"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Helir-Valdor Seeder: eestikeelsele haridusele üleminek tähendab olulisimat julgeoleku küsimust (1)
05. oktoober 2022
Helir-Valdor Seeder Foto Mats Õun

Täna KUMUs toimunud õpetajate päevale pühendatud konverentsi „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“ parlamendierakondade arutelul seati haridus üksmeelselt riigi poliitikas esmatähtsaks.

Praeguse valitsuskoalitsiooni poolt loodav seadusandlik baas võimaldab Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul järgnevate aastate jooksul täielikult üle minna eestikeelsele haridusele. „Eestikeelsele haridusele üleminek ja ühiskonna viimine ühtsesse inforuumi tähendab olulisimat julgeoleku küsimust,“ ütles Helir-Valdor Seeder.

Isamaa erakond peab tasuta kõrgharidust eelduseks, et säiliks eestikeelne kõrgharidus. „Meie Euroopa naaberriikides on kõrgharidus tasuta ja kui me muudame eestikeelse kõrgkooli tasuliseks, siis eestlased lähevad välismaale õppima,“ selgitas Helir-Valdor Seeder. „Kui Tallinnast 200 kilomeetri raadiuses asub Soomes tasuta ülikool ja Eestis tasuline, siis noor inimene omandab kõrghariduse suure tõenäosusega naaberriigis.“

Õpetajate palgatõusul saavutati tänaseks seni parim tulemus, kui õpetaja alampalk moodustab 95% keskmisest palgast. „Isamaa eesmärk on, et lähiaastatel õpetaja alampalk tõuseb Eesti keskmise palgani ja õpetaja keskmine palk ületab Eesti keskmise palga 25 protsendi võrra,“ rääkis Helir-Valdor Seeder.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski tunnustas valitsust õpetajate palkade tõstmise eest, kuid heitis teistele erakondadele ette hariduspoliitika heitlikkust. „Lubadusi õpetajate palka 20 protsendi võrra tõsta on jagatud läbi kogu viimase kümnendi, kuid pärast Sotsiaaldemokraatide välja jäämist valitsusest jäi õpetajate palgatõus seisma,“ tõdes Jevgeni Ossinovski.

Olulise probleemina tõstis Jevgeni Ossinovski esile kõrghariduse alarahastamise. „Kõrghariduses oleme tunnistajaks tohutule kokkutõmbamisele, sest kogu areng toimub väga väheste vahenditega,“ ütles Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski arvustas lähenemist, millega koostatakse riigi poolt rahastatavate valdkondade edetabelit. „Me ei saa arutada, kas julgeolek on prioriteetsem kui haridus, sest praegu kujutab julgeolek endast küsimust baashügieenist. Kui baashügieen on tagatud, siis selle kõrval on haridus selgelt prioriteet number üks,“ rõhutas Jevgeni Ossinovski. „Haridus on ka parim majanduspoliitika. Kui me jätame ehitamata uued teed, ei juhtu midagi. Kui me ei anna noortele haridust, siis ei saa me ka mitte midagi muud.“

EKRE haridus- ja kultuuritoimkonna juhataja Toivo Tasa rõhutas, et praeguse valitsuse poolt kavandatav õpetajate palgatõus ja rahastamine pole kaugeltki piisav. „Eesti haridus on haledas seisus, sest erinevatel andmetel on kõiki aineõpetajaid puudu 700-1600,“ rääkis Toivo Tasa. „Ilma selleta, et õpetaja palk tõuseks kolm korda, me murrangut ei saavuta.“

Hariduse efektiivsemaks muutmisel tuleb Toivo Tasa sõnul muuta nii õppekavade sisu kui koolide juhtimist. „Kui gümnaasiumi tasemest allpool juhitakse haridust kahel tasemel – riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt, pole head tulemust loota.“

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi heitis konkureerivatele erakondadele ette sõnades hariduse esmatähtsaks nimetamist, kuid tegelikult otsustamisel muude valdkondade eelistamist. „Kui läheb päris raha jagamiseks, siis eelistatakse muid palju seksikamaid teemasid nagu näiteks peretoetuste tõstmine,“ ütles Ligi.

Olulisima eelistusena tõi Jürgen Ligi esile eestikeelsele haridusele ülemineku, mis omab ühiskonnale suurimat mõju. Samas pidas ta vajalikuks raha ümber suunamist haridussüsteemi sees. „Praegune koolivõrk on liiga kallis ja õpetajad alakoormatud,“ tõdes Jürgen Ligi.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul panustab tema partei sihikindlalt õpetajata palgatõusu saavutamisse, kuid tulemuse määravad eelseisvate Riigikogu valimiste tulemused. „Kõik erakonnad on andnud siin oma panuse, kuid see, kas õpetaja keskmine palk saab olema 120 või 125 protsenti Eesti keskmisest, on poliitiline otsus, mis sõltub märtsis toimuvate valimiste tulemustest,“ rääkis Jüri Ratas.

Kohalike koolide säilimist nimetas Jüri Ratas kohaliku elu seisukohalt tähtsaks. „Kui kool kaob, siis paistab tulevik kohalikele inimestele tumedates pilvedes,“ lisas Jüri Ratas.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
9. okt. 2022 09:54
Hea eesti keele oskus võimaldab teha karjääri ja mõjutada Eesti poliitikat.