"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
arvamus Maria Jufereva-Skuratovski: peamised järeldused pärast Läti parlamendi valimisi (0)
04. oktoober 2022
Foto Albert Truuväärt

1. oktoobril toimusid Lätis 14. Seimi valimised, mis tõid kaasa mitmeid üllatusi. Läti parlamenti (100 kohta) pääses 7 erakonda. Eilsed lemmikud said lüüa ning populistid ja oligarhid olid laineharjal. 

Peaminister Arturs Krišjānis Kariņši partei Uus Ühtsus võitis valimised 26 mandaadiga. See viitab, et üldiselt jäi Läti rahvas valitseva erakonnaga rahule ega soovinud suuri muutusi. Analüütikute hinnangul tagasid aktiivse toetuse peaministri parteile eeskätt ametnikud, kes hindavad stabiilsust eriti ega tervita järske muutusi poliitilisel maastikul, mis võivad ka neid mõjutada. 

Läti parlamenti ei pääsenud aga kaks eelmiste valimiste järel koalitsiooni kuulunud erakonda – konservatiivid ja liberaaldemokraatlik erakond Arengu Eest/Poolt!. See oli tõsine ootamatus, kuna nende erakondade valimiseelsed reitingud ei viidanud kaotuse tõenäosusele. Nii et traditsioonilised konservatiivsed ja liberaalsed väärtused ei olnud lätlaste jaoks neil valimistel just väga aktuaalsed. 

Oligarhide tagasitulek

Läti valimiste teiseks eripäraks oli nii oligarhide endi kui neile lähedaste erakondade naasmine suurde poliitikasse. Nii on Roheliste ja Talurahva Liidu peaministrikandidaat Seimis endine Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs, kes on süüdi mõistetud korruptsioonis ja kandnud kolmel korral vanglakaristust. Erakond sai 16 mandaati.

Ainārs Šlesersi erakond Esikohal On Läti sai Seimis 9 kohta. Lisaks oligarhiks nimetamisele ja korruptsioonisüüdistustele arvatakse Šlesersil olevat ka sidemeid Kremliga. Pandeemia ajal oli Šlesers vaktsineerimise vastu, mis blokeeris tema tee Kariņši valitsusse. Selle partei taga on ka Läti endine peaminister ja ärimees Andris Šķēle, kellele esitati süüdistus kelmuses ja kuritegelikul teel saadud raha võimalikus legaliseerimises. 

Seega võib tõdeda, et kauaaegne ideoloogiline konflikt euroopalike väärtuste ja oligarhiliste huvide vahel ei ole Lätis kuhugi kadunud, vaid on läinud uuele arenguringile, mis kajastub ka parlamendi uues koosseisus. 

Vene hääled läksid populistidele

Kuid peamine ootamatus oli „vene“ häälte jaotus. Parlamendivalimiste pidevaks liidriks olnud erakond Koosmeel, mille poolt hääletasid riigi venekeelsed elanikud, ei ületanud viie protsendi künnist. Esimest korda viie koosseisu jooksul ei ole see Seimis esindatud. 

Koosmeele asemel pääses Läti Seimi „lõhestaja“ Aleksejs Rosļikovsi erakond Stabiilsuse Nimel!. See moodustati pärast Riia linnavolikogu Koosmeele fraktsiooni lõhenemist. Tegelikult kordas tema programm olulisel määral Koosmeele valimislubadusi. Emakeelse koolihariduse võimalus, mittekodanikele hääleõiguse andmine, teatud kaupade ja teenuste maksude alandamine, sotsiaaltoetuste tõus – see kõik on välja kuulutatud mõlema erakonna programmides. 

Arvan, et Läti venekeelsete elanike häälte jaotumises ühe või teise poliitilise jõu kasuks said määravaks erakondade väljaütlemised vaktsineerimise ja piirangute, koolide läti keelele ülemineku, Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ja Punaarmee mälestusmärkide teemal. Ühesõnaga nendel teemadel, mis tekitavad venekeelses valijas kõige tugevama emotsionaalse vastukaja. 

Kui Koosmeel püüdis leida dialoogi, kompromissi ega andnud täitmatuid lubadusi, siis erakond Stabiilsuse Nimel läks valjuhäälsete avalduste ja populismi teed. Aleksejs Rosļikovs (Stabiilsuse Nimel!) ütles valimiseelses programmis täpselt seda, mida inimesed temalt kuulda tahtsid: „Praegu on kõik halvasti, aga me teeme kõik korda, me alles näitame Seimis kõigile, te ei pea meis pettuma!“ Selle tulemusena sai Stabiilsuse Nimel Seimis 11 kohta.  Kuidas saadikud selle poliitilise kapitaliga täpselt toimivad, näitab aeg.

Kuid üldiselt ei eelistanud Läti venekeelsed kodanikud seekord selgelt ühtegi erakonda, vaid hääletasid erinevate poliitiliste jõudude poolt. Läti venekeelsete valijate häälte eest võitles mitu erakonda. Olukord oli üsna pingeline, kuna oli suur tõenäosus, et need erakonnad röövivad üksteiselt hääli ja selle tulemusel ei ületa ükski neist viie protsendi künnist. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.