"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Nõudlus on olnud ääretult suur Tallinna kinnisvaraturul on hinnatõus kohati olnud üle 40%, laenumakse on tõusnud paari aastaga kahekordseks (0)
01. oktoober 2022
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik

“Nõudlus on olnud ääretult suur: head projektid on sisuliselt läbi müüdud selleks ajaks, kui ehitus ei ole isegi veel poole peale jõudnud. Suur osa kortereid on juba broneeritud või müüdud selleks hetkeks, kui ehitus üldse algab,” ütles Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik kinnisvara hinnatõusu tagamaid selgitades. “Keskmise elaniku jaoks on uusarendusse korteri ostmine muutunud üle jõu käivaks.”

Mullu müüdi Tallinnas ja Harjumaal ühtekokku 5200 uut korterit. Selline maht on võrreldav umbes 2005-2006. aasta tasemega, kui müüdi samuti ca 5000 uut korterit aastas, teisisõnu on turu üldine aktiivsus seni olnud ääretult kõrge. Tänavu on toimunud turul teatav rahunemine ja see on nagu Viigi hinnangul ka mõistetav.

“Tehingute hulk on langenud ligi poole võrra, nii, et ühes kvartalis müüakse meie hinnangul umbes 500-550 korterit ja seda kinnitavad ka selle aasta esimese kvartali numbrid,” märkis Viik.

Enam kui 40% hinnatõus

“Hinnad on tõesti tõusnud, isegi ootamatult palju, sest on piirkondi, kus hinnatõus on olnud 40%  ja on piirkondi, kus hinnatõus on veelgi suurem olnud. Kui me oleme vaadanud, mis võiks selle hinnatõusu taga olla, siis seal on mitu erineva asjaolu kokkulangevust,” lisas ta.

“Ühelt poolt – ehitussektoril ei ole olnud lihtne. Sisendhindade kasv ja tarneahelate probleemid on tekitanud olukorra, kus arendajate jaoks korterite omahind on olulisel määral kasvanud. Teine mõjur on see, et nõudlus on olnud ääretult suur: head projektid on sisuliselt läbi müüdud selleks ajaks, kui ehitus ei ole isegi veel poole peale jõudnud. Suur osa kortereid on juba broneeritud või müüdud selleks hetkeks, kui ehitus üldse algab. See omakorda tähendab seda, et kui hoone saab valmis, siis makstakse arvestatav hulk kaasatud laenu nende korterite müügist saadud rahaga ära,” kirjeldas Viik.

“Selleks, et korterihinnad langeksid, peab olema mingi väga tugev motivatsioon või keegi peab müüma mingi teatud hulga kortereid teatud aja jooksul. Täna me ei näe, et arendajatel  selleks tugevat motivatsiooni oleks, pigem arendatakse natukene vähem korraga, hoitakse rentaablust.”

Põhja-Tallinna hinnad on kohati kesklinnast kõrgemad

Jätkuvalt on üks kõige aktiivsemaid piirkondi Tallinnas ikkagi kesklinn, väga palju arendustegevust on koondunud ka Haabersti piirkonda. Viik tõi huvitava tähelepanekuna välja asjaolu, et Põhja-Tallinnas on kinnisvara hinnad juba kohati kesklinna omadest 5-20% kõrgemad ja hinnatasemel enam kasvamiseks palju ruumi pole.

“Keskmise elaniku jaoks on uusarendusse korteri ostmine muutunud üle jõu käivaks. Kui inimene oleks ostnud 2020. aasta suvel kolmetoalise korteri 15% omafinantseeringuga, oleks kolmekümneaastase laenu kuumakse olnud suurusjärgus 550 eurot. Euribori ja kinnisvara väärtuse kasvu tulemusena oleks tänane kuumakse samadel tingimustel nüüd muutunud ja selle laenu kuumakse oleks üle 1000 euro. See on kaks korda kõrgem, kui ta oli kaks aastat tagasi. See on meie jaoks kindlasti mõtlemapanev fakt, et aga seni on turg need arendused vastu võtnud.”

Laenusumma kasvas ja Tallinna tehingute arv langes

“Keskmine laenusumma on kasvanud 9000 euro võrra ja see on nüüd 112000. Kõige suuremad laenud võetakse kolmekümnendates eluaastates ja ilmselge on see, et Tallinnas ja Harjumaal on keskmine laenusumma suurim, mis on ka täiesti mõistetav, sest keskmised kinnisvarahinnad on suuremad,” nentis Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma.

Tallinna-Harjumaa osakaal tehingute seas on tänavu vähenenud ja inimesed ostavad endale kinnisvara  mujale Eestisse.

“Kas nad nüüd kolivad maale? Seda meie väita ei saa, me saame öelda seda, et nad on ostnud omale kinnisvara laenuga nendesse piirkondadesse. Võib-olla neil on oma linnakodu, aga nad on nüüd ostnud ka endale nii-öelda teise kodu,” tõdes Pärgma.

Vaatamata keerulistele aegadele ja tarbijakindluse vähenemisele saavad inimesed seni võetud laenude kuumaksete tasumisega hakkama.

“Swedbankis üle 90 päeva võlgnevuses olevate eluasemelaenude  portfell on praegu võiks isegi öelda, pea olematu. Enamus inimesi, kellele oleme laenu andnud, saavad selle tasumisega hakkama.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.