"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
suur lugu Koolilapsed saavad toitumisharjumused kaasa kodust, vanemate valede otsuste eest maksavad nad tulevikus lõivu oma tervisega (4)
06. oktoober 2022
Foto Albert Truuväärt

“Laste toitumisharjumuste kujundamisel on väga suur roll ka lapsevanematel ja kodul, kust lapsed saavad kaasa harjumused ja toidueelistused. Kui kodune toiduvalik koosneb peamiselt viineritest, friikartulitest, pitsast ja muust sellisest, on üsna ootuspärane, et lapsele lasteaias ja koolis pakutav toit ei maitse,” ütles Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juht Haidi Kanamäe.

Tänavu eraldati riigieelarvest 1,65 miljonit eurot koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamiseks läbi Maaeluministeerium koordineeritud tegevuste, milleks oli koolides mahetoidu pakkumise pilootprojekt ning lisaks koolikava kaudu puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete suuremas mahus pakkumine. Tegelikkuses tuleks aga Kanamäe hinnangul probleemile pöörata senisest oluliselt suuremat tähelepanu ning  eraldada rohkem rahalist toetust.

“Kindlasti ei ole see summa piisav, kui me räägime uuendamist vajavatest lasteasutuste toitlustamise nõuetest ja ka toimunud hinnatõusust. On väga oluline, et need nõuded oleksid soovitustele vastavad ja toetaksid paremini laste tervist,” sõnas ta.

See tähendab lahti seletatuna, et rohkem tuleks pakkuda köögivilju, puuvilju, pähkleid-seemneid, kala ning märkimisväärne roll peaks olema lisatavate suhkrute asendamisel kvaliteetsemate süsivesikute allikatega, nagu köögiviljad, puuviljad, marjad ja täisteratooted. Arvestades eelnevat tuleks Kanamäe hinnangul suurendada ka hüvitatavat koolitoidu maksumust.

“Ülekaalulisus ühiskonnas on kasvav murekoht ning laste ja noorte toitumisharjumustega tuleb tegeleda pidevalt,” kinnitas tervise- ja tööminister Peep Peterson, kelle sõnul põhjustavad  laste ülekaalu tasakaalust väljas toitumine ja vähenev liikumine.

“Täna on meil oluliseks mureks kvaliteetse koolitoidu kättesaadavus, sest üldise hindade kallinemise taustal on riigi poolse koolilõuna toetus püsinud neli viimast aastat 1 euro tasemel. Koolitoidu osa iga lapse päevas energiaallikana on väga oluline, paraku mõne lapse jaoks võib see olla ainus soe toidukord päevas. Laste soe toit ega tervislike toitumisharjumuste kujundamine pole koht, kus kokku hoida.”

Piisavalt puu- ja köögivilju söövate laste osakaal on tõusmas

“Kui laste toitumisharjumuste hindamisel võtta aluseks Eesti rahvastiku toitumisuuringu (2014) andmed, mis oli väga põhjalik mõõtmispõhine uuring, siis võib öelda, et soovitustest vähem söövad lapsed näiteks köögivilju, pähkleid-seemneid ning kala, oluliselt rohkem aga magusaid ja soolaseid näkse. Sõltuvalt vanusest keskmiselt 4–6 korda soovituslikust maksimumist enam,” nentis Haidi Kanamäe.

Piima ja piimatoodete tarbimine vastab koguseliselt enam-vähem soovituslikule, kuid valikus kipuvad domineerima magustatud piimatooted.

Sarnaseid puudjääke näitab tema sõnul ka enesehinnangulistel andmetel põhinev Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), mida viiakse läbi 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste seas iga nelja aasta tagant, viimati 2017/2018.õppeaastal, mil uuring on üle-euroopaline.

” Selle uuringu tulemusi vaadates võib öelda, et vähemalt kord päevas puu- või köögivilju söövate laste osakaal on vaikselt tõusmas. Võrdluses teiste riikidega on Eesti õpilaste igapäevane puuviljade söömine sarnane HBSC-uuringu keskmisega ning köögiviljade puhul mõnevõrra väiksem kui HBSC-uuringu riikides keskmine,” kirjeldas Kanamäe.

“Samuti on uuringust näha, et viis korda nädalas maiustusi ja karastusjooke tarbinud õpilaste osakaal on viimasel kolmel uuringuaastal jäänud sarnasele tasemele, kuid võrreldes kahe viimase uuringuaasta tulemusi (2014 ja 2018), on 2018. aasta uuringu kohaselt viiel päeval maiustusi ja karastusjooke tarbinud õpilaste hulk siiski veidi vähenenud.”

 Võrdluses teiste riikidega sõi Eestis iga päev maiustusi sarnane osakaal lapsi kui HBSC-uuringu riikides keskmiselt ning karastusjooke jõi Eestis mõnevõrra vähem lapsi kui HBSC-uuringu riikide keskmiselt.

Tervislike toitumisharjumusteni  on veel pikk tee

Nagu uuringutest näha võib, on laste tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamisel veel päris palju tööd vaja ära teha .

Liiga tihti magusaga maiustavad lapsed saavad liigselt energiat, mille tõttu võivad olulised toidugrupid söömata jääda, samas ei ole neil ka piisavalt igapäevast liikumist. Seetõttu on neil oluliselt suurem risk ülekaalu tekkeks. See omakorda suurendab riski haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, diabeeti ja teatud tüüpi vähki.

“Liigsel maiustamisel saavad lapsed ka liiga palju suhkrut, kuid süsivesikud, sealhulgas suhkrud peaksid tulema ennekõike teraviljade, puu- ja köögiviljade ning marjadest, milles leidub ka vajalikke mikrotoitaineid,” selgitas Haidi Kanamäe.

Kuna toitumist mõjutavad väga paljud tegurid, siis muutused ei toimu kindlasti kiiresti. Seetõttu on Kanamäe hinnangul  väga oluline aidata kaasa last ümbritseva keskkonna  muutmisele tervist toetavamaks. Siia lkuulub Kanamäe hinnangul ka koolitoidu pakkumine (mida, kuidas, millal), aga ka koolipuhvetite olemasolu koolis ja toiduvalik nendes. Lisaks on oluline anda lastele õppetegevuse kaudu oskusi ja teadmisi toidu ja toitumise kohta ja seda juba lasteaiast alates.

Tervise Arengu Instituudil valmis hiljuti lasteaedadele mõeldud õpetajaraamat “Laste toiduteadlikkuse ja söömisharjumuste kujundamine” , mis on mõeldud toidu ja toitumisega seotud õppetegevusteks kogu lapse lasteaiaperioodi jooksul (toimuvad koolitused lasteaiaõpetajatele). Samuti on valminud sekkumistegevus Seikluste laegas, mis on suunatud 4–7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele lasteaias, kaasates ka lapsevanemaid.

“Laste toitumisharjumuste kujundamisel on väga suur roll ka lapsevanematel ja kodul, kust lapsed saavad kaasa harjumused ja toidueelistused. Kui kodus süüakse erinevaid toiduaineid, siis harjub laps mitmekesiselt sööma ja suurema tõenäosusega valib neid toite ka iseseisvalt otsuseid tehes. Kui kodune toiduvalik koosneb peamiselt viineritest, friikartulitest, pitsast ja muust sellisest, on üsna ootuspärane, et lapsele lasteaias ja koolis pakutav toit ei maitse,” märkis Kanamäe. 

Toitumisnõustajad aitavad teadlikkust tõsta

Eesti Toitumisnõustajate Ühendus alustas 2019. aastal Eesti lasteaedades uuenduslikku SAPERE metoodikal põhinevat meeltepõhist toiduharidusprogrammi “Meelte kool”.

“See on mänguline ja praktiline viis tutvustada lastele uusi maitseid ja muuta laste söömiskäitumine mitmekülgsemaks  ja tervislikumaks. See omakorda aitab ennetada laste terviseprobleeme,  pikemas perspektiivis ka ülekaalu,” selgitas Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse esimees Merike Kaarma.

“Eesmärk on õpetada lapsi oma maitseid usaldama, sealhulgas  suurendama valmidust süüa rohkem puu- ja köögivilju. Tahame kasvatada teadlikku tarbijat, kes huvitub toidu päritolust ja seab eesmärgiks toidu raiskamise vähendamise,” lisas Kaarma.

20-nädalase pilootprojekti alguses ja lõpus monitooriti laste söömiskäitumist ning tagasiside lasteaiaõpetajatelt ja lapsevanematelt oli väga positiivne.

Pilootprojektis osales mitme erineva lasteaia (Tuleviku, Aruheina, Soinaste, Väike Päike) rühmad vanuses 5-6 aastat. Projekti käigus koostati ka Meelte kooli käsiraamat, mis sisaldab kõikide tegevuste üksikasjalikku kirjeldust ja juhendmaterjale. Käsiraamatus on eraldi peatükid õpetajatele, lastevanematele ja toitlustajatele.

Aastal 2021 laienes Meelte kooli projekt koolidesse. 20-nädalane praktiline programm, mida viisid läbi toitumisnõustajad ja õpetajad koostöös kinnitas Merike Kaarma sõnul taaskord, et mõju söömiskäitumisele oli positiivne. Osalesid Järveotsa kool, Tallinna Südalinna kool, Tondi kool, Tallinna Tõnismäe Reaalkool ja Tartu Descartese kool.

“Kord nädalas toimuvate õpitundide käigus mängiti, uuriti, õpiti tervislikult toituma ja omandati uusi teadmisi läbi mänguliste tegevuste ning vahetu kontakti toiduga läbi erinevate toiduainete ja toitude tutvustamise. Rõhku pandi ka toidu valmistamisele, kasvatamisele ja päritolu tundma õppimisele. Kõik harjutused ja ülesanded on sellised, et laps õpib tundma, teadvustama ja kasutama oma kõiki meeli,” kirjeldas Kaarma.

Toitumisnõustajate tulevikuperspektiiviks on saada Meelte kool riiklikul tasemel alushariduse õppekavasse kõikidesse koolieelsetesse lasteasutustesse ja sealt edasi ka I ja II kooliastmesse, et kõik Eesti lapsed õpiksid praktiliste tegevuste kaudu võimalikult varakult selgeks tervislikud toitumisharjumused. Programmi kaasatakse ka kõik lastega seotud isikud – nii lapsevanemad, õpetajad kui toitlustajad.

Toitumisõpetuse tulemuste nägemine võtab aega

“Teaduspõhine toitumisõpetus koolis terviseõpetuse osana ja praegusest oluliselt suuremas mahus aitaks tulevikus ära hoida nii mõnedki südameveresoonkonna haiguste ja II-tüübi diabeedi juhtumid. Oluline on ka ajastus- põhikooli algus on see aeg, kus saavad alguse söömishäired ja põhikooli lõpp on see, kus saaks sügavamalt teemat puudutada, kuna on omandatud teiste õppeainete kaudu baasteadmised inimkeha füsioloogiast,” selgitas toitumisterapeut  Kendra Kairi Vaino.

Tervisliku toitumise õpetamise tulemuste mõõtmisega on lugu keerulisem.

“Tervise Arengu Instituudi uuringud on mahukad ja aeganõudvad. Muutused samamoodi on visad tulema, sest tegu peaks olema harjumuste ümberkujundamisega, mis algab õpilasest endast ja tema sisemisest motivatsioonist. Kõige kiirem näitaja muutuste kohta võiks olla näiteks see, kui koolipuhvetis magusate snäkkide müük langeb. Ka õpilaste kaalunumbrite tõusu pidurdumine võiksid olla näitajaks,” arvas Vaino.

“Kuna tegu on harjumuste ja käitumise muutmisega, siis see võtab aega. Oluline on omandada teadmised ja õige suhtumine toitu, siis tuginevad sellele ka tervislikud valikud. Kõige taga on aga sisemine motivatsioon oma valikuid muuta (ja selle jaoks peaks iga õpilane leidma oma “miks”-i, miks ta seda teha tahab; olgu selleks ilus figuur, suutlikus spordis, rohkem energiat, paremas seisus näonahk või muu. Mulle endale meeldib, et mitmetes koolisööklates on juba praegu võimalik valida mitme salati ja mitme teravilja vahel, millest endale söögikord komplekteerida,” lisas ta.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse esimees Merike Kaarma on senises tööpraktikas enda sõnul näinud, et nõustamisele  jõuavad nii lapsevanemad oma lapse/lastega või siis juba noored teismelise eas ja murekohaks on tema sõnul kas vähesed teadmised teadlike valikute osas või siis raskused vanade harjumuste muutmisel.

“Olen nõus, et see on raske, eriti just juba väljakujunenud ebatervislike harjumuste korral, kuid positiivne on see, et seda teadvustatakse ja tullakse abi otsima. Noorte tütarlaste seas on tihti soov olla sale, toitudes seejuures ühekülgselt ja valides selleks mõnikord äärmusliku tee. Viimasel ajal pöördutakse meie ühenduse poole üha rohkem just koolidest, mis teeb rõõmu ja loob võimalusi jõuda noorte inimesteni. Vahetu suhtlemine annab paremaid tulemusi,” kinnitas Kaarma.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tervislik toitumine
21. okt. 2022 09:53
Vastupidiselt siin välja toodud punktist pakutakse meil hoopis lasteaias friikartuleid viineritega, pitsat, kisselle, saiakesi ning igale poole lisatakse ikka maitseks ka suhkrut. Selline asi peaks olema keelustatud lasteasutustes. Eriürituste puhul ehk lubatav, aga tavapäeval keelatud.
nüanss
9. okt. 2022 09:35
Eks toituda tuleb vastavalt oma tegevustele.
elukestev õpe
6. okt. 2022 18:57
Kangesti pikk jutt ja ei ühtki tulemuseni viivat ettepanekut. Kui osa (kui suur osa?) õpilastest on nende "kodus" õpetatud viinereid, friikaid, pitsat ja muud sellist nautima, siis nii ongi. Võiks ju ka kooli sööklas sedasama valikuna pakkuda (kui raha vähesus pole takistuseks). Võidelda omandatud nautimisvalikutega sellisel viisil on perspektiivitu asendustegevus. Asjatult palju erinevaid "tädikesi" saab ülalpidamist sellest tegelusest. Eesmärgiks oli ju õpilastele ka koolis süüa anda. Praegu kulub palju ressurssi võitlusele. Turumajanduslik tõde kõlab: kui klient nõuab kakki, siis klient on kuningas. Võitlevatest tädikestest on Mark Twain oma surematutes teostes tabavalt kirjutanud. Eepiline!
Kahju, et mitte sõnagi
6. okt. 2022 15:02
vegantoitumise tervislikkusest. Oleme ikka endiselt läänemaailmast maas.