"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
ETTEVÕTJAKS KRIISI TOEL Rasked ajad ärgitasid rekordiliselt paljusid oma ettevõtet looma – takistused annavad nutikatele vaid hoogu juurde (1)
03. oktoober 2022

Suitsukonidest 3D-printerile biolagunevat plasti tootev firma ja liikumismängude abil lapsi koolitav e-õpetaja – uued ettevõtted pakuvad üha nutikamaid ja loodussõbralikumaid kaupu ja teenuseid. Hoolimata möödunud koroona-aastatest tekkis mullu Tallinnas ettevõtteid rohkem kui kunagi varem ehk üle 14 000.

Möödunud nädalal jagasid firmad Tallinna kahel ettevõtluspäeval oma edulugusid, andsid üksteisele näpunäiteid edukaks toimetulekuks ning võistlesid müügitöös. Selgusid ka aasta parimad ettevõtted.
Ökouuenduse kategoorias tuli parimaks Filaret OÜ. See firma mõtles välja, kuidas teha suitsukonide filtritest plastikmaterjali, millest 3D printerist esemeid välja printida. Ettevõtte juhatuse liikme Ines-Issa Villido kinnitusel on see uus materjal ka keskkonnasõbralikult komposteeruv.

“Konid on ühed põhilised keskkonna saastajad, pealegi veel väga mürgised,” lausus Villido. “Loodud materjaliga lahendamegi selle jäätme probleemi.”

Villidole tuli nende võit konkursil üllatusena. “Konkurents oli kõva, võistlesime nii paljude tugevate ettevõtetega,” märkis ta. “Nii tore, et hoolimata meie firma noorusest on meid märgatud.”

Väärtused on baas, millele organisatsiooni üldse saab üles ehitada.


Linnapea Mihhail Kõlvart ütles ettevõtluspäeva avades, et tänavune sündmus keskendus väärtustele. “Võib-olla sellepärast, et kriisi ajal on olnud materiaalsete väärtuste loomine raskendatud,” lausus ta.

“Niisiis võiks rääkida baasväärtustest. Õigekeelsussõnaraamatus on sõna “väärtus” näitelausena toodud esimesena, et “aktsiate väärtus väheneb”. Tõesti – aktsiad ja väärtus on omavahel seotud, kuid ühed olulisimad väärtused ühiskonnas on ka traditsioonid. Ettevõtluspäeva 19 aastat kestnud traditsioon on päris väärikas. Vahel tundub, et mida rohkem väärtustest rääkida, seda rohkem need devalveeruvad, kuid väärtused liimivad näiteks organisatsioone kokku. Väärtused on baas, millele organisatsiooni üldse saab üles ehitada. Kui see baas on olemas, tulevad ka uued ideed ja tehnoloogiad. Üks baasväärtus ka kriisi ajal, keda ei tohi unustada, on inimene. Me ei tohi unustada üksteist toetada, ainult koos oleme tugevad.”

Abilinnapea Joosep Vimma sõnul said firmad auhinna üldse seitsmes kategoorias. “Arendus-projekti puhul arvestasime näiteks, et mida see annab meie linnaruumile,” lausus ta. “Tulevikulahenduse auhinna sai kõige uuenduslikum ettevõte, kelle idee on kõige paremini õnnestunud.”

Vimm ütles ettevõtluspäeva avaseminari kõnes, et meil on tugevad ja vastupidavad ettevõtted, kes suudavad kohaneda keerulistes oludes. “Tahaks kiita meie firmasid kiire kohanemise eest viimastel rasketel aastatel,” mainis ta. “Ettevõtted osakavad olla uuenduslikud ja leida uusi suundi. Aina rohkem tegutsevad ettevõtted keskkonnasõbralikult. Möödunud aastal asutati Tallinnas rohkem ettevõtteid kui kunagi varem – üle 14 000. See on signaal, et meie inimestel on häid mõtteid ja ideid. Sündmusel oli neil võimalus kohtuda mõttekaaslaste jt ettevõtlike inimestega ning luua kokkupuutest hoopis midagi uut.”

Vimm tõdes, et ka turism on Tallinnas kenasti taastumas. “Jah, kruiisi- ja grupiturismi meil veel nii palju pole, kui enne koroonakriisi. Samas välisturistide ööbimiste arv kasvab, see on juba päris lähedal kriisieelsele seisule. Usun, et paari aastaga möödume ka 2020. aasta heast seisust.”

Avaseminar “Vääratusest väärtuseni?” kõneles sellest, et kõige suurem viga ettevõtluses on, kui sellega ei alustata. Kui ei alusta, oled juba ebaõnnestunud, kui alustad, siis võib-olla tuleb ette ootamatusi, raskeid olukordi ja ebaõnnestumisi, aga võib-olla ka mitte. Tublidel ettevõtjatel on olnud ootamatuid olukordi ja takistusi, mis tegelikult on hoopis ideede elluviimisele kaasa aidanud.

Kes on tänavused parimad ettevõtjad?
• Parima arendusprojekti – Polarise maja Avala ärikvartalis – arendaja Kaamos Kinnisvara AS.
• Parima koostööprojekti auhinna said Ülemiste City ja Ringo Eco OÜ korduspakendite süsteemi arendamise eest Ülemiste Citys.
• Särava startija auhinna sai Rakett69 Teadusstuudiote arendamise eest Kvark Unicornland OÜ.
• Parima turismiteo oli teinud Eesti uisuliit, kui ta korraldas Tallinnas suure rahvusvahelise iluuisutamise tiitlivõisluse.
• Tulevikulahenduse kategoorias osutus parimaks Bisly OÜ targa hoone tehnoloogia arendamise eest, mis toob energiasäästu.
• Aasta töökohtade looja on poekett Lidl Eesti OÜ. Samuti andis linn neli rakendusliku teadustöö auhinda.
• Ökouuenduse kategoorias tuli parimaks Filaret OÜ konidest plastikamterjali tootmise eest, mida saavad kasutada 3D printerid.

Tallinna ettevõtlustoetused
• Linn pakub ettevõtjatele:
• väikeettevõtja digilahenduste toetust
• mittetulundustegevuse toetust
• väikeettevõtja välismessitoetust
• messitoetust
• praktikajuhendaja toetust
• nõu alustavale ja tegutsevale ettevõtjale

Info toetuste taotlemise kohta asub https://www.tallinn.ee/et/ettevotjale/teenused-ja-toetused/

RATTAFIRMA ASUTAJA: Meie kastiga sõiduki võib GPS-i abil vargusest päästa

“Meie ratta ees olevas kastis veetakse näiteks lapsi. Nii sõites on lastel oma vanematega suurem side kui autos, kus nad istuksid üksinda tagapingis. Ratas muudab inimeste elu,” kirjeldas Tallinna ettevõtluspäeval oma firma Hagen Bikes toodet Kaspar Peek. Ettevõtte kastiratas on popp kogu Euroopas.

Peek tutvustas ettevõtluspäeval oma firma edulugu. Taanist alguse saanud disainrataste firma kolis Eestisse, kus 2020. aastal valmis esimene kastiga ratta prototüüp. “Me pakume inimestele võimalust olla oma igapäevaste tegevustega aktiivsem, õnnelikum ja perega rohkem koos,” rääkis Peek. “Meie ratastega veetakse näiteks lapsi, sest rattal kasvatad temaga suurema sideme kui autos, kus nad istuksid üksinda taga. Lisaks avastad rattaga enda linna rohkem, saad sõita Kadriorgu, sealt edasi randa ja mujale. Autoga ei viitsiks keegi otsida parkimiskohti. Ratas muudab inimeste elu, mina tahan inimeste elusid paremaks muuta ja näha, kaugele meie toode minna võib.”

Hagen Bikes kastiratas on osutunud menukaks üle kogu Euroopa: ettevõtte käive ja müüdud rataste hulk kasvab kiirelt ning praegu sõidetakse Hageni kastiratastega 16 Euroopa riigis.
Peek ütles, et ettevõtte eesmärk on populariseerida jalgrattaga sõitmist linnas. Kastiga rattaga võivad vabalt sõita ka need, kes veavad poest koju nädala ostusid ning sõidutavad iga päev lapsi ja trennikotti. “Meie kastirattad on mugava disainiga, kerged, kiired ja innovaatilised,” lausus ta. “Vähetähtis pole ka see, et ratastele on paigaldatud GPS moodul, mis võimaldab varguse korral ratast kerge vaevaga üles leida.”

Puhtalt kõhutunde ja emotsiooni pealt midagi teha ei ole mõistlik.

Hagen Bikes, kes 2021. aasta lõpus seadis sammud börsile, sai samal ajal ka suure tunnustuse osaliseks. Nimelt valis Bikerumor nende Night Hawk mudeli 2021. aasta parimaks elektrijalgrattaks.
Peek ütles, et tark on testida, mida turg vastu võtab. “Puhtalt kõhutunde ja emotsiooni pealt midagi teha ei ole mõistlik,” nentis ta. “Enda kogemusest võin öelda, et esimesed aastad oleks võinud võtta paar päeva ja ainult eelarvet arvutada ja toodet testida, siis oleks aru saanud, et võib-olla ei ole kohe vaja kõike välja panna.”

RESTORANIJUHT: Loobusime keskkonna nimel oma kõige müüdavamast toidust

“Meil ostetakse restoranis leiba, mujal mitte,” lausus restorani Lee juht Kristjan
Peäske. “Kõige väärtus kukub, kui sa annad seda tasuta. Justkui leib ei oleks midagi väärt. Enne viskasime laualt tagasi tulevat leiba ja saia meeletutes kogustes prügikasti. Kui inimene millegi eest ise maksab, siis ta ei telli seda üle.”
Peäske arutles ettevõtluspäeval selle üle, kuidas muuta turismitööstus keskkonnasõbralikumaks. Ta tõi näite, et nende restoran loobus oma kõige suuremast müügihitist ehk tuunikalast. “Mulle oli tuuni müümine eetiliselt raske,” lausus ta. “Seda kala on merest meeletult üle püütud, meie lastelastele seda enam ei jätku. Niisiis tuunikala me enam ei müü ning juurvilju koorimise asemel peseme.”

Kõige väärtus kukub, mida sa annad tasuta.

Peäske sõnul on kriitiliselt oluline ka see, kuidas õpetada külalisi toitu väärtustama. “Meil ostetakse restoranis leiba, mujal mitte,” tõi ta näiteks. “Kõige väärtus kukub, mida sa annad tasuta. Justkui leib ei oleks midagi väärt. Enne viskasime laualt tagasi tulevat leiba ja saia meeletutes kogustes prügikasti. Kui inimene millegi eest ise maksab, siis ta ei telli seda üle.”
Mehe sõnul on inimkonnal kaks valikut: kas muuta oma käitumismaneere või ei ole meil ettevõtlust ega üldse enam midagi. “Meil on kogu kasutatav tooraine kodumaine,” kinnitas ta. “Mind maapoisina kõnetab, et tunneme oma farmereid isiklikult. Pealegi hoiame nii elu sees ka Tallinnast kaugemal.”

Eriline kõnevurr teeb igast vanemast logopeedi ja muudab hääldusharjutused lastele põnevaks

Iga neljas laps vajab logopeedide abi ja väga vähesed jõuavad selleni õigel ajal. Laste kõnearengu probleemid on maailmas üha süvenev probleem. Nende lahendamata jätmise korral tekivad õpiraskused, koolikiusamine ja vaimse tervise mured.
Ettevõtluspäeval rääkisid oma firma OÜ Kõnekindluse edust selle asutajad Kaili Adamson ja Maarit Toompuu. Ettevõtte 3-7-aastastele lastele kavandatud kõnevurr aitab lastel eri tähti hääldada.

Toompuu sai logopeedilise mängu idee oma lapsele raskeid tähti hääldama õpetades. “Idee sündis igapäevasest elust,” rääkis ta. “Logopeed soovitas meil teha kõneharjutusi, kuid minu last need ei köitnud. Seega pidin välja mõtlema mängulisema harjutusviisi. Esialgu aitas poest soetatud ümmargune metallist kommikarp, millest saigi esimene vurrimäng ja mille abil laps puuduvad häälikud selgeks õppis. Pool aastat hiljem ettevõtluse taustaga Kailiga tutvudes sain aru, et logopeedilisest mängust on puudus kogu meie turul. Sellisest, mis oleks abiks lapsevanemale kodus ja spetsialistile tööl.”

Veel pool aastat, ja kolme väikese lapse emade asutatud ettevõte oli sündinud. “Firma alustas kaks aastat tagasi septembris. Kõige suurem mure oli alguses, kust leida selleks vaba aega,” meenutas Toompuu. “Alustades olime ju kõik kolm väikeste laste emad – iga vaba minut läks kõnevurrile! Mängu harjutused sündisid koostöös logopeediga, toode inseneri abiga. Kaili tegeles kodulehe loomise ja e-poega, selleks tuli õppida ka koode kirjutama. Ettevõtte loomisele järgnenud aasta mais saime juba lasteaedadele uuest mängust teada anda. Tegi üsna rõõmsaks, et esimesed tellimused järgnesid üsna pea!”

Kõnevurrid valmivad käsitööna Tallinnas, selleks läheb oskusteabe kõrval vaja näiteks vineeri, magneteid ja mängunuppu. Mängukomplektis vahetatavaid mängukettaid nuputavad ettevõtjad pidevalt juurde. “Eri kõneprobleemile oleme loonud oma ketta, tootearendus toimubki ketastel,” ütles Toompuu.

“Alustades oli meil kettaid kuus – üldmotoorika oma suulihastele, kõnehingamise ketas ja neli kõige keerulisemate häälikute K, R, S ja Õ treenimiseks. Praeguseks on meil kettaid kokku 13. Et laps näeks ka ise oma suu liikumist, on karbis peegelgi.”

15 kuu jooksul on kõnekindluse käive olnud üle 100 000 euro. “Oleme müünud ligi 1000 kõnevurri,” märkis Adamson. “Meie toode on peaaegu 300 Eesti lasteaias, mitmesajas peres ja väga paljudes logopeedi kabinettides. Küsime kõikidelt oma kasutajatelt ka tagasisidet, mis on seni olnud positiivne, meiega on jagatud ka edulugusid.”

Nüüd on sihikul eksportturg. Toompuu kirjeldas, et firmaga võttis ühendust eripedagoog Saksamaalt, pidades vurri väga õnnestunud tooteks.

“Sealset turgu uurides oleme asunud kõnevurri universaalsemaid kettaid juba tõlkima,” ütles ta. “Samuti püüame leida Saksa logopeedi ja otsime rahvusvahelisemat brändinime. Tegeleme uue prototüübiga, et saaks tõsta tootmismahtu. Mäng ei asenda logopeedi, aga teeb kodus harjutamise lihtsamaks. Iga neljas laps vajab logopeedide abi ja väga vähesed jõuavad selleni õigeaegselt. Laste kõnearengu probleeme esineb maailmas üha rohkem. Nende lahendamata jätmise korral tekivad õpiraskused, koolikiusamine ja vaimse tervise häda. Meie kõnevurriga saab logopeedi rolli astuda ükskõik kes: lapsevanem, eripedagoog, õpetaja, kes ainult tahab lapse kõnearengule kaasa aidata.”

E-lapsehoidja õpetab välismaale kolinud perede lastele eesti keelt

“Meil on rollimängud, lauamängud, isegi peitust oleme mänginud,” kirjeldab MTÜ Kideo tegevjuht Liis Siiroja, kuidas professionaalsed juhendajad videokõne kaudu lapsi õpetavad. “Lisaks saavad välismaal elavad lapsed uusi rahvuskaaslastest sõpru leida.”

Ettevõtluspäeva müügi- ja turundusvõistlusel osalenud MTÜ Kideo tutvustas oma e-lapsehoidja rakendust KideoCall. See aitab välismaale kolinud peredel hoida ja arendada laste emakeelt ja kultuuri. “Oleme rääkinud üle 200 ekspertidest lapsevanemaga, kes kinnitavad meile, et neil on raske pakkuda piisavalt emakeele praktikat välismaal elades,” rääkis Siiroja. “Tihti ei ela lähedal teisi sama keele rääkijaid, piiri taga on raske saada lasteraamatuid ja keelekursused toimuvad vaid suurlinnades. Niisiis pakuvad professionaalsed juhendajad lastele keelepraktikat ja aktiivseid tegevusi läbi videokõne.”

Tänaseks on KideoCall teinud üle 700 videosessiooni 280 lapsega. “Viis ettevõtet, nende hulgas Elisa ja Telia, on meie teenust pakkunud ka oma töötajatele,” mainis Siiroja.
KideoCalli kasutamine on Siiroja sõnul perele lihtne. “Vanem broneerib aja meie kodulehel, saab kinnituskirjaga videolingi ja alustab kõnet,” kirjeldas ta. “Kõnes osaleb kuni neli 3-8-aastast last ning kõne kestab üks-kaks tundi. Keeleõpe on mänguline. Meil on rollimängud, lauamängud, isegi peitust oleme mänginud. Kõik tegevused lähtuvad laste huvidest ja nii leiavad nad ka uusi sõpru. Alates Covid-19 levikust on virtuaalne lapsehoidmine ja e-õpe saanud hoo sisse.”

Firma teeb koostööd ka Tartu tervishoiu kõrgkooliga, kus tutvustab tulevastele lapsehoidjatele e-lapsehoidmise eripärasid.
Keskmiselt vaid 3% juhtudest lahkub laps kõnest nii, et ta ei naase. “Pooltel kõnedel laps lahkub korra, et tuua teisest toast näiteks plastiliin või öelda emale, et hoidjaga on lahe mängida,” selgitas Siiroja. “Lisaks teevad meie koolitatud lapsehoidjad iga kõne alguses lastega kokkulepped, et kui on vaja minna pissile või midagi tooma, siis teavitab laps sellest hoidjat – see töötab.”

Imejakk aitab külma tõrjuda nii talisuplejal kui filminäitlejal

“Teile on kindlasti tuttav tunne, kui tulete õuest ja käed-jalad on märjad või külmad – meil on sellele lahendus,” lausus spordirõivaste tootja Paul Bergi esindaja. “Meie jakid on tuule- ja veekindlad, hingavad ning pikad. Nende all on võimalik privaatselt ka riideid vahetada, kui minnakse näiteks talisuplema.”

Spordirõivaste tootja Paul Berg osales ettevõtluspäeva turundusvõistlusel, selle Eesti firma loodud vahetusjakk on jõudnud turbokiirusel spordiharrastajate südametesse. “Kõik sai alguse taliujumisest, kus avastasime, et siin külmas kaua ellu ei jää, kui meil ei ole korralikku riietust,” rääkis firma esindaja Egert Paulberg. “Ma usun, et siinse publiku seas on vähemalt üks koeraga jalutaja, surfar, taliujuja või kellele meeldib aega kämpingus veeta. Teile on kindlasti tuttav tunne, kui tulete õuest ja teil on käed jalad märjad või külmetunud – meil on sellele lahendus. Meie jakid on tuule- ja veekindlad, hingavad ning pikad. Nende all on võimalik privaatselt ka riideid vahetada, kui minnakse näiteks talisuplema.”

Tänaseks on müüdud üle 300 jaki. “Meid on üles leidnud erineva valdkonna inimesed,” märkis Paulberg. “Jakke läheb vaja ka näiteks filmitööstusel ja välifotovõtetel. Viimase kevad/sügis jaki ostjatest on ligi pooled korduvostjad. See tähendab, et meie brändi usaldatakse ja oleme kahe aastaga muutunud elustiilibrändiks.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

üldistaja
9. okt. 2022 10:59
Kui on võimeid ja teadmisi, siis tasub palgata mõned orjad ja oma tegevust laiendada.