Keskajal osati üsna osavalt isegi inimese koljut avada ja opereerida nii, et aju jäi seejuures kahjustamata ja patsient paranes peagi.
Koos filmiga “Apteeker Melchior” sündis Tallinna linnaelumuuseumis publikuprogramm, mis viib Melchiori radadele ning sisustab ära suure osa käimas olevast arheoloogiasügisest.
Eesti tuntuima luu-uurija Martin Malve jutust tuli välja, et keskajal osati üsna osavalt isegi inimese koljut avada ja opereerida nii, et aju jäi seejuures kahjustamata ja patsient paranes peagi.
“Eestis on leitud kaks koljuoperatsiooni jälgedega pealuud. Üks Tartust ja teine Saaremaalt, Valjala kirikuaiast,” selgitas Malve. Selgus, et Saaremaa leid on umbes 800 aastat vana, seega üks eesti vanemaid koljuleide.
“Tartust leitud opereeritud kolju on uuemast ajast ja kahjustused on sel inimesel ka ideaalselt ära paranenud. Selgus, et kolju oli pealae kohalt lahti lõigatud ja luu plaat eemaldatud. Meest opereeriti tõenäoliselt seetõttu, et tal oli otsmikuluu murd. See on ka tal paranenud. Aga kui ta selle murru sai, siis tekkis ka verevalum, sellepärast avati kolju, et verevalum likvideerida.” Selle kolju purustamisel oli siis täiesti meditsiiniline eesmärk, mitte piinamine. “Operatsioon oli edukas, mees jäi ellu ja paranes,” nentis Malve.
Operatsioonil tuimestuseks alkohol?
Malve oletas, et ka Tallinnas võidi kasutada operatsioonide puhul tuimestamiseks alkoholi. “Ja kindlasti osati hoida puhtust. Sellest sõltus ju operatsiooni õnnestumine,” märkis ta.
Kõige valusam aga pole mitte kolju purustamine, vaid peanaha pehme koe läbi lõikamine, sest seal on tundlikke närve. “Peab au andma vanale meditsiinile – nad on olnud väga anatoomiateadlikud. Kui olid jõudnud purustada luu, siis pidid kohe edasise sügavamale mineku peatama. Kui nad oleksid puudutanud pea sisemuse pehmet kude, siis oleks see paraku tähendanud patsiendi surma. Aga nad on osanud seda osavalt vältida. Ja ka antud juhul Tartu mees jäi ellu.”
Malve sõnul vaatasid arheoloogid varem luid välja kaevates vaid seda, mis leiud olid neil kaasas. Arheoloogid tundsid huvi materiaalsete esemete vastu, aga neid ei huvitanud inimene ise. Nüüd on olukord muutunud, luude uurimine annab parema pildi inimeste kunagisest elust-olust. Me saame rohkem teada, kuidas need inimesed elasid, mida sõid, mis haigusi põdesid.
Vägivallale viitavaid luid on siiski vähe
Paraku aga ei saa luude pealt välja lugeda kõike, mis puudutas inimeste tervist. “Näiteks seda, kuidas nii suur peapõrutus võis mõjuda mehe mõistusele ja tajule. Kas tal mõistus pärast seda oli selge või mitte? Seda me ei saagi teada.”
Elu pole olnud ajaloos nii vägivaldne, nagu vahel arvatakse.
“Üldse vaatasin selle filmi valguses vägivalla juhtumeid, millest luud kõneleksid,” jätkas Malve. “Eestis on kaevatud mitut sõjahauda, kust leitud luudel on mitmeid terariistavigastusi. Siin-seal on vihjeid lahingutele ja langenute surma põhjustele, aga üldiselt on vägivallale viitavad luustikud kõikide leidude seas ikkagi harukordsed. Enamik luustikke, mis me oleme leidnud, on tavalised, ilma vigastusteta. Elu pole olnud ajaloos nii vägivaldne, nagu vahel arvatakse. Sealt vaatab vastu palju rahumeelsem pilt kui me oleme ajalooraamatutest lugenud.”
Vägivalla vigastustest levinumad on hambakivi ja kaaries, kulunud liigesed ja luumurrud. Ehk siis enamik leitud luustikke kõneleb lihtsalt inimeste elust. Meeste ja naiste luustikel on siiski vahe. Meeste puhul on näha rohkem luumurde ja raskest tööst tingitud traumasid kui naistel.
Retked “Apteeker Melchiori” filmi radadel
Tänavuse Tallinna linnaelumuuseumi arheoloogiasügise kavas on mitmed loengud ja ekskursioonid filmi “Apteeker Melchior” radadel.
Milline oli Tallinn aastal 1409 ja mis on sellest ajast tänini säilinud? Mida kasutati akende katmiseks, kui klaasi veel ei olnud? Kus elas Tallinna esimene apteeker ja kellelt enne teda rohtusid soetati?
Ekskursioonil tutvustatakse linna läbi apteeker Melchiori silmade, sealjuures selgitatakse ajalooteemalise filmi tegemise nüansse. Kas 15. sajandi Tallinna saab üldse tõepärasena kujutada?
Ekskursioon stardib Kiek in de Köki suurtükitorni juures. Sealt liigutakse läbi ordurüütlitele kuuluva Toompea hansakaupmeeste valitsetavasse all-linna. Teel külastatakse 600-aastast Raeapteeki, mekitakse apteeginapsu ja Panis Martiust. Retk lõpeb linnamuuseumis, kus tutvustatakse teemakohaseid kogudes säilitatavaid 15. sajandi leide.
Kaks tundi kestev ekskursioon algab 5. novembril ja 19. novembril kell 12.30 ning 3. detsembril ja 10. detsembril kell 13.30. Piletid Fientast.
Tulemas on veel ka loeng Neitsitorni loengusaalis. 10. novembril räägib seal Ain Mäesalu keskaja relvastusest ja sõjandusest peamiselt “Apteeker Melchior” näitel. Pilet Fientast.
