"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
video Tallinnas on aadlipalee, suvemõis ja muid muinsusväärtusega hooneid, mis omanike huvipuuduse tõttu lagunevad (0)
05. oktoober 2022

Tallinnas on rida muinsuskaitsealuseid hooneid, mis ootavad paremaid aegu. Tihti on hoonete kordategemine takerdunud omanike vaidluste või vähese huvi tõttu. Aeg on aga halastamatu ja majade seisukord järjest halveneb.

Narva maantee ääres Kadriorus asub tsaariaegne vesi-mudaravila ehk vannimaja, mis kunagi oli osa sealsamas lähedal asunud suplesalongi kompleksist. Teatavasti ei olnud Kadriorg 19. sajandil mitte ainult linnalähedane suvituskoht, vaid ka ravikuurort, kus käidi kohal ka Tsaari-Venemaalt.

“See minu selja taha jääv maja, mis praegu on väga armetus olukorras, oli kunagi elitaarse luksusliku elu juurde kuuluv hoone. See oligi vannimaja, kus protseduure tehti. Tänases mõistes oli see spa, ennekõike ravispa,” rääkis hoonest Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse peaspetsialist Oliver Orro. “Seda, et see on olnud sakste puumaja, mitte mingi suvaline agulimaja, seda on isegi siin varemetes hoone juures veel tunda.”

Vannimaja on Orro sõnul olnud mingis mõttes Kadrioru tekkel ja maine kujundamisel väga oluline maja. “Kadrioru elitaarne mulje või kuvand ongi seotud selle kuurorti taustaga,” märkis ta. “Paraku hiljem ei ole selle maja käekäik olnud nii hea.”

Vannitubadest tehti korterid

Juba 1920. aastatel, kui suvitus elu ja puhkuse veetmise kese hakkas Tallinnas ära nihkuma, tehti vannimajast tavaline kortermaja. “Nõukogude ajal olid siin üsna tillukesed korterid, need olid hästi ebamugavad, kuna need olid ikkagi endistest vannitubadest tehtud,” kirjeldas Orro. “Heakord hakkas alla käima ja praeguseks on see hoone jõudnud jubedasse seisu.”

Siinse maja detailid siiski meenutavad kunagist ravispad. “Kui vaadata veranda aknaid, siis on seal üht-teist järel kunagisest suvitus miljööst,” rääkis Orro. “Või vaadates akna pealdisi, mis on erinevad natuke ühesugused Narva mnt pool ja pisut teistsuguse ilmega hoovi pool.”

Täna on sisse on vajunud katus, üks osa põlenud ja lagunemismärke on näha igast küljest. “Paraku ei ole omanik tahtnud või suutnud teha väga suuri jõupingutusi olemasoleva hoone stabiliseerimiseks või mingisugusekski parandamiseks. Hoone seisund on pidevalt halvenenud kuni koleda olukorrani, mida me siin praegu näeme,” lausus Orro.

Aadlipalees ajab vaher juuri

Üks teine muinsusväärtus asub Toompeal, aadressil Kohtu 12. Nii prominentses kohas nagu Kohtuotsa vaateplatvormi kõrval ja linnamüüri kohal asuv barokkstiilis aadlielamu on ometi juba aastakümneid tühjana seisnud.

Hoone olukord on pehmelt öeldes kesine ja vajaks kiiremas korras töömehekätt.  “Tundub, et see seis hakkab väga kiiresti ja drastiliselt muutuma,” nentis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Vanalinna juhtivspetsialist Henry Kuningas. “Isegi kui vaatame katusele või fassaadi, näeme kiiresti halvenevat olukorda. Maja nurga juures on hakanud kasvama üks vaher, mis ilmselgelt kahjustab hoone konstruktsioone. Siin võib esineda ka katuse läbijookse ja ma usun, et see maja vajab üsna pea juba avariilsilt sekkumist.”

Kohtu 12 hoone on rahvasuus tuntud ka Tiesenhausenite majana. Aadlisuguvõsa Tiesenhausenitele kuulus hoone kuni selle võõrandamiseni 1940. aastal. Nõukogude perioodil olid endises aadlipalees sees erinevad asutused, omandireformi tagastamise käigus toimusid petuskeemid, tänane omanik on hoonel aastast 2013.  Kuninga sõnul ei ole hoonet väga palju uuritud, viimane omanik alustas hoone taastamisprojekti suure hurraaga, kuid mingil põhjusel jäid asjad soiku.

Barokne aadliresidents on pealtnäha küll lihtne, kuid tõenäoliselt peidab endas veel avastamata kunstiväärtusi. “Tegelikult on sellel hoonel väga võimsad keldrid, võiks vist öelda, et Toompea ühed kõige võimsamad, kõige suuremad ja kõige kõrgemad keldriruumid, mis ulatuvad suure tõenäosusega juba keskaega. Laemaalinguid teadaolevalt majas ei ole, aga nagu mainisin, siis siin oleks vaja teha veel täiendavaid uuringuid ja pole sugugi välistatud, et siit selliseid väärtuslikke kihte ka välja tuleb,” märkis Kuningas.

Mõisahoone korrastamist hoiavad tagasi vaidlused

Üks pärl asub aga Pirita-Kosel, see on Kose suvemõis, mis rahvakeeli kannab nimetust ka Scheeli mõis. Mõisahoov on tänaseks võssa kasvanud ja maja ise räämas, kuigi katus on vahetatud uue aastatuhande alguses.

“Kose suvemõis on üks väga ilus hilisbarokse varaklassitsistliku väiksema mõisahoone näide 18. sajandi lõpust. Tegemist oli nii esindusliku kohaga, et kuigi selle omanikud Kochid, kelle järgi Kose on üldse nime saanud, ei olnud kõrgaadli esindajad, siis nende valdusi viidi vaatama isegi Tallinna külastanud keisriperekonnaliikmeid,” ütles Orro.

Mõis kuulus pikalt kaupmeeste suguvõsale Kochidele, siis aga müüdi enne teist maailmasõda maha pankurile Klaus Scheelile. Edaspidi on Kochid ja Scheelid ning ka Scheelid omavahel omandivaidlusi pidanud, mis on ka põhjus, miks mõisas seni midagi liigutatud ei ole. Üks osa omandist kuulub praegu ka Eesti ettevõtjale.

“Selle hoone korrastamist seni on tõesti takistanud lõputud omandivaidlused, mida on peetud nii Eesti kohtutes kui ka väljaspool Eestit. Linnal ja riigil on vahepeal isegi puudunud ülevaade nendest omanike omavahelistest vaidlustest,” nentis Orro.

Paraku aga ei soovi ühegi hoone omanik teleintervjuud anda ja tulevikuplaanidest rääkida.

Tulevikunägemus suvemõisast

Toompeal asuva Kohtu 12 hoone valdaja OÜ Alvekor ütles vaid, et plaanid on keerulised ja kommenteerida ei soovi. Kuningas nentis aga, et juba ainuüksi vaate tõttu, mis akendest teisel pool maja avaneb, on hoone taastamist väärt. “Arvestades seda asukohta, siin võiks olla kas huvitav restoran, kohvik või siis jälle korterid, eluruumid. Võimalusi, mida hoones teha ja kuidas seda hoonet kasutada, on tegelikult väga palju,” lisas ta.

Kose suvemõisa kohta on aga kinnisvarabüroo Uus Maa kodulehel ilmunud ka rendikuulutus. Lisatud on isegi tulevikunägemus, mis erineb praegusest olukorrast kardinaalselt. Samas ei ole mõisa omanikud linna poole pöördunud sooviga hoonet taastama asuda.

“Selles mõttes on olukord isegi halvem kui Kadriorus vannimajaga. Sealt (Kose suvemõisa omanikelt) ei ole isegi tulnud meile muinsuskaitsjatele küsimusi, et mida selle majaga teha saaks või mida juurde ehitada saaks. Mingit aktiivset huvi ma küll ei näe,” kirjeldas Orro ja lisas, et kui huvi ka ühel hetkel tekib, võib asjaajamine hoone kordategemiseks jällegi aastaid aega võtta.

Kadrioru vannimaja omanikfirma OÜ Kadrioru Kinnisvara andis teada, et hakkavad tegelema ehitusprojektiga, millele võiks järgneda ka ehitusluba. Planeeritud on vana maja uuesti üles ehitada koos kõrgema juurdeehitusega, kuhu tulevad korterid. “Eks selle taastamisega on siin nüüd küll nii, et suuresti tuleb koopia ehitada, aga ma usun et mälestusena Kadrioru kunagistest hiilgeaegadest see mäng vääriks küünlaid,” ütles Orro. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.