"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Tõnis Lukas: õpetajate palk peab tõusma igal aastal (1)
05. oktoober 2022

Õpetajate palgatõus peab olema järjepidev ning Isamaa eesmärk on viia palga suurus vähemalt 125% Eesti keskmisest palgast,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas täna KUMUs toimunud õpetajate päevale pühendatud konverentsil „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“.

„Õpetaja palgatõusuga ei tohiks teha üksikuid hüppeid,“ sõnas Tõnis Lukas. „Õpetajad on magistrikraadiga spetsialistid, kelle palk peab olema riigi jaoks prioriteet. Kui muutub keskmine palk, siis peab muutuma ka õpetaja palk: Isamaa eesmärk on, et õpetaja palk oleks püsivalt 125% Eesti keskmisest palgast. Ka professori palk peab olema mitu korda kõrgem kui keskmine palk – me ei tohi unustada õpetajate õpetajaid.“

Samuti tõi Tõnis Lukas esile, et poliitikud tegid väga vale sammu, kui kaotasid ära õpetajate karjäärimudeli. „Õpetaja koormus, klassijuhatamise tasu ning karjäärimudel pole täna sellised, nagu nad peaksid olema. Kui õpetajad oma kvalifikatsiooni tõstavad, siis nad peavad saama ka palgalisa, nii nagu see oli veel 2013. aastal. Õpetaja karjäärimudel tuleks taastada, et eneseteostusel oleks ka materiaalne külg. Tahame, et need õpetajad, kes on ametist loobunud, tuleksid tagasi kooli tööle,“ ütles Tõnis Lukas.

„OECD raport näitab, et eesti rahvas on haritud, aga kasutades rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiidu sõnu, on eesti rahvas küll hariduse usku, aga ainult naised. Hariduse jaotus soo järgi on kõvasti kaldu naiste poole. Eestis on üle 400 000 kõrgharidusega inimese, kellest üle 250 000 on naised. Mehi on aga 150 000. See suundumus iseloomustab praktiliselt kõiki vanuserühmi. Selleks, et eesti rahvas saaks öelda, et oleme hariduse usku, tuleks poistel ja meestel kõvasti pingutada,“ märkis Tõnis Lukas.

„Kui mõtelda, mida tähendab haritus ja targad inimesed ühiskonnale, siis see on see, mis ühiskonda koos hoiab. See ei seisne teadmistes, mis on ühe inimese peas, vaid teadmiste ülekandmises, et rahvas oleks tark enne meid ja pärast meid. Tarkus on see eeldus, millest kasvab välja innovatsioon, majanduslikult õiged otsuses ja jõukus. Teistpidi jälle on see hingeharidus, isamaaline kasvatus. Meie roll on anda see maa, rahvas, keel ja kultuur üle järgmistele põlvkondadele sama heas olukorras kui praegu. Õpetajate roll on selles kõiges väga oluline. Peame sisendama ühiskonnale, et õpetaja amet on väärtustatud,“ rääkis minister.

Täna KUMUs toimunud konverentsil „Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?“ otsiti koos erinevate osapooltega lahendusi, kuidas kvaliteetse hariduse andmine Eestis saaks jätkuda. Üles astusid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ettevõtja ja ASi Mainor juht Kadi Pärnits, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. 

Parlamendierakondade debatis „Millal hakkab riik sõnade kõrval haridust ka tegudes väärtustama?“ osalesid Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski, Jürgen Ligi, Jüri Ratas jaToivo Tasa. Modereeris Urmas Vaino.

Konverentsi korraldas Eesti Haridustöötajate Liit.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kuidas jääb
6. okt. 2022 04:14
Pakostaga - huvitav, kas temast saab ka õpetaja?