"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
lastekodu Mustamäel Uuenenud lastekodus saab ürte kasvatada ja mullivannis sulistada (1)
07. oktoober 2022
Meelis Kukk Foto Mats Õun

Uuenenud majas saavad näiteks loovteraapiat, füsioteraapiat, psühholoogi nõustamist, sotsiaalset nõustamist, eripedagoogi abi jm toetavaid teenuseid nii lastekodu lapsed kui teisedki linlased.

Vaata galeriid (46)

Tallinna lastekodu Mustamäe üksus pakub hoolitsust sügava ja raske puudega lastele, kes ei saa kasvada oma peres. Möödunud nädalal sai nendele mõeldud lastekodumaja remont valmis. Nägemispuudega teismeline Mark on elanud Tallinna lastekodus pisikesest peale ja oskab nüüdseks põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Mustamäe majast vaid rõõmu tunda. «Siin on väga hästi tehtud kõik!» kiitis ta. «Ruumi on rohkem ja kööginurk on kohe samas toas, kus elatakse» ütles Mark külalistele kätt andes. «Ise ma huvitun tehnikast. Autod ja aiatehnika, samuti elektroonika. Kõik pakub mulle huvi!»
Rõõmu teeb noormehel ka aed, mille vilju lahke kasvataja meilegi pakub. Tomatid on äsja korjatud ja lõhnavad isuäratavalt.  «Ise kasvatatud!» soovitab Mark julgelt proovida.

Sama korruse väiksemas toas käib koolitund, kus üks-ühele õppes Nõmme lastekodu maja nooruk tarkust omandab. «Kes kollektiivis toimida ei saa, saavad siinsamas õpetust Kadaka kooli õpetajailt,» ütles Tallinna lastekodu juhataja Meelis Kukk.

Igal perel oma toetajad

Iga päev elab põhjaliku ümberehituse läbinud Tallinna lastekodu Mustamäe üksuse neljas asenduskodu peres kokku 21 last. Abilinnapea Betina Beškina sõnul vajavad lastekodu Mustamäe maja lapsed erilist hoolt ja hoolitsust, selleks ka uued võimalused. «Meie ülesanne on teha kõik selleks, et lastekodu oleks päris koduga võimalikult sarnane. Perekodu tunnet on majja astudes igati tunda!» ütles Beškina lisades, et lastega tegeleb pühendunud ja professionaalne personal.

„Uuenenud on ka teraapiakeskus, kus laste arengut hakkavad toetama tegevus- ja loovterapeudid, logopeedid, eripedagoogid ja teised spetsialistid. Samuti avati sel suvel Mustamäe majas ainulaadne teraapiaaed, mis pakub erivajadustega lastele võimalusi tegutseda neile sobivates tingimustes ja tunnetada ümbritsevat keskkonda kõigi meeltega.“ 

Sarnaste puuetega lapsed on kasvatajate hoole all üldjuhul samas peres. Näiteks lamavad lapsed ühes ja kõndivad lapsed teises peres. Igal perel on eriharidusega peretoetaja, nt sotsiaaltöötaja või psühholoog.

Kunagise lasteaia tüüpprojekti järgi lastekoduks ehitatud majas asus varem imikute ja väikelaste kodu. Kukk näebki uuenenud maja suurt plussi selles, et enam kasvandikud vanuse lisandudes majast majja kolima ei pea. «Kui varem tuli kolmeaastastel lastel edasi liikuda järgmisse, 4-7 aastaste laste kodusse ja sealt vanuse kasvades taas järgmistesse, siis nüüd saavad lapsed üles kasvada samas majas,» rääkis Kukk, kelle sõnul on loodud igakülgseks arenguks kõik tingimused.

Enam ei pea minema ka mujalt teenuseid saama, vaid uuenenud majas saavad vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid nii lastekodu lapsed kui teisedki linlased. «Siin majas saame sotsiaalkindlustusameti või lastekaitse kaudu pakkuda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid lastele üle linna,» selgitas Kukk. «Eraklientidele saame pakkuda tasulist üksikteenust. Meilt saab loovteraapiat, füsioteraapiat, psühholoogi nõustamist, sotsiaalset nõustamist ja eripedagoogi abi.»

Neile raske ja sügava puudega laste vanemaile, kes kasvatavad last oma kodus, pakub maja puhkust, lapsi hoiukodus mitmeks päevaks hooldada võttes. Teenust vahendab linnaosade lastekaitse.

Tõstukid aitavad lapsi tõsta

Avaras aeda avaneva klaasseinaga saali moodsal laial füsioteraapia laual mahub vabalt keerama ja pöörama. Teisel vahendil selle kõrval saab seismist ja kõndi harjutada – ülalt rihmadega kinni ja küünarnukk käsipuule toetumas. Tõstuki mehhanismide abi kasutatakse majas mujalgi. Näiteks alakorruse basseiniruumis, kus laes oleva tõstukiga trakside abil lapsi ratastoolist vette tõsta. Kui varem pidid kasvatajad ratastooli lapsi ise tõstma, siis nüüd aitab lamavaid lapsi ka igas toas voodist ratastooli tõsta laealune traksidega tõstuk.

Saalis on ka mitmes suuruses erikujulisi suuremaid palle tasakaalu- ja jõuharjutuste jaoks ning rõõmsavärviline väikepallide meri värvide tundma õppimiseks. Füsioteraapia ja liikumistantsule lisaks saab saali kohandada ka koosolekute ja koolituste tarvis. Täidab ju hoone mitut ülesannet ja õppida on siit palju. «Siin majas pakume asendushooldust kuni 18 aastastele lastele ja noortele ning erihoolekandeteenust täisealistele,» ütles Kukk. «Ööpäevaringset erihoolekandeteenust pakume kahes kuueliikmelises rühmas. Viis noort nende seas meie oma maja kasvandikud. Igapäevaelu toimingutes abistavad ja juhendavad kasvatajad neid noori, kes vajavad pidevat järelevalvet ja tuge. Soe söök valmib meie maja nullkorruse kaasaegses köögis.»

Medõde Kristiina Põldre kabinetis on kõik vajalik tema tööks olemas. «Täna võtsin lapse vereanalüüsi proovi ja viisin laborisse, nii ei pea lapsega selleks eraldi perearsti juurde pöörduma,» tõi Põldre näiteks. «Kaalume lapsi ja mõõdame nende vererõhku, kuulame südame tööd ja vajadusel paneme plaastridki. Esmatähtsad ravimid on samuti siin olemas. Käin lapsi regulaarselt vaatamas, suhtlen regulaarselt nende perearstikeskuse perearsti ja pereõega.»

Aias hüppavad ehtsad jänesed

Mitmesuguseid võimalusi toonuse tõstmiseks majas jagub. Saalipealsel korrusel asub näiteks väiksem massaažilaud, alakorrusel aga mullivanniga bassein. Tunnetustuba sisustatakse eri lampide ja tekstuuriga. «See on ka koht, kus saab rahuneda,» näitab Kukk uut ruumi. «Kaasa aitavad hingamisharjutused ja soojendavad raskustekid, muusika ja erinevad helid. Võib nii lamada kui olla kärus.»

Kui varem oli majas vaid üks lift, siis nüüd on avar lift teiseski majatiivas. Kanderaami mahutav lift annab teateid rääkides: uksed avanevad, sõidab alla, uksed sulguvad, teine korrus, uksed avanevad. Nii on turvaline liikuda ka nägemispuudega noortel.

Teraapiakeskuse loovteraapias on ruume maalimiseks ja savitöödega katsetamiseks. Ehtsa keraamikaahjuga savituba iluasjade tegemiseks on alakorrusel. «Alakooruse heliisolatsiooniga muusikatoa sisustame ja pillid valime muusikaterapeudi nõuannete kohaselt,» lisas Kukk. 

«Pisitasa hakkab muutuma arusaam, et väga raske puudega lapsed on avalikkuses silma alt ära, toaseinte vahel,» ütles üksuse juht Janne Sirel. « Suur rõõm on näha laste arengut – kui näiteks kõnepuudega laps ütleb sõna, kellest oli teada, et ta pole kunagi rääkinud! Kui lapsed, kes ei näe, kõnele või liigu iseseisvalt, hakkavad tasapisi sinuga suhtlema, vaatavad sulle silma ja naeratavad, on suur rõõm! See on märk, et meie hool on talle korda läinud!>

Ennekõike on oluline leida see õige viis, kuidas lapsega suhelda. «Meil töötatakse armastusega, seda on hea näha. » ütles Sirel. «Meie maja lapsed oskavad olla õnnelikud lihtsate asjade üle, seda olen neilt õppinud. See paneb heldima ja see on ka üks põhjus, miks mulle seda tööd teha meeldib.»

Lastekodu teraapiaaias silkavad ringi jänesed, seda neid lähedalasuvast Õunakese lasteaiast külastama tulnud mudilaste ilmselgeks rõõmuks. Eritehnikaga varustatud kärudes üle Männi pargi õuereisile tulnud lapsed jälgivad sõbralike loomakeste vudimist oma pisimajakese õuealal, uudistavad ratastooliga ligipääsetavat kõrgele tõstetud liivakasti ja kiike, kuhu samuti ratastoolis või kärus peale sõita saab.

Peenrad ja invakiiged

«Jänesed saime oma õuele sel suvel, nemad on saanud kõigi laste lemmikuks,» ütles Sirel. «Aed on osa meie argipäevast, lapsed käivad õues üldjuhul iga päev. Suvel saime siia ka soojustusega basseini, see pakku samuti palju rõõmu. Lapsed tunnetavad, et kõik on kenasti korda tehtud, õues on alati midagi põnevat teha ja mille eest hoolitseda. Tahame pakkuda parimat kasvukeskkonda, lähedust ja usaldust!»

Teraapiaaed kasvatab ürte ja maasikaid, tomateid ja herneid. Kõrgpeenral on näha salveid ja münte, sibulat ja sõstrapõõsaid, tomatit ja paprikat, peeti ja tilli. «Igal perel oma kastid, kaks kasti perel. Vahevõredele saab herned kasvama panna.,» näitas Kukk kolmekorruselisi peenarid ühendavat metallvõret.

Meelte aias saavad ratastooli lapsed katsuda ja nuusutada taimi peenardel. Samuti on aias tõstetud liivakast ja invakiik, kuhu ratastooliga peale sõita. Lustimiseks on mitmed kiiged – ratastoolikiik, makrameest punutud ja lebamiskiiged, samuti saab ratastoolis mängida kõrgemaks ehitatud liivakastis. Suurem õuepaviljon rajati kinnisvaraettevõtte abil talgute korras. «Esimesed kontserdid on juba toimunud, ka Piip ja Tuut on sellel laval esinenud,» ütles Kukk. «Saali akende ette loodame paari kuu pärast jõulumaa valmis saada. Koos kuuskede ja köitva valgustusega!»

Uues majas kolm ühes

  • Lastekodu Mustamäe maja neljas peres elab 21 raske ja sügava puudega last, hoones asuvad veel väikelaste turvakeskus ja teraapiakeskus.
  • «Pakume raske ja sügava puudega lastele asendushooldust imikueast alates täisealiseks saamiseni,» rääkis Mustamäe maja üksuse juht Janne Sirel.  «Siin on nende laste kodu. Hommikul lähevad lapsed kooli või lasteaeda, invabuss tuleb neile järele ja toob ka tagasi.  Meil on neli peret, igaühes kohti kuuele lapsele. Kodu nagu kodu ikka – eluruum, köök, magamistoad ja tualettruumid. Pere 1, 2, 3 ja 4 on samas nagu korterinumbrid.»
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Marksundatov
9. nov. 2022 14:31
Terekõigile. Olenlastekoduelanik. Japeanütlema, etmindonpannud imestamakuidas, lapsedonsiianitulnudläbitulejaveeilmaigastevõimalusi