"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
arvamus Õpetajate päeva eel - kuidas õpetada õpetajat endast hoolima? (1)
04. oktoober 2022
Kati Bakradze Foto Silver Raidla

Selleks, et õpetaja tunneks end väärtuslikuna, peab ta lisaks väärikale töötasule saama usku ja usaldust. Oma osa on enesehoolel, sest ilma ennast hoidmata ei saa õpetaja olla tugisambaks õpilastele.

Õpetaja amet on ajatu ja piiritu. Ühelegi teisele ametile maailmas pole pandud rohkem ootusi kui õpetajatele. Kooliharidus on ühiskonna toimimise osa, väikestes maakohtades ka ellujäämise tingimuseks, sest kool on kujunenud küla, valla ja riigi elu vereringeks. Kuigi amet on ajatu, on inimesed selle süsteemis tänasest ajast sõltuvad ja tundub, et õpilased ehk juba ajast ees.

Õpetajate päeva (ja lähenevate valimiste) eel on väga palju tähelepanu pälvinud haridustöötajate palganumbrid. Piinlik on kaubelda palga üle, mille ma olen igal juhul välja teeninud juba täna, aga ma ei ole õpetaja raha pärast. Keegi meist pole, ausalt.  Warren Buffett on öelnud, et hind on see, mida maksad, väärtus on see, mida saad. Elamiseks vajab õpetaja suuremat palka ja kohe peaks selle tõstma 2000 euro peale, et lõtk ajas lühem oleks noorte õpetajate väheses pealekasvus. See on üks vähestest miinusmärgiga tehtest õpetaja ametis. Eelkõige  vajab õpetaja oma tööks  riigi ja lapsevanema usaldust ja usku nende töösse.

Tahan rääkida kogu maailmale, miks me õpetaja tööd armastusega teeme, kuidas me muudame ja mõjutame maailma, mis on meie sees ja meie ees. Kuidas meie luua on see tsoon, kus õpilasel on hea õppida ja minul hea õpetada. Me teame, et õpetajad, kes armastavad õpetamist, õpetavad õpilasi armastama õppimist. Me oleme lahendustele orienteeritud ja kiirkohanejad reaalsetes olukordades; oleme suunatud ja valmis nii hariduslikeks kui ka emotsionaalseteks kompromissideks.  Meie töös pole kunagi rutiini, saab ka nalja ja naeru läbi (või koos) pisaratega, oleme teadlikud ja kursis kõigi viimaste moeplahvatuste, TikToki väljakutsete, uute äppide ja keelekasutusega. Oleme elu pulsil, sajaga oleme!

Selleks, et emotsioonide ja ootuste ülevoolavuses siiski õpetajana oma tasakaalupunktis püsida, otsustame edaspidi, et meie, õpetajad, oleme kõige tähtsamad oma tegemistes. Enesehooles tuleb juhtida oma mõtteid, emotsioone ja tegevusi, mis  on võti õpetaja jätkusuutlikuks tulevikuks, sinna, kuhu meie lapse ja lapselapsed peale kasvavad:

  • jätame selle rööprähklemise ja leiame iga päev aega vaimseks võimlemiseks kas siis head raamatut, huvitavat Podcasti või sügavat vaikust nautides;
  • oleme 10 minutit päevas mõtteta – see ei tähenda, et oleksime mõttetud, aga vaigistades oma peas kõik (mure)mõtteid, laseme mõtteta olekus vaibuda ärevusel ja tekitada ruumi uutele ideedele;
  • seame endale ise piirid oma vaba aja ja tööaja reguleerimisel. Tööd on alati palju, lisakohustused kuhjuvad, oleme pidevalt 4-5 meilile vastamisega maas või paar pakki kontrolltöid ootab parandamist või Google Classroomis esseed tagasisidestamist. Me teoorias ju teame, et reguleeritud ajakasutus hoiab vaimu virge ja töötahte kõrge, aga nüüd tuleb seda praktikas teha. Õpetajaamet on kestvusala, sprint pole meie jaoks ja homse Eesti loovad õpetajad!
  • räägime kõigile, MIKS me seda tööd teeme, sest inimesed hindavad meid selle järgi, millesse me ise usume;
  • teame, et oleme väärtuslikud ja meis on väärikus, mis alati, alati, alati meiega jääb, ükskõik mis mujal maailmas või fintantsvoogudes ka ei toimuks. Tähtis on see, et mind jätkuks kauem, et minu töörõõm oleks pikem ja et ma oleksin hoitud;
  • teame, et sõna väega muudame maailma ja loome südamest hoitud ja hinnanguvaba paiga klassis kõigi oma õpilaste jaoks, sest head sõnad pole ju loetud;
  • tunneme siirast huvi ja rõõmu oma õpilaste kohaloleku ja hariduslike edusammude üle, sest heade suhete pinnalt on tunduvalt kergem lahendada ettetulevaid keerulisi olukordi. Elu on näidanud, et mõnikord on vaikimine pronks, rääkimine hõbe aga mõistmine kuld;
  • räägime õpilastele, et hoiame ja hoolime neist kõigist samal moel nagu iseendast, väärtustades enesehoolt, tasakaalustatud ajakasutust ja teadlikku probleemide lahendamist ja enesejuhtimist tunnete teekonnal;
  • oleme tänulikud hea sõna ja toetava pilgu eest kolleegilt ja oleme nende jaoks ise olemas;
  • täname lapsevanemat, kes kirjutas oma murest, sest koos liigume lahenduste suunas ja kõik tunded on ju õiged;
  • …ja õhtul magama minnes oleme tänulikud ja uhked oma pere ja iseenda üle, sest kui me tunneme end hästi iseendana, abikaasadena, pereliikmetena, siis saame uuel päeval tööle minnes olla ka paremad õpetajad.
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Piret Kärtner
6. okt. 2022 07:21
See on nii täpne ja õige, mida õpetaja Kati kirjutab. Õpetaja peab ennast hoidma ja enda eest seisma! Riik ja lapsevanemad! Märgake, tunnustage ja väärtustage neid, kes päriselt loovad tuleviku Eesti.