"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
MASSILINE KUKKUMINE Kodus tasakaalu kaotanud inimeste arv on kerkinud suisa kolmandiku võrra (2)
03. oktoober 2022
Foto: Scanpix

Mõne aastaga on suurenenud kolmandiku võrra nende inimeste arv, kes pärast kodus kukkumist vajasid päästeameti abi. Raskema koljuvigastuse puhul võivad tekkida kõnehäire või raskused orienteerumisega, inimesed oksendavad või kaotavad teadvuse. Eriti palju on kukkujaid üksi elavate eakate seas ja sel juhul võib kannatanu oodata kuskil kitsas kohas ööpäevi, enne kui keegi naabritest või möödujatest tema appihüüdeid kuuleb või lähedane hädasolijast teada saab.

Valentina (76) ja Hubert (91) Sergo elavad Lasnamäel. Õnneks on nad paar ning kui ühega midagi juhtuma peaks, saab teine ikka abi kutsuda. Ometi kulub linnaosa sotsiaalosakonna soovitatud häirenupp Hubertile ära, sest Valentina liigub temast märkimisväärselt rohkem ka väljas ning aeg-ajalt jääb mees tunniks-pooleteiseks üksinda koju. “Hea, et see nupp Hubertil käe peal on,” märkis Valentina. Poole aasta jooksul on korra tulnud seda juba kasutada – Hubert kukkus, omal jõul enam püsti ei saanud ja ta tuli EMO-sse viia. “Õnneks midagi päris hullu ei juhtunud – puus sai löögi, mõra ei olnud,” lisas naine.



Unepuudus ja nõrkus

Valentina on rahul, et siis, kui ta poes või muudel toimetustel käib, pole vaja muretseda üksi koju jäänud mehe pärast. “Loed küll sõnad peale, et minu äraolekul kööki ega tualetti ei lähe, aga elu näitab midagi muud! See oleks hirmus, kui tal üksi olles midagi juhtub ja kuskilt abi ei tule.”

Häirenupp on ka Valentina üksi elaval sõbrannal. “On tore, et linn kannab oma vanurite eest hoolt,” tunnustas vanaproua. “Meil korteris renoveeriti ka tualett ära, et vähendada õnnetuste riski – abikaasal on liikumisega raskusi. Kord nädalas käib abiks linnaosa sotsiaaltöötaja, sest mina ei või enam raskusi tõsta.”

Päästeameti Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Liina Valneri sõnul on mõne aastaga suurenenud kolmandiku võrra kodus kukkunud inimeste arv, kes vajasid päästeameti abi. Kui 2020. aastal tehti Tallinnas kokku 136 väljakutset, siis 2021 oli neid 170. Mullustest kannatanutest vähemalt 113 olid 65-aastased ja vanemad.
Valneri sõnul suureneb kukkumisega seotud väljakutsete arv iga aastaga, kusjuures kaugeltki kõik kannatanud ei jõua päästeametini.

Tavaliselt on teatajaks naaber, lähedane või sotsiaaltöötaja, kes pole eakaga mõnda aega kontakti saanud. “Päästjad käivad kiirabil abiks, kui on kahtlus, et midagi on juhtunud,” selgitas Valner. “Päris paljudel juhtudel on võti seespool risti ees ja siis ei jää muud üle, kui uks jõuga avada, et inimese elu päästa. Aga tihti juhtub ka nii, et võtit pole küll ukse ees, kuid kellelgi varuvõtit ka ei ole.”

Septembri lõpu seisuga tehti pealinnas 130 väljakutset, mille puhul abivajaja oli kodus kukkunud. Neist vähemalt 99 olid 65-aastased ja vanemad.
Miks eakad kukuvad? Üks põhjus on kroonilised haigused, kuid ka ravimid, mida eakad rohkem tarvitavad. Kõige sagedasem krooniline haigus on siinmail kõrgvererõhktõbi.

“Kukkumise tõenäosust võivad suurendada lihasluukonna, närvisüsteemi ja südame-veresoonkonna haigused, kuhjunud unepuudus, tugevatoimelised valuvaigistid või uimasust/tähelepanu pärssimist põhjustavad ravimid,” rääkis peremeditsiini eriarst Sergey Saadi. “Kindlasti mängib rolli ka vanus: sagedamini kukuvad väikelapsed ja eakad inimesed, mõlemad oma n-ö kohmakuse tõttu.”

Dr Saadi tõdes, et mida vanemaks inimene jääb, seda kangemaks muutuvad tema liigesed: väheneb liigutuste amplituud, sidemed ja kõõlused muutuvad samuti jäigemaks, väheneb lihasjõud, lihastoonus ja lihaste vastupidavus. “Eakatel võib olla häiritud koordinatsioon ning silmanägemine – nad ei pruugi osata hinnata näiteks tee tasapinna ebatasasust,” jätkas arst. “Mõned võivad kasutada liikumiseks abivahendeid (käimiskepp, rulaator vms), mis ei pruugi liikumisel alati aidata, vaid hoopis takistada – näiteks libedaga käimisel, kui kepi otsas puudub terav ots.

Eakad ei pruugi hästi magada ning tarvitavad sageli ravimeid, mis võivad pärssida tähelepanu ja põhjustada unisust päevaajal.”
Kukkumisi võivad dr Saadi sõnul soodustada ka jalgade, puusaliigeste või alaselja kroonilised kulumuslikud muutused (artroos) ning seljadiskide väljasopistused. Need kahjustavad närve lülisamba kanalis ja põhjustavad tugevat valu või tundlikkushäireid/tuimust jalgades. “Sellised närvisüsteemi haigused nagu epilepsia, hulgiskleroos ning jäsemete närvide kahjustused võivad põhjustada nõrkust ja tundlikkushäireid jalgades. See omakorda tekitab probleeme liigutuste koordineerimisega,” rääkis Saadi. “Järsud vererõhutõusud või -langused ning südame rütmihäired võivad tekitada nõrkuse- või minestuselaadseid episoode, mille ajal suureneb kukkumise oht.”

Kukkumisohtu suurendavad ebatasane pind, pimedus ja libe tee. “Kuna talv on tulemas, tasub kindlasti veenduda, et jalatsite tallad oleks õige “talvise” mustriga, mitte lamedad, et libedaga saaks turvaliselt välja minna,” pani dr Saadi südamele.

Mida eakam on inimene, seda enam on tal taskaaluhäireid ja seda suurem on tõenäosus, et ta isegi turvalises kodus kukub. Üks kolmest üle 70-aastasest naisest kukub vähemalt korra aastas.

Tasub pöörduda EMO-sse

Kõige tavalisemad vigastuse sümptomid on valu, kahjustatud koha punetus, paistetus või sinikas (hematoom), aga ka mõne funktsiooni häire, kui tegemist on tõsisema traumaga.

Kukkumise järel peab jälgima vigastatud kohta, inimese seisundit ja hinnata, kas ta vajab arstiabi. “Alati tuleb vaadata, kui tõsine on vigastus ja kas kukkunud inimene vajab erakorralisi uuringuid ja ravi,” soovitas Saadi. “Kui ise ei oska seda hinnata, tuleb helistada numbrile 112, valvemeedik siis selgitab, mida peab tegema. Kui pole kindel, on parem helistada 112, kutsuda kiirabi või viia inimene EMO-sse.”

Kui inimene on teadvusel, vastab küsimustele, liigub ise ja tal ei näi olevat tõsist vigastust, ei pea midagi erilist ette võtma. Käte-jalgade kergemate traumade puhul piisab dr Saadi sõnul koormuse vähenemisest, valuvaigistite kasutamisest, jahutava kompressi tegemisest ning jäseme fikseerimisest elastiksidemega, kui on kahtlust pehmete kudede kahjustusele (näiteks sidemete venitus).

Enamik traumadest paraneb ise. “Kui trauma osutus raskemaks, kui esialgu tundus, näiteks turse ei vähene, liikuvus liigeses ei taastu, püsib valu, lisanduvad tundlikkushäired või muud sümptomid, tuleb arsti poole pöörduda,” toonitas dr Saadi. “Tõsisemate traumade puhul soovitatakse mitte liikuda, või kui saab liikuda, siis võimalusel fikseerida/siduda vigastatud koht/jäse ja seejärel otsustada, kas kutsuda kiirabi või viia kannatanu – kui ta seisund lubab – ise EMO-sse. Kui tekkis tugev verejooks ja on arteriaalse verejooksu (tugeva purskava verejoaga) kahtlus, ei tasu unustada žguti kasutamist, mis võib päästa elu. Selleks sobib ka sall, rihm vms. Kindlasti tasub meelde jätta žguti peale panemise aeg, mida on vaja öelda kiirabi või EMO töötajatele.”

Pensioniealistest Eesti inimestest elab üksi 36% ehk iga kolmas, pensioniealistest naistest pea iga teine (45%). Eestis elab üksi pea terve Pärnu maakonna jagu ehk üle 82 000 pensioniealise naise, kellest pooled on lesestunud. Seetõttu pole neil abi sageli käepärast, aga hädast või aidata välja häirenupp.

Sagedamini kukutakse vetsus või teel sinna

Perearst Karin Jägeri sõnul näeb ta oma töös, millised võivad olla tagajärjed, kui eakas inimene lamab kolm päeva põrandal, enne kui abi saabub. “Meil vedas, et juhtusin oma 90-aastasele emale õigel ajal häirenupu organiseerima, ja et enne ei juhtunud midagi,” lausus ta.

Kui esimest korda kukkus Jägeri ema päevasel ajal, siis teisel korral võinuks minna märksa kehvemini. “Olen ainus tütar ja elan emast 20 kilomeetri kaugusel, kuid oleme omastega korraldanud nii, et ema juures Mustamäel käib pea iga päev keegi. Nii et kuigi ta elab üksi, hoitakse tal silma peal – kontroll ja hoolitsus on olemas,” jätkas Jäger.

“Kaks päeva nädalas – neljapäeval ja laupäeval – ema juures ei käida. Paraku juhtus ta kodus kukkuma öösel vastu neljapäeva, ja tol hetkel ei olnud tal ka mobiili kaelas. Küll on hea, et häirenupp oli käe peal! Mind saadi telefonitsi kätte, kui Medi ekipaaž oli juba ema juurde teel. Üksi poleks ema suutnud põrandalt üles saada, mina poleks teda tõsta jaksanud ja öösel pole lihtne kõrvalist abi otsida. Kui lähedased oleksid ema juurde läinud tavapärase graafiku kohaselt alles reedel, siis õudne isegi mõelda, mis oleks võinud juhtuda – praegu ei köeta veel, põrand on külm…”

Jägeri sõnul on eakate kukkumine ettearvamatu teema. “Emal on kodus liikumiseks kepp ja tugiraam, vaatamata puusaoperatsioonile on tema puusad korras ja käia ta saab, nii et loogiliselt võttes ei tohiks kukkuda, aga ikka juhtub,” rääkis Jäger. “Eelmisel korral, kui ema kukkus, oli ta kogemata tugiraami peale rõhunud, selle tagajärel kukkus tugiraam kokku, ja nii ta põrandale vajuski. Arvad küll, et ruumid ei ole suured, seinad ja asjad on lähedal, kuid püsti enam ei saa! Kui küsid, miks sul telefon kaelas ei ole, ütleb ta: oi, ma läksin ainult tualetti. Aga selle tee peal just äpardused juhtuvadki!”

Näiteks 23. septembril kell 17.27 teatati, et Tööstuse tänaval kopsib eakas daam vastu seina ning karjub naabrite abi, kuna olevat kukkunud. Päästjad sisenesid korterisse akna kaudu ning andsid sealt leitud abitus seisundis vanainimese üle kiirabile. Samal päeval kell 19.48 helistas hädaabinumbrile üks Sõpruse puiestee elanik, kes teatas, et tema eakas naabrinaine hüüab oma korteris appi, kuna on kukkunud ega saa enam püsti. Ka sel korral sisenesid päästjad korterisse akna kaudu ning andsid naise üle kiirabile, kes ta haiglasse toimetas.

13. septembril helistas hädaabinumbrile mees, kes teatas, et tema Mustamäe teel elav eakas isa ei vasta juba mitu päeva telefonile. Kohale minnes selgus, et ka võti on uksel seespool risti ees. Päästjad sisenesid korterisse akna kaudu ning andsid abivajaja üle kiirabile.

Õnnetus ei hüüa tulles ning kukkuda võib ka siis, kui parajasti on näiteks toit pliidil, mis tähendab omakorda tuleohtu, kortermajas ka naabritele. “Sellepärast võiks naabrid kasvõi hambad ristis jälgida, et oleks töökorras suitsuandur,” soovitas Valner. “On oluline, et kellelgi oleks väärikas eas inimese võtmed.” Ka pani Valner südamele, et eakate ja liikumisraskustega inimeste kodu võiks tõsiste tagajärgedega kukkumiste ennetamiseks kohandada.
Dr Saadi sõnul aitab kukkumisi ära hoida regulaarne liigutamine “Vähemalt 150 minutit liikumist nädalas, veel parem 300 minutit nädalas on universaalne soovitus kõigile,” rõhutas arst. “Kindlasti tuleb kombineerida jõuharjutusi, nagu raskuste tõstmine, kummilindi või hantlitega harjutused, venitusharjutuste ning harjutustega koordinatsioonile. Väga hästi sobivad eakatele tai-chi, qi-gong, pilates ja jooga. Kes ei saa jõusaali või grupitrenni minna, võiks teha kasvõi 15-20 minutit hommikust võimlemist!”

Samuti tasuks vähendada suhkrurikka toidu tarbimist, süüa rohkem köögivilju ja fermenteeritud toitu nagu hapukapsas ja hapukurgid. Samuti pähkleid, seemneid, kala ja harvemini liha. Hea taluvuse korral ka hapupiimatooteid
Arsti sõnul ei ole olemas toidulisandeid, mis kindlalt vähendaks kukkumiste riski, kuid näiteks luude hõrenemisest tingitud murde võib ennetada D3- ja K2-vitamiini tarbimisega. Annusteks võiks olla 1000-2000 RÜ (25-50 mcg) D-vitamiini ja 75-100 mcg K2 vitamiini päevas. Viimane on oluline, kuna K2-vitamiin aitab viia kaltsiumi soolestikust ja veresoontest (kuhu see võib ladestuda, kahjustades veresooni) luudesse, tugevdades neid.

Häirenupp toob turvatunde

Kukkumise korral aitab eakaid rihmaga käele kinnitatud häirenupp. Meditech Estonia OÜ häirenuputeenuse üks eestvedajatest Paavo Ala rääkis, et Tallinnas on häirenuppu kandev hoolealune keskmiselt 83-aastane naisterahvas. “Naisi on pealinnas hoolealustest lausa 84%,” tõi Ala välja.

Enim hoolealuseid on Medil Mustamäel, Haaberstis ja Lasnamäel. “Kuigi leidub hoolealuseid, kes kasutavad häirenuppu juba aastast 2007, võime tõdeda, et Eestis võetakse häirenupp appi ilmselgelt liiga hilja ja selle kasutusaeg jääb seetõttu paraku üsna lühikeseks,” märkis Ala. “Meil oodatakse ära pahatihti esimene õnnetus – milleks on tüüpiliselt kukkumine –, ja siis on häirenuppu ülimalt kiiresti tarvis.”

Seevastu näiteks Soomes ja Rootsis saab inimene häirenupu igaks juhuks juba siis, kui ta on piisavalt vana või mõne haiguse või tervisehäda tõttu riskigrupis. “Häirenupp annab üksi elavale või kasvõi osaliselt oma kodus üksinda olevale eakale või liikumisraskusega inimesele suurema turvatunde,” selgitas Ala. “Ootamatult juhtuva õnnetuse korral saab tekkinud abivajadusest üheainsa nupuvajutusega teada anda – või aktiveerub häirenupu sees olev kukkumisandur ja algatab häirekõne automaatselt.” Samuti annab Medi häirenuputeenus hoolivatele lähedastele meelerahu, et nende lähedasega on kõik korras, ja isegi kui pole, saavad nad sellest loetud minutite jooksul teada.

Häirenupu vajutuse või kukkumisanduri põrutuse järel algab häirekõne Medi ööpäev läbi töötatavasse abikeskusse. Sealne operaator vastab häirekõnele, teeb koju paigaldatud spetsiaalse käed-vaba hoolekandetelefoni vahendusel kiiresti selgeks, mis on juhtunud, ning informeerib hoolealuse lähedasi, naabreid, sõpru. Vajadusel ka Medi ööpäevaringset väljakutseekipaaži, kes läheb kohapeale appi. Abi saabub tänu sellele kiiremini, ennetades olukorda, mil inimene võib näiteks pikali maas oodata tunde või lausa ööpäevi.

Kehakaal teeb olukorda hullemaks

Medi 24/7 väljakutseekipaaži keskmine reageerimisaeg augustis oli 55 minutit. “See on aeg, mil võtame häirekõne vastu, teeme selgeks, mis on juhtunud, sõidame kaheliikmelise ekipaažiga kohale, osutame abi ja sulgeme enda järel ukse,” kirjeldas Ala. “Vahel kutsume koha peal olles lisaks ka kiirabi.”

Medi häirenupu kasutajate arv kasvab iga aastaga – näiteks ainuüksi Tallinnas on häirenupu kasutajaid olnud 2019. aastal 330, 2020. aastal 391 ning mullu 514. Teenust vajab pealinnas vähemalt 7500 ja Eestis kokku pea 20 000 inimest. “Keskmiselt käime umbes 30 väljakutsel igas kuus,” jätkas Ala.

“Viimasel aastal on ligi kolmveerandi Medi ekipaaži väljakutsete põhjuseks olnud kukkumine oma kodus. Tüüpiline juhtum on tasakaaluhäirega eakas, kes kukub oma kodus ootamatult kas köögis, vannitoas või magamistoas, püüdes näiteks voodist püsti saada või rulaatorini küündida. Raskemini saavad püsti need, kellel on suur kehakaal. Mõnikord jääb inimene näiteks voodi ja seina vahele kinni, nii et ei saa end keerata ja kasvõi millegi toel jalule tõusta.” Olukordi on erinevad, aga tulemus sama – ilma häirenuputa kuluks tunde või ööpäevi, enne kui keegi hakkab huvi tundma, ega inimesega midagi juhtunud ole.

Häirenuputeenust saab tellida Medilt kas otse või vajadusel linna abiga. “Eraisikuna häirenuputeenuse eest tasudes on selle kuutasu sõltuvalt kasutatavatest seadmetest 22-44 eurot,” märkis Ala. “Viimane on kuutasu koos kukkumisanduriga.” Medi on valmis häirenupu vajajale selle tagama üldjuhul ühe-kahe nädala jooksul.

Kuidas häirenuppu saada ja kukkumist vältida?

  • Medi häirenuputeenuse kohta saab infot, helistades töö ajal nõuandeliinil 661 8181, kirjutades info@medi.ee või jättes oma kontaktisoovi kodulehel www.medi.ee või www.häirenupp.ee
  • Häirenupp on tallinlastele tasuta. Seadmete paigalduse, hoolduse ning igakuise kasutamise eest tasub linn.  Ent hetkel ei ole kahjuks võimalik linnaosade sotsiaalhoolekande osakondadel kliente teenusele suunata ega klientidega uusi lepinguid sotsiaalvalveteenuse osutamiseks sõlmida, sest Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hankekorras tellitud maht teenuse osutamiseks on ära kasutatud. Niipea, kui uus leping teenuse osutajaga on sõlmitud, saavad sotsiaalhoolekande osakonnad taas ka kliente teenusele suunata. Linn teavitab sellest võimalusest linlasi operatiivselt. Senikaua on võimalik abivajajal taotleda sissetulekust sõltuvat toetust sotsiaalvalveteenuse tasumiseks.
  • Hoia pidevalt häirenuppu või telefoni enda küljes.
  • Kukkumise vältimiseks muuda ka oma kodu ohutumaks. Selleks eemalda või kinnita lahtised vaibad ja katted. Eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed. Hoia liikumisteed vabad. Kasuta öösel liikudes valgust, võimalusel automaatset valgustust. Aseta enim kasutatavad esemed käepärasele kõrgusele. Kasuta vannitoas vajadusel käepidemeid, dušiistet ja kõrgendatud tualetipotti. Vajadusel vaheta vann madalama vastu. Väldi kodus rippuvaid kangaid. Lase välja vahetada või karestada libedad põrandad. Kanna libisemiskindlaid kummitallaga või -nuppudega susse või sokke.
  • Hoia füüsilist toonust – liigu ja võimle. Käi regulaarselt tervisekontrollis. Raskete ja ronimist nõudvate majapidamistööde puhul palu abi. Riietu istudes. Püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt. Võta korrektselt arsti määratud ravimeid. Vajadusel kasuta automaatset ravimidosaatorit.
  • Lepi lähedase või naabriga kokku igapäevased regulaarsed suhtlusviisid. Nii saavad lähedased veenduda, et sinuga on kõik korras.

BEŠKINA: Häirenupp lubab elada eakal võimalikult kaua oma kodus

Betina Beškina
Pilt: Foto Mats Õun


“Häirenupu eesmärk on suurendada nende eakate ja puuetega inimeste turvatunnet, kes võivad abitusse olukorda sattuda,” lausus abilinnapea Betina Beškina. “Nupu abil saab abi kutsuda eelkõige olukordades, kui inimene ei ole võimeline liikuma ja iseseisvalt abistajatele ust avama. Olgu siis põhjuseks kukkumine, siseruumidesse lõksu jäämine või ootamatu vajadus arstiabi järele.”
Beškina märkis, et häirenupp on ääretult vajalik, sest see võib päästa abivajaja elu. “Lisaks pakub see füüsilist abi, turvatunnet ja psühholoogilist tuge inimestele, kes seda eriti vajavad,” märkis ta. “Samuti võimaldab eakatel ning puuetega isikutel elada võimalikult kaua oma kodus, mis on kahtlemata paljude inimeste jaoks eelistatum variant.”
Tallinnas kasutab teenust praegu 507 inimest ning sel aastal on linn selleks andnud 302 690 eurot.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Heidi Tamre
4. okt. 2022 11:11
suur tänu teile, et kirjutasite sellest. Olen 72.a. ja kahjuks ei teadnud sellest teenusest midagi. Nüüd on hea teada, et abi on olemas - suur tänu linnavalitsusele oma vanurite eest hoolitsemisel!
vaatleja
3. okt. 2022 15:50
Ka toas peab olema jalas korralik jalanõu - näiteks sportjalats. Sussides on kõnnak ebakindel.

Seotud artiklid