"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
ÜHISTUJUHT Tänu generaatorile saame elektrikatkestuse korral telefone laadida, uudiseid teada ja teed keeta (0)
03. oktoober 2022
Albert Truuväärt

Tänu 2019. a sügistormi purustustele hakkasid riigiametid tõsisemalt ellu viima nn generaatoriplaani, et elutähtsad teenistused elektrikatkestuse tõttu välja ei sureks. Kuid endiselt ripuvad õhus küsimärgid, mismoodi ja kust saada elektrikatkestuse korral tanklast kütust ning kuidas stimuleerida kortermajade ühistuid soetama vähemalt ühte üldkasutatavat generaatorit.

Üks elektrikatkestuse oht tekib, kui Venemaa soovib Balti riigid enda elektrivõrgust lahti ühendada. Sel juhul peaks Eesti end kiiresti ühendama Euroopa võrguga, mis aga võib Eleringi hinnangul kaasa tuua tunde kestva elektrikatkestuse vähemalt mõnedes piirkondades.

Märksa karmimal juhul otsustab Venemaa Ukrainat sõjas toetava Eesti mõjutamiseks Narva jõe tammi lüüsid avada ja veehoidla merre tühjaks lasta. See tähendaks Narva elektrijaamade jahutusveeta jäämist.
Majandusminister Riina Sikkuti sõnul on olemas kriisilahendus, mis takistaks vee väljavoolu – kusagil peavad sel juhul seisma Eesti Energial ekskavaatorid pidevas valmisolekus, et tammi ehitada. Töötatakse välja ka püsivat plaani, kuidas elektrijaamad tänaseni kestvast Vene sõltuvusest lahti siduda.

Oluline on aga, et ei Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimist, Narva lüüside avamisele reageerimist ja terve paneelelamurajooni mõneks tunniks elektrivõrgust väljalülitamist ning muid kriisilahendusi pole päris elus kunagi järele proovitud. Kuidas see tegelikult läheb, võib vaid oletada.

Nendest ohtudest tõenäolisemaltki võivad elektrikatkestusi tekitada 2019. a omaga sarnased suured tormid. Vähemalt ollakse nii Tallinnas kui ka kogu Eestis võimalikeks elektrikatkestusteks märksa paremini valmis kui veel paar-kolm aastat tagasi, ehkki arenguruumi jagub seoses sõjaga veel määratult. Juba leidub esimesi korteriühistuidki, kes on end generaatoriga varustanud. Kui palju on neid Tallinnas kokku, selle kohta andmed esialgu puuduvad, kuid loodetavasti on jää hakanud liikuma.

Samuti pole kahjuks võimalik teada saada, kui paljud Tallinnas tegutsevad kütuseketid suudavad enda tanklad kiirkorras varustada avariigeneraatoritega ja kus need tanklad täpsemalt asuvad. Kütuseketid kui eraettevõtted ei pea sellest kellelegi aru andma, ehkki tegemist on elutähtsa teenusega. Teatud olukordades, isegi kui peatsest elektrikatkestusest levivad vaid kuuldused, võib aga tekkida kütuse ostupaanika.

“Elektripuudus käivitab ahela – ei saa haiglasse uusi hädaabi vajajaid vastu võtta, ei saa operatiivautode jaoks tanklast kütust kätte, ei saa maksta, ei saa hoida toitu riknemast, ei saa vett kätte, ei saa tööle sõita,” hoiatas riigikontrolör Janar Holm 2019. a sügistormi järel.

Plusspoolele võib nüüd, kolm aastat hiljem panna, et kõik elutähtsad teenistused haiglatest päästjateni on varustatud nii generaatorite kui ka esialgse mõnepäevase kütusevaruga. 2019. a nägi olukord palju kehvem välja.

Elektrigeneraator. Foto: Mats Õun

Elamud jäävad elektrikatkestuse korral esimesena elektrita, kuid abiks on ka väike ja odavam generaator

“Me soetasime generaatori, et elektrikatkestuse ajal telefoni laadida, uudistega kursis olla või teed keeta,” rääkis Koidu 7 korteriühistu üks juhtidest Nelli Janson, kelle sõnul ei pea aparaat olema sugugi hirmkallis.

See Koidu tänava äärne 12 korteriga elumaja on koos paljude teistega ehitatud aastal 1953 raudteelaste perekondadele. Õhus hõljus samasugust sõjahõngu nagu tänagi ja kelder rajati vastavalt toonastele nõudmistele elanike pommivarjendiks, nii et sellel on paksud rauduksed. Sealsamas keldris ongi ühistul võimalik äsja soetatud 800-eurone generaator “tiksuma” panna, sest osal ruumidel on aknad, kust saab väljaheitegaasid õue lasta.

Kui juhtub katkestus kasvõi mingi loodusõnnetuse tõttu, siis saame siit elektri välja võluda.

Nelli Janson lausus, et tema ja juhatuse teine liige otsustasid generaatori osta ilma üldkoosoleku otsuseta, sest tegemist on suhteliselt väikese võimsusega ja vähem kuluka seadmega. Kuna maja asub gaasiküttel, siis toasoe ei sõltu elektrist.
“Kui juhtub katkestus kasvõi mingi loodusõnnetuse tõttu, siis saame siit elektri välja võluda,” märkis Janson verivärsket generaatorit uurides. “Kaitseliidu lehel öeldakse, et inimene peaks ise oma varude ja võimalustega hakkama saama vähemalt kolm ööpäeva, selle aja jooksul tullakse juba appi.”

Päästeameti soovituse järgi peaksid inimesed varuma endale seitsme päeva jagu pikemalt säilivaid toiduaineid. Elektrikatkestuse korral poed üldiselt lõpetavad töö või paremal juhul suudavad vastu pidada tunni. Generaatorid on vaid keskladudes. Janson lubas elanike hulgas selgitustööd teha, et varusid soetataks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel lülitatakse elektrivõimsuse nappusel kõigepealt elektrivõrgust välja just elamud. Siiski on võimalus roteerida ehk siis välja lülitada elurajoone vaheldumisi, et katkestus ei kujuneks kusagil liiga suureks.

Aluseks on euroliidu direktiiv, mille järgi peaks gaasikatkestuse järgi toimima just vastupidi ehk esimesena võrgust välja lülitama tööstused, et inimesed kodudes külma kätte ei jääks.
Siiski ei arvesta see direktiiv, et erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest rajaneb tsivilisatsioon Eestis elektril, mitte gaasil. Seda vaatamata, et linnas on ka tuhandeid gaasiküttel elamuid. Korrusmajade vee- ja soojasõlmi hoitakse valdavalt elektriga töös.

Kui võrguettevõte püüab võimaliku katkestusajaga manööverdada, lülitades piirkondi vaheldumisi sisse-välja, et ühes elamurajoonis ei kujuneks katkestus mõnest tunnist pikemaks, siis seda just põhjusel, et inimesed külma kätte ega ilma joogiveeta ei jääks.

Veesurve jääb torudes nõrgemaks, kuid ilma elanikud ei jää

Nii kaugkütteettevõte Utilitas kui ka Tallinna Vesi töötavad elektrikatkestuse korral generaatoritel edasi.
Tallinna Vee esindaja Maria Tiiduse sõnul on Ülemiste veepuhastusjaam varustatud ka reservgeneraatoriga, mis võimaldab ulatusliku elektrikatkestuse korral jätkata veetootmist tavapäraselt. Väiksemad pumplad, mis ei ole varustatud reservgeneraatoritega, mõjutavad tarbijat nii palju, et pikema elektrikatkestuse puhul võib veesurve olla tavapärasest madalam.

Ulatuslikeks elektrikatkestusteks on Tallinna Vesi varustatud lisaks mobiilsete reservgeneraatoritega, mis annavad linna eri kohtades asuvatele pumplatele elektrit, et reovee ära voolaks ning kraanist tuleks puhas joogivesi. Kütust jätkub generaatoritele esialgu 12 tunniks.

Kuid see, kas ja kuidas keskküttevesi ja joogivesi majades ringlema pääsevad, sõltub ikka igast majast endast. Seega peaks iga ühistu püüdma generaatori soetamise poole, ehkki võimsamad neist maksavad juba viiekohalisi summasid. Lisaks on vaja võimalust heitgaas õue juhtida.

Pikemas hädaolukorras sõltume kütusekettidest, kuid nende valmisolek on teadmata

Kuna riik pole kütusefirmade üle seoses hädaolukorraks valmistumisega kontrolli kehtestanud, jääb üle loota vaid nende südametunnistusele. Loodetavasti on nad end tagavarageneraatoritega varustanud ja loodetavasti jõuab kütus nii tavaklientideni kui ka kommunaal- ja abiteenistusteni.

Eriolukorras lasub seega määratu vastutus kütusefirmadel. Kui elektrikatkestus venib pikemaks, tuleb nendel vedada kütust juurde elutähtsatele teenistustele, aga rahuldada ka kogu rahva kasvavat kütusenälga. Ostupaanika võib kergesti tekkida. Siin aga peitub mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti lõikes hädaolukordade kõige nõrgem koht. Riigi poolt kütusekettidele seoses elektrikatkestusega pandud kohustused pärinevad hoopis teisest reaalsusest kui tänane. Õigemini, neid kohustusi on väga vähe.

Tallinna haiglad peavad elektrikatkestusele kõige paremini vastu

Kui kõik Eesti haiglad ei ole elektrikatkestuseks nii hästi valmis kui peaks, siis Tallinna suurhaiglad on selles osas küll heas seisus. Tõsi – eri- ja perearstid peavad ajutiselt öö katkestama.

Teatavasti on haiglad jt tervishoiuasutused väga suured elektritarbijad. “Haigla statsionaarne osa on generaatoritoitega kaetud,” rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov. “Samamoodi on varutoitega kindlustatud EMO, opiblokid, sünnitus- ja õendusabi.”

Tervisekeskuse osa ehk eri- ja perearstid peavad katkestuse korral töö peatama. Paakides leidub kütusevaru 72 tunniks. Kevade hakuks peaks jõudma kohale veel üks suurema võimsusega generaator.
Samasugune seis valitseb üldiselt Ida-Tallinna Keskhaiglas: elektrikatkestuse korral lülitutakse nii, et elutähtsad toimingud saaksid tehtud.

Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi elutähtsad osad on kütusega varustatud 36 tunniks. Kogu haiglat pole neil plaanis katkestuste ajal elektriga varustada. Seaduse järgi tuleb haiglatel üldiselt elektrikatkestuse puhul jm ekstreemoludes keskenduda vältimatule abile.

Kõige paremas seisus on Tallinnas tegutsevatest haiglatest Põhja-Eesti Regionaalhaigla – seal on 72-tunnise avariitoitega kaetud kogu hoonekompleks. Tallinna kiirabi on selle juhi Raul Adlase sõnul esialgu varustatud kümnetunnise kütusevaruga.

Kui haiglate või ka teiste elutähtsate teenistuste endi kütusevaru elektrikatkestuse korral otsa saab, siis on neil sõlmitud tarnelepingud Eestis toimetavate kütusefirmadega.
Kütusega varustamist elektrikatkestuses vmt eriolukorras reguleerib majandusministri määrus “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel” (2018).

See kohustab tanklaketti pidama vähemalt kolmes maakonnas autonoomse elektritoitega tanklat, neist vähemalt üks Harjumaal. Määrus rakendus tänavu jaanuarist. Kõik autonoomse elektritoitega tanklad on näidatud Eesti Varude Keskuse koduleheküljel https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad Tõsi, Tallinna kohta selgub, et umbes 460 000 elanikuga linna pluss kogu transiitliiklust peaks hädaoludes varustama vaid üks Circle K tankla.
Varude keskuse kõneisiku Martin Jaško sõnul näeb tegelikkus siiski optimistlikum välja.

Kütusemüüjad on ise väga huvitatud tegevuse jätkamisest kriisiolukorras. Nad on teinud selleks ka omal algatusel suuri lisainvesteeringuid.

“Tegelikult on autonoomse elektritoitega või selle operatiivse valmidusega tanklaid üle Eesti kordades rohkem ja kütuse kättesaadavus hädaolukorras oluliselt laialdasemalt tagatud kui vaid ametlikes avariitanklates,” väitis ta. “Kütusemüüjad on ise väga huvitatud tegevuse jätkamisest kriisiolukorras. Nad on teinud selleks ka omal algatusel suuri lisainvesteeringuid, tõhustades muu hulgas elektri varustuskindlust, ning dubleerinud side- ja makselahendusi. Suurele osale Eesti enam kui 400 tanklast on ettevõtjate endi initsiatiivil loodud elektrikatkestuste juhuks generaatori kiire liitmise võimalus.”

Tõenäoliselt see nii ka on. Ainult et needki tanklad, mis peaksid tööle rakenduma lisaks riigi poolt kohustuslikuks tehtud nn avariitanklatele, peaksid olema inimestele kaardirakenduse kaudu leitavad.
Samuti peaksid olema seatud paika mingid standardid, kui mitme tunniga peaksid lisaks ametlikele avariitanklatele end suutma elektrikatkestuses töökorda seada kõik teised generaatoritoitevõimalusega kütusemüügikohad. Ilmselgelt tuleks tanklaketid siin riikliku sunniga märksa raskemalt koormata, sest võib soetada hulkade viisi generaatoreid – ilma kütuseta jookseb kogu ühiskond kokku.

Mõttevahetus Eesti ühe suurema kütuseketi tegevjuhiga ei lisa optimismi. Kuigi kinnitatakse kriisiks valmisolekut, jääbki vastamata küsimus, kui mitu keti 15 tanklast Tallinnas on generaatorivõimelised. Ja kui kiiresti end avariioludeks ümber seadistatakse.
Rääkimata, et riiklik varude keskus ei too ise mitte ühelegi hädaabiteenistusele ega haiglale kütust garaaži kätte. Nendel on lepingud kütusefirmadega – aga jällegi, kütusefirmade tegelikku valmisolekut kriisiks ei saa hinnata vaid ilusa jutu põhjal.

Eesti Varude Keskus (EVK) ise ei oma nimelt ei tanklaid ega paakautosid. Eesti 90 päeva kütusevaru, mida hallatakse, võetakse kasutusele üksnes tõsistes tarneraskustes. Kui Eestis tegutsevatel kütusefirmadel ei õnnestu mingitel põhjustel kütust riiki sisse vedada, peaks EVK tegema nendele riigi varudest müügipakkumise. Nõnda peakski EVK reserv siis omakorda jõudma nii igapäevatarbijate kui avariiteenistusteni. Muidugi võib vabariigi valitsus kehtestada ka mingi erikorra.

Tallinn on kriisideks valmistunud juba palju aastaid

Tallinn on Eesti kohalikest omavalitsustest võimalikeks kriisideks valmistunud kõrgeimal tasemel, mida kinnitab muuhulgas päästeameti analüüs.

Viimati uuris päästeamet, kui hästi on omavalitsused kriisideks valmis, 2021. a. Ameti nõuniku Terje Lillo sõnul hinnati 55 mõõdiku alusel, mille alusel oli võimalik saavutada baas-, edasijõudnu või eeskujulik tase. “Tallinna linn oli üks tublimaid ja saavutas eeskujuliku taseme,” märkis Lillo.

Näiteks elektrikatkestuseks valmistumisega alustas linn seoses võimalike tormidega juba palju aastaid tagasi. Seega, kui peaminister esines hiljuti elektrikatkestuste eest hoiatava avaldusega, ei pidanud linnaametnikud sööstma generaatoreid ostma. Kus puudu, nende kohta on niikuinii hanked käimas. Seega peaksid kõik linna elutähtsad teenistused või ettevõtted, sealhulgas ühistransport, keskkütja Utilitas ja Tallinna Vesi, tegutsema edasi ka elektrikatkestuse korral.

Tallinnas tegeleb kriiside haldamise ja ennetamisega ning elanikkonnakaitse korraldamisega üks munitsipaalpolitsei üksustest. Kümmekond päeva tagasi vaadati linna kriisikomisjonis uuesti üle plaanid elektrikatkestuse puhuks. Kriiside reguleerimise valdkonda juhib abilinnapea Vladimir Svet.
Kriisikomisjon käib koos munitsipaalpolitsei peahoones. Seda varustab hädaoludes elektriga mõned aastad tagasi soetatud uus generaator, mis aadressil Paldiski mnt 48A katab ära ühtlasi Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti vajaduse.

Päästeamet vajaks rohkem generaatoreid

Päästeamet on generaatorite osas pisut vaeslapseks jäetud, ehkki seda pigem üle-eestilises lõikes, mitte Tallinnas.
Tallinnas on statsionaarne generaator üle poolte ehk neljas komandos ning kütust jätkub esialgu 72 tunniks. Kahel komandol on aga võimalus ühendada külge mobiilne generaator.

Siiski ei ole päästeameti haldusosakonna juhataja Janar Kärneri sõnul kutseliste komandode iseseisva elektri tootmise võime arenenud nii kiiresti kui peaks. Päästeamet on generaatorite paigaldamiseks raha taotlenud, kuid ei ole selles osas positiivseid otsuseid saanud. Siiski käib töö edasi ja lootus on soetada mobiilseid generaatoreid.

Politsei Põhja prefektuuris aga jäädakse elektrikatkestuse aegsest töövõimest rääkides kidakeelseks. See valdkond on seoses riigikaitsega osaliselt riigisaladusega kaetud. Põhja prefektuuri politseimajor Taavi Kirss möönis siiski, et voolukatkestuse tingimustes politseitöö ei katke. Lisaks peahoonele on tagatud katkematu toide ka linna jaoskondades.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid