"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Euroopa Parlament: sõjalist abi Ukrainale tuleb oluliselt suurendada, Urmas Reinsalu kiitis EL-i uut saktsioonipaketti Venemaa vastu (1)
06. oktoober 2022
Urmas Reinsalu Foto Mats Õun

Välisminister Urmas Reinsalu kiitis Euroopa Liidu otsust võtta vastu uue sanktsioonipaketi, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu.

Uute meetmetena kehtestatakse G7 kokkulepitud nafta hinnalagi, laiendatakse piiranguid teenustele, ekspordile ja impordile ning lisatakse piirangute alla täiendavaid isikuid ja üksusi.

Reinsalu sõnul on Eesti alati seisnud selle eest, et Euroopa Liidu sanktsioonipaketid Venemaa vastu oleksid võimalikult tugevad ja tõhusad. „Uued sanktsioonid on oluline samm selle suunas, et Euroopa Liidu majandussidemed Venemaaga nõrgenevad ja Euroopa Liidu ettevõtted peavad otsima alternatiive mujalt,“ ütles Reinsalu. „Eesti jätkab Euroopa Liidu tasandil sanktsioonide tugevdamise nõudmist, et tõsta agressiooni hind Venemaale nii kõrgele, et see halvaks täielikult Venemaa majanduse ja teeks võimatuks sõja rahastamise.“ 

Pakett sisaldab ekspordi keeldu kemikaalidele, kahesuguse kasutusega kaubale, piinamiseks kasutatavale kaubale, kõrgtehnoloogiale, lennunduses kasutatavatele seadmetele, masinatele, relvadele ja nende osadele, millele pole sanktsioone seni kehtestatud. Laiendatakse ka impordikeelu nimekirja.

Teenuste osutamise keeldusid laiendatakse IT, õigusabi, arhitektuuri ja inseneri teenustele.

Sanktsioonide nimistusse lisatakse 30 isikut

Samuti kehtestatakse G7 kokkulepitud nafta hinnalae jõustamiseks vajalik regulatsioon. See tähendab, et kui G7 on hinnapiiri paika pannud, võtavad liikmesriigid selle ühehäälselt üle. Seejärel hakkab kehtima keeld hinnapiirist kallimalt ostetud Venemaa nafta transportimisele kolmandatesse riikidesse. Kindlustusteenuste osutamine on lubatud, kui laevad veavad Venemaa naftat, mis on ostetud hinnapiirist odavamalt. Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 5. detsember 2022 toornafta ja 5. veebruar 2023 rafineeritud naftasaaduste puhul.

Sanktsioonide nimistusse lisatakse 30 isikut ja seitse juriidilist üksust, kes on seotud Ukraina oblastite annekteerimisega. Eesti ettepanekul lisatakse paketti keeld teatud krüptovara teenuste osutamisele Venemaa kodanikele, elanikele ja ettevõtetele. Kokku lepitud sanktsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Parlamendi hinnangul peavad kõik riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid Venemaa korraldatud libareferendumid ja annekteerimispüüded sõnaselgelt hukka mõistma ning sõjalist abi Ukrainale tuleb oluliselt suurendada.

Püssi ähvardusel korraldatud libareferendumid Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja annekteerimiseks on õigustühised ning liikmesriigid peaksid kehtestama Venemaale uued karmid sanktsioonid, rõhutab Euroopa Parlament neljapäeval vastu võetud resolutsioonis.

Tuumarelvaga ähvardamine on vastutustundetu ja ohtlik

EL-i liikmesriigid ja teised Ukraina toetajad peavad jõuliselt suurendama ka Ukrainale antavat sõjalist abi, eriti Ukraina valitsuse poolt esmatähtsateks nimetatud valdkondades. Abi peaksid õiglases mahus andma ka seni kõhklevalt meelestatud liikmesriigid, sest just see aitab sõda lühendada.

Lisaks märkis parlament, et tuumarelvaga ähvardamine on vastutustundetu ja ohtlik ning liikmesriigid ja nende rahvusvahelised partnerid peaksid valmistuma kiireks ja otsustavaks vastusammuks juhul, kui Venemaa kasutab Ukrainas tõepoolest tuumarelva.

Samuti on ebaseaduslik ja alusetu käsitleda Ukraina okupeeritud alade ründamist Venemaa vastase rünnakuna. See ei anna mingil juhul alust tuumarelva kasutamiseks ega takista Euroopa Liitu Ukrainat jätkuvalt toetamast.

Parlament mõistis hukka ka Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni ning Ukraina okupeeritud alade elanike sunniviisilise värbamise Venemaa relvajõududesse või nende abivägedesse, mis on vastuolus neljanda Genfi konventsiooniga.

Samuti juhtis parlament tähelepanu asjaolule, et mobilisatsioonihirmus on paljud venelased sõitnud Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidesse, nt Gruusiasse, Kasahstani, Usbekistani, Armeeniasse ja Kõrgõzstani, ning need riigid vajavad stabiilsuse säilitamiseks abi.

Järjest rohkem räägitakse võimalusest, et Nord Streami plahvatused pandi toime koordineeritult ja sihilikult ning riikliku instantsi käsul. See rünnak ja energiatarnete kasutamine strateegilise relvana tõendavad, et üha süvenev sõltuvus Venemaa fossiilkütustest oli Euroopa jaoks äärmiselt ohtlik. Seetõttu peaksid liikmesriigid kiiresti keskenduma Euroopa kriitilise tähtsusega taristu kaitsele, kindlustama seda väliste rünnakute vastu ning aitama Ida-Euroopa ja Lääne-Balkani riikidel oma vastupanuvõimet suurendada.

Resolutsioon rõhutab veelkord, et Ukraina ründamine on kuritegu ja selle uurimiseks on vaja luua rahvusvaheline tribunal, mis võtaks vastutusele Putini ning kõik teised Venemaa tsiviilametnikud, sõjaväelased ja nende käsilased, kelle tõttu Ukraina sõda teoks on saanud.

Resolutsioon võeti vastu 504 poolthäälega. Vastu hääletas 26 ja erapooletuks jäi 36 parlamendiliiget.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Oda
6. okt. 2022 19:07
Ukraina on suur areen kus Vene ja USA (NATO ja EU abil) lahendavad maailmakorra arengu küsimusi. Tundub, et peamiseks teemaks on kuidas dollaritele jälle väärtus anda. Elik kuidas mõttetud dollarid mõttetutes taskutes tühistada ja "heade" dollaritega edasi elada. Hiina vaatab seda muhedalt pealt ja EU oma euroga lendab korstnasse. Tegelikult naljakas, kui seda Pekingist või Tel Avivist jälgida.