"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
suur intervjuu Operatsiooniõed lõikusest: Ajataju kaob, sa ei vaata kella ega loe tunde, meil on küll olnud tudengeid, kes kukuvad alguses kokku, kuid hiljem saavad neist tublid õed või arstid (2)
07. oktoober 2022
Kõik vajalikud instrumendid paigutatakse õigesse järjekorda. Foto Ida-Tallinna Keskhaigla

Operatsioonile on sattunud paljud, kuid seda, kes narkoosi all olevat patsienti ümbritsevad ja mida seal tehakse, “remonditavad” ise ei tea. Oma tööd tutvustavad Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kirurgiaõed Anneli Soolmann ja Eve Berkis ning ortopeediaõde Eva-Maria Rinkevicius.

Milline on olnud teie teekond meditsiinivaldkonda?

Anneli: Mina soovisin juba lapsepõlves saada ämmaemandaks ja läksingi seda õppima. Õpingute käigus selgus, et see pole päris minu ala. Kursuseõde leidis tööpakkumise, et operatsioonituppa vajatakse õdesid. Läksime vaatama ja esimesest päevast alates meeldis mulle seal väga. Nüüdseks olen seda tööd teinud 20 aastat. Olen valveõde ning mulle meeldivad kiired erakorralised situatsioonid, kus kõike on vaja ruttu teha.

Eva-Maria: Mina õppisin ettevõtlust ja ärijuhtimist ning olen erinevate ettevõtlusvormidega tegelenud. Aga huvi meditsiini vastu on mul ka alati olnud. Ajapikku süvenes soov teha midagi käega katsutavat ja näha seda maailma seestpoolt. Mul tekkis võimalus minna operatsioone assiteerima ja siis käis klõps ära, et just see mulle meeldib. Nüüd töötangi operatsioonitoas ja assiteerin operatsioone. Seal peab hästi teadma, mida teed, sest operatsioonid on süstemaatilised ja äärmiselt tempokad.

Kirurgiaõed Anneli Soolmann ja Eve Berkis
Pilt: ITK

Eve: Minule ei olnud meditsiin ka päris esimene valik, aga pisik jäi ilmselt lapsepõlvest külge. Mu ema on haiglas töötanud üle 20 aasta ja ilmselt tema tõttu tekkiski huvi haiglatöö vastu. Minust sai gümnaasiumi lõpus kõigepealt abiline operatsiooni osakonnas. Sain kooli kõrvalt näha, mis see operatsiooniõendus on. Õenduspraktika ajal nägin ka muid osakondi ning sain kohe aru, et operatsiooniõendus on minu jaoks.

Mis teeb operatsiooniõe töö eriliseks?

Anneli: Operatsiooniõde peab operatsiooni käiku teadma ja kirurg ei pea instrumente alati küsimagi. Kui kirurg käe välja sirutab, siis juba tead, mida ta vajab.

Eva-Maria: Juba arsti sõrmeliigutustest saad aru, mida sa talle andma pead.

Eve: Et seda tööd teha, peab olema väga hea meeskond. Kõik operatsiooniõed on hästi kokkuhoidvad, tublid ja toetavad ning tähtis roll on õendusjuhil. Operatsiooniõendust õpetavadki kolleegid, mitte kool. See töö on hästi praktiline – iga päev õpid midagi uut ning töö ei lõpe ka kunagi otsa.

Kirurgiakliiniku operatsioonikeskuse õendusjuht Lia Lind abistamas Annelid operatsiooniks valmistumisel.
Pilt: ITK

Eva-Maria: Naistekollektiivis tuleb vahel ikka ette omavahelisi vaidlusi, aga meie õendusjuht Lia Lind on väga tubli. Enne, kui sa ringigi pöörata jõuad on temal juba telefonikõned tehtud, materjalid välja prinditud ja olukord lahendatud. See on päris suur töö tulla toime erinevate karakterite ja soovidega, et kõik oleks enam-vähem rahul ja õnnelikud.

Milline on üks tavaline tööpäev operatsiooniosakonnas?

Anneli: Tegutseme operatsiooniplaani järgi. Õde vaatab hommikul, mis on plaanis, valmistab asjad ette ning kui plaan läbi saab, tehakse erakorralisi operatsioone. Ettevalmistamine võtab meil aega umbes 10 minutit, aga ettevalmistuse alla läheb ka anesteesia. Kui on suurem operatsioon, siis valmistatakse väga palju asju ette –  epiduraalid, arterid – see võtab ka oma osa.

Põhjalik kätepesu käib elementaarsete ettevalmistuste juurde.
Pilt: ITK

Eva-Maria: Meil ortopeedias on näiteks põlveproteesiks tohutult instrumente ja väikeseid detaile. Kui meie päev algab kell 8.00 hommikul, siis patsiendi õigesti operatsiooniasendisse panek ja insrumentide valmis seadmine võib kesta kokku umbes 40 minutit. Seejärel kutsume kohale ortopeedid. Ortopeedilistel operatsioonidel on instrumentidel kastides oma koht, kuhu need tuleb täpselt tagasi sättida ja enne seda kudedest ning jääkidest puhastada. Kui instrumendid segamini lähevad, siis võib juhtuda, et need lähevad kaduma ja järgmiseks operatsiooniks seda komplekti enam kasutada ei saa.

On teil jagada mõnda toredat seika oma tööst?

Eve: Arstidele meeldib panna instrumentidele naljakaid nimesid: “Anna mulle kalmaari, krokodilli või lusikaid!” Algaja õena pani see mõtlema, et kas supilusikaid või teelusikaid, sest polnud aimugi, mida nende nimede all mõeldi. Vanad olijad muidugi kõik teavad, mis need asjad on. Meil on seal päris loomaaed!

Eva-Maria: On küll! Jänesed ja helikopterid ja muud. Algaja õena ei saanud kohe pihta, mida nüüd vaja.

Mis saab siis, kui patsienti ei suudeta päästa?

Anneli: Operatsioonilaual elustamisi on ikka olnud ja kõik ei ole ka alati hästi lõppenud. Meie ei suhtle opereeritavate patsientidega ega tea, millised nad on või millist elu nad on elanud. See teeb asja palju kergemini talutavaks.

Eve: Anname oma töös parima nii kiiresti ja hästi kui saame, osakonna õdedel on veidi raskem. Nad näevad patsienti varem ja suhtlevad temaga. Meile jõuab patsient sageli juba sellises olukorras, et teda juba elustatakse.

Aga ikkagi, miks just ITK?

Anneli: Läbisin siin praktikat ja mulle sobis mõnus keskkond ja meeldiv seltskond. Operatsiooniblokis on päeva jooksul korraga tööl umbes 10 õde, kõik tunnevad üksteist.

Eve: Mulle meeldis selle maja siseelu, hea õhkkond. Natuke meelitas ka õendusjuht. Tegin teistes ka haiglates praktikaid ning ITK juures tõmbas kollegiaalsus.

Eva-Maria: Mina tulin siia praktikate pärast ja elan ka siinsamas lähedal.

Millisena näete oma tulevikku?

Eve: Meie Anneliga oleme küll kirurgia õed, aga profiili võib alati laiendada. Arenguvõimalusi õenduses on väga palju.

Eva-Maria: Operatsiooniõe töö on kihvt töö, kui see sulle meeldib. Mina näen potentsiaali aidata kaasa ka meditsiiniasutuse juhtimistegevuses.

Milline inimene võiks sobida operatsiooniõeks?

Eve: Mulle öeldi, et minust operatsiooniõde ei saa, et olen liiga aeglane jne. Aga kõik on arendatav, isegi siis  kui verd kardad! Meil on küll olnud tudengeid, kes kukuvad alguses kokku, kuid hiljem saavad neist tublid õed või arstid. Kõigega harjub.

Abiõde Eva-Maria Rinkevicius sõidutab instrumendid operatsioonituppa.
Pilt: ITK

Eva-Maria: Inimesed on erinevad, energilisemad ja äkilisemad või hoopis rahulikumad, aeglasema loomuga. Kiiremaks võib õppida. Ortopeedias on tohutu tempo. Kohvipausideks operatsioonide vahel tihti aega ei jagugi.

Anneli: Kui oled operatsioonil, siis organism töötab teistmoodi. Sa ei tunne tühja kõhtu või väsimust selliselt.

Eva-Maria: Operatsioonibloki kogu situatsioon loob kerge adrenaliinitunde. Esimese päevapoole peab isegi magamata ööga hästi vastu. Pikalt nii hakkama ei saa, sest siis tulevad vead sisse. Operatsioonitoas on ka teine õde, kellega saab ülesandeid vajadusel vahetada.

Kui pikad on olnud kõige pikemad operatsioonid?

Anneli: 12 tundi. Sellistel operatsioonidel tehakse tavaliselt poole peal 15-minutiline paus.

Eve: Pikkadel operatsioonidel ei ole hea ka õdesid vahetada. Seal on nii palju instrumente ja igasuguseid tarvikuid. Kui tuleb teine õde, siis ta ei pruugi neid teada ja nii võib midagi juhtuda. Operatsiooni ajal tuleb selline keskendumine ja ei pane enam tähele, et see on pikk ega ka seda, et endal mingisugused vajadused on.

Eva-Maria: Ajataju kaob, sa ei vaata kella ega loe tunde.

Eve: Üldjuhul on sellised operatsioonid põnevad. Vahel on lühikese operatsiooniga hulga raskem toime tulla.

Kuidas te end tööpäevast välja lülitate?

Anneli: Perega aja veetmine on põhiline.

Eve: Oi, mulle väga meeldib seigelda! Loodus kutsub kogu aeg ja reisida meeldib väga.

Eva-Maria: Minu igapäeva osa on trenni tegemine, sest keha peab füüsilise töö pingele ju vastu pidama. Samuti on hea oma mõttetegevust korrastada.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kohalik
9. okt. 2022 17:18
https://www.ohtuleht.ee/992469/uudishimu-on-patt-surnud-naise-haigusloos-sobranud-haiglatootajad-saavad-karistada Korralagedus PERHis: sapikivide lõhustamise järel surnud naisest rääkinud Õhtulehe artikkel äratas suurhaigla töötajais keelatud uudishimu ja nad vaatasid haigla infosüsteemist surnud patsiendi haiguslugu. PERH lubab nüüd üheksat uudishimulikku karistada ja võtab uurimise alla veel kahe viimasel ajal meedias kajastust leidnud juhtumiga seotud patsientide haiguslugude logid.
meenutaja
9. okt. 2022 10:53
https://tervis.postimees.ee/3904237/kliinikum-vallandas-edgar-savisaare-haiguslugu-vaadanud-tootaja