"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Riigikogu arutelu keskendus riigikaitse jätkusuutlikule rahastamisele (0)
11. oktoober 2022

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ütles, et teatud mõttes on sõda juba laienenud väljapoole Ukraina piire. „See ei ole lühiajaline probleem või kriis, kus võib loota, et elu ühel hetkel jätkub nii nagu varem. Venemaa poolt tulenev oht tema naaberriikide suunal ei vähene ning sellega seoses ka vajadus pikaajalisteks ja suuremahulisteks kaitse­kulutusteks jääb meiega järgmisteks aastakümneteks. Pole mõtet loota, et Venemaal lähiajal midagi muutub,“ lausus Kaljulaid.

Riigikogus arutati täna riigikaitsekomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikaitse rahastamise pikemat perspektiivi. Ettekandega esinesid riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid,kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai.

Kaljulaid toonitas, et riigikaitsele suunatavad eurod tulevad maksumaksja taskust ja peavad kasutust leidma parimal viisil. „Kuna veel selle Riigikogu ajal peame jõudma ka uue julgeolekupoliitika aluste arutelu ja heakskiitmiseni, võiks sihiks võtta ka kaitsekulutuste uue võimaliku sihttaseme fikseerimise selles dokumendis. Tänu käesoleval aastal tehtud lisarahastuse otsustele jõuab kaitsekulude protsent SKT-st lähiaastatel 2,8 protsendini,“ sõnas ta. Kaljulaidi sõnul on paljud meie piirkonna riigid võtnud eesmärgiks kaitsekulutusi tõsta. „Eesti uueks sihttasemeks võiks olla see, et kaitsekulutused pikemas vaates ongi vähemalt kolm protsenti meie SKT-st. Olen seisukohal, et Eesti võiks olla teenäitajaks ka NATO-s, et kõik liitlased püüdleks kõrgema kaitsekulutuste taseme poole,“ sõnas Kaljulaid.

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul on vaja koostada kriisiplaanid nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasemel, need koos partneritega läbi harjutada ja tagada kriisivalmiduse kindlustamiseks vajalik rahastus. „Muidugi peab ka iga Eesti inimene mõtlema selle peale, kuidas ta tagab iseenda, oma lähedaste toimetuleku kriisi ajal. Kriisis, olgu sõjalises või mitte, on riigile otseselt abiks iga inimene, kes suudab end aidata ise. Inimene, kes suudab lisaks iseendale aidata ka teisi, aitab riiki mitmekordselt,“ ütles Kaljulaid.

Veel osutas Kaljulaid, et Eesti panustab väga tugevalt NATO uue ettevõtluse- ja innovatsioonialgatuse DIANA käivitamisse, mille eesmärk on muuhulgas leida koostöökohti riigikaitse valdkonna ja innovaatiliste ettevõtete vahel, mis arendavad tehnoloogiaid ja mille lahendused on kasutatavad nii tsiviil- kui ka sõjalises valdkonnas. „Vaja on tuua juurde investeeringuid kaitsetööstusesse, et lääneriigid suudaks võimalikult kiiresti oma relvastushangete ja laskemoonavarude täiendamise kavadega edasi minna,“ kõneles Kaljulaid.

Kaitseminister Hanno Pevkur sõnas, et Venemaa sõda Ukrainas on hetkel tõsiseim väljakutse Euroopa julgeolekule alates teisest maailmasõjast, ja ukrainlased on juba praegu mõõtmatus vapruses näidanud, et agressorile mitte ainult ei tule, vaid ka saab vastu astuda.

„Riigikaitsele tuleb kulutada nii palju, kui riigi kaitsmiseks vaja on. Ja seetõttu on meil kõigil ülesanne teha Eesti riigi püsimiseks kõik, mis võimalik ja mis meie võimuses. Selle esimeseks sambaks minu hinnangul on meie enda riigi kaitsevõime,“ rääkis Pevkur. Ta sõnas, et see tähendab ka seda, et iga maksumaksja usaldatud euro, mis on antud kaitsevõime ülesehitamiseks, peab tootma võimalikult palju kaitsevõimet. „Iga lüli alates eelhoiatusest, lõpetades iga üksusega põllul peab toimima laitmatult,“ lausus minister.

Riigi püsimise teine sammas on Pevkuri sõnul koostöö liitlastega. „Kui me ise panustame piisavalt, siis me anname sõnumi ka oma liitlastele, et nemad saavad meid aidata, kui meil selleks vajadus on,“ ütles Pevkur ja märkis, et praegu on Eestis umbes 2400 liitlassõdurit. „See on üks osa ka meie vastasmängijatele antavatest heidutusest,“ lisas ta.

„Kui järgmisel aastal ületavad kaitsekulud esmakordselt ühe miljardi piiri ja jõuavad SKT-st 2,85 protsendini, siis 2024. aastal on kaitsekulud juba üle kolme protsendi piiri,“ ütles kaitseminister ja lausus, et kaitsevõimesse tuleb panustada ka pikema perspektiivi vältel sellisel tasemel. „Vajame oma kaitsevõime tugevdamiseks ja hoidmiseks ja säilitamiseks pikaajalist kaitsekulu fikseerimist kolme protsendi tasemel,“ lausus ta. „Oleme riigikaitses aastate jooksul ära teinud väga palju tööd ja ka praegu on meil töös väga palju olulisi võimearendusi, ent muutunud julgeolekuolukord ei anna lihtsalt meile teisi valikuid.“

Ministri sõnul on viimasel kolmel aastal olnud varustushanked, investeeringud ja majanduskulud kokku umbes miljard eurot, millest 562 miljonit ehk 56 protsenti on läinud Eesti tarnijatele.

Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai ütles, et keskpank jälgib riigi rahanduses toimuvat hoolega ja seda ennekõike makromajanduse stabiilsuse seisukohast. Ta kõneles kolmest aspektist: Eesti majanduse olukord ja väljavaade, selle mõju riigieelarvele ning riigieelarve mõju majanduse olukorrale.

Kattai sõnul on majanduses kehvemad ajad, kui oleme oodanud. „Teises kvartalis pöördus Eesti majandus langusesse. Majanduse maht vähenes. Paraku peab ootama prognooside mõttes seda, et aasta viimased kuud saavad olema veelgi kehvemad kui aasta esimene pool. Kiire hinnakasv hakkab järjest enam oma nägu näitama,“ lausus ta. Eesti Panga esindaja kõneles, et sarnane majanduskasv nagu varem enam ei ennistu. „Järgmise kümne aasta keskmine majanduskasv saab olema umbes neli protsenti ja see on jooksevhinnas, mis tähendab majanduse mahu kasvu nii toodetud ühikutes kui ka sinna lisanduvalt hinnatõusu mõju. See on enam-vähem kaks korda vähem kui varasematel kümnenditel,“ sõnas Kattai.

Kattai märkis, et kui majandus kasvab aeglasemalt, siis laekuvad ka tulud aeglasemalt ning on väiksemad võimalused kulusid tõsta ja ahtamad võimalused eelarve puudujäägist väljuda. Samas lisas ta, et kuigi majanduse käekäik mõjutab eelarvepositsiooni, siis palju olulisem kaal on eelarvepoliitilistel valikutel. Kattai sõnas, et kui eelarvepoliitiline kurss ei muutu ja eelarve on igal aastal järgmise kümnendi jooksul umbes kolme protsendi jagu puudujäägis, siis valitsemissektori võlg kasvab praeguselt seitsmelt miljardilt eurolt ja 19 protsendilt SKP-st 2032. aastaks enam kui 20 miljardile eurole ja 38 protsendile SKP-st.

Puudujäägi vähendamiseks või sellest väljumiseks on Kattai sõnul kaks võimalust: kas kulude kasvu kokku hoida või suurendada tulude osakaalu. Lõpetuseks märkis Kattai, et praegu on majanduses mure number üks kiire hinnakasv. „Kui riik lisab eelarvepuudujäägi näol majandusse lisaraha, siis see samuti kiirendab hinnakasvu,“ lausus ta.

Ettekannetele järgnesid küsimused ettekandjatele ning fraktsioonide ja Riigikogu liikmete sõnavõtud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet (RE), Marko Šorin (K), Leo Kunnas (EKRE), Jaak Juske (SDE), Heiki Hepner (I), Alar Laneman (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.