"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
video Tallinn vähendab elurikkuse hoidmiseks pestitsiidide kasutamist (0)
06. oktoober 2022
Foto Euroopa rohelise pealinna büroo

Järgmisel aastal, kui Tallinn on Euroopa roheline pealinn, on elurikkuse hoidmine ja suurendamine linna üheks oluliseks eesmärgiks. Kui praeguseks on Tallinna enda pestitsiidide kasutus viidud miinimumi, kavatseb linn järgmiseks tegeleda teiste murekohtadega, et suurte maaomanike, kinnisvara halduse ja hooldusega seotud ettevõtete ning kohalike elanike pestitsiidikasutust vähendada.

„Tallinn kuulub 2018. aastast novembrist pestitsiidivabade linnade võrgustiku ning on järjepidevalt vähendanud pestitsiide kasutamist linna haljasaladel. Tallinna uutes teehoolduse hangetes on pestitsiidide kasutamine keelatud ja tuleb kasutada umbrohutõrjeks alternatiivseid meetmeid,“ lausus abilinnapea Vladimir Svet Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud pestitsiidivabade linnade ümarlaual, mille korraldas Pesticide Action Network Europe.

„Tallinnas on koostatud taimekaitse juhendmaterjal, mis selgitab, kuidas haljastuses ilma pestitsiidideta hakkama saada. Praegu on tegemist soovitusliku dokumendiga, mis on mõeldud avalike alade hooldajatele. Lähiajal plaanib linn muuta selle kohustuslikuks. Järgmisel aastal on plaanis ka linnaelanikele, eriti aiapidajatele ja korteriühistutele suunata rohkem infot, kuidas pestitsiidivabalt toimetada,“ lisas Svet.

“Me tegeleme juba väga teadlikult avalike alade kujundamisega,” selgitas Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. “Me püüame leida neid sorte, liike, taimi, mis ei nõua pestitsiide. Eelkõige rakendame me integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Uuringud on näidanud, et need mürgid on pinnases väga püsivad. Seega kui me täna mürgitame, siis see võib pinnases kesta kuni 55 aastat, mis on paar põlvkonda. Sisuliselt me mürgitame oma laste ja lastelaste elukeskkonda.”

Mürk imbub ka meie põhjavette ning lisaks inimestele kahjustavad need ka tolmendajaid ja teisi putukaid. Vaid mõni kuu tagasi toimus Tallinnas tragöödia, kui mitmed mesilaspered hukkusid eramaja omaniku poolse sipelgamürgi vale kasutamise tõttu.

“Mina kaotasin 10 pühipere ja 7 idupere,” sõnas mesinik Daniil Brant. “On oletus, et keegi kasutas kuskil sipelgapulbrit topelt koduses või vedeldas selle veega, mis on mesilastele kahjulik. Kõige tähtsam on tegutseda mõistusega, mitte niimoodi, et 10 sipelga jaoks ostad pool kilo sipelgapulbrit.”

Kõigi haljastajate jaoks valmis hiljuti Tallinnal elurikka haljastuse kataloog, mis aitab valida aeda tolmeldajatele väärtuslikke taimi. Aadressil haljastus.tallinn.ee asuvast kataloogist leiab ligi 900 taime, mis sobivad nii haljasalale kui ka aeda. Lisaks kirjeldusele saab iga taime kohta teada, kui väärtuslik on ta tolmeldajatele ja keda ta ligi meelitab. Järgmise arendusena tuuakse kataloogis välja need, mis ei vaja hooldamiseks pestitsiide ning on lihtsasti kaitstavad loodussõbralike meetmetega.

Abilinnapea Svet kohtus Brüsselis ka Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi asedirektori Patrick Childiga, et arutada Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta tegevuskava. Kohtumisel allkirjastati ka Tallinna linna ja Euroopa Komisjoni koostöökokkulepe Euroopa rohelise pealinna aasta läbiviimiseks.

Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta keskendub elurikkusele, kliimale ning kestlikule juhtimisele ning järgmisel aastal on kavas üle 60 keskkonna-alase ürituse, tegevuse ja projekti. Kogu Tallinna Euroopa rohelise pealinna programmi tutvustus toimub sügise teises pooles.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.