25,” öeldi aruandes.

“Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused viisid läbi umbes 290 tulemissiooni, mille seas hävitasid Novaja Kahhovkas pontoonülesõidu ning samas piirkonnas kaks relvade ja varustuse koondumispaika,” edastati teadaandes.

23. september 2022

12:53

Vene kindralmajor Tsokov sai Svatove piirkonnas haavata

Ukraina kindralstaabi teatel evakueeriti ta 20. septembril Vene Föderatsiooni territooriumile, vahendab UNIAN.

„Vaenlane kannab jätkuvalt kaotusi, sealhulgas juhtkonna hulgas. Olemasolevatel andmetel sai 20. ühendarmee 144. motorelvade diviisi ülem kindralmajor Tsokov Svatove piirkonnas haavata. 20. septembril evakueeriti ta Rostovis asuvasse sõjaväehaiglasse 105 surnud Vene sõjaväelase surnukehaga. Ettevalmistused käivad lähitulevikus veel 200 surnukeha vastuvõtmiseks,“ selgub Ukraina relvajõudude peastaabi raportist.

Peastaap märkis ka, et kaotuste korvamiseks jätkab vaenlane sundmobilisatsiooni ajutiselt okupeeritud aladel. Nii pidasid 1. armeekorpuse esindajad Horlivkas 19. septembril kinni ja viisid ajateenistusse kümme meest, sõltumata nende vanusest ja tervisest.

„18. septembrist 20. septembrini üritasid Venemaa esindajad Luhanski eeluurimisvanglas ebaõnnestunult vange värvata. Osalise mobilisatsiooni meetmete raames teatasid Krimmi okupatsioonivõimud, et plaanitakse värvata sõjaväeteenistusse kogemusega eraturvafirmade töötajaid. Sevastopolis on mõnele firmale juba antud korraldus koostada nimekirjad kõigist sobivatest töötajatest,“ teatas peastaap.

09:35

Nikopoli pommitamine jätkub, tule alla jäi ka Marhanets, on surnuid ja haavatuid (FOTOD)

Marhanetsis hukkus kaks inimest, esialgsetel andmetel sai vigastada veel üheksa inimest, vahendab UNIAN.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

„Vene sissetungijad katsid taas tulega Dnipro oblasti Nikopoli rajooni,“ teatas Dnipro oblasti sõjaväevalitsuse juht Valentin Reznitšenko. „Hommikul tabasid nad Nikopoli ja Marhanetsi Gradidest ja raskekahurväest. Nad tulistasid rahulike linnade pihta peaaegu 30 mürsku.“

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Reznitšenko sõnul hukkus Marganetsis kaks inimest – mees ja naine. Esialgsetel andmetel sai vigastada veel üheksa inimest. Kolm neist päästeti rusude alt. „Linnas süttis maja. Tuletõrjujad on leegid juba kustutanud. Vene mürsud kahjustasid 8 maja, üks hävis,“ lisas Reznitšenko.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Vaenlase rünnaku tõttu jäi elektrita 2200 perekonda. Energeetikainseneridest koosnevad päästerühmad tegelevad juba liinide remondiga. Nikopolis sai varem kannatada 10 maja. „Pommitamise paigal töötavad päästjad ja politsei. Purustuste ulatus on täpsustamisel,“ ütles Reznitšenko.

22. september 2022

10:05

Venelased katsid öösel Nikopoli „Gradide“ tulega (FOTOD)

Linnas sai kannatada 17 korruselamut ja eramut, gaasitrass ja elektriliinid, vahendab UNIAN.

„Rünnak toimus kesköö paiku. Teateid on ühest hukkunust,“ teatas Dnipro oblasti sõjaväevalitsuse juht Valentin Reznitšenko. „Südaöö paiku katsid venelased Nikopoli Gradi rakettidega. Nad tulistasid keskkvartalite pihta umbes 20 mürsku. Nad tapsid 35-aastase mehe.“

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

„Tänavad on täis kraatreid ja laskemoonakilde… Vene mürsud tabasid ka kahte haiglat, kooli, jalgpalliväljakut, koduloomuuseumi, administratiivhooneid, mitut kauplust ja turgu,“ ütles Reznitšenko.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Reznitšenko märkis, et rünnaku tõttu puhkes neli põlengut ostukioskites ja garaažides, kuid tuletõrjujad on tulekahju juba likvideerinud.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Reznitšenko ütles, et Krõvõi Rihis põles vaenlase drooni rünnaku tõttu kahekorruseline hoone. “Päästjad kustutasid leegid. Inimesed viga ei saanud,” lisas ta.

09:50

Ukraina võitlejad tõrjusid Venemaa rünnakud rindel võimsalt tagasi

Venelased sooritasid enam kui 30 drooni väljalendu. Möödunud ööpäeva jooksul tõrjusid Ukraina relvajõud vaenlase rünnakud Zaitseve, Odradove ja Novomihhailove asulate piirkonnas, teatas Ukraina relvajõudude peastaap tänahommikuses raportis, vahendab UNIAN.

Aruande kohaselt rünnati enam kui 25-t rindejoonel olevat asulat. „Selleks, et teha luuret, kohandada tuld ja tabada tsiviilinfrastruktuuriobjekte, sooritas vaenlane enam kui 30 drooni väljalendu,“ teatas peastaap.

Samuti teatatakse, et vaenlane jätkab Donetski oblasti täielikku okupeerimist, kaitse korraldamist ja okupeeritud alade kinnihoidmist. Samuti üritab okupatsioonivägi häirida kaitseväe aktiivset tegevust teatud suundades, hoiab tule all kaitseväe positsioone piki kokkupuutejoont, võtab meetmeid oma vägede ümberrühmitamiseks ja teeb pidevat õhuluuret.

Möödunud ööpäeva jooksul korraldas vaenlane 8 raketi- ja 16 õhulööki, 115 MLRS-i rünnakut sõjalistele ja tsiviilobjektidele Ukraina territooriumil, rikkudes rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, sõjapidamise seadusi ja tavasid. Vene vägede löökide tagajärjel sai kannatada enam kui 40 asula infrastruktuur.

21. september 2022

23:19

Venemaal on mobilisatsioonivastastel protestidel vahistatud üle 1300 inimese

Venemaa eri paigus aset leidnud meeleavaldustel president Vladimir Putini välja kuulutatud tsiviilisikute osalise mobilisatsiooni vastu minna Ukraina sõtta on kinni peetud juba üle 1300 inimese, teatas kolmapäeval vabaühendus, vahendab BNS.

Meeleavaldusi jälgiva ühenduse OVD-Info teatel on vähemalt 38 erinevas Venemaa linnas toimunud protestid, millel on kinni peetud vähemalt 1332 inimest. Tegemist on suurima kodanike väljaastumisega pärast Moskva otsust saata oma sõjaväelased veebruaris Ukrainasse.

AFP ajakirjanikud Moskva kesklinnas nägid, kuidas märulivarustust kandnud politseinikud pidasid kinni vähemalt 50 protestijat.

Vene impeeriumi endises pealinnas Peterburis olid AFP ajakirjanikud tunnistajaks, kuidas politsei piiras ümber väikese rühma meeleavaldajaid ja asus neid ükshaaval kinni nabima.

Protestijad skandeerisid “ei mobilisatsioonile!”

“Tulin välja plaaniga protestil osaleda, kuid näib, et kõik on juba arreteeritud. See režiim on end hukatusse määranud ja hävitab riigi noored,” ütles 60-aastane Aleksei, kes keeldus oma perekonnanime ütlemast.

“Miks te teenite Putinit, kes on olnud võimul 20 aastat!” karjus noor protestija ühele politseinikule.

“Ma tulin selleks, et öelda, et olen sõja ja mobilisatsiooni vastu,” ütles tudeng Oksana Sidorenko AFP-le.

“Miks nad otsustavad minu tuleviku üle minu eest? Ma kardan enda, oma venna pärast,” lisas ta.

“Kõik on hirmul. Olen rahu poolt ega taha, et pean tulistama. Ent praegu tänavale tulemine on väga ohtlik, muidu oleks siin palju rohkem inimesi,” ütles meeleavaldaja Vassili Fjodorov, üliõpilane, kes kandis rahu sümbolit rinnal.

Alina Skvortsova (20) väljendas lootust, et venelased saavad lähiajal aru Kremli pealetungi olemusest naaberriigis Ukrainas.

“Niipea kui nad tõepoolest seda mõistavad, siis tulevad nad välja tänavatele, vaatamata hirmule,” ütles ta.

Kaitseminister Sergei Šoigu ütles kolmapäeval, et Venemaa mobiliseerib esialgu vaid 300 000 reservväelast pärast seda, kui Putin hoiatas telepöördumises, et Venemaa võib kasutada Ukrainas kõiki olemasolevaid sõjalisi vahendeid.

Lennufirmade ja reisibüroode andmed näitasid kolmapäeval, et Venemaalt väljuvad lennud olid sel nädalal peaaegu täis broneeritud, ilmselgelt oli tegu nende inimeste riigist välja rändamise sooviga, kes ei taha end konfliktiga siduda.

17:19

Putini mobilisatsioonikäsk pani Venemaa inimesed lennupileteid ostma

Venemaalt väljuvad lennud on selleks nädalaks pea täielikult broneeritud, näitavad kolmapäeval lennu- ja reisifirmade andmed, vahendab BNS.

Lennupalaviku vallandas osaline mobilisatsioon Ukraina sõtta, mille president Vladimir Putini kolmapäeva hommikul välja kuulutas.

Kaitseminister Sergei Šoigu täpsustas pärast Putini lubadust kasutada Vene territooriumi kaitseks kõiki olemasolevaid vahendeid, et esialgu mobiliseeritakse 300 000 reservväelast.

Otselennud endistesse Nõukogude Liidu vabariikidesse Armeeniasse, Gruusiasse, Aserbaidžaani ja Kasahstani olid kolmapäeval kõik välja müüdud, näitab Venemaal populaarne sait Aviasales.

Turkish Airlines teatab oma veebilehel, et lennud Istanbuli, mis on saanud tähtsaks sõlmpunktiks Venemaale ja sealt välja sõiduks, on pühapäevani broneeritud.

Järgmine AirSerbia lend Belgradi, kuhu veel pileti saab osta, on 28. septembril.

Google’i otsinguandmed näitavad, et venekeelsete sõnade “pilet” ja “lennuk” otsingute arv on kolmekordistunud alates kolmapäeva hommikul kella 9.00, mil Putini salvestatud telepöördumine algas.

Otsingut “Venemaalt lahkuda” kasutati hommikutundidel 100 korda rohkem kui tavapäraselt, näitavad Google Trendsi andmed.

Lennud Venemaalt Euroopa Liitu lõpetati pärast seda, kui Vene väed veebruaris Ukrainasse tungisid.

17:11

Zelenskõi ei usu, et Putin tuumarelvi kasutab

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval Saksa meediale, et ei usu, et Venemaa kasutab tuumarelvi, kommenteerides president Vladimir Putini sõnu kõigi vahendite kasutamisest oma territooriumi kaitseks, vahendab BNS.

“Ma ei usu, et ta neid relvi kasutab,” rääkis Zelenskõi ajalehe Bild telejaamale. “Ma ei usu, et maailm lubab tal neid relvi kasutada.”

Ukraina liider hoiatas Putini ähvardustele järeleandmise eest.

“Homme võib Putin öelda – lisaks Ukrainale tahame osa Poolast, muidu kasutame tuumarelvi. Me ei saa neid kompromisse teha,” ütles ta.

Vene presidendi otsus anda korraldus osaliseks mobilisatsiooniks on tingitud tema vägede madalast moraalist, ütles Zelenski.

“Tal on miljonilist armeed vaja… ta näeb, et suur osa neist (vägedest), kes meie juurde tulevad, lihtsalt jooksevad minema,” ütles ta.

Putin “tahab uputada Ukraina verre, ka oma sõdurite verre”, ütles Zelenskõi.

Putin teatas kolmapäeva varahommikul mobilisatsioonist, samal ajal kui Ukraina on vastupealetungiga tagasi vallutanud suure osa aladest.

Ukraina Venemaa hõivatud aladel kavandatud annekteerimisreferendumid olid “libahääletused”, ütles Zelenskõi ja lisas, et 90 protsenti riikidest ei tunnusta neid.

Ukraina liider ütles ka, et tema riigi väed jätkavad oma sõjalist vastupanu ja “vabastavad meie territooriumi”.

14:50

Hiina vastas Putini kõnele üleskutsega relvarahule dialoogi teel

Hiina tegi kolmapäeval vastuseks Vene presidendi Vladimir Putini Ukrainat puudutavale kõnele ja osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisele üleskutse relvarahule dialoogi teel, vahendab BNS.

“Me kutsume asjaosalisi tegema teoks relvarahu dialoogi ja konsultatsioonide teel, et leida võimalikult kiiresti lahendus, mis vastaks kõigi poolte legitiimsetele julgeolekumuredele,” ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin.

Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas kasutada Vene territooriumi kaitseks “kõiki olemasolevaid vahendeid”. Enne seda olid okupeeritud Ukraina alad teatanud ootamatult referendumitest Venemaaga ühinemise üle.

Hiina ja Venemaa on viimastel aastatel vastukaaluks USA domineerimisele maailmas omavahel lähenema hakanud ning sõlminud “piiritud” suhted.

Eelmisel nädalal kohtusid Putin ja Hiina president Xi Jinping Usbekistani piirkondlikul tippkohtumisel ning püüdsid mõjutada Aasia liidreid toetama uut “rahvusvahelist korda”.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja ütles kolmapäeval, et kõigi riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada, tuleb järgida ÜRO harta eesmärke ja põhimõtteid, suhtuda tõsiselt kõigi riikide legitiimsetesse julgeolekumuredesse ning toetada kriiside rahumeelse lahendamise püüdeid.

“Hiina on valmis tegema rahvusvahelise kogukonnaga koostööd, et etendada ka edaspidi olukorra deeskaleerimises konstruktiivset rolli,” kinnitas Wang.

14:36

Ekspert: mobilisatsiooniga saadetakse Ukrainasse viletsaid üksusi

Venemaa presidendi Vladimir Putini välja kuulutatud osaline mobilisatsioon viib Ukrainasse veelgi alavarustatud ja halvasti motiveeritud Vene väge, kirjutas Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse juht Jānis Sārts Twitteris, vahendab BNS.

“Eks ole näha, kui paljudele [sõjaväelastele] seda kohaldatakse, kuid üldiselt ei tule Vene relvajõudude varustussüsteem praeguse mahuga toime,” ütles Sārts.

Läheb veel tükk aega, enne kui need üksused lahinguväljale jõuavad, märkis Sārts, tuues näiteks väljaõppe vajaduse.

Teadupoolest, kuulutatas Putin kolmapäeval Venemaal välja relvajõudude osalise mobilisatsiooni.

Tema sõnul mobiliseeritakse vaid kodanikud, kes on kaitseväe reservis, ning eelkõige need, kes on olnud sõjaväeteenistuses, omavad sõjaväelist eriala ja vastavat kogemust.

Putini sõnul läbivad ajateenijad enne üksusesse saatmist täiendava sõjalise väljaõppe.

14:15

EL: mobilisatsioon näitab Putini meeleheidet

Osalise mobilisatsiooni väljakuulutamine ja referendumid Ukrainalt okupeeritud aladel näitavad Vene presidendi Vladimir Putini meeleheidet sõjalise lüüasaamise tõttu, ütles Euroopa Liidu pressiesindaja kolmapäeval, vahendab BNS.

“See on järjekordne tõestus, et Putinit ei huvita rahu, et ta on huvitatud selle agressioonisõja eskaleerimisest,” ütles pressiesindaja Peter Stano.

“Ja see on veel üks märk meeleheitest selle Ukraina-vastase agressiooni kulu pärast.”

13:04

Saksamaa: Putini mobilisatsioonikäsk on halb ja vale samm

Vene presidendi Vladimir Putini osalise mobilisatsiooni käsk on halb ja vale samm, ütles Saksa asekantsler ja majandusminister Robert Habeck kolmapäeval, vahendab BNS.

“Osalise mobilisatsiooniga eskaleerib ta veelgi seda agressioonisõda, mis rikub rahvusvahelist õigust,” ütles Habeck majandusministeeriumi Twitteri kontole postitatud avalduses.

“Halb ja vale samm, mille me karmilt hukka mõistame… Me toetame jätkuvalt Ukrainat.”

Kantsler Olaf Scholzi arvates tähendab see samm, et Venemaa sõda Ukrainas ei lähe edukalt, vahendas pressiesindaja Wolfgang Büchner.

Venemaa oli sunnitud juba sõja alguses väed Kiievi alt tagasi tõmbama ega saavutanud kavandatut ka Ida-Ukrainas, kus ukrainlased on nüüdseks asunud vastupealetungile, märkis pressiesindaja.

Ukraina on kaitsnud väga tõhustalt oma terviklikkust ja suveräänsust ning osalt on selle taga maailma riikide, ka Saksamaa suur toetus, lisas ta.

Rahandusminister Christian Lindner ütles pressikonverentsil, et mobilisatsioon laseb arvata, et sõda kestab veel kaua. “Me peame end poliitiliselt ja majanduslikult sellele kohandama.”

Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas kasutada Vene territooriumi kaitseks “kõiki olemasolevaid vahendeid”.

13:00

Navalnõi: mobilisatsioon toob kaasa tohutu tragöödia

Kremli kritiseerimise eest vangi pandud Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi ütles kolmapäeval, et president Vladimir Putini välja kuulutatud osaline mobilisatsioon toob kaasa tohutu tragöödia, vahendab BNS.

“Selle tulemuseks on tohutu tragöödia, tohutu hulk surmasid. Putin läks oma isikliku võimu säilitamiseks naaberriiki, tappis seal inimesi ja saadab nüüd tohutu hulga Vene kodanikke sellesse sõtta,” ütles Navalnõi kohtust videoühenduse kaudu.

12:25

Soome ekspert: Venemaa mobilisatsioon ei muuda kohe sõja suunda

Venemaa osaline mobilisatsioon ei avalda lähemal ajal mõju Ukrainas käivale sõjal, ütles kolmapäeval Soome sõjandusekspert, vahendab BNS.

“Lihtne on öelda, et nüüd kutsume 300 000 inimest sõjategevusse, aga enne kui nad sõja kulule mingit mõju avaldama hakkavad, peab juhtuma veel paljugi,” ütles kolonelleitnant Juhani Pihlajamaa uudisteagentuurile STT.

Vene president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeval välja osalise mobilisatsiooni.

Kaitseminister Sergei Šoigu täpsustas, et kutse puudutab 300 000 reservisti.

“See ei muuda oluliselt olukorda nädalate ega võibolla ka mitte kuudega. Enne tuleb väed välja õpetada, korraldada neile täienduskoolis ja transportida lahingupiirkonda, see kõik võtab aega. Kõigepeale tuleb sõtta saadetavad ka välja valida. Massidena ei saa neid saata,” ütles Pihlajamaa.

“Kindlasti läheb kuu või rohkemgi, enne kui väed liikvele lähevad,” arvas ta.

Ka sõdurite väljavalimine võtab Pihlajamaa sõnul aega, sest kõigepealt tuleb kindlaks määrata vanuserühm, mille hulgas valima hakatakse.

“Näiteks võidakse valida mingi vanuserühm Ukraina lähedal olevatelt aladelt,” ütles ta.

“Kui rindele tahetakse vägesid tõesti kiiresti, ei ole kasutusväärtus kuigi suur, sest kui rühm ei ole koos harjutanud, ei oska nad tegutseda, nagu vaja.”

Pihlajamaa arvates võib nüüd ka Ukraina hakata vägesid mobiliseerima.

“Ukraina on suutnud seda juba väga tõhusalt,” ütles ta.

12:03

Putini väitel õhutab lääs Kiievit sõjategevust Venemaa alale üle viima

Washington, London ja Brüssel õhutavad Kiievit viima sõjalisi operatsioone üle Venemaa alale, väitis kolmapäeval Vene president Vladimir Putin, vahendab BNS.

“Washington, London, Brüssel õhutavad Kiievit otseselt sõjalisi operatsioone meie alale üle viima. Nad ei varja enam, et Venemaad tuleb lüüa lahinguväljal kõigi vahenditega, millele järgneb meie riigi täielik poliitilisest, majanduslikust, kultuurilisest, üldiselt igasuguse iseseisvusest ilmajätmine,” rääkis telepöördumises Putin, kes seitsme kuu eest andis Vene vägedele korralduse Ukrainasse tungida.

11:31

Šoigu: Ukraina vägi on kulutanud ära kogu Nõukogude relvastuse

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis kolmapäeval, et Ukraina relvajõud on kasutanud ära kõik neile jäänud Nõukogude relvad, vahendab BNS.

“Ma ei saa jätta rõhutamata, et täna ei võitle me mitte niivõrd Ukraina, Ukraina armee, vaid kollektiivse läänega,” rääkis Šoigu usutluses telejaamale Rossija-24.

“Sest relvad, mis Ukrainal olid, on tegelikult tänaseks lõppenud. Need olid endised Nõukogude relvad. Paljud nooreurooplased, eriti agarad, üritavad aidata. Minu arvates tühjendasid nad ära kõik, mis neil oli, kõik laod, ja pühkisid need hoolikalt puhtaks, et anda kõik edasi,” lisas ta.

“Kätte on jõudnud aeg, mil me oleme tõepoolest sõjas kollektiivse läänega. Pluss NATO-ga. Kui räägime sellest, ei pea me silmas mitte ainult relvi, mida tarnitakse tohutus koguses, tohutus mahus (…), vaid ka loomulikult neid süsteeme, mis on – sidesüsteeme, teabetöötlussüsteemie, luuresüsteeme, satelliitluuret,” ütles kaitseminister.

“Tegelikult töötab meie vastu kogu NATO satelliitide rühm. Meie hinnangul tegeleb meie üksuste asukohtade tuvastamisega üle 70 sõjaväe- ja üle 200 tsiviilsatelliidi,” ütles Šoigu.

11.28

ÜK: Putini kõne näitab, et sissetung Ukrainasse on läbi kukkumas

Vene presidendi Vladimir Putini otsus mobiliseerida reservväelased Ukrainasse võitlema näitab, et tema sissetung on läbi kukkumas, ütles Briti kaitseminister Ben Wallace kolmapäeval, vahendab BNS.

“Mitte mingid ähvardused ega propaganda ei suuda varjata fakti, et Ukraina on seda sõda võitmas, rahvusvaheline kogukond on ühtne ja Venemaast on saamas ülemaailmne paaria,” ütles minister avalduses.

11:19

Maasikas: Venemaa võimendab sõda rahvusvahelisel rahupäeval

Venemaa valis selleks, et võimendada oma põhjendamatut sõda Ukraina vastu, rahvusvahelise rahupäeva, kirjutas Euroopa Liidu delegatsiooni juht Ukrainas Matti Maasikas sotsiaalmeedias, vahendab BNS.

“Pole ime, et Venemaa valis oma põhjendamatu sõja võimendamiseks rahvusvahelise rahupäeva. Ukraina vajab rahu oma tingimustel, mis austavad Ukraina iseseisvust ja ala terviklikkust. EL toetab selle sõja võitmisel jätkuvalt Ukrainat, sest Ukraina võitleb ka meie rahu eest,” säutsus ta kolmapäeval Twitteris.

11:16

Putin: Moskva ei saa eirata Donbassi elanike soovi oma saatust määrata

Vene presidendi Vladimir Putini sõnul puuduvat Venemaal kõlbeline õigus jätta vastamata Donetski ja Luhanski isehakanud rahvavabariikide ning Hersoni ja Zaporižžja oblasti elanike väidetavale soovile “ise oma saatust määrata”, vahendab BNS.

“Me ei saa jätta vastamata nende siirale soovile määrata oma saatust ise,” kommenteeris Putin kolmapäeval üllitatud videosõnumis kava korraldada Moskva hõivatud Ukraina aladel libareferendumid.

Tema sõnul elas Donetski ja Luhanski rahvavabariikides, Zaporižžja ja Hersoni oblastis enne sõjategevuse puhkemist kuni 7,5 miljonit inimest. “Paljud neist olid sunnitud põgenema, lahkuma oma kodudest ja need, kes alles jäid, umbes viis miljonit inimest, on nüüd pideva suurtüki- ja raketitule all,” ütles Putin.

President väitis, et enamik nende alade elanikest on Kiievi võimude vastu.

Venemaa teeb kõik, et tagada Donbassi vabariikides, samuti Zaporižžja ja Hersoni oblasti rahvahääletusel julgeolek ning toetab otsust, mille nende alade elanikud langetavad, rääkis Putin.

“Rõhutan, me anname endast parima, et tagada rahvahääletuste läbiviimiseks turvalised tingimused, et inimesed saaksid väljendada oma tahet,” ütles president.

“Ja toetame otsust tuleviku kohta, mille langetab enamik Donetski ja Luhanski rahvavabariikide, Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikke,” ütles ta.

NATO juht Jens Stoltenberg mõistis teisipäeval referendumikava hukka kui järjekordse eskalatsiooni Kremli algatatud sõjas.

“Libareferendumitel ei ole legitiimsust ning need ei muuda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja olemust. See on Putini sõja edasine eskalatsioon,” kirjutas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär Twitteris.

“Rahvusvaheline üldsus peab selle rahvusvahelise õiguse räige rikkumise hukka mõistma ja suurendama toetust Ukrainale,” lisas ta.

10:57

USA suursaadik Ukrainas: Vene mobilisasioon on nõrkuse märk

Vene presidendi Vladimir Putini korraldusel välja kuulutatud osaline mobilisatisoon on nõrkuse märk, ütles kolmapäeval USA suursaadik Ukrainas, vahendab BNS.

“Võltsreferendumid ja mobilisatsioon on märgid nõrkusest, Venemaa läbikukkumisest,” kirjutas suursaadik Bridget Brink Twitteris.

“Ühendriigid ei tunnusta mitte kunagi Venemaa taotlust väidetavalt annekteeritud Ukraina territooriumile ja me toetame Ukrainat, nii kaua kui vaja,” kinnitas ta.

Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas kasutada Vene territooriumi kaitseks “kõiki olemasolevaid vahendeid”.

Samal ajal teatasid Moskva hõivatud Ukraina piirkonnad ootamatult referendumitest Venemaaga ühinemise üle.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak irvitas Twitteris Moskva viimaste sammude üle: “Kõik käib ikka plaanipäraselt, kas pole? Elul on huumorimeelt.” 

“”Kolmepäevase sõja” 210. päev. Venelased, kes nõudsid Ukraina hävitamist, said: 1. mobilisatsiooni, 2. suletud piirid ja blokeeritud pangaarved, 3. vangla deserteerumise eest,” lisas Podoljak.

Neli Venemaa okupeeritud Ukraina piirkonda – Donetski ja Luhanski oblast idas ning Herson ja Zaporižžja lõunas – teatasid teisipäeval, et hääletused toimuvad reedest alates viie päeva jooksul.

Washington, Berliin ja Pariis on referendumid hukka mõistnud ja teatanud, et rahvusvaheline kogukond ei tunnusta nende tulemust. NATO hinnangul on rahvahääletused sõja eskaleerimine.

Putin “keeldub endiselt Ukrainat mõistmast”, ütles Briti suursaadik Ukrainas Melinda Simmons.

“Osaline mobilisatsioon ja võltsreferendumid ei muuda seda olemuslikku nõrkust,” kirjutas ta Twitteris.

10:48

Šoigu: mobiliseeritakse protsent mobilisatsiooniressursist

Venemaa osalise mobilisatsiooni alla kuuluvad lahingukogemuse või sõjaväelise erialaga arvel olevad reservväelased, tudengeid see ei puuduta, ütles kaitseminister Sergei Šoigu, vahendab BNS.

“Jutt on nendest, kes on teenistuses olnud, omavad sõjaväelist eriala ehk eriala, mida sõjavägi täna vajab, omavad lahingukogemust. Ja loomulikult tahan kohe ennetada küsimusi, mis sellega seoses võivad tekkida: mingist tudengite, ülikoolides õppivate tudengite mobiliseerimisest ei ole juttugi,“ ütles Šoigu usutluses telejaamale Rossija-24, vastates küsimusele isikutest, kes kuuluvad osalise mobilisatsiooni alla.

Sama kehtib tema sõnul ajateenijate kohta. “(…) nad ei kuulu mingile mobiliseerimisele, sõjalise erioperatsiooni alale saatmisele”, ütles minister.

“Meil on tohutu mobilisatsiooniressurss, see tähendab ressurss nendest, kes on teeninud, kel on lahingukogemus, kellel on sõjaväeline eriala, meil on neid rohkem kui 25 miljonit. Seega saate aru, et see mobilisatsioon mõjutab üht protsenti või võib-olla natuke rohkem, üht ja üht kümnendikku protsenti mobilisatsiooniressursist,” seletas Šoigu.

Tema sõnul korraldatakse osalist mobilisatsiooni eelkõige rindejoone äärse ala kontrollimiseks. “Rindejoon on üle 1000 kilomeetri. Loomulikult tuleb kindlustada selle taga asuv, ala tuleb kontrollida, ennekõike käib töö selle nimel,” ütles minister.

09:59

Šoigu: osaline mobilisatsioon puudutab 300 000 reservisti

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas kolmapäeva hommikul, et mobiliseeritakse 300 000 reservväelast, vahendab BNS.

Šoigu sõnul jäetakse osalisest mobilisatsioonist kõrvale tudengid ja ajateenijad.

Šoigu ütles, et see ei ole “ühekordne” üritus.

“See on töö, mida viiakse ellu plaanipäraselt,” ütles minister.

“See ei näe ette sellist, teate, laia haardega kombaini, sellist sõela, mis haaraks  kiiresti kõiki – ei ole,” ütles minister.

“Langes nii kokku, et samal ajal pidi meie plaanide järgi toimuma mobilisatsioonikogunemine. Teate, varem koguneti kaheks nädalaks või keegi pikemaks ajaks, et oskused taastada – sõjatehnikaga sõitmine jne. Siin langeb see kokku selle sündmusega, osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Seetõttu jätame kavandatud kogunemised ära ja loomulikult tegeleme juba osalise mobilisatsiooniga,” ütles ta.

Vene president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni, allkirjastades osalise mobilisatsiooni seadluse.

“Meie kodumaa kaitse ja terviklikkuse nimel pean vajalikuks toetada kaitseministeeriumi ja peastaabi ettepanekut viia läbi osaline mobilisatsiooni,” ütles Putin telepöördumises.

Mobilisatsioon algab 21. septembril, reservis olevad kodanikud kutsutakse teenistusse.

Venemaa kaitseminister väitis, et Ukraina sõjategevuses on hukkunud vaid 5937 Vene sõdurit. 

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on tegelik hukkunute arv aga ligi 55 000. 

09:59

Putin: Venemaa kasutab kõiki vahendeid oma territooriumi kaitseks

Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et Venemaa kasutab kõiki kättesaadavaid vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks, süüdistades läänt püüdluses riiki hävitada, vahendab BNS.

“Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, kasutame kindlasti kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks. See ei ole bluff,” rääkis Putin televisioonipöördumises rahva poole, lisades, et lääne eesmärk on “nõrgestada, lõhestada ja lõpuks hävitada meie riik”.

09:49

Ukraina süüdistas taas Venemaad Zaporižžja tuumajaama ründamises

Ukraina tuumaagentuur Enerhoatom süüdistas kolmapäeval Venemaad Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamises, vahendab BNS.

“Vene terroristid pommitasid öösel Zaporižžja tuumajaama uuesti,” teatas Enerhoatom Telegrami vahendusel. 

Rünnakus sai kannatada elektriliin, mistõttu peatus elektrijaama kuuendas reaktoris mitme transformaatori töö ja lühikeseks ajaks tuli tööle panna varugeneraatorid, ütles Enerhoatom.

“Isegi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorite kohalolek ei peata venelasi,” lisas agentuur ja kutsus astuma Moskva vastu “resoluutsemaid samme”.

Zaporižžja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim ning asub Ukraina alal, mis on märtsist alates Vene vägede käes. Suurtüki- ja pommirünnakud tuumajaama ümbruses on ajendanud Kiievit ja tema liitlasi nõudma, piirkonna demilitariseerimist.

Septembri algul saabus tuumajaama IAEA seirerühm.

Esmaspäeval süüdistati Venemaad Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi oblastis asuva Pivdennoukrainski tuumajaama pommitamises. 

Rünnak lõi elektrijaamast mõnesaja meetri kaugusele suure kraatri.

09:23

Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas Vene territooriumi kaitseks kasutada “kõiki olemasolevaid vahendeid”, vahendab BNS.

Samal ajal teatasid Moskva hõivatud Ukraina piirkonnad ootamatult referendumitest Venemaaga ühinemise üle.  

Libahääletused tõstavad järsult panuseid seitse kuud kestnud Ukraina konfliktis, andes Moskvale võimaluse süüdistada Ukraina vägesid oma territooriumi ründamises.

Neli Venemaa okupeeritud Ukraina piirkonda – Donetski ja Luhanski oblast idas ning Herson ja Zaporižžja lõunas – teatasid teisipäeval, et hääletused toimuvad reedest alates viie päeva jooksul.

“Meie kodumaa kaitseks ja terviklikkuse nimel pean vajalikuks toetada kaitseministeeriumi ja peastaabi ettepanekut viia läbi osaline mobilisatsiooni,” ütles Putin telepöördumises. Ta märkis, et vastav määrus on juba allkirjastatud. 

“Jutt käib osalisest mobilisatsioonist, see tähendab, et teenistusse kutsutakse ainult need kodanikud, kes on praegu reservis, ja eeskätt need, kes on relvajõududes teeninud ning kel on teatud sõjaline eriala ja vastavad kogemused.”

Putini sõnul tahab lääs Venemaa hävitada ja osadeks lõhkuda.

President lausus oma telepöördumises, et on valmis riiki kõigi vahenditega kaitsma ning tõi välja, et Venemaal on kaasaegsed ja hävitavad relvad.

“Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, kasutame kindlasti kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et kaitsta Venemaad ja oma rahvast. See ei ole bluff,” ütles Putin.

Putini kõnet oodati juba teisipäeva õhtul pärast seda, kui teatati, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina ida- ja lõunapiirkondades kavatsetakse korraldada nn referendumid regioonide liitmise üle Venemaaga.

Rahvahääletused, mida on oodatud sõja esimestest kuudest saadik, algavad isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigis ning Vene vägede kontrolli all olevatel Hersoni ja Zaporižžja oblasti aladel reedel ning kestavad 27. septembrini.

Kremli püüded neli piirkonda alla neelata võivad anda Moskvale võimaluse Ukraina sõda taas eskaleerida.

Putin süüdistas Läänt “tuumašantaažis” ja osutas “mõnede juhtivate NATO riikide kõrgete esindajate” väidetavatele avaldustele võimalusest kasutada Venemaa vastu “massihävitustuumarelvi”.

“Neile, kes lubavad endale Venemaa kohta taolisi avaldusi, tahan meenutada, et ka meie riigil on mitmesuguseid hävitusvahendeid ning moodsamaid kui NATO riikidel,” ütles Putin.

Putini väitel oli Venemaa “sõjaline erioperatsioon” Ukrainas oli möödapääsmatu ja selle eesmärgid jäävad muutumatuks.

Ta kordas taas, et Kiiev olevat keeldunud avalikult Donbassi probleemi lahendamast ja teatanud oma “pretensioonidest tuumarelvadele”.

Putini sõnul olevat olnud vältimatu Ukraina “uus rünnak Donbassile”, millele oleks järgnenud “rünnak Krimmi ja Venemaa vastu”. 

“Sellega seoses oli otsus ennetava sõjalise operatsiooni kohta igati vajalik ja ainuvõimalik. Selle peamised eesmärgid – kogu Donbassi territooriumi vabastamine – on olnud ja jäävad muutumatuks,” kuulutas president.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas kolmapäeval Venemaa kava okupeeritud aladel refetendumid läbi viia “müraks” ning tänas liitlasi nende hukkamõistmise eest.

Endine Vene president Dmitri Medvedev ütles teisipäeval, et kui Ukraina isehakanud vabariigid hääletaksid referendumil Venemaaga liitumise poolt, võimaldaks see Moskval kasutada Donbassis oma sõjalist võimsust täiel määral.

Zelenskõi sõnul on rahvahääletuste väljakuulutamisega seoses palju küsimusi, kuid ta rõhutas, et Ukraina ei ole loobunud eesmärgist okupeeritud alad tagasi võtta.

“Olukord rindel näitab selgelt, et initsiatiiv on Ukraina käes. Meie positsioonid ei ole selle müra ja mingite teadete tõttu muutunud. Ja meie partnerid toetavad meid selles täielikult,” ütles Zelenskõi.

03:12

Zelenskõi: USA võiks survestada sõjast kõrvale jääda tahtvaid riike

USA võiks avaldada survet riikidele, mis tahavad jääda kõrvale sõjast Ukrainas, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ukraina president rääkis teisipäeval videosilla vahendusel USA 42. riigipea Bill Clintoniga.

“Kuidas meid rohkem aidata? Tuleb avaldada survet mõningatele riikidele maailmas, kes võivad meid praegu aidata – neil on suurtükivägi, mida meil on vaja, ja vastav relvastus. Siin saaks USA avaldada survet (neile riikidele – IF),” ütles Zelenskõi videopöördumises.

Tema sõnul arutas ta seda küsimust ka USA kongresmenide ja presidendi tasemel.

“On mõned riigid, mis tahavad täna olla kõrval. Kuid agressori sõjas, koloniaalriigi, Venemaa sõjas, kes peab just sellist sõda meie vastu, avalikku okupatsiooni, ei saa balansseerida hea ja kurja vahel. On vaja valida pool. Ei saa olla keskel,” ütles Zelenskõi.

02:53

Kuleba palus oma Austraalia kolleegilt rohkem soomukeid Bushmaster

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kohtus New Yorgis oma Austraalia kolleegi Penny Wongiga ning palus, et Canberra saadaks Ukrainale rohkem soomusmasinaid Bushmaster, vahendab BNS.

“Kohtusin Austraalia välisministriga New Yorgis, et tänada teda Austraalia vankumatu toetuse eest,” ütles Kuleba teisipäeval oma Twitteri mikroblogis.

“Me arutasime edasist sõjalist abi Ukrainale. Ma palusin kaaluda võimalust saata meile suuremas koguses Bushmastereid, arvestades tähtsat rolli, mida need mängivad vastupanus Vene agressioonile,” lisas ta.

01:49

Zelenskõi tervitas lääneriikide vastuseisu libareferendumitele

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas teisipäeval Kiievi lääneliitlaste hukkamõistu Moskva-meelsete nn separatistide plaanidele korraldada “rahvahääletusi” Venemaaga ühinemise üle, vahendab BNS.

“Ma tänan kõiki Ukraina sõpru ja partnereid nende ulatusliku ja kindla hukkamõistu eest Venemaa kavatsustele korraldada veelgi rohkem pseudo-rahvahääletusi,” ütles ta oma igapäevases pöördumises.

Zelenskõi pisendas isehakanud Donetski ja Luhanski vabariikide ning Vene vägede kontrolli all olevate Hersoni ja Zaporižžja oblasti alade okupatsioonivõimude plaani korraldada 23.-27. septembrini rahvahääletused.

“Täna olid üsna suured uudised Venemaalt. Kuid mis tegelikult juhtus? Kas me oleme kuulnud midagi, mida me pole kuulnud varem?” küsis ta.

Zelenskõi sõnul ei muutu Kiievi positsioon sellest.

“Säilitagem meie ühtsus, kaitskem Ukrainat, vabastagem meie maa ja ärgem näidakem nõrkust,” ütles ta.

Rahvahääletuste plaani mõistsid teisipäeval hukka NATO, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja teiste riikide juhid.

Annekteerimishääletusi on kavandatud mitu kuud ning neist anti teada ajal, mil Ukraina väed on teinud suuri edusamme vaenlase taganema sundimisel riigi kirdeosas Harkivi oblastis ja idas.

2014. aastal korraldati sarnane rahvahääletus Venemaa annekteeritud Krimmis, mida Kiiev ja lääneriigid keelduvad tunnustama.

20. september 2022

23:05

Kariņš: Läti ei tunnusta Donbassis kavandatavaid “referendumeid”

Läti ei tunnusta “rahvahääletusi”, mida isehakanud Donbassi vabariigid valmistavad ette Venemaaga ühinemise küsimuses, ütles teisipäeval peaminister Krišjānis Kariņš, vahendab BNS.

“Me ei tunnusta nende libareferendumite tulemusi, mida kavandatakse Donetskis. (Vene presidendi Vladimir) Putini imperialistlikud ambitsioonid on selged – hävitada Ukraina iseseisvus ja tuua ta Venemaa otsemõju alla. Me peame hoogustama oma toetust Ukrainale, kuni ta võidab,” ütles Läti peaminister Twitteri postituses.

Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kutsus rahvusvahelist kogukonda tarnima Ukrainale rohkem relvi, et ta saaks oma territooriumi Venemaa okupatsioonist vabastada.

Moskva toetatud nn separatistid lubasid teisipäeval korraldada Donbassi isehakanud vabariikides referendumi Venemaaga ühinemise küsimuses 23.-27.septembrini. “Rahvahääletused” on kavas ka Hersoni ja Zaporižžja oblastis.

21:44

Macron: Venemaa tungimine Ukrainasse oli naasmine imperialismi aega

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles teisipäeval ÜRO Peaassambleel esinedes, et Venemaa tungimine Ukrainasse oli naasmine imperialismi ajastusse, vahendab BNS.

“See, mida me oleme näinud alates 24. veebruarist, on naasmine imperialismi ja kolooniate ajastusse. Prantsusmaa keeldub sellest ja teeb järjekindlalt tööd rahu eest,” ütles ta

20:27

Macron nimetas Venemaa referendumiplaane paroodiaks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron mõistis teisipäeval hukka plaanid korraldada Venemaa hõivatud Ukraina aladel referendumid, öeldes, et igasugune annekteerimise üle hääletamine oleks õiguslikult mõttetu, vahendab BNS.

“Ma arvan, et see, mida Venemaa teatas, on paroodia,” ütles ta ÜRO Peaassambleel ajakirjanikele.

“Kui idee referendumist Donbassis poleks nii traagiline, oleks see naeruväärne,” märkis Macron.

19:44

USA mõistis hukka Venemaa libareferendumid Ukrainas

USA mõistis teisipäeval hukka Venemaa kavandatavad referendumid Ukraina osade annekteerimiseks ja teatas, et ei tunnusta nende tulemusi, vahendab BNS.

“Need referendumid rikuvad suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid, mis on rahvusvahelise süsteemi aluseks,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

“Kui see peaks juhtuma, ei tunnusta USA kunagi Venemaa nõudeid ühelegi väidetavalt annekteeritud Ukraina osale,” ütles ta.

19:37

NATO peab Ukraina libareferendumeid sõja eskaleerimiseks

NATO juht Jens Stoltenberg mõistis teisipäeval hukka kava korraldada Venemaa hõivatud Ukraina aladel referendumid, hoiatades järjekordse eskalatsiooni eest Kremli algatatud sõjas, vahendab BNS.

“Libareferendumitel ei ole legitiimsust ning need ei muuda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja olemust. See on Putini sõja edasine eskalatsioon,” kirjutas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär Twitteris.

“Rahvusvaheline üldsus peab selle rahvusvahelise õiguse räige rikkumise hukka mõistma ja suurendama toetust Ukrainale,” lisas ta.

19:32

Venemaa hoiatas Prantsusmaad “lubamatute” relvatarnete eest Ukrainale

Vene asevälisminister Aleksandr Gruško hoiatas teisipäeval kohtumisel Prantsusmaa suursaadikuga Moskvas Pierre Levy’ga Pariisi “vastuvõetamatute” relvatarnete eest Ukrainale, vahendab BNS.

“Tähelepanu juhiti Ukraina vastuvõetamatule varustamisele lääne, sealhulgas Prantsuse relvadega, mida Kiievi režiim kasutab tsiviil- ja taristurajatiste tulistamiseks,” seisab Vene välisministeeriumi avalduses.

19:11

Erdoğan kutsus üles leidma “väärikat väljapääsu” Ukraina kriisist

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kutsus teisipäeval üles leidma “väärikat väljapääsu” seitse kuud kestnud kriisist, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, vahendab BNS.

“Me peame üheskoos leidma mõistlikult praktilise diplomaatilise lahenduse, mis annab mõlemale poolele väärika väljapääsu kriisist,” ütles Erdoğan ÜRO Peaassamblee avaistungil.

Mõni hetk varem oli ta rääkinud telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Erdoğan ütles, et kestev rahu peab põhinema Ukraina territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel.

“Me suurendame jätkuvalt oma jõupingutusi viimastel päevadel taas ägenenud sõja lõpetamiseks Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse alusel. Kutsun rahvusvahelisi organisatsioone ja kõiki riike Türgi jõupingutusi siiralt toetama.”

Erdoğan esitas oma kõne mõni tund pärast seda, kui neli Moskva hõivatud Ukraina territooriumi teatasid kavast hääletada lähipäevil Venemaaga ühinemise üle.

NATO liikmesriik Türgi ei ole tunnustanud kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimist Kremli poolt 2014. aastal.

18:43

Saksa kantsler taunis libareferendumeid hõivatud Ukraina aladel

Saksa kantsler Olaf Scholz mõistis teisipäeval hukka kava korraldada Venemaa hõivatud aladel Ukrainas referendumid, nimetades neid “võltsinguks”, mille rahvusvaheline üldsus peab tagasi lükkama, vahendab BNS.

“On väga-väga selge, et neid fiktiivseid referendumeid ei saa aktsepteerida ja need ei kuulu rahvusvahelise õiguse alla,” ütles ÜRO Peaassambleel osalev Scholz ajakirjanikele.

Scholz nimetas referendumeid “osaks veebruaris Ukrainasse tunginud Venemaa imperialistliku agressiooni plaanist”. “Venemaa peab oma väed välja viima,” nõudis ta.

Moskva hõivatud alade ametnikud teatasid teisipäeval, et korraldavad lähipäevil Venemaaga ühinemise küsimuses rahvahääletuse, mida USA on prognoosinud ja mille eest hoiatanud.

17:26

Ukraina Zaporižžja oblastis tuleb samuti libareferendum

Venemaa käes olev Ukraina Zaporižžja oblast, kus asub Euroopa suurim tuumajaam, osaleb koos veel kolme okupeeritud piirkonnaga Venemaaga ühinemise “referendumil”, ütles teisipäeval Moskva-meelne ametnik, vahendab BNS.

“Allkirjastasin täna korralduse piirkonna territoriaalset kuuluvust käsitleva rahvahääletuse korraldamise kohta” 23.–27. septembril, kirjutas Moskva poolt ametisse pandud Zaporižžja administratsiooni juht Jevgeni Balitski Telegramis pärast sarnaste hääletuste väljakuulutamist Donetski ja Luhanski ning Hersoni oblastis.

15:58

Donbassi sisside juht palus Putinit nende ala Venemaaga liita

Isehakanud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin palus Vene presidendil Vladimir Putinil rahvahääletuse soodsa tulemuse korral kaaluda pakiliselt rahvavabariigi Venemaaga liitmist, vahendab BNS.

“Rahvahääletuse soodsa otsuse korral, mille saavutamises me ei kahtle, palun teid kaaluda Donetski rahvavabariigi Venemaaga liitmise küsimust võimalikult kiiresti,” kirjutab Pušilin pöördumises Vene presidendile, mille ta postitas Telegrami.

Tema sõnul oleks “see sündmus ajaloolise õigluse taastamine, mida ootavad miljonid vene inimesed”.

15:55

Saksamaa rõhutas Ukrainas peetava sõja rahvusvahelist mõju

Saksa välisminister Annalena Baerbock lubas teisipäeval enne ÜRO Peaassambleed toetada riike, keda on kõige enam mõjutanud Venemaa sissetung Ukrainasse, vahendab BNS.

“Venemaa agressioonisõja brutaalsus ja selle oht rahumeelsele korrale Euroopas ei ole meid pimestanud selle suhtes, et (sõja) märkimisväärseid mõjusid tuntakse vahetult ka mitmetes teistes maailma regioonides,” ütles Baerbock.

“Me ei ole vastutavad ainult Euroopa eest, vaid koos ka terve maailma eest,” ütles välisminister.

Teisipäeval koguneb New Yorki ÜRO Peaassambleele umbes 150 liidrit üle terve maailma. Pärast kaht aastat pandeemiat kohtutakse esimest korda näost näkku.

Liidrid peaksid kasutama seda võimalust, et keskenduda “meie Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja araabiamaailma partnerite probleemidele ja muredele”, ütles Baerbock.

Fookus peaks olema sellel, kuidas tegelda Venemaa nimel sooritatud jubedate kuritegudega ja kuidas neid ametlikult menetleda, lisas ta.

“Me seisame kindlalt koos Ukrainaga ja jätkame selle toetamist kõigega, mida see vajab, et see sõda ja Ukraina inimeste mõõdetamatud kannatused saaksid läbi.”

Saksa kantsler Olaf Scholz peaks New Yorgis kõne pidama teisipäeval. Samal päeval peaksid esinema ka Brasiilia president Jair Bolsonaro, Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ning Jaapani peaminister Fumio Kishida.

15:54

Hersoni Venemaaga ühendamise rahvahääletus on 23.-27. septembrini

Ukraina Hersoni oblasti Vene haldur Vladimir Saldo allkirjastas seadluse 23.-27. septembril rahvahääletuse korraldamiseks piirkonna Venemaaga liitumise küsimuses, kirjutas ta ise teisipäeval Telegramis, vahendab BNS.

“Annan teada, et seadluse kohaselt toimub rahvahääletus 23. septembrist 27. septembrini 2022. Seadlusega määratakse Hersoni oblasti territooriumil hääletamise ja rahvahääletuse korraldamise kord, samuti kehtestatakse nende reeglite rikkumise eest haldus- ja kriminaalvastutus,” kirjutas ta.

Rahvahääletuse läbiviimiseks pöördus Saldo abipalvega Moskva poole. “Pöördun rahvahääletuse korraldamiseks abipalvega Venemaa ja teiste riikide poole, et aidataks kaasa põhiseadusliku korra kehtestamisele Hersoni oblastis,” ütles ta.

Saldo sõnul teeb Hersoni oblasti okupatsioonivõim kõik vajaliku, et tagada hääletamise ajal kõikide piirkonna elanike julgeolek.

Hersoni oblasti avalik nõukogu pöördus teisipäeva pärastlõunal piirkonna halduri poole algatusega korraldada viivitamatult piirkonna Venemaaga liitmise rahvahääletus. Hiljem teatas Saldo, et okupatsioonivõim otsustas rahvahääletuse ette valmistada ja läbi viia.

Praegu on Ukraina Hersoni oblast peaaegu täielikult Vene vägede kontrolli all.

15:45

Kiiev lubas referendumite väljakuulutamise järel elimineerida Vene ohu

Ukraina lubas teisipäeval pärast seda, kui Moskva-meelsed separatistid olid kuulutanud Venemaaga liitumise referendumite pidamise hiljem sel nädalal, et “elimineerivad” Vene ohud oma riigi vastu, vahendab BNS.

“Ukraina lahendab vene teema. Ohu saab elimineerida ainult jõuga,” ütles Ukraina presidendikantselei kantseleiülem Andri Jermak.

15:31

Donbassi “referendum” Venemaaga ühinemise üle toimub 23.-27. septembrini

Moskva toetatud nn separatistid lubasid teisipäeval korraldada Donbassi isehakanud vabariikides referendumi Venemaaga ühinemise küsimuses 23.-27.septembrini, vahendab BNS.

Ametnike ja uudisteagentuuride teatel toimuvad “rahvahääletused” isehakanud Donetski ja Luhanski vabariikides, mille Vene president Vladimir Putin vahetult enne vägede saatmist Ukrainasse iseseisvaks tunnistas. 

Nende integreerimine Venemaaga tähendaks sõjategevuse suurt eskaleerumist Ukrainas.

“Rahvanõukogu otsustas… määrata referendumipäevad 23. septembrist 27. septembrini,” ütles Moskva-meelne ametnik Deniss Mirošnitšenko Luhanski uudisteportaalile. 

Vahetult pärast seda teatas ametlik Donetski uudisteagentuur, et samadel kuupäevadel korraldatakse rahvahääletus tema alal.

Eraldi avalduses palus Donetski isehakanud vabariigi juht Deniss Pušilin Putinil kaaluda piirkonna Venemaa osaks saamist “nii kiiresti kui võimalik”.

“Donbassi kauakannatanud inimesed väärivad kuulumist suurde riiki, mida nad on alati pidanud oma kodumaaks,” ütles Pušilin sotsiaalmeedias.

Suur osa tööstuslikust Donbassi piirkonnast on olnud Moskva toetatud nn separatistide kontrolli all alates 2014. aastast, pärast seda, kui üleriigilised meeleavaldused kukutasid Ukraina Kremli-sõbraliku presidendi.

Venemaa annekteeris toona Krimmi poolsaare Ukrainalt hääletusega, mida kritiseeris Kiiev ja Lääs, kehtestades vastuseks sanktsioonid.

Referendumist samuti 23. kuni 27. septembrini teatas ka Hersoni oblasti Moskva ametisse pandud administratsiooni juht. 

“Olen kindel, et Hersoni oblasti ühinemine Vene Föderatsiooniga kindlustab meie territooriumi ja taastab ajaloolise õigluse,” ütles Vladimir Saldo sotsiaalmeedias tehtud postituses. 

14:15

Medvedev: Donbassi referendum toetaks Venemaa sõjategevust Ukrainas

Vene endine president Dmitri Medvedev ütles teisipäeval, et kui Ukraina isehakanud vabariigid hääletaksid referendumil Venemaaga liitumise poolt, võimaldaks see Moskval kasutada Donbassis oma sõjalist võimsust täiel määral, vahendab BNS.

Medvedev, kes on pidanud ka Vene valitsusjuhi ametit, ütles, et nõndanimetatud rahvahääletused Donetski ja Luhanski rahvavabariigis aitaksid Moskval läbi laienenud sõjalise mandaadi “kaitsta” sealseid elanikke senisest veelgi tõhusamalt.

“Kallaletung Venemaa territooriumile on kuritegu ja kui see toime pannakse, lubaks see kasutada kõiki enesekaitsevahendeid,” ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees sotsiaalmeedias.

Medvedevi sõnul õgvendaksid rahvahääletused “ajaloolise õigluse” ja muudaks “geopoliitilise nihke” maailmas pöördumatuks.

“Seepärast neid referendumeid Kiievis ja Läänes nii palju kardetaksegi. Seepärast tuleb need ellu viia,” ütles ta.

Suur osa Donbassi alast on olnud Moskva toetatud nn separatistide kontrolli all alates 2014. aastast, pärast seda, kui ulatuslike meeleavaldustega kukutati võimult Ukraina Kremli-meelne president Viktor Janukovõtš.

Venemaa annekteeris Krimmi pärast välkreferendumit, mille rahvusvaheline kogukond hukka mõistis ning Moskvale rea sanktsioone kehtestas.

Donetski separatistide liider Deniss Pušilin ütles teisipäeval, et rahvahääletuse Venemaaga liitumise küsimuse üle oleks pidanud juba ammu korraldatama.

Pušilini sõnul on ta olnud ühendudses Luhanski separatistidega, et koordineerida referendumeid ning alates esmaspäevast on ametnikud neis administratsioonides asunud rahvahääletuse üksikasju välja töötama.

Ukraina lõunaosas asuva ja Vene okupatsiooniväe kontrollitavas Hersoni oblastis kutsusid ametnikud Moskva ametisse määratud võime pidama samasugust referendumit.

11:29

Erdoğan: Ukraina ja Venemaa leppisid kokku 200 vangi vahetamises

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles teisipäeval, et Ukraina ja Venemaa olevat leppinud kokku 200 vangi vahetamises, vahendab BNS.

“Usbekistanis kohtusin president Putiniga ja meil oli temaga väga ulatuslik arutelu. Ja ta tõesti näitas mulle, et on valmis selle võimalikult kiiresti lõpetama. Mulle jäi selline mulje, sest see, kuidas asjad praegu liiguvad, on üsna problemaatiline, poolte kokkuleppel vahetatakse 200 pantvangi,” ütles Erdoğan usutluses PBS-ile.

Erdoğan ei avaldanud vahetuse üksikasju, kuid nimetas vahetuses olevaid inimesi “pantvangideks”, täpsustamata, kui palju ühelt või teiselt vaenupoolelt inimesi üle anda kavatsetakse.

“Leian, et sellega astutakse märkimisväärne samm edasi,” sõnas ta.

NATO liitlasriik Türgi on püüdnud jääda konfliktis neutraalseks, andes ühest küljest Kiievile lahingdroone, kuid hoidudes samas lääneriikide sanktsioonidega ühinemast Moskva vastu.

Erdoğani sõnul jäi talle “mulje”, et Putin on valmis sõda lõpetama.

Erdoğan lisas, et Venemaalt Ukrainale tagastamisele kuuluvad alad on oluline osa ükskõik missugusest kestva rahu tingimustest.

Korduvatele küsimustele, kas Putinit tuleks pidada vastutavaks Ukrainasse sissetungimise eest, vastas Erdoğan, et poolte võtmine antud hetkel ei ole otstarbekas.

“Me ei kavatse kaitsta ühte liidrit. Selle asemel tuleb otsida lahendust, mis rahuldaks kõiki osapooli.”

Erdoğan on püüdnud korduvalt tuua Putinit ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid Türgisse rahuläbirääkimistele, ent seni tulutult.

10:14

London aitab 2023. aastal Ukrainat vähemalt 2,6 miljardi dollariga

Briti peaminister Liz Truss teatab sel nädalal USA reisil, et London kavatseb kulutada 2023. aastal Ukraina toetuseks vähemalt 2,6 miljardit dollarit, vahendab BNS.

“Oma esimesel välisreisil peaministrina ütleb Liz Truss maailma riigijuhtidele, et Suurbritannia kulutab järgmisel aastal Ukrainas sama palju kui 2022. aastal – 2,6 miljardit dollarit või isegi rohkem,” kirjutas ajaleht.

Truss peaks esinema kolmapäeval ÜRO peaassambleel. Peaministril on kavas läbirääkimised ka USA presidendi Joe Bideni ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Downing Street teatas varem, et Suurbritannia on Ukrainale antava sõjalise abi mahu poolest maailmas teisel kohal. Financial Times meenutab, et eelkõige andis London Kiievile üle sadu rakette, viis õhutõrjesüsteemi, 120 soomusmasinat, kümneid tuhandeid suurtükimürske. Samuti on britid õpetanud alates 2015. aastast välja 27 000 Ukraina sõjaväelast.

07:43

Kreml nimetab massihaudade avastamist Ukrainas “valeks”

Kreml väitis esmaspäeval, et teated massihaudade leidmisest Ukraina vägede vabastatud alal on Kiievi fabritseeritud võltsingud, vahendab BNS.

Ukraina vallutas sel kuul tagasi Izjumi ja teised linnad riigi idaosas, halvates Kremli tarneteid ja esitades uusi väiteid Venemaa julmade tegude kohta, mida kinnitavad sajad leitud hauad. Paljudes neist oli mitu surnukeha.

“Need on valed,” väitis Kremli kõneisik Dmitri Peskov leidude kohta ning lubas, et Moskva “kaitseb selles loos tõtt”.

Peskovi sõnul on tegemist “samasuguse stsenaariumiga nagu Kiievi lähistel Butšas, kus pärast Vene vägede taandumist leiti tänavatel kümneid surnukehi.

Eelmisel nädalal avastati Izjumi lähedal metsas umbes 450 numbritega tähistatud hauda. Ukraina võimude teatel on 99 protsendil välja kaevatud surnukehadest vägivaldse surma märke.

Lahingud Ukraina kirdeosas on ägenenud ning AFP ajakirjanikud kuulsid esmaspäeval Kupjanskis tulevahetust suurtükkidest, samal ajal kui tsiviilelanikud üritasid nüüd peamiselt Ukraina käes olevast linnast pageda.

Tänavad olid üle puistatud klaasikildude, kasutatud padrunikestade ja mõlema poole vägede toidupakendite jäänustega.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases pöördumises rahva poole, et venelased on “paanikas”, samal ajal kui Ukraina väed hoiavad tagasi vallutatud territooriumi Harkivi piirkonnas enda käes.

05:29

Vovtšanski pommitamise ajal hukkus Vene erusõjaväelane

Ukrainas sai Harkivi oblastis äsjavabastatud Vovtšanski pommitamise ajal esmaspäeval surma pensionil olnud Vene sõjaväelane, vahendab BNS.

Vene sissetungijad tulistasid 18. septembri hommikul linna suurtükkidest. Vaenlase tuli tabas mitmekorruselist hoonet. Tulistamise tagajärjel hukkus 64-aastane endine Venemaa erusõjaväelane, kes oli viimased aastad linnas elanud.

Sündmuskohale saabunud Ukraina korrakaitsjad dokumenteerisid Venemaa järjekordse relvastatud agressiooni ja kogusid asitõendeid. Algatatud on kriminaalmenetlus.

Linn oli Venemaa okupatsiooni all alates 24. veebruarist.

03:18

Ukraina relvajõud hävitasid seitse okupantide õhusihtmärki

Ukraina relvajõudude õhutõrjeüksused hävitasid esmaspäeval ööpäeva jooksul seitse sissetungijate õhusihtmärki, vahendab BNS.

Eelkõige hävitati ründelennuk Su-25.

Alla lasti veel juhitav rakett Kh-59 ja viis Vene okupatsioonivägede drooni.

Unian teatas varem, et alates täiemahulise Venemaa sissetungi algusest on Ukraina õhutõrjesüsteemid alla tulistanud umbes 55 Vene hävitajat.

03:06

Ukraina politsei avaldas fotod Izjumi piinakambrist

Ukraina politsei avaldas esmaspäeval fotod Izjumi piinakambrist, teatas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Fotod avaldas politsei uurimisosakonna juht Serhi Bolvinov oma lehel sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Okupatsiooni ajal rajasid sissetungijad politseijaoskonda vangla ja piinamisruumi. Bolvinovi sõnul leidsid uurijad sealt ajakirjad kinnipeetavate nimekirjaga ja piinariistad – elektrikaablid.

Politsei tegeleb kohtuprotsessi jaoks tõendite kogumisega, mille seas DNA proovid ja sõrmejäljed.

“Inimesed viibisid pimedates keldrikongides mitmest nädalast kuuni. Isegi mitte alati aru saades, mida okupandid neilt täpselt tahavad,” lisas uurimisosakonna juhataja.

Riigipolitsei juht Ihor Klõmenko ütles varem, et Harkivi oblasti vabastatud aladelt on leitud kümme piinakambrit.

02:48

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 90 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunarindel 90 Vene okupanti, kolm tanki, laskemoonalao ja mitmesugust vaenlase tehnikat, vahendab BNS.

“Meie õhujõud andsid vaenlasele 15 lööki. Hävitati kaks mehitamata luurelennukit Orlan-10 ja Orlan-30. Samuti täitsid raketi- ja suurtükiväeüksused enam kui 260 tulemissiooni. Sealhulgas neljas vaenlase elavjõu ja varustusreservide koondumise piirkonnas Berislavi, Genitšeski, Kahhovi ja Hersoni piirkondades,” edastati ülevaates.

“Vaenlase kinnitatud kaotused on 90 okupanti, kolm tanki, kaheksa soomusmasinat, kolm haubitsat Msta-B ja Msta-S, neli iseliikuvat suurtükki, kuus raketisüsteemi Grad ja vaenlase laskemoonaladu Pravdinis,” öeldakse aruandes.

02:40

Berdjanskis asusid venelased tühjadesse korteritesse sisse murdma

Vene vägede poolt Ukrainas ajutiselt okupeeritud Berdjanski linnas hakkasid sissetungijad sisse murdma tühjadesse korteritesse ja garaažidesse, vahendab BNS.

“Pärast Vene okupatsioonivõimude asejuhi Oleh Boiko ja tema naise tapmist asusid venelased diversante otsima. Nende läbiotsimiste ettekäändel hakkasid sissetungijad tungima tühjadesse korteritesse ja garaažidesse. Registreeritud on rüüstamisjuhtumeid. Okupandid korraldavad läbiotsimisi ka nende jaoks kahtlastena tunduvate tavainimeste kodudes,” seisis ülevaates.

01:44

Hecker: Venemaal ei õnnestunud Ukraina üle taevas üleolekut kehtestada

Venemaal ei õnnestunud Ukraina üle taevas üleolekut kehtestada ja alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina õhutõrjesüsteemid alla tulistanud umbes 55 Vene hävitajat, ütles USA õhujõudude ülem Euroopas James B. Hecker, vahendab BNS.

Kindrali hinnangul sõnul ei õnnestunud Venemaal kordagi kehtestada üleolekut õhus Ukraina üle ja hoolimata katsetest ei suudetud ukrainlaste õhutõrjet hävitada. Nüüd lendavad Venemaa lennukid Ukraina territooriumile harva ja selle asemel laseb vaenlane välja kaugmaarakette.

“Kui nad üritasid tuua oma hävitajaid Ukraina sõjatsoonidesse, siis tulistati need alla. Ukraina integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteemiga tulistati alla ligikaudu 55 Vene hävitajat,” ütles Hecker.

NB! Sõjablogi varasemaid sissekandeid saad lugeda SIIT!

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vot tak
25. sept. 2022 21:00
Venemaalt põgenejad kiruvad Ukrainat ja Läänt, kes hakkasid Vene vägedele vastu, mis tingis mobilisatsiooni, ja mille tõttu on nad nüüd sunnitud kodumaalt põgenema. https://www.youtube.com/watch?v=ZtKdLbRJz5k
izjum
25. sept. 2022 13:14
Venelastele meeldib sõjavange kastreerida. https://www.unian.net/war/kastrirovali-pered-ubiystvom-v-izyume-posle-okkupacii-rf-obnaruzheny-tela-so-sledami-pytok-11987259.html ---------------------------------- В Изюме после оккупации Россией обнаружены тела со следами пыток, в частности мужчины, кастрированного перед убийством.
värske kraam
24. sept. 2022 20:01
Ajakirjanik Dmõtro Gordoni intervjuu president Kersti Kaljulaidiga. https://www.youtube.com/watch?v=C0Psovxtjn0
rahvusvaheline komisjon
24. sept. 2022 08:52
https://www.dw.com/ru/chto-uvidela-sledstvennaja-komissija-oon-v-ukraine/a-62144287
vot tak
23. sept. 2022 21:58
Russian soldiers have raped and tortured children as young as 4 years old in Ukraine, a UN-appointed panel of independent legal experts said in a damning statement on Friday that concluded war crimes had been committed in the conflict. https://twitter.com/newkc14/status/1573392463439560712?ref_src=twsrctfwtwcampembeddedtimelinetwtermscreen-namenewkc14twcons1
vaatleja
20. sept. 2022 20:01
Vene allikate väitel oleks võimalik kohe mobiliseerida riigis 7 miljonit meest vanuses 18-35. Lisaks on võimalik 3 kuu pärast mobiliseerida veel 2 miljonit meest vanusest 18-35, ja seda ilma üldmobilisatsiooni välja kuulutamata. Arvatakse, et sellest piisab, et Ukraina ära võtta. USA luure andmetel võib Venemaa välja kuulutada mobilisatsiooni. https://eestinen.fi/2022/09/vene-allikad-alates-homsest-keelatakse-riigist-lahkuda-meestel-vanuses-18-65/