"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
RAHAPLAAN Ka raskel ajal tuleb rajada uusi trammiliine ja rattateid (0)
03. oktoober 2022
Albert Truuväärt

Järgmise nelja aasta jooksul annab linn eelisjärjekorras raha muuhulgas koolide ja lasteaedade remondiks ning filmilinnaku loomiseks. Jätkub ka erainvestori otsimine linnahalli kordategemiseks.

Möödunud nädalal pani linn paika järgmise nelja aasta eelarvestrateegia – see on plaan, millele hakkab linn selle aja jooksul eelisjärjekorras raha kulutama. “Eriti oluline on sel puhul rääkida uutest trammiliinidest ja ka rattateedest,” lausus abilinnapea Joosep Vimm.

Tema sõnul on üle poole tallinlastest valmis jätma auto koju vähemalt kaheks päevaks nädalas. Selleks aga on tarvis pakkuda autosõidule mugavaid ja kiireid alternatiive. “Eelarvestrateegias näeme ette kolme uue trammiliini rajamist,” lausus Vimm. “Me muidugi mõistame, et nelja aastaga kõike seda välja ehitada ei saa, aga peame edasi liikuma. Riik võiks meile Euroopa toetust anda, et siis Liivalaia, Järve ja Pelguranna trammiliinidega edasi liikuda. Need liinid annaksid väga paljudele tallinlastele võimaluse tulla autost välja ja looksid ka paremat linnapilti.”

Hoolimata keerulisest ajast ja pisut ebaselgest tulevikust suunatakse senisest enam nii linna kui ka muu raha rattateede rajamisse. Seda selleks, et liiklemine oleks ohutum ja mugavam.

Vimm tõi eraldi esile filmilinnaku, mis võiks nii linnale kui ka siinsele filmitööstusele palju lisaväärtust tuua. “Filmilinnaku rajamine on jätkuvalt eesmärk. Oleme kõigi osapooltega lähenemas lahendusele, mis tähendab, et nelja aasta jooksul võiks linnak ka valmida.”

Nende uuendustega edasi liikumiseks tahab linn võtta plaanitust mõnevõrra rohkem laenu. Jätkub ka haridusasutuste võrgu korrastamine, lasteaedade ja koolide remont ning neile juurdeehituste rajamine ja renoveerimised. Lisaks on plaanis panna linnaasutustesse säästlikumad küttesüsteemid.

Suur inflatsioon ja elektri hinnatõus

Linnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul peame lähiaastate eelarvetes arvestama ka inflatsiooniga ja elektri hinnatõusuga “Me näeme juba praegu, et raskel ajal kasvavad ka inimeste vajadused, nende ootused sotsiaalabi osas,” märkis ta. “Inimesed pöörduvad meie poole ja me peame neid aitama. Ja lähtuvalt sellest pole midagi teha, tuleb teha valikuid, kuhu seda olemasolevat ressursi suunata.”

Kõlvart ütles, et terve rida investeeringud tuleb raskel ajal ka edasi lükata. “Pole midagi teha,” lausus ta. “Peame ausalt tunnistama, et aastatagust investeeringute plaani ei ole sellisel kujul praegu võimalik ellu viia. See ei tähenda, et me loobume üldisest arengust, loomulikult peavad strateegilised projektid olema jätkuvalt laual ja nendega tuleb tegeleda. Sealhulgas projektid, mille puhul meil ei ole lõplikku nägemust, mis viisil suudame neid realiseerida, näiteks Tallinna haigla.”

Uuesti tuleb hinnata ka linnahalli uuendusplaane. Pole välistatud, et selle projekti elluviimiseks peab linn kaasama ka erainvestoreid. “Me püüame hoida eelarvet jätkuvalt sellises seisus, et tulud kasvaksid kiiremini kui kulud,” lausus linnapea. “Üks või teine kriisiaasta võib tuua vajaduse võtta laenu, aga ka laenumäär peab lähtuvalt meie plaanidest olema stabiilne. Meil on jätkuvalt vähemalt 50 miljoni eurone reserv olemas.”

Kõlvarti sõnul ootab omavalitsusi kulude kasv. “Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kerkivad need järgmisel aastal 5,3% võrra, samas kasvavad tulud ainult 4,1%,” märkis Kõlvart. “Mulle tundub, et tänaseks on seegi päris optimistlik prognoos, arvestades inflatsiooni ja hinnatõusu. Samuti ka palgatõusu, mille riik on algatanud ja mis mõjutab samuti omavalitsusi.”

Linnapea sõnul ei ole praegu kahjuks näha, et riik arvestaks omavalitsuste murede ja vajadustega. “Kahjuks mina ei näe, et riigil oleks mingi plaan, kuidas omavalitsusi toetada,” märkis linnapea. “Kaugeltki mitte kõik linnade-valdade liidu peamised taotlused ei saanud rahuldatud. Seega linnade-valdade liit ei saanud allkirjastada ka ühist protokolli riigikomisjoniga.”

Riigi abile loota ei saa

Kõlvarti sõnul vajaks töötajad kerkivate hindade ajal ka palgatõuse. “Kui tõusevad palgad õpetajatel, siis me tõstame ka lasteaiaõpetajate palka,” märkis Kõlvart. “Nemad ja kultuuritöötajad saavad palka linna eelarvest. Aga tegelikult ootavad palgatõusu kõik linnasüsteemi töötajad.”

Tallinn soovib, et riik tõstaks maksude määra, mis otse omavalitsusele laekuvad. “Praegu on määr 11,96%, aga isegi viimase aasta suuri muutusi mitte arvesse võttes peaks maksumäär olema vähemalt 12,19%,” nentis linnapea. “See ettepanek aga riigi toetust ei leidnud. Kui riik üldist tulubaasi ei tõsta, siis peaksid olema kaetud konkreetsed valdkonnad ja konkreetsed vajadused. Näiteks teede remont ja haridus. Aga ei ole võimalik leida ühtki eelarverida, millega oleks nende vajaduste kasv kaetud. Niisiis peab omavalitsus vajamineva raha ise leidma.”

Isegi selline väike asi nagu riigi raha koolilõuna toetuseks on linnapea sõnul jätkuvalt küsimärgi all. “Me ei saanud selget signaali riigilt, kas toetus tõuseb või mitte,” lausus ta. “Omavalitsused muretsevad selle pärast, missugune koolitoit peaks olema. Koolitoidu kvaliteet koos hinnatõusuga langeb, aga kuidas peaksid omavalitsused olukorra lahendama, pole keegi öelnud. Mõned omavalitsused on leidnud selleks raha lastevanemate rahakotist. Kas see ongi eesmärk, eriti arvestades üldist olukorda? Mina ei ole päris kindel, et see on adekvaatne.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.