"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Linnaasutuste energiakulud on tõusnud taevasse, Ida-Tallinna Keskhaigla elektrikulu on kerkinud 343% (1)
04. oktoober 2022
Doktor Arkadi Popov Foto Mats Õun

„Haigla töötab 365 päeva aastas ööpäevaringselt, osutades elutähtsat teenust, millest sõltub patsientide elu ja tervis. Seetõttu peame jätkama oma tööd täies mahus ja ilma piiranguteta ka kõrgete energiahindade tingimustes,“ rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees, doktor Arkadi Popov kõrgete energiahindade mõjust haigla tööle.

Lääne-Tallinna Keskhaigla energiakulud 2021. aasta esimesel poolaastal olid 726 200 eurot, 2022. aasta esimesel poolaastal aga 1 132 000 eurot. Seega oli selle aasta alguse energiakulu ca 56% suurem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kuna elektrienergiast sõltub otseselt diagnostilise ja raviaparatuuri töö, ei ole haiglal Popovi sõnul võimalik energiakuludelt kokku hoida. Olulisel määral kasvanud energiakulud tähendavad seda, et kokkuhoid peab paraku tulema arengute, investeeringute ning personali palga- ja koolituskulude arvelt.

„See on keeruline olukord, sest juhul, kui mitmed investeeringud jäävad tegemata, satub kahjuks löögi alla haigla jätkusuutlikkus ja areng. Me peame välja vahetama aparatuuri, looma efektiivse ja mugava töö- ja ravikeskkonna, motiveerima personali, jne,“ kinnitas Popov.

Päikesepaneelid katusel

Üheks lahenduseks, mis aitaks olukorda mõnevõrra leevendada, pakub haigla täiendavate päikesepaneelide paigaldamise hoonete katustele. Juba praegu kasutatakse päikesepaneele täiendava elektrienergiaallikana Lääne-Tallinna Keskhaigla koosseisu kuuluvas Põhja-Tallinna tervisekeskuses.

Siiski pidi haiglajuht tõdema, et päikesepaneelide tagasihoidlik tootlikkus kahjuks ei võimalda olulisel määral kompenseerida selle hoone reaalseid elektrienergia vajadusi. „Pigem on see seni olnud sümboolne panus rohepöörde programmi.“

Popov tõi välja Tervisekassa kinnituse, et haiglaid ei jäeta hätta, vaid osaliselt hakatakse energiahindade tõusu haiglatele kompenseerima. „Selline abi on haiglatele küll suureks toeks. Kuid teiselt poolt ei ole see õiglane maksumaksja suhtes, sest haigekassa raha tuleb sotsiaalmaksust, mis on mõeldud pensionideks, raviteenuse osutamiseks ja erinevateks sotsiaaltoetusteks,“ rääkis ta. „Tekib küsimus, kas on õigustatud, et sotsiaalmaksu hakatakse kasutama selleks, et tasuda haiglate elektriarveid.“

Sajad protsendid energiakulu tõusu

Ida–Tallinna Keskhaigla turundusjuht Inge Suder tõi esile, et elektriarved eelmise aastaga võrreldes on kasvanud isegi üle kolme korra. Näiteks augustikuu muutus oli 343%. „Oleme viimastel aastatel panustanud energia kokkuhoidu, eelkõige soojuspidavuse parandamisse, läbi erinevate investeeringute. Viimase suurema investeeringuna uuendatakse näiteks Magdaleena D-korpuse soojussõlm ja välispiirded,“ märkis ta.

Suderi sõnul saavad täiendavad kokkuhoiuvõimalused haiglas olla väiksemate ruumide ja alade lõikes. Haiglas loodetakse ka, et patsientide raviga seotud ruumide temperatuuri ja valgustust mõjutavaid otsuseid siiski käesoleval talvel tegema ei pea ning patsientide arvel ei pea valgust ega sooja vähendama.

Ta möönis, et ITK hoonete kompleks on vananenud ning tänapäevast energiasäästlikku keskkonda on luua väga keeruline. On ju vananenud hooned ka üks põhjuseid, miks on plaanis uue Tallinna Haigla ehitus.

Kui peaks aga tulema pikem elektrikatkestus, mille eest on hoiatanud ka peaminister Kaja Kallas, siis haigla kõigis üksustes ollakse selleks valmis. „Meil on kuus avariitoitegeneraatorit, mis peavad täisvõimsusel töötades vastu 48 tundi. Generaatoreid saab täita lisakütusega, mis võimaldab haiglal tegevust jätkata kuni võrgutoide taastub,“ kinnitas Suder.

Ida Tallinna Keskhaigla elektriarved

Elektriarved       2021                   2022             muutus

juuni                   77 510                154 297              99%

juuli                     95 768                242 144              153%

august                86 062                381 336              343%

Prognoosimatus ja teadmatus

Tallinna lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja ütles, et energiahindade pöörane tõus mõjutab Tallinna lauluväljaku igapäevast tegevust ja mõistagi ka rahakotti päris tugevalt. Elektrienergia arved on suurenenud sõltuvalt kuust 88 eurot/MWh suurusjärku 362 eurot/MWh, lisaks võrgutasud. See on vähemalt neljakordne kasv.

Prognoosimatus ja teadmatus on need märksõnad, mis muudavad olukorra keeruliseks. „Üritust planeerides jääb elektrihind X-faktoriks, justkui lotomänguks, aga kahjuks pole sellisel kujul võimalik jätkusuutlikult üritusi korraldada.“ Ilmekaks näiteks tõi ta selle, kus ühel augustikuisel üritusel oleks olnud soodsam toota elektrit diiselgeneraatorite abil, kui osta seda võrgust.

Samas on tema sõnul on suurürituste puhul alati tagatud varutoide generaatorite abil, kuid lauluväljaku peahoonel see puudub. „Üle 12h elektrikatkestus mõjutaks tegevusi juba oluliselt.“

Külmad ruumid

Lauluväljak on energiahinna kallinemise algusest väga kriitiliselt vaadanud üle oma tarbimise. Kus võimalik, on suured tarbijad vahetatud väiksemate vastu. Valgustus on viidud üle LED tehnoloogiale, vanad soojuspumbad vahetatud moodsamate vastu. „Võtsime suvel ette vanade radiaatorite vahetuse ning püüame järgmisel aastal minna gaasiküttelt üle maaküttele. Seni hoiame majas ruume võimalikult madalal temperatuuril ning oleme piiranud ning viinud energiatarbimise kriitiliselt madala piirini,“ selgitas Saareoja.

Mõistagi ei saa riik maksta kinni igavesti inimeste ja ettevõtete elektriarveid, küll aga tuleks siiski seada elektrienergiale hinnalagi, pakkus lauluväljaku juht välja. Ettevõtete jaoks on peamine, et kulusid saaks prognoosida oma tegevuse planeerimiseks.

Aastane hinnakasv kuni 10% on veel ilmselt talutav, aga neljakordne hinnatõus halvab paljude jaoks tegevuse. „Kui elektri hind kasvab nii kiiresti, et ettevõtlusega ei ole võimalik enam tegeleda, tuleb riigil sekkuda ja seda turgu jõulisemalt kontrolli all hoida,“ pakkus lauluväljaku juht.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
6. okt. 2022 18:08
Nii Isamaa, sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonna esindajad, kellel on valitsuses voli vajalikke otsuseid teha, ei suutnud aga põhjendada, miks siis ei anta perearstidele vajalikke vahendeid, vaid jagatakse selle asemel raha laiali 24-aastastele habetund meestele lapsetoetuse maksmiseks või miljonäride basseinikütte kulude tasandamiseks. https://arvamus.postimees.ee/7620777/lavly-perling-perearstid-vajavad-rohkem-tuge-ja-vabadust