"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
videolugu Endine narkosõltlane: mul ei olnud kodu, magasin vahepeal isegi auto tagaistmel (1)
04. oktoober 2022

„Ma elasin erinevates hostelites ja isegi ühe auto tagaistmel,“ kirjeldas endine narkosõltlane Janar enda eelmist elu. „Isegi kui oli und, ei saanud ma magama minna, sest teadsin, et kui hommikul ärgates narkootikume ei ole, pean reaalsusega kohtuma.“

Eestis käib narkovastane võitlus mitmel rindel. Samal ajal, kui mustal turul on liikvele läinud uus tundmatu, mitmeid surmi põhjustanud opioid, paistavad aina rohkem silma ka tarvitamised tavainimeste seas.

Pealinn uuris, mis on aidanud neist, kes on tänaseks kõikehaaravast sõltuvusest vabaks saanud.

Sõltuvuse küüsist murdis end välja ka Janar, kes vaevles 12 aastat amfetamiini, hiljem ka korgijoogi küüsis. Viimased kolm aastat on mees olnud puhas. „Tegelikult olen oma lootuse Jumala peale pannud,“ ütles ta.

Janari sõnul tarvitas ta alguses narkootikume pidutsemistel. “Need tõmbasid peo käima, suutsin kauem üleval olla ning kõik meeled olid avatud,” lausus ta. “Inimesed on ebakindlad ja me vajame elus kindlust. Alkoholijoobes või narkojoobes olemine andis enesekindla tunde. Joobes olles asjad nagu enda arust õnnestuvad, kuigi see tegelikkuses nii ei ole.”

Janar elab ja töötab täna Lootuse külas, kus on keskkond kardinaalselt erinev tema eelmisest elust – keerulisest lapsepõlvest, vanglast ja alkoholilembelisest isast. „Panin endale vanglas sihid paika ja vabanedes läksin Lootuse külla, kus ei olnud lihtne teekond,“ rääkis ta. „Pidin võitlema enda iseloomuga, oma halbade harjumustega, mis olid sõltlase elust kaasa tulnud. Aga seal on väga armastav ja hooliv keskkond ning see aitas mul vastu pidada.“

Janar meenutas, et kõige raskem oli tema jaoks mõte, kus sa saad endale järgmise doosi. “Kui ma nägin politseid, siis süda hakkas puperdama,” rääkis ta. “Mul oli kaasas narkootikume või juhtisin autot narkojoobes. Alati oli selline pinge ja ärevus. Kuna ma tegelesin aktiivselt narkootikumide müügiga, siis alati olin kellelegi võlgu. Pidin ise laenama raha narkootikumide ostmiseks, et neid hiljem müüa. Alati mingid tegelased hingavad sulle kuklasse, et sul on aeg maksta. Kui see trall käib sinu elus aastaid ja aastaid, siis lõpuks väsitab see vaimselt ja füüsiliselt ära.”

Janari sõnul kadus tal mingi hetk elu mõte ära. “Kogu su elu keerleb ainult selle narkootikumide ja võlgade ümber,” selgitas ta. “Kui ma alustasin tarvitamist, siis ma ei uskunud, et see asi nii kaugele läheb. Mina uskusin päris mitu aastat, et üks päev ma tõmban käsipidurit. Mingi hetk sain ma aru, et tarvitan juba üksinda ja ma teen kriminaalseid asju selleks, et narkootikumi saada. Siis ma sain aru, et see oli täiesti rumalus uskuda sõltuvusse mitte jäämist. Paljud ei julge abi otsida.”

Reaalsus, kui viimase doosi mõju hakkab üle minema ja uut doosi ei terenda, sarnaneb põrgule. Kujutage ette piinavat hambavalu, mis on üle võtnud terve keha. Valu võtab ära uus doos. Just nii on opioidide, nagu heroiini ja fentanüüli sõltlased kirjeldanud enda vaevusi.

Narkomaanide arv Eestis väheneb

Eestis on tänase seisuga hinnanguliselt 8000 kuni 9000 niinimetatud süstivat narkomaani. Sajandivahetuse paiku oli neid aga 20 000 kuni 30 000 ringis. Igal juhul on langus märkimisväärne. Ühest küljest vähendavad tarvitajate arvu sagedased üledoosid, teisalt on ka neid, kes on end sellest ringist välja murravad ning oma tulemus on ka ennetustööl.

„Kui mõtleme neile, kes narkootikume süstivad, siis suure muutuse tingis tervishoiusektori ja  politsei koostöö,“ ütles TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova. „Nad hakkasid suhtuma inimestesse kui inimestesse.“

Narkootikumide kasutamine ei ole Eestis enam kuritegu, vaid väärtegu ning karistus on pigem leebe. Kõigist sõltlastele inimlikul moel abi andvatest asutustest on Lootuse küla vaid üks näide mitmest.

Tallinnas asub süstlavahetuspunkt Convictus, mis haldab ja kirjeldab teenust kui kahjude vähendamise keskust. See on turvaline paik, kuhu uimasteid tarvitav inimene ehk klient on iga murega alati oodatud.

„Kõik narkomaanid saavad lõpuks sõltuvusest lahti,“ ütles süstlavahetuspunkti klient. „Aga mitte igaüks ei saavuta seda enne surma.“

Iga päev pakutakse klientidele sooja lõunat. Keskuses saab aega veeta, varuda endale puhtaid riideid ning soovi korral minna psühholoogi ja kogemusnõustaja vastuvõtule või hoopiski osaleda anonüümsete sõltlaste vestlusringis. Kohal on abistamas ka meditsiiniõde.  Mõistagi on kõik teenused tasuta ja anonüümsed.

Äkksurmade põhjustajad

Eestis on parasjagu kõige levinum illegaalne droog kanep. Peale mida tulevad kõiksugused illegaalsel turul levinud stimulandid, tuntuimad ecstasy ja MDMA. Tegu on niinimetatud peo- ja festivalidroogiga.

Kolmandale kohale platseeruvad ühed ohtlikumad – opioidid, tuntumad neist fentanüül ja heroiin. Opoidid on kõigist ainetest ülekaalukalt kõige sagedasemad üledoosist tingitud äkksurmade põhjustajad. Nende seas on ka viimastel kuudel Eesti turule lisandunud uus üliohtlik aine metonitaseen.

„Seda koostist täpselt ei tea,“ märkis kirglik aidsi- ja narkoennetuse eest võitleja Nelli Kalikova. „Ilmselt on ta opiaat, derivaat või nende sugulane. Aga suremus on nii suur, et peaaegu igal narkomaanil on keegi, kes on üledoosi ära surnud. See on hirmus.“

Miks on nii, et üks sõltlane terveneb, teine lahkub. Ühest vastust ei ole. Tervenemine sõltub metadoonravi sobivusest, psühholoogilise nõustamise efektiivsusest, lähedaste toetusest ning veel olulisem – tarvitaja enda tahtest ja jõust.

Fookuses narkootikumide tarvitajad pidutsejate seas

Narkovastane võitlus käib mitmel rindel. Tarvitajaid, kes käivad tööl ning elavad justkui tavapärast elu, kuid on mõnest ainest, näiteks kanepist või kokaiinist sõltuvuses, on Eestis hinnanguliselt mitukümmend tuhat.

„Nüüd peamegi edasi liikuma teiste tarvitajatega, keda me siiamaani ei ole fookuses hoidnud,“ ütles Kurbatova. „Näiteks neile, kes tarvitavad narkootikume peokeskkonnas, pakkuda ka neid lahendusi, mida nad vajavad ja on valmis vastu võtma ning teeme seda sildistamata.“

Neid inimesi, kes sõltuvusele vaatamata saavad veel enda eluga hakkama, on märksa keerulisem tabada ja abistada.  

Tervise arengu Instituut on selle aastanumbri sees piloteerimas narkovastast kampaaniat pidutsejate seas. Eesmärk on propageerida abi otsimist, mitte taunida tarvitamist.

Kui tunned, et mõne aine tarvitamine on mingil moel mõjutamas sinu elu või oled mures lähedase pärast, otsi abi koduleheküljelt www.narko.ee See on Eestis tasuta, anonüümne ja hinnangute vaba.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

neh
4. okt. 2022 12:03
Eks ole hullematki -kui inimene pole sõltlane, aga on ikka koduta