"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
video ENDINE SÕLTLANE: Mu elul puudus mõte, see keerles vaid uimastite ja võlgade ümber (2)
10. oktoober 2022

“Pidin ise laenama raha narkootikumide ostmiseks, et neid hiljem müüa. Alati olin kellelegi võlgu ja mingid tegelased hingasid mulle pidevalt kuklasse, et nüüd on aeg maksta,” meenutas endine narkosõltlane Janar oma eelnevat elu. “Isegi kui oli und, ei saanud ma magama minna, sest teadsin, et kui hommikul ärgates narkootikume ei ole, pean reaalsusega kohtuma.” Sõltlane tunneb nimelt enne doosi saamist justkui tugevat hambavalu, mis on levinud üle terve keha.

Uimastisõltuvusest vabaks saada pole kerge. Üks neist, kel on õnnestunud sellest välja murda, on Janar, kes vaevles 12 aastat amfetamiini, hiljem ka korgijoogi küüsis. Viimased kolm aastat on mees olnud puhas. “Tegelikult olen oma lootuse Jumala peale pannud,” ütles ta. “Ilma Temata poleks ma välja rabelenud.”

Janari sõnul tarvitas ta alguses narkootikume pidutsedes. “Need tõmbasid peo käima, suutsin kauem üleval olla ning kõik meeled olid avatud,” lausus ta. “Inimesed on ebakindlad, aga me vajame elus kindlust. Alkoholijoobes või narkojoobes olemine andis enesekindla tunde. Joobes olles kõik justkui õnnestub paremini, kuigi tegelikult see nii ei ole.”

Janar elab ja töötab nüüd Lootuse külas, kus keskkond erineb kardinaalselt tema eelmisest elust – keerulisest lapsepõlvest, vanglast ja alkoholilembesest isast. “Panin endale vanglas sihid paika ja vabanedes läksin Lootuse külla. Sõltuvusest vabanemine ei olnud lihtne teekond,” rääkis mees. “Pidin võitlema eelkõige enda iseloomuga, halbade harjumustega, mis olid sõltlase elust kaasa tulnud. Aga seal on väga armastav ja hooliv keskkond ning see aitas mul vastu pidada.”

Narkomaanide arv Eestis väheneb

Janar meenutas, et kõige raskem oli tema jaoks mõte, kus saada järgmine doos. “Kui ma nägin politseid, hakkas süda puperdama,” rääkis ta. “Mul oli kaasas narkootikume või juhtisin autot narkojoobes. Alati oli selline pinge ja ärevus. Kuna ma tegelesin aktiivselt ka narkootikumide müügiga, siis alati olin kellelegi võlgu. Pidin ise laenama raha narkootikumide ostmiseks, et neid hiljem müüa. Alati mingid tegelased hingasid mulle kuklasse, et nüüd on aeg maksta. Kui see trall käib sinu elus aastaid ja aastaid, siis lõpuks väsitab see vaimselt ja füüsiliselt.”

Kujutage ette piinavat hambavalu, mis on terve keha üle võtnud. Valu võtab ära uus doos.

Janari sõnul kadus tal mingi hetk elu mõte ära. “Kõik keerles ainult narkootikumide ja võlgade ümber,” selgitas ta. “Kui alustasin tarvitamist, siis ma ei uskunud, et see asi nii kaugele läheb. Mina uskusin päris mitu aastat, et üks päev tõmban käsipidurit. Mingi hetk sain aga aru, et tarvitan juba üksinda ja teen kriminaalseid asju selleks, et narkootikumi saada. Mõistsin, et oli täielik rumalus uskuda, et ei jää sõltuvusse. Paljud ei julge abi otsida.”
Reaalsus, kui doosi mõju hakkab üle minema ja uut doosi ei terenda, sarnaneb põrgule. “Kujutage ette piinavat hambavalu, mis on terve keha üle võtnud. Valu võtab ära uus doos.” Just nii on opioidide heroiini ja fentanüüli sõltlased kirjeldanud enda vaevusi.

Eestis on praeguse seisuga hinnanguliselt 8000-9000 nn süstivat narkomaani. Sajandivahetuse paiku oli neid aga 20 000-30 000. Igal juhul on langus märkimisväärne. Ühest küljest vähendavad tarvitajate arvu sagedased üledoosid, teisalt leidub ka neid, kes end sellest ringist välja murravad, ning oma tulemus on ennetustööl. “Suure muutuse tingis tervishoiutöötajate ja politsei koostöö,” ütles tervise arengu instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova. “Nad hakkasid suhtuma sõltlastesse kui inimestesse.”
Narkootikumide kasutamine ei ole Eestis enam kuritegu, vaid väärtegu, ning karistus on pigem leebe. Kõigist sõltlastele inimlikul moel abi andvatest asutustest on Lootuse küla vaid üks näide.

Äkksurmade põhjustajad

Tallinnas asuv süstlavahetuspunkt Convictus haldab ja kirjeldab oma teenust kui kahjude vähendamise keskust. Keskuse ruumides on hubane. Riiulitel on sõltlaste abistamiseks mõeldud kirjandus ja puhtad süstlad. Iga päev pakutakse siin käijatele sooja lõunat. Keskuses saab aega veeta, varuda endale puhtaid riideid ning soovi korral minna psühholoogi ja kogemusnõustaja vastuvõtule või hoopiski osaleda anonüümsete sõltlaste vestlusringis. Kohapeal on abistamas ka meditsiiniõde. Mõistagi on kõik teenused tasuta ja anonüümsed.

See on turvaline paik, kuhu uimasteid tarvitav inimene ehk klient on iga murega alati oodatud.
“Kõik narkomaanid saavad lõpuks sõltuvusest lahti. Aga sugugi mitte igaüks ei saavuta seda enne surma,” ütles hoiatuseks teistele süstlavahetuspunkti külastanud sõltlane Igor (nimi muudetud).

Eestis on parasjagu kõige levinum illegaalne droog kanep. Pärast seda tulevad kõiksugused illegaalsel turul levinud stimulandid, tuntumad neist ecstasy ja MDMA. Tegu on niinimetatud peo- ja festivalidroogiga.
Kolmandale kohale platseeruvad opioidid, tuntumad neist on fentanüül ja heroiin. Opoidid on kõigist ainetest ülekaalukalt kõige sagedasemad üledoosist tingitud äkksurmade põhjustajad. Nende seas on ka viimastel kuudel Eesti turule lisandunud uus üliohtlik aine metonitaseen.

“Selle koostist keegi täpselt ei tea,” märkis kirglik aidsi- ja narkoennetuse eest võitleja Nelli Kalikova. “Ilmselt on see opiaat, derivaat või nende sugulane. Aga selle põhjustatud surmade arv on suur, peaaegu igal narkomaanil on keegi, kes on üledoosi surnud. See on hirmus!”

Uuena abi ka pidutsejatele

Miks on nii, et üks sõltlane terveneb, teine aga lahkub igaveseks? Ühest vastust ei ole. Tervenemine sõltub metadoonravi sobivusest, psühholoogilise nõustamise efektiivsusest, lähedaste toetusest ning – mis eriti oluline – tarvitaja enda tahtest ja jõust.
Inimesi, kes sõltuvusele vaatamata saavad veel enda eluga hakkama, on märksa keerulisem tabada ja abistada. Tarvitajaid, kes käivad tööl ning elavad justkui tavapärast elu, kuid on mõnest ainest, näiteks kanepist või kokaiinist sõltuvuses, on Eestis hinnanguliselt mitukümmend tuhat. “Nüüd peamegi edasi liikuma nende tarvitajatega, keda me siiamaani ei ole fookuses hoidnud,” ütles Kurbatova. “Näiteks pakkuma lahendusi neile, kes tarvitavad narkootikume pidudel. Teeme seda sildistamata.”
TAI on selle aastanumbri sees piloteerimas narkovastast kampaaniat pidutsejate seas. Eesmärk on propageerida nende seas uimastitest vabanemiseks abi otsimist, mitte inimesi taunida.

Kust saada sõltuvuse korral abi?
• MTÜ Lootuse küla Harjumaal Laitses, tel 671 6198 või 5663 3804, e-post info@lootusekula.ee
• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriapolikliinik, Paldiski mnt 52, tel 617 2644 (E–R kl 8.30-17) ja 617 õ2623, www.regionaalhaigla.ee/et/regionaalhaigla-psuhhiaatriapolikliinik
• MTÜ Convictus, Lastekodu 6 ja Sitsi 28, tel 5690 0920 ja 641 4107, e-post convictus@convictus.ee, www.convictus.ee/et/
• Living Israel Toetav Abi MTÜ, Kura 1, tel 5674 3223, e-post livingisrael.ee@gmail.com
• Päästearmee, Laevastiku 1A, tel 656 1048, e- post elavlootus@paastearmee.ee
• Vaimse tervise keskus Liberts Keskus OÜ, Koskla 16, tel 5564 0023, e-post libertas@libertas.ee, www.libertas.ee
• Taastumistreener OÜ keskus privaatses asukohas, tel 5323 3371, e-post kaja@soltuvusspetsialistid.ee, www.soltuvusspetsialistid.ee
• ReCuro kliinik, Punane 18, tel 5601 1999 (iga päev kl 10-20), e-post info@recuro.ee, www.recuro.ee
• Sõltuvuses laste ja noortega tegeleb Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskus, Tervise 28, tel 678 7400, e-post psuhhiaatriakliinik@lastehaigla.ee. Vaimse tervise nõustamistelefon 678 7422 (E-R kl 9-10)
• Päevakeskus uimastisõltlastele ja nende lähedastele. MTÜ Pealinna Abikeskus, avatud E-R kl 9-16.30. Magasini 32, tel 645 9146, e-post ene.villak@mail.ee, www.kesklinnanoustamiskeskus.ee
• Tugiisikud programm Sütik raames, tel 5884 4225 (iga päev ööpäev läbi), e-post sutik.tallinn@narko.ee, www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiisik-narkootikumide-tarvitajale-sutik-programm
• Kogemusnõustajate koda, e-post koordinaator@kogemuskoda.ee, www.kogemuskoda.ee/register
• Nõuandeid, kuidas lastega narkootikumidest rääkida leiab https://tarkvanem.ee/narkootikumid/
• Veebinõustamine uimastisõltuvuse korral www.narko.ee
• Nõu ja abi alkoholisõltuvuse korral www.alkoinfo.ee

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

.
10. okt. 2022 23:33
Lootuse küla teeb väga tänuväärset tööd
meenutaja
10. okt. 2022 18:29
90-ndate algul peeti samal teemal ETV-s debatte. Enamus oli seisukohal, et narkootikumid meid ei ohusta, sest siin on alkoholikultuur. Teisel arvamusel oli ainsana Dr Anti Liiv. Uuel põlvkonnal on ka uued kombed ja seda mitmes valdkonnas.