"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kiiev: Vene rünnakute järel on elektrita üle miljoni kodumajapidamise; Venemaa õhurünnakud purustasid Ukraina lääneosa energiataristut; Venemaa suursaadik lahkus enne Ukraina saadiku kõnet ÜRO JN saalist (18)
19. oktoober 2022
Scanpix

Ukrainas jäi pärast Venemaa õhurünnakuid energiarajatistele elektrita üle miljoni kodumajapidamise, teatas laupäeval Ukraina presidendi kantselei.

“Hetkeseisuga on ühenduseta 672 000 tarbijat Hmelnõtskõi oblastis, 188 400 Mõkolaijvi oblastis, 102 000 Volõõnia oblastis, 242 000 Tšerkassõ oblastis, 174 790 Rivne oblastis, 61 913 Kirovogradi oblastis ja 10 500 Odessa oblastis,” ütles kantseleiülem Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias.

22. oktoober 2022

16:29

Kiiev: Vene rünnakute järel on elektrita üle miljoni kodumajapidamise

Ukrainas jäi pärast Venemaa õhurünnakuid energiarajatistele elektrita üle miljoni kodumajapidamise, teatas laupäeval Ukraina presidendi kantselei.

“Hetkeseisuga on ühenduseta 672 000 tarbijat Hmelnõtskõi oblastis, 188 400 Mõkolaijvi oblastis, 102 000 Volõõnia oblastis, 242 000 Tšerkassõ oblastis, 174 790 Rivne oblastis, 61 913 Kirovogradi oblastis ja 10 500 Odessa oblastis,” ütles kantseleiülem Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias.

12:03

Venemaa õhurünnakud purustasid Ukraina lääneosa energiataristut

Venemaa uued õhurünnakud Ukraina energiataristu vastu võtsid laupäeval sihikule riigi lääneosas asuvad objektid, ütles Ukraina energiaettevõte Ukrenerho.

Mitme Ukraina oblasti ametnikud teatasid samal ajal rünnakutega põhjustatud elektrikatkestustest. 

Ukrenerho kirjutas sotsiaalmeedias, et purustuste ulatus on võrreldav 10. kuni 12. oktoobrini toimunud rünnakute omaga. 

04:43

Venemaa suursaadik lahkus enne Ukraina saadiku kõnet ÜRO JN saalist

Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzja lahkus reedel Julgeolekunõukogu koosolekult enne Ukraina suursaadiku Serhi Kõslõtsija kõnet, vahendas portaal Unian laupäeval.

Kõslõtsija avaldas lootust, et tuleb päev, mil Venemaad ei ole üldse nõukogus.

Kohtumist kanti üle YouTube’is.

Nebenzja nõudis ÜRO sekretariaadilt kinnitust, et ta ei vii Ukrainas droonide suhtes uurimist läbi ning nimetas teateid Iraani kamikadze-droonide Venemaale tarnimisest võltsiks.

“Hoiatan teid ette, et täna ma ei kuula järjekordset portsu Ukraina režiimi esindaja pahatahtlikku tiraadi Julgeolekunõukogu seinte vahel ega paku talle sellega mingit kummalist ja õelat naudingut, mida ta sellest saaks,” ütles Nebenzja.

Kõslõtsija ütles vastuseks, et saalist põgenenud Nebenzja esitas nõukogu igal koosolekul valeütlusi.

“Mul on hea meel, et meie kuude, mitte aastate jooksul tehtud jõupingutused Venemaa eemaldamiseks Julgeolekunõukogust kannavad vilja, vähemalt suursaadik on praegu nõukogust lahkunud, kuid tuleb päev, mil Venemaa ei ole Julgeolekunõukogus,” ütles Kõslõtsija.

Tema sõnul mineeris Venemaa okupatsioonivägi Kahhovka hüdroelektrijaama tammi ja sealseid agregaate.

“Meil on andmeid, mille kohaselt valmistab Vene Föderatsioon ette ulatuslikku katastroofi Lõuna-Ukrainas… Kui Vene terroristid lasevad õhku Kahhovka hüdroelektrijaama, satub rohkem kui 80 asulat, sealhulgas Herson, sajad tuhanded inimesed, kes seal elavad, kiirete üleujutuste tsooni,” ütles Ukraina alaline esindaja.

Lisaks kutsus Kõslõtsija võtma Iraani vastutusele droonide ja muude relvade tarnimise eest Venemaale.

21. oktoober 2022

21:43

Zelenskõi: Ukraina relvajõud näitavad Hersoni oblastis häid tulemusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas reedel Vene relvade konfiskeerimist Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis, kus Moskva okupatsioonivägi seisab silmitsi Kiievi üha edeneva vastupealetungiga.

“Ma tänan ka sõdureid 60. jalaväebrigaadist, mille üksused näitasid häid tulemusi Hersonis,” ütles Zelenskõi videopöördumises.

Alates oktoobri algusest on Ukraina relvajõud konfiskeerinud enam kui 30 Vene soomukit, tuhandeid ühikuid laskemoona tankidele ja kolm haubitsat, mis Zelenskõi sõnul “aitavad kaasa meie maa vabastamisele”.

19:42

Kiiev ärgitab paigutama rahvusvahelist missiooni Kahhovka tammi juurde

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal kutsus reedel üles paigutama rahvusvahelist seiremissiooni Kahhovka tammi juurde, mida Venemaa Kiievi sõnul valmistub õhku laskma. 

“Kutsume ÜRO-d, EL-i ja teisi organisatsioone üles korraldama Kahhovka hüdroelektrijaama rahvusvahelist seiremissiooni. Rahvusvahelised spetsialistid peavad koos Ukraina töötajatega viivitamatult jaama saabuma,” ütles Šmõhal valitsuse istungil.

02:59

Zelenskõi süüdistas venelasi hüdroelektrijaama tammi mineerimises

President Volodõmõr Zelenskõi süüdistas neljapäeval Venemaad miinide paigaldamises Moskva vägede kontrolli all olevale hüdroelektrijaama tammile Hersoni oblastis.

“Meie andmetel mineerisid Kahhovka hüdroelektrijaama ja tammi Vene terroristid,” ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises.

“Kui see tamm hävitatakse, siis Põhja-Krimmi kanal lihtsalt kaob ja see oleks suure mastaabiga katastroof,” lisas Ukraina liider.

“Venemaa valmistab ette niiöelda inimtegevusest põhjustatud katastroofi,” kinnitas ka Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Tamm on ehitatud Dnepri jõele piirkonda, mida praegu kontrollivad Vene väed. 

“See oleks ulatuslik katastroof. Selle korraldamise eesmärgiks on Ukraina vägede edasitungi peatamine ja Vene vägede kaitsmine,” kinnitas Podoljak.

Varem päeval ütles Zelenskõi Euroopa Liidule, et Venemaa juhtkond on andnud korralduse rünnata Ukraina energiasüsteemi ja põhjustanud sellega ukrainlaste uue migratsioonilaine Euroopa Liidu riikidesse.

20. oktoober 2022

20:05

Meer: okupandid tahavad Mariupolist saata rindele kuni 10 000 meest

KIIEV, 20. oktoober, BNS – Venemaa okupatsioonivõimud kavandavad ajutiselt oma kontrolli all olevas Lõuna-Ukraina hävitatud Mariupoli linnas kuni 10 000 mehe mobiliseerimist ja rindele saatmist, vahendas Ukraina portaal Unian neljapäeval linnapea sõnu.

Samuti saavad koostöövõimud nüüd “seaduslikult” konfiskeerida sõjaväe tarbeks mariupollaste vara ja autosid, ütles Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko.

“Kasutades “sõjaseisukorra” kehtestamist, kavatsevad nad okupeeritud Mariupolis alustada ulatuslikku mobilisatsiooni. Esialgsetel hinnangutel võib rindele saata kuni 10 000 meest,” sõnas ta.

Samuti on sõjaseisukorra alusel võimalik okupantidel kaasata elanikke mis tahes töödesse palka maksmata.

“Okupeeritud linnade elanikud hakkasid sellest aru saades massiliselt lahkuma. Nende hulgas on Mariupoli elanikke,” sõnas Boitšenko.

“Okupandid on sulgenud väljapääsu Zaporižžja suunas. Seetõttu on mariupollastel kahjuks ainult üks võimalus lahkuda – Venemaa Föderatsiooni territooriumi kaudu,” sõnas ta, lisades, et inimestel on seejärel võimalus liikuda teoreetiliselt Euroopa riikide kaudu tagasi Ukrainasse.

“Siin saavad nad toetust OlenMariupol (ukr. k. – ЯМаріуполь) võrgustikult,” ütles Boitšenko. “Oleme valmis neile igakülgset abi pakkuma.”

17:20

Ukraina: uue pealetungi oht Valgevene suunalt “kasvab”

Valgevene ja Venemaa üha vaenulikumad avaldused ja ühisväekoondise loomine annavad märku kasvavast ohust, et Venemaa korraldab uue sissetungi Valgevene territooriumilt, ütles Kiiev neljapäeval.

“Vene ja Valgevene sõjalis-poliitilise juhtkonna vaenulik retoorika valjeneb… Kasvab oht, et Vene relvajõudude pealetung põhjarindel algab taas,” ütles Ukraina kindralstaabi ülema asetäitja Oleksi Gromov.

15:52

Ukraina tervitas EL-i kiiret tegutsemist Iraani sanktsioonide puhul

Ukraina tervitas neljapäeval Euroopa Liidu sanktsioone kolme kindrali ja ühe relvafirma vastu, mis varustavad Venemaad Iraani droonidega, mida Moskva Kiievi sõnul kasutab rünnakuteks Ukrainas.

“Tervitan EL-i kiiret tegutsemist pärast minu palve esmaspäeval kehtestada sanktsioonid Iraanile Venemaa aitamise eest tappa ukrainlasi ja kahjustada meie energiataristut,” ütles välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris.

19. oktoober 2022

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus kolmapäeval ukrainlasi üles teadlikule elektritarbimisele, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Täpsustused tulevad regionaalhalduse juhtidelt ja ametnikelt, kuid üldiselt tuleb alates homsest kella seitsmest hommikul olla eriti tähelepanelik elektritarbimise osas,” rääkis Zelenskõi.

“Palun mitte sisse lülitada mittevajalikke elektriseadmeid. Palun piirata elektritarbimist nende seadmetega, mis nõuavad palju energiat. Homme on väga oluline, et tarbimine oleks võimalikult teadlik, siis on stabiliseerimisseiskamise graafikud lühemad,” ütles president.

Riigipea sõnul pidas ta kolmapäeval  üldkoosoleku energiateemadel, kus osalesid valitsus ja energiafirmad.

“Valmistume talvehooaega arvestades kõikideks võimalikeks stsenaariumideks. Lähtume sellest, et Venemaa terror suunatakse energiaobjektidele,” ütles Zelenskõi.

Presidendi andmetel hävitas Venemaa päeva jooksul kolm elektrijaama. Zelenskõi rõhutas, et administratsioon teeb kõik endast oleneva, et taastada energiatootmine tavapärasel tase

“See võtab aga aega ja nõuab ühiseid jõupingutusi. Homme ehk neljapäeval on neid veelgi rohkem vaja kui varem,” sõnas president.

Bideni sõnul on Putin Ukrainas raskes olukorras

USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et Venemaa president Vladimir Putin on Ukrainas uskumatult raskes olukorras ja tal on otsa saanud muud võimalused peale julmustega tsiviilelanike alistumisele sundimise.

“Ma arvan, et Vladimir Putin tunneb, et on sattunud uskumatult raskesse olukorda,” ütles Biden Valges Majas ajakirjanikele.

“Näib, et tema ainus saadaolev tööriist on üksikute Ukraina kodanike jõhker kohtlemine, et püüda neid hirmutada alistuma. Nad ei kavatse seda teha,” rääkis Biden.

Venemaa alustas kolmapäeval tsiviilelanike evakueerimist Lõuna-Ukrainas asuvast Hersonist, mida Kiievi nimetas küüditamiseks.

Ukraina ametnik Hersoni oblastis ütles kolmapäeval, et tsiviilelanike evakueerimine oblasti samanimelisest linnast on võrdne küüditamisega.

“Meie silmis on Hersonis teatatud evakuatsioon võrdne küüditamisega. Selle eesmärk on külvata Hersonis paanikat ja luua propagandapilt,” ütles oblasti asejuht Serhi Hlan pressikonverentsil.

Ta lisas, et nimekiri asjadest, mida evakueeritutel soovitatakse kaasa võtta, on iseloomulik “üheotsa reisile”. Samuti märkis ta, et inimesed viiakse Krasnodari kraisse Venemaal, mitte naaberoblastisse Krimmi, mille Moskva annekteeris 2014. aastal.

“Venemaa viib läbi küüditamisi, nagu see tegi nõukogude ajal,” ütles ta.

Putin kolmapäeval laiaulatuslikud julgeolekumeetmed paljudes Venemaa piirkondades ja kuulutas välja sõjaseisukorra neljas hiljuti Moskva poolt annekteeritud Ukraina piirkonnas.

Putin andis ülesande kehtestada Kesk- ja Lõuna föderaalringkonda kuuluvates föderatsioonisubjektides, välja arvatud mõni piirkond, kõrgendatud valmisoleku tase, üksikute territoriaal- ja tsiviilkaitse meetmete rakendamise otsustavad subjektide juhid.

Seadluse kolmandas lõigus kehtestatakse kõrgendatud valmisoleku režiim Krimmis, Krasnodari krais, Belgorodi, Brjanski, Voroneži, Kurski ja Rostovi oblastis ning Sevastopolis.

Dokumendiga tehti Kesk- ja Lõuna föderaalringkonna subjektide juhtidele ülesandeks teha otsuseid teatud territoriaal- ja tsiviilkaitsemeetmete rakendamiseks, elanikkonna ja alade looduslike ja inimtegevusest tingitud hädaolukordade eest kaitse abinõude osas, samuti volitused rakendada meetmeid Venemaa relvajõudude, muude relvaüksuste, organite ja elanikkonna vajaduste rahuldamiseks.

Lisaks peaksid subjektide juhid rakendama meetmeid avaliku korra kaitse ja julgeoleku tugevdamiseks, sõjaväe ning oluliste riigi- ja eriobjektide, elanikkonna elutegevust tagavate objektide, transpordi ja side toimimise ning side-, energeetikaobjektide, samuti  inimeste elule ja tervisele ning looduskeskkonnale kõrgendatud ohtu kujutavate rajatiste julgeoleku tagamiseks.

Samuti on ette nähtud abinõud transpordi ja side toimimist tagavate rajatiste, energeetikaobjektide, samuti inimeste elule ja tervisele ning keskkonnale kõrgendatud ohtu kujutavate objektide töös erirežiimi kehtestamiseks.

Meetmed puudutavad ka sõidukite liikumispiiranguid ja nende ülevaatust, samuti kontrolli kehtestamist transpordi, side ja side toimimist tagavate objektide, trükikodade, arvutikeskuste ja automatiseeritud süsteemide töö üle ning nende töö kasutamist kaitsevajadusteks.

Presidendi seadlus peab tõhustama Venemaa subjektide tippametnike tegevust seoses sõjaseisukorra kehtestamisega nõndanimetatud Donetski ja Luhanski rahvavabariikides ning Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas Venemaa teadet sõjaseisukorra väljakuulutamise kohta Ukraina okupeeritud aladel seltsimeeste tšekistide järjekordseks hüsteeriaks.

“Noh, mis ma oskan öelda, see on lihtsalt seltsimeeste tšekistide järjekordne hüsteeria. Hüsteeria, mida tuleb üha enam, mida lähemal on Venemaa lüüasaamine,” rääkis president.

“Pool aastat vältis Venemaa isegi sõna “sõda” ja karistas selle eest oma inimesi. Nüüd kuulutab see ise okupeeritud territooriumil välja sõjaseisukorra. Kirjutatakse alla mingitele jaburatele dekreetidele ja tegeletakse mingi jamaga,” rääkis Zelenskõi.

Iraani päritolu droonide laialdane kasutamine hiljutistes rünnakutes näitab Venemaa sõjalis-poliitilist pankrotti, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Faktiga, et Venemaa palus Iraanilt taolist abi, tunnistab Kreml oma sõjalis-poliitilist pankrotti,” ütles Zelenskõi oma igapäevases videopöördumises.

“Aastakümneid kulutasid nad miljardeid dollareid oma sõjatööstuskompleksile ja lõpuks läksid kummardades Teherani, et hankida üsna lihtsaid droone ja rakette,” lausus ta.

“Strateegilises plaanis ei aita see neid niikuinii kuidagi. Ainult täiendavalt tõestab maailmale, et Venemaa on oma kaotuse trajektooril ning püüab tõmmata oma terrorikaaslaste hulka veel kedagi,” lisas Zelenskõi.

18. oktoober 2022

16:10

Kiievi linnapea: Ukraina pealinna kohal tulistati alla mitu raketti

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles kolmapäeval, et Ukraina pealinna kohal tulistati alla “mitu Vene raketti”, varem olid ajakirjanikud teatanud Kiievi kesklinnast kostunud plahvatustest, vahendab BNS.

“Õhutõrje on Kiievi kohal alla tulistanud mitu Vene raketti. Jääge varjenditesse!” kirjutas Klõtško sotsiaalmeedias.

Esmaspäeval hukkus Kiievis Iraani droonidega energiataristu vastu suunatud Venemaa rünnakutes vähemalt viis inimest.

Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba kirjutas sotsiaalmeedias, et piirkonnas töötab ka õhutõrje.

Ukraina põhjaosas asuv väejuhatus teatas Facebookis, et Kiievi naaberoblastis Tšernihivis tulistati alla veel “kaks raketti”.

Värsketest löökidest energiataristule vastu teatati ka Kesk-Ukraina Vinnõtsja oblastis.

“Vaenlane annab lööke energiarajatistele. Vinnõtsja oblastis on mitmed objektid pihta saanud. Päästeteenistused tegutsevad kohapeal,” ütles kuberner Serhi Borzov Telegramis.

Kolmapäeval teatas Kiiev, et Ukraina sõjavägi tulistas veidi enam kui ühe kuu jooksul alla rohkem kui 220 Iraanis toodetud drooni.

15:52

Putin kuulutas annekteeritud Ukraina aladel välja sõjaseisukorra

Vene president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeval välja sõjaseisukorra Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis, mis Moskva väitel on annekteeritud, vahendab BNS.

“Ma kirjutasin alla seadluse sõjaseisukorra kehtestamisest neis neljas Vene Föderatsiooni subjektis,” ütles Putin riikliku julgeoleku nõukogu istungil, mille kandis üle televisioon.

Kreml avaldas seadluse, milles öeldakse, et sõjaseisukord hakkab kehtima neljapäevast.

Putini teade tuleb ajal, mil Ukraina väed on liikunud edasi mitu kuud Moskva valduses olevale territooriumil.

“Kiievi režiim keeldus tunnustamast rahva tahet, lükkab tagasi kõik ettepanekud läbirääkimisteks, tulistamine jätkub, tsiviilisikud surevad,” ütles 70-aastane Venemaa liider.

Ta süüdistas Ukrainat “terroristlike meetodite” kasutamises.

“Nad saadavad meie territooriumile sabotaažirühmitusi,” ütles ta ja väitis, et Moskva olevat nurjanud pärast Krimmi silla plahvatust teised rünnakud, “sealhulgas meie tuumaelektrijaamade vastu”.

Venemaa seaduste järgi lubab sõjaseisukord tugevdada sõjaväge, kehtestada liikumiskeelu, tsenseerida ja interneerida välisriikide kodanikke.

“Tegeleme väga keeruliste suuremahuliste ülesannete lahendamisega, et tagada julgeolek ja kaitsta Venemaa tulevikku,” ütles Putin.

15:23

Kaitseminister: Iisrael ei anna Ukrainale relvi

Iisrael ei saada Ukrainale relvi, kinnitas kolmapäeval kaitseminister Benny Gantz, vahendab BNS.

Kahe päeva eest hoiatas Venemaa Iisraeli, et Ukraina relvajõudute toetamine kahjustaks tõsiselt suhteid.

“Meie poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud: me jätkame toetust ja seisame Lääne kõrval, me ei anna relvasüsteeme,” ütles Gantz Euroopa Liidu suursaadikutele.

Ajalehe Haaretz andmetel eelnes Gantzi avaldus lähipäeviks kavandatud telefonivestlusele Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikoviga.

15:00

Kiievi kesklinnas kostusid plahvatused

Kiievi kesklinnas oli kolmapäeval kuulda mitut plahvatust, teatas uudisteagentuur AFP, vahendab BNS.

Vähemalt kaks plahvatust kärgatas umbes kell 14:20. Venemaa rünnakud Iraani droonidega Ukraina energiataristu vastu nõudsid esmaspäeval Kiievis vähemalt viis inimelu.

14:43

Petraeus: Ukraina vägi võib talvel saavutada märkimisväärset edu

Ukraina relvajõud võivad saavutada talvel Ukraina ala vabastamisel märkimisväärseid edusamme, arvas kindral David Petraeus, USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor 2011-2012, vahendab BNS.

“Ukrainlased on oma maal ja teavad, mille eest võitlevad, kõik toetavad neid, nad teavad, et suudavad. Isegi kui Ukraina sõduritel on vaja kusagil lahingust puhata, saavad nad omade poole pöörduda. Nii et talv tuleb ukrainlaste ja venelaste jaoks erinev. Seega arvan, et maapeal tehakse talvel märkimisväärseid edusamme,” ütles Petraeus kolmapäeval Kiievi julgeolekufoorumil.

Tema arvates osutub Ukraina relvajõudude pealetung edukaks ja see tähendab Ukraina ala tegelikku vabastamist.

“Ma ei usu, et Ukraina vägi talve saabudes operatiivpealetungi aeglustaks. Venelaste logistika on väga nõrk, nii sillad kui ka raudteed hävitatud nagu Krimmi sillal – see on kõik tänu täppisrakettide ja HIMARS-ite kasutamisele. Nende logistika paisati rindest 70 kilomeetrit tahapoole. Venelased asuvad okupeeritud alal, inimesed vihkavad neid, vaatamata barbaarsetele filtreerimisprotseduuridele osutavad inimesed neile vastupanu. Sellepärast on venelastel seal palju muret. Talv on tulemas, neil ei ole piisavalt isegi sooje riideid, relvadest rääkimata,” rääkis Petraeus.

Ta rõhutas, et USA üritab anda Venemaa presidendile Vladimir Putinile mõista, et vastus tuumarelva kasutamisele oleks katastroofiline.

“Mitte ainult tuumarelvaga ähvardamine, vaid ka tuumarelva kasutamine ei anna Putinile midagi. Nii et me üritame öelda Putinile ühiselt ja ka tema peanõunike kaudu, et vastus on katastroofiline ja hr Jake Sullivan, president Bideni nõunik ütles just seda,” lisas kindral.

“Ma näen, et Ukraina julgeoleku stabiilseks tagatiseks peab olema tee NATO-sse ja NATO lepingu 5. artikkel. Varem arvestasime Putini tunnetega, see ei viinud millegi heani, nüüd me ei pööra sellele tähelepanu. On vaja, et Ukraina julgeolekutagatised oleksid täielikud, sest ilma selleta ei suuda me täita kõiki Ukraina vajadusi ja teda aidata,” ütles Petraeus.

13:32

Venemaa rünnakud jätsid paljud Ukraina külad ja linnad elektrita

Vene vägede raketi- ja suurtükirünnakud jätsid kolmapäeval paljud Ukraina külad ja linnad elektrita, vahendab BNS.

President Volodõmõr Zelenskõi kutsus ukrainlasi tegema teadlikke pingutusi elektri säästmiseks.

Suurtükirünnakute tõttu jäi voolu ja veeta osa Enerhodarist, ütles linnapea Dmõtro Orlov. Linn asub Ukraina lõunaosas Zaporižžja tuumajaama kõrval, mis on üks murettekitavamaid sõjakoldeid.

Raketid tekitasid tõsiseid purustusi ka ühele Krõvõi Rihi piirkonna energiarajatisele, ütles oblastikuberner. Rünnak jättis elektrita mitu küla ja linna.

Ligi kaks nädala kestnud raketi- ja droonirünnakud Ukraina taristule on avanud uue etapi Vene presidendi Vladimir Putini sõjas ning panevad proovile ukrainlaste vastupanuvõime.

Zelenskõi ütles teisipäeval Twitteris, et pärast 10. oktoobrit on rünnakutes purustatud ligi kolmandik Ukraina elektrijaamadest, mis on toonud kaasa ulatuslikud voolukatkestused.

Teisipäeva õhtul pani president ukrainlastele südamele lülitada välja majapidamisriistad ja püüda tipptundidel muul moel elektrit kokku hoida, sest sellega aidataks tervet riiki.

Zelenskõi tänas sõjaväelasi, kes tulistasid alla energiarajatiste pihta sihitud raketid ja droonid.

Lääneriigid on lubanud Ukrainale veel õhutõrjesüsteeme kaitseks Venemaa rünnakute eest.

13:16

Ukraina on 36 päevaga lasknud alla 223 kamikaze-drooni Shaheed-136

Ukraina sõjaväelased on alates esimesest juhtumist, mil vaenlane lennutas Ukraina alale drooni Shaheed-136, alla tulistanud juba 223 seda tüüpi kamikaze-drooni, vahendab BNS.

“19. oktoobriks on alates esimesest Iraanis toodetud kamikaze-drooni Shaheed-136 hävitamise juhtumist Ukraina alal (13. septembril Kupjanskis), on õhujõudude õhutõrje ja muud Ukraina kaitseväe komponendid hävitanud 223 seda tüüpi mehitamata õhusõidukit,” edastas väejuhatus Telegramis.

Ukraina õhujõud rõhutasid, et “kamikaze-droonide Shaheed-136 hävitamiseks, mida okupandid nimetavad Geran-2-ks, kasutatakse õhutõrjerakette, hävituslennukeid, iseliikuvad õhutõrjeseadmeid, mobiilseid MANPADS-idega tulerühmi, õhutõrjerelvi, raskekuulipildujad jne”.

13:14

Enerhoatom: 50 Zaporižžja tuumajaama töötajat on Venemaa käes vangis

Ukraina riikliku tuumaenergiaagentuuri Enerhoatom juht ütles kolmapäeval, et umbes 50 Moskva hõivatud Zaporižžja tuumajaama töötajat on venelaste käes vangis, vahendab BNS.

Alates Vene vägede sissetungist Ukrainasse on kinni võetud üle 150 tuumajaama töötaja, ütles agentuuri juht Petro Kotin AFP-le.

Osa neist on hiljem vabaks lastud, aga paljude saatuse kohta ei ole midagi teada, lisas ta.

“Umbes 50 inimest on ikka veel vangis. Nad on jaama töötajad.”

“Nad röövivad korrapäraselt jaama töötajaid,” ütles Kotin ja tuletas meelde, et elektrijaama peadirektorit Igor Murašovit hoiti mitu päeva vangis, enne kui ta oktoobri algul vabaks lasti.

“Teda hoiti kolm päeva keldris. Kes see pole mitte piinamine, kui sa istud päev otsa tooli peal, kott peas?” küsis Kotin Murašovist rääkides ja tänas tema vabastamise eest Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhti Rafael Grossit.

Teisipäeval süüdistas Enerhoatom Vene vägesid Zaporižžja tuumajaama infotehnoloogia juhi Oleh Kostjukovi ja peadirektori asetäitja Oleh Ošeka röövimises. Mõlemad viidi esmaspäeval teadmata asukohta, seisis sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Eelmisel nädalal teatas Enerhoatom, et Venemaa pidas kinni ja väärkohtles jaama peadirektori asetäitjat inimressursside alal Valeri Martõnjukki.

IAEA ütles teisipäeval, et Martõnjuk lasti vabaks.

Kotin ütles kolmapäeval AFP-le, et Martõnjukki “hoiti kinni neli või viis päeva ning teda sunniti kirjutama alla avaldusele, et ta nõustub nende (Venemaa) poliitikaga” elektrijaamas.

Kotin rõhutas, et osa 150 kinni võetud inimesest on tapetud ja mõnesid on piinatud. Ettevõte avaldab lähipäevil nimekirja kõigist kinnipeetutest, lubas ta.

Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama märtsi algul, invasiooni alguspäevil.

Zaporižžja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim ja asub samanimelises Ukraina oblastis, mille Moskva väidab, et on annekteerinud.

Moskva ja Kiiev on süüdistanud teineteist löökide andmises tuumajaama lähedal, mis on tekitanud muret tuumakatastroofi pärast ja viinud üleskutseteni kehtestada seal demilitariseeritud tsoon.

12:27

Kremli-meelsed võimud alustasid Hersonist inimeste evakueerimist

Ukraina Hersoni oblasti Moskva poolt ametisse pandud võimud teatasid kolmapäeval, et on alustanud linnast tsiviilelanike evakueerimist, sest sellele lähenevad Ukraina väed, vahendab BNS.

“Hersonis on alanud elanike organiseeritud liikumine Dnepri teisele kaldale,” ütlesid Aljoški linna venemeelsed ametnikud sotsiaalmeedias.

Vene telekanal Rossija 24 näitas kaadreid jõe ääres laevu ootavatest inimestest.

Kremli-määratud oblastijuht Vladimir Saldo kinnitas, et elanikud evakueeritakse, kuid Vene väed jätkavad vastupanu.

“Kogu administratsioon liigub juba täna” Dnepri vasakkaldale, ütles ta Vene riigitelevisioonile.

Vene väed “võitlevad surmani”, et säilitada kontroll linna üle, tõotas ta.

12:14

Kremli-meelsed Hersoni võimud plaanivad evakueerida 50 000 inimest

Ukraina Hersoni oblasti Moskva poolt ametisse pandud võimud teatasid kolmapäeval, et evakueerivad Ukraina vastupealetungi tõttu 50 000 tsiviilelanikku, vahendab BNS.

“Me kavatseme evakueerida 50 000-60 000 inimest Dnepri vasakkaldale,” ütles Kremli-määratud oblastijuht Vladimir Saldo Telegramile.

Evakuatsioon võtab kuus päeva, ütles ta. Vene uudisteagentuuri RIA Novosti andmetel on inimeste evakueerimine paatidega juba alanud.

Agentuur ütles ühele teisele venemeelsele ametnikule viidates, et evakueeritavad võivad sõita Venemaale.

RIA Novosti teatel on kohalikud elanikud saanud tekstisõnumeid, milles soovitatakse neil tungivalt evakueeruda, “enne kui Ukraina sõjavägi pommitama hakkab”.

Vene vägede tegevust Ukrainas juhtiv kindral Sergei Surovikin ütles teisipäeval, et elanikele tagatakse turvaline evakueerimine.

Herson oli üks esimestest suurtest Ukraina linnadest, mille Vene väed 24. veebruaril alanud sõjas hõivasid. Hersoni oblast on üks neljast Ukraina piirkonnast, mille Venemaa hiljuti annekteeris.

Ukraina alustas suve lõpus vastupealetungi ja on järk-järgult Hersonile lähenenud. Ukrainlased tungivad peale Dnepri paremkaldalt, kus asub Hersoni linn. Nad on pommitanud sildu, et lõigata ära venelaste varustusliinid.

Surovikini väitel on Ukraina üksused võtnud sihikule Hersoni tsiviiltaristu, mis on tekitanud “otsese ohu elanike eludele”.

“Olukorda sõjalise erioperatsiooni piirkonnas võib nimetada pinevaks. Vaenlane ei loobu katsetest rünnata Vene vägede positsioone,” ütles ta.

11:28

Dnipro linnapea: mulle pakuti 22 miljonit eurot altkäemaksu

Dnipro linnapea Boriss Filatov kinnitas teavet, et ülemraada saadik pakkus talle 22 miljoni euro suurust altkäemaksu võimaluse eest ehitada linna metroo, vahendab BNS.

“Loomulikult olete seda uudist juba lugenud. Jah, ma kinnitan, et see vastab tõele. Menetlusaluse isikuna ja konfidentsiaalsuse kohustusega seotult ma üksikasjadesse väga ei laskuks. Räägin ainult oma motiividest. 1. Verre lämbuvas riigis ei ole aus ega hea varastada. 2. Kui soovime, et meie lapsed ja lapselapsed päriksid eduka ja õiglase riigi, mille üle uhke olla, peab igaüks meist selle nimel isiklikult pingutama, sealhulgas võitlema korruptsiooniga,” kirjutas linnapea Telegramis.

“Lihtsalt, kui mulle altkäemaksu pakuti, siis algul jõllitasin sellise jultumuse peale ja siis tatsasin korruptsioonitõrjebüroosse, nagu korruptsiooni ennetuse seadus ametnikelt otsesõnu nõuab. Pärast seda lugu loodan, et kõikvõimalikud aferistid lõpetavad lõpuks minu tülitamise, ega tule minu juurde sündsusetute ettepanekutega ja mõningad mu alluvad saavad lõpuks aru, et kui keegi jääb varastamisega vahele, siis ma ei hakka teda katma,” lisas Filatov.

Varem teatas korruptsiooni eriprokuratuur (SAP), et endine Ukraina raadasaadik peeti kinni kahtlustatuna 22 miljoni euro suuruse altkäemaksu pakkumises.

Tuvastati, et endine rahvasaadik pakkus 2022. aasta oktoobris Dnipro linnapeale 22 miljonit eurot ebaseaduslikku hüvitist, kui ta rakendab meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada endise raadasaadiku kontrolli all oleva ettevõtete rühmal lepingu sõlmimist Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga Dniprosse konkursi korras metroo ehitamiseks.

Endine raadasaadik peeti kinni. Arutatakse talle kahtluse esitamise ja sellest tulenevalt tõkendmeetme valimise küsimust.

Endise rahvasaadiku nime ära ei tooda.

11:22

Mõkolaivi oblastis lasti alla 13 Iraani kamikaze-drooni

Ukraina sõjaväelased lasid ööl vastu kolmapäeva, 19. oktoobrit alla 13 Shaheed-136 kamikaze-drooni, teatas Ukraina õhujõudude juhatus, vahendab BNS.

“Vaenlane ründas ööl vastu 19. oktoobrit kahel korral Mõkolaivi oblastit kamikaze-droonidega Shaheed-136. Lõuna väejuhatuse üksused tulistasid alla 11 drooni, veel kaks Ukraina rahvuskaartlased ja piirivalvurid,” seisis Telegrami sõnumis.

03:02

Venemaa korraldas 7.-18. oktoobrini üle 190 rünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas 7.-18. oktoobrini üle 190 raketi- ja droonirünnaku Ukraina territooriumile, teatas teisipäeval Ukraina kaitseministeerium, vahendab BNS.

“7.-18. oktoobrini korraldas Venemaa üle 190 raketi- ja kamikaze-droonide rünnaku 16 Ukraina oblastile. Hukkus üle 70 inimese, rohkem kui 240 sai viga,” teatas ministeerium Twitteris.

18. oktoober 2022

23:40

Zelenskõi: Iraani droonide kasutamine näitab Moskva sõjalist pankrotti

Iraani päritolu droonide laialdane kasutamine hiljutistes rünnakutes näitab Venemaa sõjalis-poliitilist pankrotti, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Faktiga, et Venemaa palus Iraanilt taolist abi, tunnistab Kreml oma sõjalis-poliitilist pankrotti,” ütles Zelenskõi oma igapäevases videopöördumises.

“Aastakümneid kulutasid nad miljardeid dollareid oma sõjatööstuskompleksile ja lõpuks läksid kummardades Teherani, et hankida üsna lihtsaid droone ja rakette,” lausus ta.

“Strateegilises plaanis ei aita see neid niikuinii kuidagi. Ainult täiendavalt tõestab maailmale, et Venemaa on oma kaotuse trajektooril ning püüab tõmmata oma terrorikaaslaste hulka veel kedagi,” lisas Zelenskõi.

“Kindlasti anname sellele asjakohase rahvusvahelise vastuse. Praegu võivad tänu Iraani droonidele tekkida terroristidel taktikalisel tasandil teatud lootused, mingid arvestused, uued illusioonid. Kõik see variseb kokku, nii nagu ka nende esialgsed arvestused,” ütles Ukraina president videopöördumises.

Kiiev ja tema lääneliitlased on süüdistanud Venemaad Iraani päritolu droonide kasutamises viimastel nädalatel Ukrainas korraldatud rünnakutes. Kreml väitis teisipäeval, et ei tea, et Vene sõjavägi selliseid relvi kasutaks.

22:27

Kiiev süüdistas Punast Risti tegevusetuses ukrainlastest vangide osas

Kiiev süüdistas teisipäeval Punast Risti tegevusetuses ukrainlastest vangide osas, keda Venemaa kinni hoiab, vahendab BNS.

“Kahjuks näeme iga (vangi)vahetusega, et Punase Risti Rahvusvahelise Komitee tegevusetus on viinud meie sõjavangide ja tsiviilpantvangide igapäevase piinamiseni nälja, elektrilöökidega,” ütles Ukraina inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets.

Ta märkis, et Punane Rist ei täida oma mandaati külastada konfliktitsoonides sõja- ja tsiviilvange.

Ukraina idaosas, Vene vägede kontrolli all olevas Olenivkas sai juulis pommirünnakus surma mitukümmend ukrainlasest sõjavangi. ÜRO on hoiatanud, et sinnajäänute sanitaarolud on kohutavad ning paljud sõjavangid kannatadavad nakkushaiguste käes.

Kiiev on korduvalt palunud Punast Risti seda vanglat külastada.

“Ukraina eeldab ja nõuab ICRC-lt kohast otsustavust saavutada ligipääs ukrainlastest vangidele Olenivkas,” ütles Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak.

“Me ei näe, et ICRC töötab meie vangide kaitsmiseks,” ütles ta teisipäeval.

ICRC-i kõneisik Ewan Watson ütles eelmisel nädalal, et Punane Rist tahab Olenivkat külastada, kuid peab ootama, kuni antakse luba ja julgeolekutagatised, et Punase Risti meeskond ei ole ohus.

“Me oleme saanud külastada sadu sõjavange mõlemal poolel, kuid on veel tuhandeid, keda me ei ole saanud näha ja me oleme mures nende saatuse pärast,” ütles ta reedel ajakirjanikele.

21:29

Venemaa valmistub tsiviilelanike “evakueerimiseks” Hersonist

Vene relvajõud valmistuvad tsiviilelanike “evakueerimiseks” Ukraina lõunaosas asuvast okupeeritud Hersoni linnast, teatas teisipäeval Vene vägede tegevust Ukrainas juhtiv kindral Sergei Surovikin, vahendab BNS.

Hersoni oblast on üks neljast Ukraina piirkonnast, mille Venemaa hiljuti annekteeris.

Herson oli üks esimestest suurtest Ukraina linnadest, mille Vene väed 24. veebruaril alanud sõjas hõivasid.

Surovikini väitel on Ukraina üksused võtnud sihikule Hersoni tsiviiltaristu, mis on tekitanud “otsese ohu elanike eludele”.

Eelmisel nädalal teatas Kremli-määratud oblastijuht Vladimir Saldo, et regiooni tabab üha rohkem rakette, mis tekitavad tõsist kahju.

Saldo ütles, et Hersoni oblastist lahkujad suunduvad Krimmi ja Venemaa lõunapiirkondadesse. Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal.

Kiiev teatas esmaspäeval, et on tagasi vallutanud veel viis asulat Hersoni oblastis.

21:19

Vene sõjavägi tunnistab oma vägede olukorra pingelisust Ukrainas

Venemaa relvajõud tunnistasid teisipäeval, et vägede olukord Ukrainas hõivatud aladel on pingeline seoses ukrainlaste vasturünnakutega idas ja lõunas, vahendab BNS.

“Olukorda sõjalise erioperatsiooni piirkonnas saab kirjeldada pingelisena,” ütles viimased 10 päeva Vene vägede tegevust Ukrainas juhtinud kindral Sergei Surovikin riiklikule telekanalile Rossija 24 Ukraina sõja kohta.

“Vaenlane ei loobu katsetest rünnata Vene üksuste positsioone,” kurtis ta.

Ukraina väed alustasid suve lõpul riigi lõunaosas vastupealetungi ja on lähenemas Hersoni linnale, mis on Moskva kontrolli all.

18:38

Kuleba: Ukraina palub Iisraelilt õhutõrjeseadmeid

Ukraina saadab teisipäeval Iisraeli valitsusele ametliku noodi palvega varustada Ukrainat viivitamatult õhutõrjesüsteemidega, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, vahendab BNS.

“Ukraina saadab täna Iisraeli valitsusele ametliku noodi palvega varustada Ukraina kiiresti õhutõrjesüsteemidega ja alustada kvaliteetset koostööd, et Ukraina saaks sobivad tehnoloogiad,” ütles Kuleba teisipäeval veebiteabetunnis.

Ta tõi välja, et Ukraina on pikka aega õhutanud Iisraeli alustama koostööd õhutõrje vallas.

“Iraan on Iisraeli jaoks punane joon. Pärast seda, kui Iraanist sai Ukraina-vastase agressioonikuriteo otsene kaasosaline, peavad Iisraelis kõigil, kel oli veel kahtlusi… need kahtlused hajuma. Teeme oma Iisraeli partneritega selle nimel koostööd,” rõhutas Kuleba.

Kui Iisraeli poliitika seisneb tõesti järjekindlas vastutegevuses Iraani destruktiivsele tegevusele, siis on ministri sõnul Iisraelil tagumine aeg avalikult Ukraina poolele asuda.

“Oleme juba ammu öelnud, et Venemaa agressiooni ajal ei aita tasakaalu hoidmise poliitika, nõndanimetatud erapooletuspoliitika Ukrainale praktilise abi andmisel, rahu saavutamisele kaasa. Ainult partnerite otsustav toetus Ukrainale, et viia see võiduni ja peatada kurjuse riik, milleks on Venemaa ja kõik, kes teda aitavad. Praegu aitab Iraan Venemaad tegelikult konkreetsete relvadega,” ütles Kuleba.

Ta lisas, et samad droonid, mis hävitavad täna Ukrainat, on sihitud Iisraeli vastu.

“Ja just see peaks olema Iisraeli poliitika lähtepunkt,” oli Kuleba veendunud.

18:14

Venemaa: Krimmi silla kahjustatud osad võetakse maha

Kaks Krimmi silla hävinud sillet ja kaks kahjustada saanud sillet demonteeritakse enne detsembri lõppu, ütles Venemaa asepeaminister Marat Husnullin, vahendab BNS.

Ta märkis, et silla taastamiseks vajalikke metallkonstruktsioone toodavad kolm metallurgiatehast. “Inimesed töötavad nagu sõjaajal – ööpäevaringselt,” rõhutas asepeaminister.

Husnullin ütles ka, et remonditöödega tegeleb umbes pool tuhat inimest.

“Praeguseks on ehitajad kokku pannud 330 inimest ja 38 tehnikaühikut. Nüüd selgub tööde maht, seda on kokku 500 inimest ja umbes 50 tehnikaühikut,” selgitas asepeaminister.

Samas märkis ta, et töid võivad segada praegusel aastaajal Kertši väinale iseloomulikud tormid.

“Nüüd algab tormihooaeg. Aeg-ajalt segavad tormid. Viimastel päevadel ei saanud kolm päeva tormi tõttu tööd teha, kuid me ei katkestanud tööd üheks päevaks,” rääkis Husnullin.

8. oktoobri varahommikul toimus Krimmi sillal plahvatus. Krasnodarist Kertši suunduval kaherealisel harul varises sisse kaks sillet.

Sõiduautode liikumine säilinud harul ja rongiliiklus taastati sama päeva õhtul. Bussi- ja veoautojuhtidel paluti kasutada 8. oktoobri õhtul käivitatud parvlaevateenust. Sild avati bussiliikluseks 17. oktoobri hommikul.

17:28

Kiiev: Vene rünnakutes on elektrita jäänud üle 1100 Ukraina asula

Ukrainas on kümme päeva kestnud Vene rünnakute tagajärjel elektriobjektidele ilma vooluta enam kui 1100 linna ja küla, vahendab BNS.

“Praeguse seisuga on jätkuvalt ilma elektrita 1162 asulat Dnipropetrovski, Kirovogradi, Žõtomõri, Harkivi, Donetski, Zaporižžja, Luhanski, Mõkolaivi, Hersoni oblastis,” ütles Ukraina eriteenistuste juht Oleksandr Horunžõi briifingul.

14:54

Venemaa teatas territooriumi vallutamisest Harkivi oblastis

Venemaa sõjavägi teatas teisipäeval, et on vallutanud tagasi territooriumi Ida-Ukrainas Harkivi oblastis, mis on seal esimesed Vene võidud alates sellest, kui Ukraina surus Moskva väed tagasi vastupealetungi käigus, vahendab BNS.

“Vene armee üksused hõivasid Harkivi oblastis ründeoperatsioonide käigus Horobijivka küla,” teatas kaitseministeerium, kelle sõnul said Ukraina sõdurid külas märkimisväärse kaotuse osaliseks.

14:33

Venemaa kinnitas uusi lööke energiarajatiste vastu Ukrainas

Venemaa kinnitas teisipäeval uusi lööke Ukraina energiarajatiste vastu pärast Kiievi teadet, et rünnakute järel energiaobjektidele on olukord riigis kriitiline, vahendab BNS.

“Viimase päeva jooksul on Vene relvajõud jätkatnud Ukraina staapide ja energiasüsteemide ründamist kaugmaa õhk-maa relvade ja merelt tulistatud täppisrelvadega,” teatas Vene kaitseministeerium.

14:10

Venemaa: Jeiski lennuõnnetuse põhjustas ilmselt tehniline rike

Moskva sõnul põhjustas Vene sõjalennuki allakukkumise Ukraina piiri lähistel asuva Jeiski linna elurajoonis´tõenäoliselt tehniline rike, õnnetuses hukkus vähemalt 13 inimest, sealhulgas kolm last, vahendab BNS.

Uurijad ütlesid teisipäeval, et kuulavad üle Suhhoi Su-34 hävitus-pommituslennuki kaht pilooti, kel õnnestus lennukist katapulteeruda enne, kui see lendas sisse üheksakordsesse majja, mis lausleekidesse süttis.

Viga sai 19 inimest, neist nelja seisund on kriitiline.

Venemaal raskeid kuritegusid uuriv juurdluskomitee teatas, et õnnetuse põhjustas ilmselt “tehniline rike”.

Komitee märkis, et algatatud on kriminaaljuurdlus võimalike lennureeglite rikkumise suhtes. Samuti on võetud kütuseproove mahutitest lennuväljal, kust allakukkunud lennuk startis, ning sündmuskohalt ka lennuki niinimetatud mustad kastid.

Vene kaitseministeerium märkis, et õppelennul olnud lennuk lendas sisse elumajja, kus elab umbes 600 inimest.

Kui eriolukordade ministeerium teatas teisipäeval, et päästjad on lõpetanud töö sündmuskohal ega otsi enam ellujääjaid, tabas lõunapoolset mereäärset linna šokk.

Leinavad kohalikud elanikud tõid lilli ja laste mänguasju maja juurde tekitatud niinimetatud mälestusseina juurde, kus mustal tahvlil oli kirjas “Jeisk. 17.10.2022. Me mäletame. Me leiname.”

Inimesed tõid punaseid roose, küünlaid ja mängukarusid tahvli ümber, et mälestada õnnetuses hukkunud kolme last.

Ametnike sõnul on neljast kriitilises seisundis inimesest kaks lapsed, üks viieaastane tüdruk ja teismeline poiss, kes kõik viidi ravile piirkonna keskusesse Krasnodari.

Sündmuskohal tehtud fotodelt võib näha söestunud lennukivrakki, mis kokkupõrkel hoonega murdus pooleks, ning mille mootorist turritab välja põlenud juhtmerägastik.

Üks väändunud tiibadest kandis punatähte, Vene armee sümbolit.

Maja ees oli rida pargitud autovrakke, mis jäid põleva hoone juurde lõksu, kui vähemalt viis korrust lõõmas. Üks söestunud rõdu oli silmnähtavalt sisse langenud.

Umbes 85 000 elanikuga Jeisk asub Aasovi mere ääres ning seda eraldab Ukraina kaguosast ning Venemaa okupatsiooniväe kontrollitavast Mariupoli linnast kitsas laht.

13:53

Ukraina: olukord pärast energiaobjektide ründamist kriitiline

Olukord Ukrainas on “kriitiline” pärast Venemaa rünnakulaineid, mis on talve eel olnud suunatud riigi energiataristule, teatas teisipäeval Ukraina presidendiamet, vahendab BNS.

“Olukord on praegu kogu riigis kriitiline, sest meie piirkonnad on üksteisest sõltuvad… kogu riik peab valmistuma elektri-, vee- ja küttekatkestusteks,” ütles presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko Ukraina televisioonile.

13:50

Kreml: Venemaal mobiliseeritute arv ei saa ületada 300 000

Venemaal mobiliseeritute koguarv ei tohi ületada presidendi seadluses määratud arvu – kuni 300 000 inimest, mitu piirkonda on oma ülesande juba täitnud ja jõudnud seatud künniseni, ütles presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, vahendab BNS.

“Mõnes piirkonnas on seatud künnis juba täidetud,” ütles Peskov teisipäeval ajakirjanikele, kommenteerides mitme kuberneri avaldusi “osalise” mobilisatsiooni lõpuleviimise kohta oma piirkonnas.

Sellega seoses küsiti pressiesindajalt, kas kaitseministeerium võib seada varem presidendi seadluse alusel seatud mobilisatsioonile uued piirmäärad ja saata piirkondadele uusi ülesandeid.

“Seadluses antud üldarvu – kuni 300 000 inimest – ületamisestei saa juttugi olla,” vastas Peskov.

13:30

Esmaspäevase droonirünnaku ohvrite arv Kiievis tõusis viieni

Esmaspäeval Kiievi kesklinna elumajale antud löögis hukkunute arv tõusis viieni, ütles linnapea Vitali Klõtško, vahendab BNS.

“Eile hommikul Vene kamikaze-drooni rünnatud kesklinnas asuva maja rusude alt leiti veel ühe hukkunud elaniku, eaka naise surnukeha. Tegemist on Venemaa 17. oktoobri barbaarse rünnaku viienda ohvriga,” kirjutas Klõtško Telegramis.

Otsingu- ja päästetööd jätkuvad. Rusud võetakse lahti ja veetakse minema.

13:25

Kreml eitab Iraani droonide kasutamist Ukrainas

Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles, et tal puudub teave Venemaa vägede poolt Iraani droonide kasutamise kohta sõjalise erioperatsiooni ajal Ukrainas, vahednab BNS.

Peskovil paluti teisipäeval ajakirjanikega vesteldes kommenteerida teateid, et Venemaa kasutab Ukraina operatsioonides Iraani droone. Pressiesindajalt küsiti, kas Venemaa ostis droonid Iraanist.

“Ei, meil pole sellist teavet. Kasutatakse Vene tehnikat, te teate seda, venekeelsete nimedega. Kõikide muude küsimustega saab pöörduda kaitseministeeriumi poole,” ütles Peskov.

Temalt täpsustati veel kord üle, kas Ukrainas kasutatakse Iraani droone.

“Ei, meil pole sellist teavet,” ütles Peskov.

12:46

Zelenskõi: Venemaa on hävitanud kolmandiku Ukraina elektrijaamadest

Vene väed on nädalaga hävitanud kolmandiku Ukraina elektrijaamadest, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Alates 10. oktoobrist on hävitatud 30 protsenti Ukraina elektrijaamadest, mis on põhjustanud tohutuid elektrikatkestusi üle riigi,” kirjutas Zelenskõi Twitteris ja lisas, et “läbirääkimiste pidamiseks (president Vladimir) Putini režiimiga pole enam mitte mingit ruumi”.

12:40

Tšehhi endine armeejuht Petr Pavel: paljud Venemaalt põgenevad kodanikud ei ole tegelikult sõja vastu, nende valimatu vastu võtmine looks uusi “viiendaid kolonne”

Tšehhi järgmise aasta presidendivalimiste esinumber Petr Pavel ütles Politicole antud intervjuus, et tema hinnangul ulatub Venemaa revanšistlik mõtteviis president Vladimir Putinist palju kaugemale ja paljud Venemaa kodanikud ise on selle omaks võtnud.

Armee endine staabiülem ja aastatel 2015–2018 NATO sõjalise komitee esimehena ametis olnud Paveli hinnangul peaks lääs olema äärmiselt ettevaatlik nende venelaste vastuvõtmisel, kes üritavad praegu Putini mobilisatsioonikäsu eest põgeneda. “Opositsioon mobilisatsioonile ei ole vastuhakk režiimile ega Ukraina toetamine,” ütles ta. “Need venelased usuvad endiselt Ukraina karistamisse.”

«Noored mehed, kes üritavad riigist lahkuda, on oma elu pärast mures – see ei tähenda, et nad oleksid sõja vastu. Olen kindel, et paljud neist jätkavad Putini natsionalistliku poliitika toetamist,” lisas ta.
“Ma ei nõustuks kindlasti sellega, et kõik Venemaalt põgenevad on meie sõbrad.”

Pigem usub Pavel, et venelaste sissevool kujutaks endast lubamatut julgeolekuriski, eriti kuna ulatuslikud protestid Prahas viitavad sellele, et toetus Ukrainale võib Tšehhi elanikkonna teatud osade seas kõikuda.
“Kas te kujutate ette, et meiesugune riik, millel on juba tugev Vene “viies kolonn”, võtab vastu veel 40 000 või 50 000 vene meest? Mehed, kes ei toetaks demokraatlikke režiime, kes ei oleks tänulikud Tšehhile kui demokraatlikule riigile, kes jääksid oma natsionalistlikele positsioonidele? See oleks oht meie sisejulgeolekule,” kinnitas Petr Pavel.

12:29

Analüütikud: Venemaa panustab psühholoogilisele terrorile

Vene väe droonirünnak Kiievi elurajoonidele 17. oktoobril näitab, et Vene vägi eelistab käegakatsutavatele saavutustele lahinguväljal psühholoogilist terrorit, selgub Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute 17. oktoobri ettekandest, vahendab BNS.

Samas märgitakse, et Venemaa jätkab oma ammenduva arsenali täiendamiseks droonide ja rakettide hankimist Iraanilt.

“Venemaa hiljutine Iraani moona, eriti droonide Shahed-136 kasutamine peegeldab ilmselt tõsiasja, et Venemaa on suurema osa oma sisemisest operatiiv-taktikaliste relvade varust peaaegu ammendanud… Shahed-136-d toimivad tiibrakettidena, võimaldades Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida, säilitades samal ajal võime anda operatiivlööke vastase tagala sügavusse,” ütleb ettekanne.

ISW teatel kirjutas ajaleht Washington Post, et tõenäoliselt tarnib Iraan Venemaale täiendavaid rakette, sealhulgas lisaks droonidele Shahed-136, Mohajer-6 ja Arash-2 lähimaa ballistilisi rakette Fateh-110 ja Zolfaghar, kuid hoolimata eri allikatest pärit arvukatest vastupidistest teadetest, ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja, et Iraan ei ole tarninud relvi “kummalegi osapoolele”.

Samal ajal edastavad Wagneri erasõjaväe rahastaja Jevgeni Prigožin ja temaga seotud suhtlusvõrgustikud üha enam uudiseid tavapäraste Vene sõjaväeasutiste ebatõhususest ja sotsiaalmuredest, mis võivad kaudselt õõnestada Kremli võimu.

“Kuigi Prigožin ei ole Putinile otseselt vastu hakanud ega arvusta teda, võib tema esiletõus rahvuslaste kogukonnas õõnestada Putini kui tugeva juhi veetlust. Arutelud kodusõja võimalikkuse üle Venemaal võivad veelgi õõnestada Kremli narratiive Venemaa rahvuslikust, etnilisest ja usulisest ühtsusest,” kirjutavad analüütikud.

Wagneriga seotud Telegrami kanalid kommenteerisid Belgorodi tulistamisjuhtumit, märkides, et Venemaal käib praegu “vaikne kodusõda”, sest Venemaa valitsus ei ole aastaid suutnud piirata rännet Kesk-Aasia riikidest.

“Mobiliseerimisülesannete asümmeetriline jaotumine rahvuste järgi on viinud kohalike ja rahvuslike vastupanuliikumiste tekkeni, mis võib ISW ennustuse kohaselt sõja jätkudes põhjustada sisemisi arenguid. Tõenäoliselt on Belgorodis toimunud tulistamine sellise arengu ilming,” öeldakse dokumendis.

“Sihikule võetud rahvusvähemused, kes on sunnitud minema sõtta Venemaa imperiaalsete taotluste nimel, mida kujundavad Vene õigeusk ja rahvuslus, tunnevad tõenäoliselt järjest suuremat võõrandumist, mis tekitab tagasisides vastupanuni viivat rahulolematust, millele järgnevad repressioonid vähemuste enklaavide vastu,” lisatakse selles.

Samal ajal teatasid Moskva võimud 17. oktoobril osalise mobilisatsiooni lõpetamisest linnas, ilmselt püüdes vähendada moskvalaste pahameelt seoses teadetega seadusvastastest mobilisatsioonivõtetest.

Analüütikute sõnul väidavad Vene allikad endiselt, et Ukraina relvajõud viivad Hersoni piirkonnas läbi vastupealetungioperatsiooni, samuti arutatakse Ukraina väe võimalikku vastupealetungi Svatovest loodes 16. ja 17. oktoobril. Neil päevadel jätkas Ukraina vägi löökide andmist Venemaa väe ja varustuse koondumiskohtadele Zaporižžja oblastis.

Samal ajal, 16. ja 17. oktoobril, korraldasid Vene üksused Donetski oblastis maaväe rünnakuid ning jätkasid meetmeid täieliku kontrolli kehtestamiseks Zaporižžja tuumajaama üle Enerhodari linnas.

“Venemaa ja okupatsiooniametnikud jätkavad okupeeritud alade elanikele mõeldud “puhkuseprogrammide” propageerimist, need võivad olla ettekäändeks Ukraina kodanike küüditamiseks ja Venemaa kodanike ümberasustamiseks,” teatas ISW.

12:19

Ukrainas on elektrirajatistele antud löökide järel elektrikatkestused

Mitmes Ukraina piirkonnas, nende seas pealinnas Kiievis, olid teisipäeval elektrirajatisele antud löökide järel elektrikatkestused, ütlesid kohalikud ametnikud ja agentuurid, vahendab BNS.

Elektrita olid paljud asulad Kiievist läänes Žõtomõri oblastis ja osa Dnipro linnast Ukraina keskosas. Riigi lõunaosas Mõkolajivis on elektriühendus öiste löökide järel taastatud.

11:20

Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas üle 500 sõduri

Vene väe lahingukaotused olid möödunud ööpäeval umbes 530 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küünivad need teisipäeva, 18. oktoobri hommikuks umbes 65 850 inimeseni, vahendab BNS.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas 11 tanki ja 14 soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2548 ja 5219 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina 23 vaenlase suurtükisüsteemi, kuus raketiheitjat, ühe õhutõrjesüsteemi ja 16 sõidukit (sh kütuse ja määrdeainetega paakautot). Alla tulistati 35 operatiiv-taktikalist drooni ja kaks tiibraketti.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1622 suurtükki, 372 raketiheitjat,188 õhutõrjesüsteemi, 3985 sõidukit ja paakautot, 144 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 268 lennukit ja 242 helikopterit, alla tulistatud 1276 drooni ja 318 tiibraketti.

10:40

Harkivi metroo tegutseb varjendina

Ukraina Harkivi linna metroo peatas teisipäeva hommikul pommitamise tõttu reisijateveo ja tegutseb varjendina, teatas ettevõtte pressiteenistus, vahendab BNS.

“Pommitamise tõttu peatati ajutiselt metroorongide liikumine. Kodanikud saavad jaamu kasutada varjendina. Ärge eirake õhuhäireid ja suunduge lähimasse varjendisse. Hoolitsege enda ja lähedaste elu eest! ” öeldi sõnumis.

09:48

Ukraina teatel sai Kiievis asuv elektrirajatis kolm tabamust

Kiievis asuv elektrirajatis sai teisipäeval Vene vägedelt kolm tabamust, teatas Ukraina päev pärast Vene kamikaze-droonide rünnakut pealinnale, vahendab BNS.

“Esialgse info kohaselt sai Kiievi vasakul kaldal asuv elektrivarustuse rajatis kolm tabamust,” ütles Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias.

09:21

Ukraina teatel röövis Venemaa kaks tuumajaama töötajat

Ukraina tuumaagentuur süüdistas teisipäeval Venemaad kahe selle kõrge töötaja kinnipidamises Moskva kontrollitud Zaporižžja tuumajaamas Ukraina lõunaosas, vahendab BNS.

Enerhoatomi teatel röövisid Vene väed esmaspäeval jaama infotehnoloogia juhi Oleh Kostjukovi ja peadirektori asetäitja Oleh Ošeka. Mõlemad viidi teadmata asukohta, seisis sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Enerhoatom kutsus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhti Rafael Grossit andma endast kõik, et tagada nende vabastamine.

Vene väed hõivasid Zaporižžja tuumajaama märtsi algul, invasiooni alguspäevil.

Ukraina on süüdistanud Venemaad mitmete jaama töötajate kinnipidamises.

Läinud nädalal teatas Enerhoatom, et Venemaa pidas kinni ja väärkohtles jaama peadirektori asetäitjat inimressursside alal Valeri Martõnjukki.

Agentuur ei ole Martõnjuki olukorra kohta rohkem infot avaldanud.

Septembri lõpus teatas Enerhoatom, et Vene väed võtsid kinni jaama ülema Ihor Murašovi, kes vabastati mitu päeva hiljem 3. oktoobril.

Zaporižžja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim ja asub samanimelises Ukraina oblastis, mille Moskva väidab, et on annekteerinud.

Moskva ja Kiiev on süüdistanud teineteist löökide andmises tuumajaama lähedal, mis on tekitanud muret tuumakatastroofi pärast ja viinud üleskutseteni kehtestada seal demilitariseeritud tsoon.

08:13

USA ähvardas kehtestada Iraani drooniprogrammiga seoses sanktsioone

USA ähvardas esmaspäeval kehtestada sanktsioonid firmadele ja riikidele, mis löövad kaasa Iraani drooniprogrammis, mille toodangut on Venemaa kasutanud Kiievi ründamiseks, vahendab BNS.

“Kõik, kes ajavad Iraaniga äri ja võivad olla seotud mehitamata õhusõidukite või ballistiliste rakettide arendamisega või relvaekspordiga Iraanilt Venemaale, peavad olema väga ettevaatlikud ja hoolsad. USA ei kõhkle kehtestamast sanktsioone või võtma muid meetmeid kõigi süüdlaste vastu,” ütles riigi välisministeeriumi kõneisik Vedant Patel ajakirjanikele.

“Venemaa tihenev liitlassuhe Iraaniga on miski, mida maailm – eriti aga selle piirkonna riigid – peaksid nägema sügava ohuna,” lisas ta.

Ukraina ametnike sõnul hukkus Kiievis kamikaze-droonide rünnakus neli inimest, nende seas lapseootel paar, ja jäi elektrita mitusada asulat.

USA välisminister Antony Blinken märkis, et droonirünnakud toovad ilmsiks, kui oluline on osutada Ukrainale talve eel igakülgset abi võitluses invasioonivägede vastu.

“(Venelased) ründavad elutähtsat taristut, nagu elektrijaamad, haiglad, ja asjad, mida inimesed vajavad igapäevaelus, kuid mis ei ole sõjalised sihtmärgid,” ütles Blinken ajakirjanikele Stanfordi ülikoolis.

Pateli sõnul usuvad Ühendriigid, et Iraani droonieksport Venemaale rikub ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231, millega anti õnnistus nüüdseks varjusurmas 2015. aasta tuumaleppele.

Resolutsioonis ettenähtud keeld tavarelvastuse ekspordile aegus oktoobris 2020, ehkki tuumaleppe nurjanud ekspresidendi Donald Trumpi valitsus püüdis saada ÜRO-d seda pikendama.

Tuleva aasta oktoobrini kehtib aga keeld ekspordile, mis on seotud ballistiliste rakettidega, mis võivad kanda tuumalõhkepäid.

Patel märkis, et USA luureandmete kohaselt on osa Venemaale müüdud Iraani droone katki läinud.

See osutab, et sõjas suuri kaotusi kandnud Venemaa on “sunnitud hankima varustust ebausaldusväärsetelt riikidelt nagu Iraan”, ütles ta.

USA ametnike sõnul on Venemaa pöördunud ka Põhja-Korea poole, samas kui Hiina on abi andmisest keeldunud.

07:31

Ministeerium: sõjalennuki kukkumine elurajooni nõudis Venemaal 13 elu

Vähemalt 13 inimest sai surma, kui Venemaa edelaosas Ukraina piiri lähistel asuvas Jeiski linna elurajoonis kukkus alla sõjalennuk, edastasid teisipäeval Vene uudisteagentuurid, kui ohvrite otsimine oli lõppenud, vahendab BNS.

“Päästjad on rusude kaevamisega lõpuni jõudnud. Kokku sai surma 13 inimest, nende seas kolm last, ja viga sai 19 inimest,” vahendasid agentuurid hädaolukordade ministeeriumi teadet esmaspäevase õnnetuse kohta.

05:15

Borrell: Ukraina laste röövimine on järjekordne sõjakuritegu

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell teatas, et Ukraina laste röövimine Venemaa sõjaväelaste poolt on järjekordne sõjakuritegu, vahendab BNS.

Uniani korrespondendi sõnul ütles Borrell seda pressikonverentsil pärast Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite kohtumist, mis toimus Luksemburgis.

“Jätkame massiliste julmuste paljastamist ja informatsiooni uurimist Venemaa vägede süstemaatilise Ukrainast laste röövimise kohta. Kui see kinnitust leiab, siis on see võrdne järjekordse sõjakuriteoga. Ning võitlust karistamatuse vastu tuleb tõhustada. Oleme juba arutanud, kuidas seda teha,” rõhutas Borrell.

ÜRO komisjon teatas septembris, et on dokumenteerinud Ukraina sõja ajal sooritatud hulgaliselt kuritegusid laste vastu. Lapsi on vägistatud, piinatud ja ebaseaduslikult vangis hoitud.

Venemaa sissetung Ukrainasse ning sellest tulenev majanduslangus ja kasvav inflatsioon on sundinud neli miljonit last vaesusesse Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias, teatas ÜRO lasteagentuur UNICEF esmaspäeval.

Tegemist on 19 protsendilise kasvuga võrreldes 2021. aastaga.

“Lapsed kannavad Ukraina sõja põhjustatud majanduskriisi kõige raskemat koormat,” teatas organisatsioon.

04:45

Venelased tulistasid Sumõ oblastis piiriäärset asulat

Vene sissetungijad tulistasid esmaspäeval Sumõ oblastis Seredina-Buda piiriasula pihta suurtükkidest ja granaadiheitjatest, teatas ukrainlaste uudistekanal Unian toetudes väejuhatuse informatsioonile, vahendab BNS.

Põlema süttis kaks elumaja.

“Kell nelja ajal teatati Seredina-Buda asula tulistamisest. Tehnika- ja inimkaotused puuduvad. Info kohalike elanike kahjude kohta on täpsustamisel,” edastati väejuhatuse aruandes.

Seredina-Buda küla asub Venemaa piiril. 24. veebruaril okupeeris selle Venemaa, kuid 8. aprillil vabastasid selle Ukraina relvajõud.

03:15

Zelenskõi sõnul õnnestus Putinil tappa veel üks rase naine

Venemaa president võib enda jaoks kirja panna järjekordse saavutuse, sest tal õnnestus tappa veel üks rase naine, tõdes esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Terve päeva jätkus elumajade rusude koristamine okupantide terrorirünnakute järel. Ühes neist sai surma perekond ehk mees ja naine, kes oli 6. kuud rase,” sõnas president.

“Vladimir Putin võib enda jaoks kirja panna veel ühe saavutuse – ta tappis veel ühe raseda naise. Ainuüksi see droon tappis neli inimest,” lisas riigipea.

Zelenskõi andmetel sattusid esmaspäeval rünnaku alla enam kui 25 Ukraina asulat. Rünnakud tõid mitmel pool kaasa ulatuslikke elektrikatkestusi, mille kõrvaldamisega tegeletakse.

“Taastamistööd jätkuvad. Selline terrorivorm ei anna Venemaale midagi ka praegu, mil meil veel ei ole piisavalt õhutõrje- ja raketitõrjesüsteeme. Selleks peab aga meie ühtsus olema jätkuvalt kindel,” lisas president.

Samuti kutsus Zelenskõi ettevõtjaid üles aitama kohalikel kogukondadel terrorirünnakute tagajärgi likvideerida ning tavalisi ukrainlasi hoolitsema üksi jäänud tuttavate ja naabrite ning eelkõige eakate eest.

“Ja kindlasti tänan neid, kes on seotud meie riigi kaitsmise ja terrorirünnakute tagajärgede likvideerimisega. Kes üritavad säilitada normaalset elu hoolimata Venemaa püüdlustest seda lõhkuda. Meie ühtsus ja kokkuhoidmine on Ukraina võidu ja terroristide lüüasaamise tagatis,” ütles Zelenskõi.

02:15

Zelenskõi: Iraanis ega mujal pole Ukraina rahvast murda suutvaid relvi

Iraanis ega kuskil mujal maailmas pole relvi, mis suudaksid Ukraina rahva murda, toonitas esmaspäevases videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

President rääkis seda seoses viimaste rünnakutega Ukraina linnadele, mille korraldamiseks kasutati taas Iraanis toodetud droone. Rünnakutes sai surma vähemalt kaheksa inimest, kellest neli pealinnas Kiievis ja neli Sumõ oblastis.

“Maailm saab ja peab selle terrori peatama. Kui me räägime Ukraina vajadusest õhu- ja raketitõrjevahendite järele, siis me räägime tegelikult inimeludest, mida terroristid hävitavad,” rõhutas Zelenskõi.

President märkis, et Ukraina sõjaväelastel õnnestus osa rakettidest ja droonidest alla tulistada.

“Ainult 12 tunni jooksul pühapäeval õnnestus meil hävitada 37 Iraani drooni ja mitu tiibraketti. Aga meie taeva kaitse tagamiseks ja Vene terroristide võimaluste nullimiseks vajame oluliselt kaasaegsemaid õhutõrjesüsteeme,” ütles Zelenskõi.

President toonitas, et see pole ainult Ukraina huvides, sest mida vähem on Venemaal terrorirünnakute korraldamiseks võimalusi, seda kiiremini see sõda lõppeb.

“Venemaal ei ole lahinguväljal võiduvõimalusi. Ja nüüd püüab see katta oma sõjalisi lüüasaamisi terroriga. Milleks on terror? Survestada peale meie Euroopat ja kogu maailma. Terroristid tuleb neutraliseerida. See reegel töötab ühtviisi tõhusalt igal pool,” jätkas riigipea.

17. oktoober 2022

23:45

Ukraina teatas 108 naise vabastamisest vangide vahetuses Kremliga

Ukraina teatas esmaspäeval enam kui saja vangi vahetamisest Venemaaga, sealjuures tegemist oli esimese ainult naissoost vangide vahetusega kaheksa kuud kestnud sõja jooksul, vahendab BNS.

“Täna viidi läbi veel üks suurem sõjavangide vahetus. Me vahetasime 108 naist. See oli esimene vaid naisvangide vahetus,” teatas Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak sotsiaalmeedias.

President Vlodõmõr Zelenskõi täpsustas, et 96 vahetatud vangidest on sõjaväelased, kelle seas 37 Azovstalist evakueeritud ja 12 tsiviilisikud.

Zelenski tänas kõiki asjaosalisi.

“Tänan selle edu eest kõiki osalisi. Mida rohkem Vene vange meil on, seda varem suudame oma kangelased vabastada,” sõnas president.

22:28

Kiiev kutsus droonilöökide järel kehtestama Iraanile uusi sanktsioone

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus pärast Venemaa esmaspäevaseid droonirünnakuid Euroopa Liitu üles kehtestama Iraani suhtes uusi sanktsioone, edastas teiste seas telekanal CNN, vahendab BNS.

Rünnakutes sai surma vähemalt kaheksa inimest, kellest neli pealinnas Kiievis ja neli Sumõ oblastis.

Kuleba kirjutas Twitteris, et taotles täiendavat õhutõrjet ja laskemoona ning kutsus EL-i kehtestama Iraanile Venemaale droonide andmise eest sanktsioone.

Kuleba sõnul saadaksid sanktsioonid sõnumi, et kõik, kes Venemaad aitavad, saavad omal nahal tundma selle toetuse hinda.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles varem päeval, et ühendus otsib konkreetseid tõendeid Iraani osaluse kohta Ukraina sõjas. Euroopa Liidu välisministrid arutasid esmaspäeval Luksemburgis muu hulgas ka Iraani droonide üle.

19:27

Venemaa edelaosas kukkus elurajooni Vene sõjalennuk

Vene sõjalennuk kukkus esmaspäeval alla riigi edelaosas ja Ukraina piiri lähistel asuvas Jeiski linna elurajoonis, vahendasid uudisteagentuurid Venemaa kaitseministeeriumi teadet, vahendab BNS.

“Suhhoi Su-34 alla kukkumise paigas ühe elurajooni platsil süttis lennuki kütus,” teatas ministeerium pärast seda, kui kaadrid intsidendist hakkasid levima sotsiaalmeedias.

“Venemaa presidenti Vladimir Putinit teavitati tulekahjust ja ta käskis anda õnnetuse ohvritele kogu vajalikku abi,” teatas Kreml riiklikule uudisteagentuurile TASS.

“Üheksakorruselises kortermajas puhkenud tulekahju on kontrolli alla saadud ja peaaegu kustutatud,” ütles piirkonnakuberner Veniamin Kondratjev suhtlusvõrgustikus Telegram.

Kohaliku elaniku Oksana sõnul on õnnetuskoht sisse piiratud.

“Kuus inimest sai surma, 19 vigastada, sealhulgas kaks last,” teatas eriolukordade ministeeriumi pressiesindaja esmaspäeva hilisõhtul, kui ajakohastas ohvrite arvu.

19:20

Kiievis ja Sumõs sai Vene rünnakutes surma vähemalt kaheksa inimest

Ukraina pealinnas Kiievis ja riigi idaosas Sumõ oblastis sai esmaspäeval Vene rünnakutes surma vähemalt kaheksa inimest, ütlesid ukraina ametnikud viitega kümnete droonide rünnakule, vahendab BNS.

Neli inimest hukkus ja kolm viidi haiglaasse Kiievis droonirünnakus ühele elumajale, lisaks sai veel kaks päästjat haavata.

Rusude alt toodi välja 19 inimest, ütles presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.

Linnapea Vitali Klõtško sõnul oli hukkunute seas ka kuuendat kuud rase naine ja tema noor abikaasa.

Sumõ oblastis sai päästeteenistuste teatel surma neli ja viga veel mitu inimest.

Oblastikuberneri Dmõtro Žõvõtskõi sõnul ründasid okupandid energiataristut.

“Kell 5.20 hommikul tabas kolm Vene raketti üht tsiviiltaristu objekti. Surma sai vähemalt kolm inimest, üheksa on vigastatud. Inimesi on veel rusude all,” ütles Žõvõtskõi varem sotsiaalmeedias.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles pärastlõunal, et Venemaa rünnakud tabasid energiakomplekse Sumõs ja riigi keskosas asuvas Dnipropetrovski oblastis.

Päästjate sõnul sai üks inimene vigastada, ent sestsaadik on elektriühendus taastatud.

16:42

Reznikov: Ukraina saab peagi esimesed NASAMS-i õhutõrjesüsteemid

Ukraina saab peagi kätte esimesed NASAMS-i õhutõrjesüsteemid, ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov pärast eelmisel nädalal Brüsselis toimunud läbirääkimisi rahvusvaheliste partneritega, kus ta osales Ukraina kaitsekontaktrühma kuuendal kohtumisel ja NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, vahendab BNS.

“Ootame peagi esimeste NASAMS-i õhutõrjesüsteemide tarnet. Meie sõdurid lõpetavad nende tehnoloogia kasutamise omandamist. Lisaks on läbinud tuhanded meie võitlejad koolituse ning kümned tuhanded valmistuvad õppusteks partnerriikides,” kirjutas Reznikov esmaspäeval Facebookis.

Minister lisas, et avaldas juba siirast tänu Hispaania kaitseministrile Margarita Robles Fernándezile väga kiire otsuse eest pakkuda süsteeme HAWK.

“Ühendkuningriik ja Holland on juba teatanud oma kavatsusest pakkuda täiendavaid rakette õhu- ja raketitõrjesüsteemile, mille eest tänasin oma kolleege Ben Wallace’i ja Kajsa Ollongreni,” ütles Reznikov.

Tema sõnul jätkuvad elavad läbirääkimised Prantsusmaaga õhutõrjesüsteemi CROTALE hankimiseks.

“Loodame otsuste vastuvõtmist ka SAMP-T komplekside osas,” ütles kaitseministeeriumi juht.

Reznikov juhtis tähelepanu asjaolule, et Ukraina rõhutas Iraani “mopeed-“droonide ohtu, mis ei ohusta üksnes tema riiki.

“Nädal tagasi oli neid meie luure andmetel umbes 300, kuid venelastega on sõlmitud leping 2400 ühiku kohta. Kui ei tule ühist karmi vastureaktsiooni, võivad levida terrorirünnakud sadu kilomeetreid läbida suutvate droonidega ja need kujutavad endast otsest ohtu kõikidele vaba maailma riikidele,” ütles Reznikov.

“Seetõttu ootame, et seda tüüpi ohu tõrjumisse kaasatakse innukalt ka neid riike, kes on seni hoidunud selgelt Ukraina toetamast,” lisas ta.

Minister ütles, et Ukraina rakendab raamatupidamise ja logistika tagamiseks NATO LOGFAS süsteemi ning kaitsehangete süsteemi reformitakse vastavalt NATO põhimõtetele.

Reznikov märkis ka, et Ukraina on võtnud omaks üle 300 NATO standardi ning teostab üht suurimat kaitseväe ümberkujundamist pärast Teist maailmasõda, pealegi sõjategevuse aktiivses faasis.

Reznikov on kindel, et argumendid Ukrainale sõjalennukeid ja tanke mitte anda saavad peagi otsa.

“Kõige eelneva taustal jääb aina vähemaks argumente, miks mitte anda Ukrainale lennukeid ja tanke. Olen kindel, et need vaidlused lõpevad peagi,” lausus ta.

“Ukraina on ju tõestanud mitte ainult oskust kasutada antud relvi lahinguväljal ülimalt tõhusalt, kuid näitas üles ka kõrget vastutustunnet ja kohustuste ranget täitmist,” lisas kaitseminister.

16:14

Kiiev ja isehakanud Donetski rahvavabariik vahetavad sõjavange

Ukraina ja isehakanud Donetski rahvavabariigi võimud vahetavad esmaspäeval sõjavange, teatas vabariigi juhi kohusetäitja Deniss Pušilin, vahendab BNS.

“Täna toimub vahetus valemi alusel 110 (vangi) 110 vastu. Kiievile anname üle peamiselt naisi. Ukraina režiimi vangikongidest toome koju tagasi 80 pantvangis peetud tsiviilmadrust. Samuti pääsevad vabadusse 30 Donetski ja Luhanski rahvavabariigi ja teiste Venemaa Föderatsiooni piirkondade kaitseväelast,“ ütles Pušilin.

16:10

Minsk: Venemaa panus ühisväekoondisesse on 170 tanki, 200 soomukit

Valgevene kaitseministeeriumi teatel saabub Venemaalt Valgevenesse ühisesse väerühma 9000 sõjaväelast ja mitusada ühikut soomustehnikat.

Valgevenesse saabub kokku kuni 9000 Vene sõjaväelast, umbes 170 tanki, kuni 200 soomukit ning kuni 100 suurtükki ja miinipildujat kaliibriga üle 100 mm, edastas ministeeriumi rahvusvahelise sõjalise koostöö osakonna juhataja Valerõi Rjavenka sotsiaalvõrgustikes.

Ministeerium avaldas need andmed välisriikide sõjaväeatašeede teabetunnis.

16. oktoobril teatas Valgevene kaitseministeerium, et Venemaalt hakkas Valgevenesse saabuma piirkondliku väerühma lennunduskomponent, enne seda teatati, et Valgevenesse jõudsid esimesed ešelonid Vene sõjaväelastega.

10. oktoobril teatas Valgevene režiimi juht Aleksandr Lukašenko, et leppis “seoses olukorra pingestumisega liitriigi läänepiiril” Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokku ühise piirkondliku väerühma laialipaigutamises.

Valgevene kaitseministeerium teatas, et väerühm on paigutatud “võrdse sõjalise julgeoleku tagamiseks ja rahu säilitamiseks Valgevenes” ning seda otsust “viiakse ellu riigipiiri kaitse ja kaitsevõime tugevdamise huvides ning sõjalise aktiivsuse vähendamiseks Valgevene piiri ääres”.

Kaitseministeeriumi teatel on rahuajal piirkondliku väerühma aluseks Valgevene relvajõud, aga ka Venemaa Föderatsiooni üksikud väeüksused.

Lukašenko rõhutas, et Valgevene sõjaväelased ei kavatse Venemaa sõjalises erioperatsioonis Ukrainas otseselt osaleda.

16:05

Kiiev kutsus droonilöökide järel kehtestama Iraanile uus sanktsioone

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus pärast Venemaa esmaspäevaseid droonirünnakuid Euroopa Liitu kehtestama Iraani suhtes uusi sanktsioone, vahendab BNS.

Kuleba kirjutas Twitteris, et taotles täiendavat õhutõrjet ja laskemoona ning kutsus EL-i kehtestama Iraanile Venemaale droonide andmise eest sanktsioone.

15:18

Landsbergis: droone tarnides on Iraan Ukraina sõja kaasosaline

Varustades Kremlit droonidega, mida kasutatakse Kiievi ründamiseks, on Iraanist saanud Ukraina sõja kaasosaline, ütles esmaspäeval Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, vahendab BNS.

“Iraan on oma droonide ja rakettidega saanud sõja kaasosaliseks, nagu varem Valgevene, mis lubas Venemaal kasutada oma ala rünnakuks,” ütles Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele saabunud Leedu diplomaatia juht Luksemburgis ajakirjanikele.

Moskva kasutab Ukraina vastu Iraani droone Shahed.

Ööl vastu esmaspäeva ja esmaspäeva hommikul leidis aset mitu Vene rünnakut. Samamoodi ründas Venemaa täpselt nädal tagasi Kiievit. Siis ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et Moskva kasutas rünnakuteks Iraani droone, kuigi Teheran eitas Venemaale selle sõja jaoks relvade tarnimist.

Euroopa Liit valmistub praegu kehtestama Iraanile veidi üle kuu aja kestnud meeleavalduste mahasurumise eest sanktsioone. Ameerika inimõigusorganisatsiooni HRANA (Human Rights Activists News Agency) andmetel on kokkupõrgetes hukkunud vähemalt 233 inimest.

22-aastase Iraani kurditari Mahsa Amini surma järel puhkesid kogu riigis meeleavaldused. Amin suri 16. septembril, päevi pärast seda, kui ta vahistati väidetava naiste riietumisreeglite rikkumise eest.

Landsbergise sõnul tuleks Teherani-vastaseid sanktsioone laiendada ka selle droonide kasutamise tõttu Ukraina sõjas.

14:03

Kiievis ja Sumõs sai Vene rünnakutes surma vähemalt kuus inimest

Ukraina pealinnas Kiievis ja riigi idaosas Sumõ oblastis sai esmaspäeval Vene rünnakutes surma vähemalt kuus inimest, vahendab BNS.

Kolm inimest hukkus Kiievis droonirünnakus ühele elumajale. Rusude alt toodi välja 19 inimest, ütles presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.

Sumõ oblastis sai surma samuti kolm ja viga veel mitu inimest.

“Kell 5.20 hommikul tabas kolm Vene raketti üht tsiviiltaristu objekti. Surma sai vähemalt kolm inimest, üheksa on vigastatud. Inimesi on veel rusude all,” ütles oblasti kuberner Dmõtro Žõvõtskõi sotsiaalmeedias.

13:55

Ukraina siseminister: ärge tulistage droone

Ukraina siseminister Denõss Monastõrskõi kutsus esmaspäeval ukrainlasi üles mitte tulistama elurajoonides lendavaid vaenlase kamikaze-droone, sest see võib tuua kaasa hullemaid tagajärgi kui droon ise, vahendab BNS.

Siseminister selgitas tele-eetris, et Kiievi kesklinnas tulistati tõepoolest käsirelvadest alla droon.

“Aga tegelikult on allatulistamise tõenäosus üliväike ja ohud, mis tekivad, kui kogenematu inimene tulistab (drooni pihta – IF), on suuremad kui allatulistamise tõenäosus,” rõhutas Monastõrskõi.

Sellega seoses kutsus minister üles: “Seetõttu kasutan võimalust pöörduda kodanike poole, nende poole, kes omavad relvi: püstolist ja püssist ei tohi korruselamute vahel tulistada. Sest see võib tuua kaasa vigastusi ja muid hädasid.”

“Politsei avas tõesti kesklinnas tule, kuna nägi, et droonid lendasid ükshaaval mööda. Üks droonidest tulistati tõepoolest alla,” lisas ta.

13:30

Leedu minister: Ukraina vajab tuleval aastal 37 miljardit dollarit abi

Venemaa sõjalise sünnaku alla sattunud Ukraina vajab järgmisel aastal 37 miljardit dollarit doonorabi, see plaan on juba selge, ütles Leedu rahandusminister Gintarė Skaistė Washingtonis toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga kohtumisel, vahendab BNS.

Usutluses Leedu ringhäälingule märkis ta, et seda abi antakse lühiajaliselt, kuid käimas on ka läbirääkimised pikaajalise rahaabi üle, mille eesmärk on Ukraina sõjajärgne taastamine.

“Kui ei juhtu just midagi ootamatut, mida ei ole kavandatud, on järgmisel aastal Ukraina igapäevaste vajaduste rahastamiseks vaja umbes 37 miljardit dollarit, seega tuleb teha tugevaid jõupingutusi. Esialgne plaan, milline võiks rahvusvaheline doonorabi välja näha, on juba enam-vähem selge,” lisas ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi küsis 55 miljardit dollarit – 38 miljardit dollarit eelarvepuudujäägi katteks ja veel 17 miljardit dollarit riigi kriitilise taristu taastamiseks.

Skaistė rääkis, et nii tänavu kui ka järgmisel aastal eraldatakse abi Ukraina avaliku sektori töötasude ja pensionide maksmiseks ning muude riigi igapäevaste vajaduste katteks. Samuti arutatakse võimalust kasutada Ukraina ülesehitamiseks külmutatud Venemaa vara.

Skaistė märkis, et Venemaa tekitatud murede, maksulaekumise vähenemise ja sõjaliste kulutuste kasvu tõttu jääb Ukrainal puudu 4-5 miljardit eurot kuus. Järgmisel aastal ulatub see summa 3-4 miljardi euroni kuus.

13:16

Medvedev manitses Iisraeli hoiduma relvatarnetest Ukrainale

Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev manitses esmaspäeval Iisraeli hoiduma relvatarnetest Ukrainale, hoiatades, et see hävitaks kahepoolsed suhted, vahendab BNS.

“Paistab, et Iisrael hakkab Kiievi režiimile relvi tarnima. Väga hoolimatu samm. See hävitab kõik meie riikide vahelised suhted,” kirjutas Medvedev Telegramis.

Meedia andmetel ütles Iisraeli diasporaa-asjade minister Nachman Shai, et Iisrael peaks hakkama Ukrainale sõjalist abi osutama. Ta põhjendas seda asjaoluga, et Iraan alustas Venemaale ballistiliste rakettide tarnimist.

Medvedev lisas, et kui Iisrael hakkab Kiievile relvi tarnima, siis on sel riigil “õige aeg kuulutada oma kangelasteks Stepan Bandera ja Roman Šuhhevõtš”.

Iisrael on seni saatnud Ukrainale humanitaarabi, kuid hoidunud relvatarnetest.

Iisraeli peaministri Yair Lapidi kõneisik ütles AFP-le, et valitsusjuhi kantselei ei kommenteeri Medvedevi hoiatust.

12:58

ÜRO inimõigusjuht: Ukraina sõja eskalatsioon on sügavalt murettekitav

Eskalatsioon Ukraina sõjas on sügavalt murettekitav, ütles ÜRO uus inimõigusvolinik Volker Turk, rõhutades, et tsiviilelanikke tuleb kaitsta, vahendab BNS.

“Igasugune sõjategevuse eskaleerumine valmistab meile sügavat muret ja hetkel see Ukrainas toimub,” ütles Turk oma esimesel tööpäeval ajakirjanikele.

“Oleme saanud oma kolleegidelt kohapeal droonirünnakute kohta infot. On äärmiselt oluline, et tsiviilisikuid ja tsiviilobjekte sihikule ei võetaks.”

Uus inimõigusjuht rõhutas rahvusvahelisest õigusest kinnipidamise olulisust.

“Kutsume üles de-eskalatsioonile ning leidma võimalusi ja vahendeid rahvusvahelisest õigusest kinni pidada,” ütles Turk.

12:54

Linnapea: Moskvas on osaline mobilisatsioon lõppenud

Venemaa osalise mobilisatsiooni ülesanded Moskvas on täidetud, ütles esmaspäeval linnapea Sergei Sobjanin, vahendab BNS.

“Moskva sõjakomissari andmetel on presidendi dekreedi ja kaitseministeeriumi juhiste alusel kehtestatud osalise mobilisatsiooni ülesanded täies mahus täidetud,” kirjutas Sobjanin oma blogis.

Linnapea lisas, et mobiliseeritute kogunemispunktid suletakse täna kell 14.00.

“Mobilisatsiooni käigus elukohtadesse ja ettevõtetesse saadetud kutsed kaotavad kehtivuse,” ütles Sobjanin.

Sobjanin lisas, et “mobilisatsioonist on tuhandetele Moskva peredele saanud tohutu katsumus”, ja tänas mobiliseeritud linnaelanikke.

Samuti ütles Moskva linnapea, et linn hoolitseb mobiliseeritute perede eest ja abistab kaitseministeeriumi nende logistikas ning aitab parandada eluolu väeosades, kus pealinlased teenivad.

12:35

Šmõhal: Venemaa rünnakud jätsid sajad linnad ja külad elektrita

Venemaa rünnakud tabasid esmaspäeval kolmes Ukraina oblastis energiataristut, sajad linnad ja külad on üle riigi elektrita, ütles peaminister Denõss Šmõhal, vahendab BNS.

“Vene terroristid ründasid taas kolmes oblastis energiataristut,” ütles peaminister, viidates viiele õhulöögile Kiievis ning rünnakutele Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis. “Sajad külad ja linnad on rünnaku tõttu elektrita.”

12:20

Klõtško: droonilöögis Kiievile hukkus üks inimene

Venemaa esmaspäevastes droonirünnakutes Ukraina pealinnale Kiievile sai surma vähemalt üks ja vigastada kolm inimest, ütles linnapea Vitali Klõtško, vahendab BNS.

“Ševtšenkivski linnaosas toodi tabamuse saanud elumaja rusudest välja üks surnukeha. Rusude all on veel üks inimene. Kolm vigastatut toimetati haiglasse,” kirjutas Klõtško Telegramis.

11:41

Podoljak kutsus Venemaad G20-st välja heitma

Ukraina presidendi abi Mõhhailo Podoljak kutsus esmaspäeval pärast droonirünnakuid Kiievile Venemaad G20 ühendusest välja heitma, vahendab BNS.

“Need, kes annavad käske rünnata elutähtsat taristut, jätta tsiviilelanikke külma kätte ja korraldada totaalmobilisatsiooni, et katta rindejoon surnukehadega, ei saa istuda G20 juhtidega sama laua taga… Venemaa tuleb kõigilt platvormidelt välja visata,” ütles Podoljak.

G20 tippkohtumine peetakse novembris Indoneesias Bali saarel.

11:32

Luhanski võimud vahetasid Kiieviga sõjavange

Ukraina ja isehakanud Luhanski rahvavabariik vahetasid pühapäeval sõjavange, teatasid esmaspäeval Luhanski võimud, vahendab BNS.

“Ööl vastu 16. oktoobrit 2022 saabus Luganski rahvavabariiki 11 rahvamiilitsa sõjaväelasest koosnev rühm, kes vabastati Ukrainast sõjavangist vangide vahetuse lepete raames,” teatasid võimud.

Ukrainale üle antud sõjavangide arvu Luhanski rahvamiilits ei teatanud.

10:40

Zelenskõ: Vene õhulöögid ei suuda ukrainlasi murda

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et Venemaa korraldatud drooni- ja raketirünnakud ei murra ukrainlasi, vahendab BNS.

“Vaenlane terroriseeris kogu öö ja hommikul tsiviilelanikke. Kogu Ukrainat ründavad kamikaze-droonid ja raketid. Vaenlane võib rünnata meie linnu, kuid ta ei suuda meid murda,” ütles president.

Zelenskõi kinnitas, et Kiievis sai tabamuse üks elumaja. Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et rusude all on lõksus kaks inimest.

08:47

EL käivitab Ukraina vägede väljaõppemissiooni

Euroopa Liit suurendab esmaspäeval sõjalist toetust Ukrainale, käivitatakse väljaõppemissioon 15 000 Ukraina sõdurile ning eraldatakse 500 miljonit eurot relvastuseks, vahendab BNS.

EL-i välisministrid peaksid allkirjastama otsused Luxembourgis toimuval kohtumisel, missioon peaks algama novembris.

Mitu EL-i riiki, teiste seas Saksamaa ja Prantsusmaa, pakuvad juba Ukraina vägedele väljaõpet, kuid EL-i tasandil ei ole seda seni tehtud.

USA, Suurbritannia ja Kanada on koolitanud juba tuhandeid Ukraina sõdureid. London on seadnud eesmärgiks pakkuda sel aastal väljaõpet 10 000 Ukraina sõdurile ning kahekordistada arvu järgmisel aastal.

08:03

Jermak: Kiievit ründasid kamikaze-droonid

Kiievit ründasid esmaspäeva hommikul kamikaze-droonid, ütles Ukraina presidendi personaliülem Andri Jermak pärast mitut plahvatust Kiievi kesklinna Ševtšenkivski piirkonnas, vahendab BNS.

“Venelased arvavad, et see aitab neid, kuid see näitab nende meeleheidet,” kirjutas Jermak sotsiaalmeedias.

07:41

Kiievis kostis mitu plahvatust

Nädal pärast Venemaa ulatuslikke õhulööke Ukraina pealinnale kostis esmaspäeva hommikul Kiievis mitu plahvatust, teatasid AFP ajakirjanikud, vahendab BNS.

Kolm plahvatust leidsid aset kell 6.35-6.58 kohaliku aja järgi, enne esimest plahvatust kostsid õhusireenid.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et üks plahvatus leidis aset Kiievi südalinnas Ševtšenskivski rajoonis.

“Päästeteenistused on teel sündmuskohale. Üksikasjad hiljem. Õhuhäire kestab, jääge varjenditesse!” kirjutas Klõtško sotsiaalmeedias.

Venemaa korraldas 10. oktoobril Kiievile ja teistele Ukraina linnadele suurima õhurünnaku viimastel kuudel. Õhulöökides sai surma vähemalt 19 ja vigastada 105 inimest.

04:37

Zelenskõi kutsus üles piirama elektritarbimist tipptundidel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus pühapäevases videopöördumises üles piirama elektritarbimist tipptundidel, vahendab BNS.

President tõi välja, et laupäeval piirasid elektritarbimist kõige enam Tšernigivi oblasti elanikud ehk 20 protsenti. Pealinna Kiievi ja selle piirkonna elanikud samal ajal vaid seitse protsenti. Kogu Ukrainas hoiti keskmiselt kokku 10 protsenti.

President märkis, et Venemaa raketiterrori tõttu on osades Ukraina linnades ja piirkondades vaja piirata elektrivarustust, et kogu süsteem töötaks stabiilselt.

Zelenskõi lisas samas, et selliseid seisakuid saab vältida, kui kõik Ukrainas ohjeldavad teadlikult oma tarbimist tipptundidel.

“See on väike asi iga inimese elus, kuid väga oluline kogu Ukraina energiasüsteemis. Palun tehke rohkem, kui teil on selline võimalus,” ütles Ukraina president.

Zelenskõi sõnul on vajadus vähendada elektritarbimist ajavahemikus kell 17.00-23.00.

“See on samm, mis koos teistega tagab Venemaa terroriplaanide lüüasaamise,” sõnas president.

04:20

ÜRO: Ukraina sõda on sundinud vaesusesse neli miljonit last

Venemaa sissetung Ukrainasse ning sellest tulenev majanduslangus ja kasvav inflatsioon on sundinud neli miljonit last vaesusesse Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias, teatas ÜRO lasteagentuur UNICEF esmaspäeval, vahendab BNS.

Tegemist on 19 protsendilise kasvuga võrreldes 2021. aastaga.

“Lapsed kannavad Ukraina sõja põhjustatud majanduskriisi kõige raskemat koormat,” teatas organisatsioon.

UNICEF tegi oma järeldused 22 riigi andmete uuringu põhjal. Kõige enam on mõjutatud Ukraina ja Venemaa lapsed.

“Ukraina sõja ja elukalliduse kriisi tõttu kogu regioonis vaesuses elavate laste arvu kasvust moodustab peaaegu kolmveerandi Venemaa ning praegu elab vaesusest madalamates leibkondades veel 2,8 miljonit last,” teatas UNICEF.

Organisatsiooni hinnangul on selle taga läänemaailma kehtestatud sanktsioonide hoop Venemaa majandusele koos suure rahvaarvuga.

“Ukraina on koduks veel poolele miljonile vaesuses elavale lapsele, mis on suuruselt teine,” lisas UNICEF.

Rumeenia järgneb veel 110 000 vaesuses elava lapsega.

“Lapsed üle kogu regiooni pühitakse vaesusesse selle kohutava sõja kiiluvees,” ütles organisatsiooni Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna juhataja Afshan Khan.

“Kui me neid lapsi ja peresid praegu ei toeta, siis põhjustab laste vaesuse järsk tõus peaaegu kindlasti elude, õppimise ja tuleviku kaotamise,” tõdes Khan.

“Mida vaesem on pere, siis seda suurema osa sissetulekust peab see kulutama toidule ja kütusele. Mis tähendab, et ühe vähem jääb laste tervishoiule ja haridusele,” jätkas ametnik.

“Ühtlasi on nad aina suuremas vägivalla, ärakasutamise ja kuritarvitamise ohus,” lisas Khan.

Organisatsiooni hinnangul võib see tähendada, et ainuüksi sel aastal sureb 4500 last enne oma esimest sünnipäeva ja veel 117 000 last langeb koolist välja.

03:15

Ukraina kaitsjad hävitasid tunni jooksul 11 ​​Iraani drooni

Ukraina kaitsjad hävitasid pühapäeval tunni jooksul 11 Iraani drooni Shahed-136, vahendab BNS.

“Ukraina lõunaosas oli taas rünnak droonidega Shahed-136. Ja jälle meie õhutõrje laitmatu töö. Tunni aja jooksul ehk ajavahemikus 21.30-22.30 hävitati õhutõrje poolt üheksa Iraani drooni. Samal ajal hävitasid Ukraina rahvuskaardi ja riigipiirivalveteenistuse üksused kumbki ühe drooni,” täpsustati teadaandes.

Ukraina luure andmetel on Venemaa Iraanist kokku tellinud 2400 drooni.

Iraan lükkas viimati alles laupäeval taas tagasi süüdistused, et varustab Venemaad Ukraina sõjas kasutatavate relvadega.

Kiiev ja tema lääneliitlased süüdistavad Moskvat viimastel nädalatel rünnakutes Ukrainale Iraani droonide kasutamises. Küsimust arutatakse ka esmaspäeval Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian rõhutas, et Iraani ei ole andnud ega anna relvi Ukraina sõjas kasutamiseks.

Telefonikõnes Euroopa Liidu välispoliitikajuhile Josep Borrellile kinnitas Amir-Abdollahian, et Iraan jääb Ukraina sõjas erapooletuks.

“Meil on Venemaaga kaitsekoostöö, aga Ukraina sõjaga seoses on meie poliitika mitte saata relvi konfliktipooltele, peatada sõda ja lõpetada inimeste ümberasumine,” ütles Iraani välisminister.

01:45

Zelenskõi sõnul on käimas väga rasked lahingud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnas pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, et Donbassis on peamisteks kuumadeks punktideks Soledar ja Bahmut, kus on käimas väga rasked lahingud, vahendab BNS.

Zelenskõi andmetel on okupandid seal paisanud Ukraina vägede vastu kõik, keda suutsid kokku koguda, kelle seas umbes paartuhat vangi.

“Nad on sealsamas palgasõdurite hulgas. Ja need on vangid, kes kandsid pikki karistusi raskete kuritegude eest. Neid hoitakse rindel mitte ainult rahaga, vaid ka amnestia lubadusega. Nii sponsoreerib Venemaa riik terrorit. Otsib vanglatest tapjaid ja lubab neile vabadust, kui nad uuesti tapavad,” rääkis president.

Zelenskõi tänas kõiki Ukraina sõdureid, kes hoiavad kangelaslikult positsioone Bahmuti ja Soledari lähedal ning kõigis teistes suundades, kus praegu sõjalised kokkupõrked toimuvad. President tänas ka õhutõrjeüksusi Ukraina taeva eduka kaitsmise eest Iraani droonide ja Venemaa lennunduse eest.

President tõi samas ka välja, et Ukraina mäletab inimesi, keda Venemaal vangis hoitakse.

“Nad tuleb vabastada ja selleks peame tabama võimalikult palju okupante, keda meie inimeste vastu välja vahetada,” rääkis Zelenskõi.

16. oktoober 2022

22:19

Baerbock: Ukrainale on praegu tankidest olulisemad õhutõrjesüsteemid

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles pühapäeval, et õhutõrjesüsteemid on Ukrainale praegu tankidest olulisemad, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

Baerbock toonitas intervjuus meediakanalile Phoenix TV, et praegu on prioriteet Ukraina õhutõrje tugevdamine.

“Nädala alguses nägime, kui oluline on õhutõrje. Õnneks suudeti pooled Kiievi pihta lastud rakettidest alla tulistada. Sealhulgas tänu meie relvatarnetele,” selgitas Baerbock oma seisukohta.

Ministri sõnul keskendutakse Ukraina toetamisel praegu eriti õhutõrjesektorile.

Baerbock avaldas samas arvamust, et tankide tarned Ukrainasse on praeguses olukorras teisejärgulised.

“Kui rääkida teie mainitud tankidest, siis niiöelda vahetusskeemi raames tarnivad neid juba ka teised riigid. Lisaks suutsid Ukraina väed tänu pealetungile hõivata suure hulga venelaste tanke. Seetõttu ei ole tankide küsimus praegu nii terav kui õhutõrje,” märkis minister.

14:03

Briti luure: Venemaa kasutab täppislaskemoona rohkem kui toota jõuab

Venemaa kaitsetööstus ei suuda arvatavasti toota nii palju täppislaskemoona kui neid Ukraina pihta tulistatakse, ütles Briti sõjaväeluure.

Vene väed tulistasid eelmisel esmaspäeval Ukraina linnade pihta üle 80 tiibraketi. Ukraina sõnul tulistati pooled neist alla.

Raketid tabasid muu hulgas Ukraina pealinna Kiievit ja rünnakutes sai surma paarkümmend tsiviilisikut.

Briti luure andmetel nõrgendavad sellised rünnakud tublisti Vene kaugmaarakettide varu ja see piirab tulevikus võimet anda õhulöök soovitud hulgale sihtmärkidele.

07:24

Zelenskõi: Ukrainas on hukkunud pea 65 000 Vene sõdurit

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ütles oma laupäevaõhtuses videopöördumises, et Ukrainas on hukkunud juba ligi 65 000 Vene sõdurit.

Zelenskõi tõdes, et paljud venelased on pidanud oma elust loobuma selle tõttu, et “käputäis inimesi Venemaa administratsioonis saaks jätkuvalt reaalsust ignoreerida”.

Lisaks kordas Zelenskõi, et Ukraina säästab kõigi nende elu, kes alistuvad Ukraina vägedele ja keelduvad lahingutes osalemast.

15. oktoober 2022

23:30

Tulevahetuses Vene sõjaväepolügoonil võis hukkuda 22 inimest

Tulevahetuses Venemaa sõjaväepolügoonil Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblastis hukkus laupäeval vähemalt 11 ja sai haavata 15 inimest, Vene kaitseministeerium nimetas toimunut terrorirünnakuks. 

Ukraina portaali Unian andmeil aga oli tegemist mobiliseeritute arveteklaarimisega, kus kolm meest avasid tule ning surma sai 22 ja viga 16 inimest. 

Kaks tulistamise algatanud meest tapeti, ühel õnnestus põgeneda. 

Vene kaitseministeeriumi sõnul olevat sõjaväeobjektil Soloti asulas toimunud väljaõppe ajal avanud tule “kaks kodanikku ühest SRÜ riigist”, kes mõlemad olevat saanud vastutules surma.

Ministeerium nimetas Lääne sõjaväeringkonna polügoonil Belgorodi oblastis toimunud rünnakut terroriaktiks. 

“Sõjalises erioperatsioonis vabatahtlikult osaleda soovinud isikute tuleõppuste ajal avasid terroristid väikerelvadest tule üksuse isikkoosseisu pihta,” seisab teates.

“Tulistamise tagajärjel sai surmavalt haavata 11 inimest. Veel 15 said erineva raskusastmega vigastusi ja toimetati haiglasse, kus nad saavad kogu vajalikku abi,” lisas kaitseministeerium.

Telegrami kanali Sota teatel toimus veretöö polügooni selles osas, kus inimesed varem mässu tõstsid. Umbes 100 Brjanski oblastist pärit inimest keeldusid kategooriliselt Lõmani ründamisest. Neid üritati veenda üle nädala, kuid Ukrainasse saatmisest keelduti ikkagi.

Mobiliseeritud said komandöridelt ähvardusi, kuid keeldusid siiski rindele minemast. Mehed rivistati üles ja üritati ümber veenda, kuid üle 20 inimese polnud ikkagi nõus minema, ülejäänud jätkasid mässamist.

21:48

Musk lubas siiski jätkata Starlinki rahastamist Ukrainas

USA miljardär Elon Musk teatas laupäeval, et tema ettevõte jätkab tasumist Starlinki satelliidiülese interneti eest sõjast räsitud Ukrainas.

Päev varem oli Musk öelnud, et ei saa projekti rahastamist jätkata.

“Kurat temaga,” kirjutas maailma rikkaim mees Twitteris. “Kuigi Starlink kaotab endiselt raha ja teised ettevõtted saavad miljardeid maksumaksja dollareid, jätkame Ukraina valitsuse rahastamist tasuta.”

SpaceX-i sõnul läheb Starlinki kasutamine aasta lõpuni maksma 120 miljonit dollarit ja järgmised 12 kuud 400 miljonit dollarit.

Starlink pakub oma 2020. aasta lõpus alustatud teenuse näol kiiret lairibaühendust klientidele, kes paiknevad kehva leviga interneti või mobiilse interneti võrgu piirkonnas, ning teeb seda Maa-lähedasel orbiidil lendavate satelliitide parve abil.

Teenus sai tuntust juurde pärast seda, kui Musk jagas Ukraina sõjaväele välja antenne ja modemeid, millega parandada relvajõudude sidepidamise võimalusi sõjas Venemaaga.

Alates 2019. aastast on Starlink saatnud kosmosesse umbes 3000 satelliiti. Firmal on kavas saata kosmosesse ühenduse paremaks tagamiseks kokku 42 000 satelliiti.

03:24

USA teatas uuest täiendavast sõjalisest abist Ukrainale

USA saadab Ukrainale täiendavalt 725 miljoni dollari suuruses sõjalist abi, teatasid reedel välisministeerium ja Pentagon.

“Abi antakse pärast Venemaa jõhkraid raketirünnakuid tsiviilelanike vastu kogu Ukrainas ja üha kuhjuvaid tõendeid Venemaa vägede julmuste kohta,” ütles USA välisminister Antony Blinken ametlikus avalduses.

14. oktoober 2022

16:47

Putin: Venemaa ei sea endale eesmärgiks Ukraina hävitamist riigina

Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel, et hetkel ei ole kavas “massiivsemaid” rünnakuid Ukraina vastu ning et Venemaa eesmärk ei ole Ukrainat riigina hävitada, vahendab BNS.

“Praegu pole suurteks löökideks mingit vajadust. On muid ülesandeid. Praegu,” ütles Putin ajakirjanikele SRÜ riikide tippkohtumise järel Kasahstanis. “Me ei sea endale eesmärgiks Ukraina hävitamise.”

“See, mis praegu toimub, ei ole meeldiv,” väitis Putin, lisades, et kui Venemaa poleks veebruaris Ukrainat rünnanud, “oleksime olnud samasuguses olukorras, ainult tingimused oleksid olnud meie jaoks halvemad”.

Putini väitel teeb Venemaa praegu kõike õigesti.

16:37

Putin tunnistas Venemaa SRÜ liitlaste muret Ukraina konflikti pärast

Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel, et endised Nõukogude Liidu riigid ja Venemaa liitlased on Ukraina konflikti pärast mures, kuid nende suhteid Kremliga see ei mõjuta, vahendab BNS.

“Muidugi (meie) partnerid tunnevad huvi ja on mures Vene-Ukraina suhete tuleviku pärast,” ütles Putin ajakirjanikele SRÜ riikide tippkohtumise järel Kasahstanis.

“See ei mõjuta mitte mingil viisil Venemaa suhete olemust, kvaliteeti ega sügavust nende riikidega,” ütles Putin.

16:15

Putin: Moskva ei plaani reservväelaste mobiliseerimist laiendada

Moskva ei plaani reserevväelaste mobiliseerimist laiendada, teatas reedel Vene president Vladimir Putin, vahendab BNS.

Varasem osaline mobilisatsioon Ukraina invasiooni tugevdamiseks põhjustas paanika ja paljude meeste lahkumise riigist.

“Midagi täiendavat ei plaanita. Kaitseministeeriumilt ei ole saadud ühtegi ettepanekut ja ma ei näe mingit täiendavat vajadust lähitulevikus,” ütles Putin.

“Praegu on 300 000 inimesest mobiliseeritud 222 000. Umbes kahe nädalaga viiakse kõik mobiliseerimisega seotud tegevused lõpule,” ütles ta pärast SRÜ riikide tippkohtumist Kasahstani pealinnas Astanas.

Putin ütles, et  33 000 mobiliseeritut on juba sõjaväeüksustes ning 16 000 üksustes, mis osalevad lahingutegevuses.

14:35

Lukašenko väitel pole Putin tahtnud kasutada Ukrainas tuumarelvi

Valgevene režiimi liidri Aleksandr Lukašenko väitel pole Vene president Vladimir Putin kunagi tahtnud kasutada Ukrainas tuumarelvi, vahendab BNS.

“Mitte kunagi! Venemaa president ega Venemaa Föderatsiooni juhtkond pole kunagi seadnud eesmärgiks kasutada Ukrainas tuumarelva. Sellist vajadust ei ole,” väitis Lukašenko reedel intervjuus NBC-le.

Ta soovitas samal ajal hoiduda “naabri või isegi rivaali” nurkasurumisest, lisades, et “punast joont” ei tohiks ületada.

Samas möönis Lukašenko, et kõik relvad, kaasa arvatud tuumarelvad, on loodud vajaduse korral kasutamiseks ning ka Venemaa võib vajaduse korral kasutada igasuguseid relvi.

13:34

ÜRO saadik: vägistamised on osa Venemaa sõjalisest strateegiast

Vägistamine ja seksuaalrünnakud Ukrainas on osa Venemaa sõjalisest strateegiast ning sihilik taktika ohvrite dehumaniseerimiseks, ütles ÜRO saadik Pramila Patten neljapäeval usutluses AFP-le, vahendab BNS.

“Kui te kuulete naiste tunnistusi Viagraga varustatud Vene sõduritest, siis see on selgelt sõjaline strateegia,” ütles ÜRO eriesindaja seksuaalvägivalla küsimuses.

“See on selgelt sihilik taktika ohvrite dehumaniseerimiseks.”

13:23

Ukraina sõda sunnib Iirimaad neutraliteedi üle järele mõtlema

Venemaa kallaletung Ukrainale sunnib Iirimaad oma pika sõjalise neutraliteedi traditsiooni üle järele mõtlema, ütles reedel Euroopa asjade minister Thomas Byrne, vahendab BNS.

Avalik arvamus ei pruugi olla veel valmis NATO-ga liitumiseks, ehkki pole kahtlust, et iirlased toetavad allianssi, tunnistas Byrne Prantsmaal AFP-le antud usutluses.

“Venemaa sissetung Ukrainasse, mis on täielikus vastuolus ÜRO hartaga, territoriaalse terviklikkuse aluspõhimõtetega, seadis iirlased instinktiivselt väga kindlalt õigete poolele.”

“Me ei ole erapooletud, kui küsimus on invasioonis nagu see, aga me oleme erapooletud, kui asi puudutab sõjalise alliansiga liitumist,” seletas minister.

Iirimaa neutraliteet on tema Euroopa Liidu liitlastele mõnikord muret teinud, aga Byrne’i sõnul on sel tugevad ajaloolised põhjused.

“Suure osa meie ajaloost iseseisva riigina on meie meeli tumestanud brittide 1918. aasta katse sõjaväekohustus sisse seada,” ütles ta. See tõi kaasa iiri rahvuslaste raevukad protestid ning sai 1922. aasta iseseisvumise oluliseks teguriks.

“Ma usun, et osalt tuleb iirlaste neutraliteet siit. Meie neutraliteeti on iseloomustanud sõjalistesse liitudesse mittekuulumine.”

Iirlaste skepsist NATO liitumise küsimuses suurendas 2003. aasta Iraagi-invasioon, mille algatas USA, esitades õigustuseks valeväited massihävitusrelvadest riigis.

“Avalik arvamus ei poolda Iirimaa ühinemist sõjaliste liitudega. Aga ma arvan ka, et üldsus näeb nüüd, et kaitse on midagi muud kui kallaletung,” ütles Byrne.

Praegu kardab Iirimaa, et rünnata võidakse Atlandi-ülese internetiühenduse merealused kaableid, mis vallandaks Euroopa võrkudes kaose. Hiljutised Nord Streami gaasijuhtmete lekked, mille põhjustanud plahvatusi peetakse sabotaažiks, suurendavad muret.

“Me nägime, mis juhtus Nord Streamiga. Merealused kaablid on osaliselt Iiri vetes,” ütles Byrne. “Me peame oma kaableid kaitsma, me peame iseend kaitsma.”

“Ilmselt on Iirimaal vaja uut kaitsekontseptsiooni,” tõdes ta.

Üks võimalus on tõstatada neutraliteedi küsimus kodanike assambleele, mille liikmed vaevad koos ekspertidega tähtsaid küsimusi ja valmistavad ette seadusmuudatusi.

“Taoiseach (peaminister Micheál Martin) on öelnud, et võib otsustada kutsuda selles küsimuses kokku kodanike assamblee, et rahvas saaks asjad läbi mõelda,” ütles Byrne.

Ühtki konkreetset plaani veel ei ole, kuid ministri arvates võiks neutraliteedist saada osa laiemast debatist, kuidas end kaitsta.

Seni sõjalistest liitudest kõrvale jäänud Soome ja Rootsi taotlesid Ukraina sõja tõttu mais NATO-ga ühinemist ja nende liitumisprotokollid allkirjastati juulis.

NATO-ga liitumise taotluse on esitanud ka Bosnia, Gruusia ja Ukraina.

11:49

Zelenskõi ja Zalužnõi õnnitlesid sõjaväelasi riigi kaitsjate päeval

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi õnnitlesid reedel sõjaväelasi riigi kaitsjate päeval, vahendab BNS.

“Te võitlete Ukraina eest, kõigi põlvkondade iseseisvuse ja vabaduse eest. Tõelised kangelased. Kõrgeim tase. Meie kaitsjad,” kirjutas Zelenskõi reede hommikul Telegramis.

Zalužnõi märkis oma postituses, et Ukraina relvajõud suutsid vastu pidadada võimsa vaenlase hoobile.

“Me näitasime, mida tähendab olla ukrainlane, omada vaprust võidelda oma vabaduse eest,” ütles ta.

“Me peatasime vaenuliku invasiooni ja matsime müüdi Vene armee võitmatusest,” lisas Zalužnõi. “Keegi ja miski ei peata meid. Me valisime sõdalaste tee ja liigume edasi. Kogu maailm vaatab meid entusiastlikult ja lootusega.”

“Õnnitlused pidupäeval ja tänan teid teenistuse eest!” ütles ta.

11:30

Moskva nõuab Kertši silla parandamist 2023. aasta juuliks

Vene valitsus andis reedel käsu parandada 2023. aasta juuliks ära Venemaad annekteeritud Krimmiga ühendav Kertši sild, mille purustas plahvatus, vahendab BNS.

Peaminister Mihhail Mišustini allkirjaga valitsusdekreedis antakse Krimmi silla transpordi- ja energiataristu purustatud elementide taastamise ja projekteerimise ülesande saanud firmale käsk lõpetada tööd 1. juuliks 2023.

11:20

Leedu saadab remonditud liikurhaubitsad tagasi Ukrainasse

Leedu saadab remonditud Saksa liikurhaubitsad PzH2000 tagasi Ukrainasse, teatas kaitseminister Arvydas Anušauskas, vahendab BNS.

“Leedus remonditud PzH2000 naasevad lahinguväljale Ukrainas. Edu!” kirjutas ta Twitteris.

Leedu aitas lahingutes kannatada saanud Saksa haubitsaid remontida.

10:19

CNN: Muski firma palub Pentagonil maksta Starlinki eest Ukrainas

Elon Muski firma SpaceX saatis USA kaitseministeeriumile kirja, milles teatab, et ei suuda enam rahastada satelliiditeenuse Starlink kasutamist Ukrainas, vahendas CNN.

Pentagonil palutakse võtta Starlinki rahastamine Ukrainas enda peale.

SpaceX-i sõnul läheb Starlinki kasutamine aasta lõpuni maksma 120 miljonit dollarit ja järgmised 12 kuud 400 miljonit dollarit.

Ukraina on kasutanud Starlinki muu hulgas suurtüki- ja õhurünnakute tegemiseks.

10:05

Välisminister: Valgevenes kehtestati terroritõrjerežiim

Valgevenes kehtestati terroritõrjerežiim ning relvajõud ja eriteenistused on valmis tõrjuma võimalikke provokatsioone, ütles välisminister Uladzimir Makei reedel Vene ajalehes Izvestija avaldatud intervjuus, vahendab BNS.

Tema sõnul otsustati astuda see samm pärast president Aleksandr Lukašenko kohtumisi julgeoleku- ja eriteenistuste esindajatega.

Makei väitel on saadud infot, et mõned naaberriigid kavandavad provokatsioone eesmärgiga hõivata teatud piirkondi Valgevene territooriumist.

Lukašenko väitis 4. oktoobril kohtumisel julgeolekuteenistuste esindajatega, et Poola ja Leedu koondavad oma sõjalisi jõude Valgevene piiri lähedale.

09:48

TotalEnergies vastu esitati kaebus sõjakuritegudele kaasaaitamises

Kaks ühingut on esitanud kaebuse Prantsuse energiahiiu TotalEnergies vastu, heites talle ette “kaassüüd sõjakuritegudes”, kuna kahtlustavad firmat Ukrainat pommitanud Vene sõjalennukite kütusega abistamises, ütles asjaga seotud allikas reedel, vahendab BNS.

Prantsusmaal baseeruv Darwin Climax Coalition ja Ukraina rühmitus Razom We Stand esitasid neljapäeval kaebuse terrorismivastasele prokuratuurile, mis tegeleb sõjakuritegusid puudutavate kahtlustustega.

Ajaleht Le Monde teatas augustis, et TotalEnergies omas osalust ettevõttes, mis ammutab Põhja-Venemaal gaasikondensaati. Osa sellest töödeldi ajalehe väitel lennukikütuseks, mida kasutasid sõjakuritegudes süüdistatud Vene õhujõud.

Esitatud kaebuses, mida AFP on näha saanud, süüdistatakse energiahiidu TotalEnergies selles, et jätkates Termokarstovoje gaasivälja kasutamist on ta aidanud saada Venemaa valitsusel sõjakuritegude sooritamiseks vajalikke vahendeid.

TotalEnergies omas kuni viimase ajani 49 protsenti Termokarstovoje gaasiväljal tegutsevas Terneftegazis ning 51 protsenti Terneftegazist on Vene firma Novatek omanduses. Samal ajal omab Prantsuse firma ka 19,4 protsenti Novatekist.

Pärast Le Monde’is avaldatud artiklit teatas Prantsuse energiahiid, et on müünud oma 49-protsendilise osaluse Terneftegazis Novatekile.

Le Monde’i järgi toimub Termokarstovojest ammutatud gaasi ümbertöötamine lennukikütuseks Lõuna-Siberi linnas Omskis. Sealt saadetakse kütus edasi Ukraina piiri ääres asuvasse õhuväebaasi.

TotalEnergies lükkab süüdistused tagasi, väites, et tema Venemaa äripartner on kinnitanud, et ei varusta Moskvat kütusega, mida on kasutatud õhulöökide korraldamisel Ukraina pihta.

Human Rights Watch ja Amnesty International on süüdistanud Ukraina piiril baseeruvaid Vene õhuväeüksusi sõjakuritegudes, sealhulgas kurikuulsas Mariupoli teatri pommitamises 16. märtsil, kus hukkusid sajad inimesed.

TotalEnergies sõnul on etteheited nende kaasüüs sõjakuritegudes “ennekuulmatud”, “laimavad” ning “põhjendamatud”.

“Prantsusmaa ei saa ühel ajal invasiooni hukka mõista, jäädes passiivseks seda toetava käitumise ees,” märkisid seevastu TotalEnergies vastu esitatud kaebust esindavad advokaadid William Bourdon, Vincent Brengarth ja Henri Thulliez.

05:29

Venemaa nõustus “aitama” elanikel Ukraina pealetungi eest lahkuda

Venemaa nõustus neljapäeval “aitama” elanikel lahkuda “annekteeritud” oblastist, mis annab tunnistust vastupealetungil oleva Ukraina edusammudest, vahendab BNS.

Euroopa Liit aga hoiatas samal ajal, et Vene sõjavägi “hävitatakse”, kui Kreml tuumarelva peaks kasutama.

Moskva otsus aidata inimesi Hersonist lahkumisel sündis päev pärast seda, kui Kiiev teatas, et on võtnud piirkonnas tagasi viis asulat.

“Valitsus võttis vastu otsuse korraldada abi (Hersoni) oblasti elanike lahkumiseks,” ütles Venemaa asepeaminister Marat Husnullin.

Moskva poolt võimule upitatud oblastijuht oli palunud Vene võimudelt abi tsiviilelanike evakueerimisel regioonist.

“Me soovitasime kõigil Hersoni oblasti elanikel, kes seda tahavad, lahkuda teistesse oblastitesse, et kaitsta ennast raketilöökide eest,” kirjutas Vladimir Saldo sotsiaalmeediaplatvormil Telegram.

“Pöördudes riigi (Venemaa) juhtkonna poole, palun teilt abi selle töö organiseerimisel,” lisas ta.

“Meie, Hersoni oblasti elanikud, teame, et Venemaa ei hülga omi.”

Saldo sõnul tabab oblastit üha rohkem raketirünnakuid, mis on tekitanud tõsiseid purustusi. Tema väitel on sihikule võetud tsiviiltaristu.

Hersonist lahkujad lähevad Krimmi, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal, või Lõuna-Venemaale, lisas ta.

Ukraina teatas kolmapäeval, et on tagasi võtnud viis Hersoni asulat.

Eelmisel nädalal teatas Ukraina, et on vähem kui nädalaga Hersonis tagasi vallutanud rohkem kui 400 ruutkilomeetri suuruse ala.

Krimmi lähedal asuv Hersoni linn on üks esimesi suurtest Ukraina linnadest, mille 24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene väed vallutasid.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell saatis Brüsselist Kremlile jõulise sõnumi seoses Vene presidendi Vladimir Putini varjatud ähvardustega kasutada tuumarelva, et peatada kasvavaid kaotusi lahinguväljal.

“Putin ütleb, et ta ei blufi. Noh, ta ei saa endale bluffimist lubada,” ütles Borrell.

“Igasugune tuumarünnak Ukrainale toob kaasa vastuse, mitte tuumarelvaga, vaid nii võimsa sõjalise vastuse, et Vene armee hävitatakse,” lisas ta.

04:09

Ukraina relvajõudude ülem: olukord rindel on raske, kuid kontrollitav

Ukraina relvajõudude ülema Valeri Zalužnõi hinnangul on praeguses rindeolukorras tähtis suurendada sõjaväe tulejõudu ning luua integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteem, vahendab BNS.

“Mis puudutab olukorda rindel. See on raske, kuid kontrollitav. Vaenlasel on suurtükkide osas eelis, seega jääb aktuaalseks Ukraina relvajõudude tulejõu suurendamine,” kirjutas kindral Zalužnõi Facebookis neljapäeval pärast telefonivestlust USA staabiülemate ühendkomitee esimehe Mark Milleyga.

“Oluline on ka integreeritud õhu- ja raketitõrje loomise küsimus,” lisas ta

Ukraina relvajõudude ülema sõnul arutas ta Milleyga Ukraina kaitse kontaktrühma 12. oktoobril Ramsteini formaadis toimunud kohtumise tulemusi.

“Olen siiralt tänulik partnerriikidele meie riigi järjekindla toetamise ja sõjalise abi eest, tänu millele suudame edukalt vastu seista Venemaa agressioonile, ning kindral Milleyle tema juhirolli eest selles ülitähtsas küsimuses,” kirjutas ta.

Zalužnõi lisas ka, et Milley edastas kõigile Ukraina sõjaväelastele õnnitlused eelseisva Ukraina kaitsjate päeva puhul.

03:44

Zelenskõi kiitis ENPA otsust tunnistada Venemaa režiim terroristlikuks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis oma neljapäevaõhtuses videopöördumises Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) otsust Venemaa režiimi tunnistamisest terroristlikuks, vahendab BNS.

“Meil on võimas vastus ENPA-lt – see on esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis määratles Venemaa režiimi terroristlikuna. On väga tähtis, et see oleks poliitiline signaal. Signaal kõigile Euroopa Nõukogu liikmesmaadele ja kõigile maailma riikidele, et selle terrorirühmitusega, kes omastas Venemaa ja vallandas viimase 80 aasta kohutavaima sõja Euroopas, pole millestki rääkida,” ütles riigipea.

Ta rõhutas, et kavas on luua Venemaa kuritegusid Ukrainas menetlev eritribunal.

“Tagame spetsiaalse kompensatsioonimehhanismi töö, et Venemaa maksaks selle sõja eest oma varadega,” lisas Zelenskõi.

President rõhutas, et maailm näeb toimuvat ja teab, mis hind on farsil, mille Venemaa okupeeritud aladel pseudoreferendumitena lavastas.

“143 ÜRO liikmesriiki toetasid resolutsiooni, mis kaitseb ÜRO põhikirja aluspõhimõtteid ja mõistab Venemaa hukka kuritegeliku katse eest annekteerida meie territooriumi. See on täna Ukrainat toetavate riikide rekord. Aga ma usun, et neid tuleb veel,” ütles ta.

03:22

Zelenskõi tahab õiguslikku mehhanismi Vene mõrtsukate karistamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas neljapäeval vajadust karistada kõiki Vene “mõrtsukaid ja piinajaid” ning nõudis rohkem õhutõrjesüsteeme, et võidelda Moskva pealetungi vastu, vahendab BNS.

Zelenskõi ütles Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (EPPA) istungil, et kestva rahu tagamiseks on vaja kurjategijad vastutusele võtta.

“Peame jätkama oma dialoogi, et võtta Venemaa kui agressorriik ning kõik venelastest mõrtsukad ja piinajad vastutusele kõigi selle sõja kuritegude ja iga terroriilmingu eest,” ütles ta videolingi vahendusel.

“Kui need õiguslikud mehhanismid luuakse ja toimivad, on see pikaajalise rahu üks võimsamaid tagatisi.”

Ukraina liider esitas samasuguse üleskutse septembri lõpus ÜRO-s.

Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) alustas vahetult pärast Venemaa kallaletungi veebruaris oma juurdlust Ukraina sõja kohta, kuid on teatanud, et Ukraina on väga huvitatud kahtlusaluseid kohtu ette tooma, kus see on võimalik.

ICC prokurör ütles neljapäeval, et Ukraina võib anda Haagis asuvale kohtule välja venelastest sõjakuritegudes kahtlustatavad, kuigi Moskva ei ole selle kohtu liige.

Zelenskõi heitis ENPA-le ka ette, et see pigistas silma kinni, kui Venemaa 2014. aastal annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare.

“Tegelikult üritati alates 2014. aastast maha kanda kõike, mida Venemaa tegi Ukraina ja euroopalike väärtuste vastu. Kanda maha juttude varjus, et Venemaaga on vaja kõigil võimalikel tasanditel dialoogi hoida,” ütles ta.

Zelenskõi kutsus Euroopat üles Venemaad diplomaatiliselt isoleerima, ärgitades taas tarnima Kiievile “kaasaegseid õhu- ja raketitõrjesüsteeme”, et “kaitsta meie taevast Venemaa terrori eest”.

“Kui seda tehakse, on see põhimõtteline samm kogu sõja lõpetamiseks lähitulevikus,” ütles ta.

“Euroopa võib asuda juhtpositsioonile püüdlustes hüvitada selle sõja tekitatud kahju,” ütles ta.

“Peame looma vastava kompensatsioonimehhanismi – ja pakume välja viisi, kuidas seda luua. Vastava projekti on Ukraina juba ette valmistanud. Kutsun teid üles seda toetama – nii Euroopas kui ka ÜRO Peaassamblee tasandil.” .

02:47

Zelenskõi kutsus reedel erilise hoolega õhuhäire sireene jälgima

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus oma neljapäevaõhtuses videopöördumises ukrainlasi üles eriti reedel hoolega õhuhäire sireene jälgima, vahendab BNS.

“Homme tähistame kindlasti, igaüks omal kohal, üht meie tähtsaimat päeva. Ukraina kaitsjate päeva. See on püha, mil austada kõiki meie sõdureid – muistsest ajast kuni tänapäevani, kasakatest ülestõusuvõitlejateni, kõiki neid kuni kaasaegse armee võitlejateni välja,” ütles ta.

President meenutas, et reede on 233. täiemahulise kaitse päev ning ees seisavad uued sammud, mis viivad Ukraina rahule ja võidule lähemale.

“Me ei lõdvestu! Me peksame vaenlast! Jälgime ohutusreegleid! Jälgigem õhurünnaku sireeni, eriti homme! Ja teeme kõik, et Ukrainat tugevamaks muuta,” rõhutas Zelenskõi.

13. oktoober 2022

23:41

Kuberner: Ukraina hävitas laskemoonalao Venemaa piiriäärses külas

Venemaa piirikülas hävis neljapäeval Ukraina suurtükitules laskemoonaladu, teatas Telegramis Belgorodi oblasti kuberner, kelle sõnul olevat pihta saanud ka elumajad, vahendab BNS.

“Ühes Belgorodi rajooni külas lendas Ukraina relvajõudude suurtükitule tagajärjel õhku laskemoonaladu,” ütles Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov. “Elanikud viiakse nüüd ohutusse kaugusesse.”

Tema sõnul surnuid ega vigastatuid ei ole.

Varem neljapäeval väitis Gladkov, et Ukraina väed tulistasid Belgorodis elumaju, kuid Kiiev eitas igasugust seotust sellega.

Gladkov lisas, et Ukraina mürsud maandusid ka Belgorodi lähedal Krasnoje-nimelises külas koolimaja lähedale, kuid selle õpilased olevat distantsõppel.

Ukraina presidendi kantseleiülem Mõhhailo Podoljak eitas igasugust Ukraina osalust neis intsidentides.

Venemaa üritas tulistada piiri lähedal asuvat Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, “kuid midagi läks valesti”, ütles ta.

Teises Ukrainaga piirnevas Venemaa oblastis Kurskis jäi neljapäeval kaks küla elektrita, ütles kuberner Roman Starovoit samuti Kiievit süüdistades.

18:38

Venemaa ja Ukraina vahetasid 40 vangi

Moskva ja Kiiev teatasid neljapäeval, et andsid järjekordse vangidevahetusega teineteisele tagasi kumbki 20 vangi, vahendab BNS.

“Veel üks vangidevahetus, veel üks rõõmuhetk,” ütles Ukraina presidendi nõunik Andrii Jermak Telegramis. “Meil õnnestus vabastada 20 inimest.”

Nendeks on 14 Ukraina relvajõudude sõdurit, neli territoriaalkaitse liiget, üks rahvuskaartlane ja üks mereväelane, loetles ta.

Vabastatute hulgas on ka “inimesi, keda venelased pidasid kinni Olenivka vanglas ning ajutiselt okupeeritud Zaporižžja ja Hersoni oblasti aladel”, lisas Jermak.

Ta pani üles ka kaks fotot ja lühivideo bussis istuvatest sõjaväemundris meestest ning ütles, et arstid vaatavad vabastatud sõdurid läbi.

Vene kaitseministeerium ütles Telegrami avalduses: “Kakskümmend Vene sõdurit naasis Kiievi kontrollitavalt Ukraina territooriumilt” ning neile antakse vajalikku arsti- ja psühholoogilist abi.

Eelmine vangidevahetus oli teisipäeval, siis vabastati Kiievi teatel 32 Ukraina sõdurit.

16:30

ENPA kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis neljapäeval ühehäälselt vastu resolutsiooni Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eskaleerumisest, millesse lisati Eesti delegatsiooni muudatusettepanek kuulutada Venemaa praegune režiim terroristlikuks, vahendab BNS.

Delegatsiooni juhi Eerik-Niiles Krossi sõnul näitab see olulist murrangut Euroopa meelsuses, teatas riigikogu pressitenistus.

Raportile pühendatud arutelus esinesid sõnavõtuga delegatsiooni liikmed Indrek Saar ja Maria Jufereva-Skuratovski.

Saar ütles oma kõnes, et just Euroopa solidaarsus on ukrainlaste vapruse kõrval Putini jaoks olnud halvaks üllatuseks. “Me peame seda hoidma, kui tahame, et meile armas reeglitel põhinev maailmakord säiliks ja ei tohi end lasta lõksudesse meelitada. Üks neist on juba üles seatud – kohene vaherahu iga hinnaga. See on põrgutee sillutatud heade kavatsustega. Rahu saab tulla vaid Ukraina rahvale sobivatel tingimustel,“ lausus ta.

Jufereva-Skuratovski kutsus oma sõnavõtus tegema vahet Venemaa režiimil ja Venemaa kodanikel, kes mõistavad hukka Putini režiimi ja on sellele aktiivselt vastu. “Näen vajadust avaldada toetust poliitvangidele, kes on oma vaadete ja tegevuse eest vangi mõistetud. Vaclav Haveli preemia saanud Vladimir Kara-Murza on suurepärane näide inimesest, kes võitleb vaba Venemaa eest. Peame temasarnaseid oma vaateväljas hoidma, mitte eemale tõrjuma.“ ütles ta.

Neljapäeva hommikul esines assamblee ees videopöördumisega ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Kolmapäevasel istungil võttis assamblee vastu Eerik-Niiles Krossi ja raporti demokraatia olukorrast Ungaris. Raportis kutsutakse assambleed üles tähelepanelikult jälgima arenguid seoses demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimisega Ungaris.

15:32

Hersoni okupatsioonivõim palus Moskvalt abi kohalike evakueerimisel

Moskva poolt võimule pandud Ukraina Hersoni oblasti juht palus neljapäeval Vene võimudelt abi tsiviilelanike evakueerimisel regioonist, mis on märk Ukraina vastupealetungi edenemisest, vahendab BNS.

“Me soovitasime kõigil Hersoni oblasti elanikel, kui nad seda tahavad, lahkuda teistesse oblastitesse, et kaitsta ennast raketilöökide eest,” ütles Vladimir Saldo sotsiaalmeediaplatvormil Telegram. 

“Pöördudes riigi (Venemaa) juhtkonna poole, palun teilt abi selle töö organiseerimisel,” lisas ta. 

“Meie, Hersoni oblasti elanikud, teame, et Venemaa ei hülga omi.”

Saldo sõnul tabab oblastit üha rohkem raketirünnakuid, mis on tekitanud tõsiseid purustusi. Tema väitel on sihikule võetud tsiviiltaristu.

Hersonist lahkujad lähevad Krimmi, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal, või Lõuna-Venemaale, lisas ta.

Ukraina teatas kolmapäeval, et on tagasi võtnud viis Hersoni asulat.

Eelmisel nädalal teatas Ukraina, et on vähem kui nädalaga Hersonis tagasi vallutanud rohkem kui 400 ruutkilomeetri suuruse ala.

Krimmi lähedal asuv Hersoni linn on üks esimesi suurtest Ukraina linnadest, mille 24. veebruaril Ukrainasse tunginud Vene väed vallutasid.

14:12

Operaator: Ukraina energiavõrk on Vene rünnakute järel stabiliseeritud

Ukraina energiavõrk on pärast Venemaa massilisi rünnakuid taristule stabiliseeritud, teatas neljapäeval energiaettevõte Ukrenerho, vahendab BNS.

“Plaaniliste energiakatkestuste tegemist praegu ei plaanita. See sai võimalikuks, seda eelkõige, tänu faktile, et Ukrenerho ja Oblenerho spetsialistid stabiliseerisid energiavarustuse kõigis Ukraina piirkondades,” ütles Ukrenerho direktor Volodõmõr Kudrõtskõi Facebookis.

13:46

Belgorodi kuberneri väitel tulistasid Ukraina väed üht kortermaja

Venemaal Belgorodis tabas üht kortermaja Ukrainast tulistatud mürsk, väitis neljapäeval oblasti kuberner, vahendab BNS.

“Ukraina üksused pommitasid Belgorodi. Kahjustada sai üks korterelamu Gubkini tänaval. Infot ohvrite kohta täpsustatakse,” ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov.

Ukraina presidendi abi Mõhhailo Podoljak kinnitas omakorda, et Kiiev ei vastuta selle vahejuhtumi eest ning hoopis Vene üksused püüdsid tulistada Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, kuid “midagi läks valesti”.

12:53

Saksamaa andis Ukrainale üle 16 liikurhaubitsat Zuzana

Saksamaa andis Ukrainale üle 16 liikurhaubitsat Zuzana, mille laskeulatus on 41 kilomeetrit, selgus neljapäeval valitsuse andmetest, vahendab BNS.

Septembris andis Saksamaa Ukrainale kuus õhutõrjesüsteemi Gepard, nende koguarv tõusis sellega 30-ni.

Suvel sai Ukraina Saksamaalt 12 liikurhaubitsat PzH 2000 ja 10 500 mürsku nende jaoks.

Saksamaa on toetanud Ukrainat ka 23 800 tankitõrjesüsteemiga Panzerfaust 3, 54 jalaväe lahingmasina ja 3200 mobiilse õhutõrje raketisüsteemiga.

Berliini senise sõjalise toetuse suurus on hinnanguliselt 1,54 miljardit eurot.

11:28

Šmõhal: Ukraina sai IMF-ilt 1,3 miljardit dollarit erakorralist abi

Ukrainasse jõudis Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) täiendavalt 1,3 miljardit dollarit erakorralist finantstoetust, teatas neljapäeval peaminister Denõss Šmõhal, vahendab BNS.

“1,3 miljardit dollarit täiendavaid erakorralisi finantse Rahvusvaheliselt Valuutafondilt jõudis Ukrainasse. Rahalised vahendid suunatakse esmatähtsate vajaduste katmiseks: kaitsevõime tugevdamine, pensionide maksmine, sotsiaalprogrammid ja majanduse toetus,” kirjutas ta Telegramis.

Smõhali sõnul on IMF kogu sõja jooksul eraldanud Ukrainale ühtekokku 2,7 miljardit dollarit.

10:59

Erdoğan: Türgi näeb Ukraina kriisi peatset lahendamist oma eesmärgina

Türgi kutsub Ukraina kriisi lahendama diplomaatiliste kanalite kaudu ning jätkab osalemist lahenduste leidmise nimel selles relvakonfliktis, ütles neljapäeval president Recep Tayyip Erdoğan, vahendabv BNS.

“Me kõik kogeme Ukraina kriisi tagajärgi regionaalsel ja globaalsel skaalal. Õiglase rahu saavutamine on võimalik diplomaatilisel teel. Sõjas ei ole võitjat ning õiglases rahus ei ole kaotajat,” ütles Erdoğan Kasahstani pealinnas Astanas Aasia lõimituse ja usalduse suurendamise meetmete konverentsi (CICA) järjekorras kuuendal tippkohtumisel.

Tema sõnul hindab maailm Türgi ja ÜRO jõupingutusi.

“Musta mere viljaalgatus ja vangide vahetus, milleni jõuti eelmisel kuul, on käegakatsutavad saavutused selles valdkonnas. Meie eesmärk on hoida üleval tempot, seda vaatamata kõikvõimalikele keerukustele kohapeal, ning peatada verevalamine niipea kui võimalik,” sõnas Erdoğan.

10:46

Vene-meelsete jõudude väitel on nad Bahmuti lähedal hõivanud kaks küla

Vene-meelsete jõudude väitel hõivasid nad neljapäeval Ukraina Donetski piirkonnas Bahmuti linna lähedal kaks küla, vahendab BNS.

Separatistid ütlesid Telegrami postituses, et nad hõivasid Vene vägede tuletoetusel Opõtine ja Inavgradi küla.

09:30

NATO ametnik: Lääs reageeriks “füüsiliselt”, kui Venemaa kasutaks tuumarelva

Tundmatuks jääda sooviva NATO ametniku sõnul reageeriks Lääs peaaegu kindlasti “füüsiliselt”, kui Venemaa kasutaks tuumarelva, vahendab Iltalehti Reutersi uudist.

NATO ametnik ütles, et võimalik Venemaa tuumalöök muudaks sõda Ukrainas ja käivitaks peaaegu kindlasti vastulöögi läänest, võib-olla ka NATO poolt.

Ametnik lisas, et Venemaa kasutab tuumarelvade ähvardust eelkõige heidutusvahendina NATO ja Lääne vastu, et nad ei satuks otseselt Ukraina sõtta.

Ta hoiatab et tuumarelvade igasugusel kasutamisel oleksid “enneolematud tagajärjed”.
Venemaa presidendi Vladimir Putini vihjed tuumarelva kasutamise võimaluse kohta on tekitanud muret kogu maailmas. Eksperdid peavad aga ebatõenäoliseks, et Venemaa tuumarelva kasutaks.

07:50

Venemaa korraldas Kiievi piirkonnas droonirünnakuid

Venemaa korraldas neljapäeva varahommikul Kiievi piirkonnas droonirünnakuid, teatasid Ukraina ametnikud, vahendab BNS.

Kiievi oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksi Kuleba ütles rünnakuid kinnitades, et võimalikest ohvritest ei ole veel teateid.

Ukraina presidendikantselei juhataja asetäitja Kõrõlo Tõmošenko ütles, et rünnakute sihtmärkideks olid elutähtsa taristu objektid.

Kiiev on süüdistanud Venemaad Iraani päritolu droonide kasutamises Ukraina ründamisel.

05:45

Zelenskõi teatas Ukraina armee tugevdamisest kaasaegse õhutõrjega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval, et Ramsteini formaadis kaitsekohtumiselt on positiivseid uudiseid seoses Ukraina armee täiendava tugevdamisega kaasaegse suurtükiväe ja õhutõrjega, vahendab BNS.

USA juhitav pea 50 riigi ühendus arutas kolmapäeval, kuidas anda tõhusamat abi Ukrainale ja keskendus sealjuures eriti õhukaitsesüsteemidele.

Zelenskõi nimetas koosolekut “üsna produktiivseks”.

“Eelkõige arutasime Ukraina õhutõrje- ja raketitõrjesüsteemidega varustamist,” ütles Zelenskõi.

“Mida jõhkramaks ja julmemaks muutub Venemaa terror, siis seda ilmsemaks muutub maailma jaoks, et Ukraina abistamine oma taeva kaitsmisel on meie aja Euroopa jaoks üks olulisemaid humanitaarülesandeid. Usun, et me koos lahendame selle ülesanne,” rääkis riigipea.

Zelenskõi lisas, et on tänulik neile partneritele, kes on juba otsustanud tugevdada just sellist toetust Ukrainale ehk tõhusa õhutõrje soetamist.

“Ramsteinist on positiivseid uudiseid seoses meie armee täiendava tugevdamisega kaasaegse suurtükiväega. Aitäh koostööpartneritele!” kiitis riigipea.

04:15

Suurbritannia varustab Ukrainat õhutõrjerakettidega

Suurbritannia teatas neljapäeval, et varustab Ukrainat õhutõrjerakettidega, millega kaitsta end Venemaa rünnakute eest ja tarnib esimest korda rakette, mis suudavad tiibrakette alla tulistada, vahendab BNS.

“Raketid AMRAAM antakse lähinädalatel kasutamiseks koos USA lubatud õhutõrjesüsteemidega NASAMS,” seisis Briti kaitseministeeriumi avalduses.

“Raketid aitavad kaitsta Ukraina kriitilist riiklikku infrastruktuuri,” lisati teadaandes.

Suurbritannia teatas ühtlasi, et saadab Ukraina luureteenistuste toetuseks sadu droone ja 18 haubitsat. Ühendkuningriik on juba Ukrainale tarninud 64 haubitsat.

“Need relvad aitavad Ukrainal kaitsta oma taevast rünnakute eest ja tugevdada nende üldist raketikaitset koos USA õhutõrjesüsteemidega NASAMS,” ütles Briti kaitseminister Ben Wallace.

NATO juht Jens Stoltenberg ütles, et Ukraina toetajate “peamine prioriteet” on pakkuda Kiievile rohkem ja tõhusamat õhutõrjet, et kaitsta riiki Venemaa “valimatute rünnakute” eest.

03:29

Bideni sõnul saatis ÜRO hääletus Venemaale selge sõnumi

USA president Joe Biden ütles, et ÜRO Peaassamblee saatis kolmapäeval Moskvale selge sõnumi, kui hääletas Venemaa poolt Ukraina alade annekteerimise hukkamõistmise poolt, edastas Valge Maja, vahendab BNS.

“Selle konflikti panused on kõigile selged ja maailm on vastuseks saatnud selge sõnumi: Venemaa ei saa suveräänset riiki kaardilt kustutada,” toonitas Biden.

03:15

Zelenskõi kehtestas sanktsioone oligarhide vastu

President Volodõmõr Zelenskõi jõustas kolmapäeval riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsuse kehtestada sanktsioonid endisele presidendile Viktor Janukovõtšile, ärimees Sergei Kurtšenkole, Venemaa oligarhile Oleg Deripaskale ja endisele kaitseministrile Pavel Lebedevile, vahendab BNS.

Zelenskõi jõustas oma määrusega riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu vastava otsuse.

Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsuse lisas on nimekiri isikutest, kelle suhtes sanktsioone rakendatakse kümne aasta jooksul, mille alla käivad ka Kurtšenko, Lebedev, Janukovitš ja Deripaska.

Kõigile rakendatakse muu hulgas varade külmutamist – füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluva vara kasutamise ja käsutamise õiguse ajutine äravõtmine.

02:15

Zelenskõi sõnul ei tunnista vabad riigid kunagi annekteerimist

President Volodõmõr Zelenskõi märkis seoses ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud resolutsiooniga Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta, et vabad riigid ei tunnusta kunagi Venemaa annekteerimiskatseid, vahendab BNS.

“Tänan kõiki 143 riiki, kes toetasid ÜRO Peaassamblee ajaloolist resolutsiooni “Ukraina territoriaalne terviklikkus: ÜRO põhikirja põhimõtete kaitsmine”. Maailm on öelnud oma sõna: Venemaa annekteerimiskatse on väärtusetu ja seda ei tunnustata kunagi vabade rahvaste poolt,” rõhutas Zelenskõi.

ÜRO Peaassamblee otsustas kolmapäeval ülekaaluka häälteenamusega hukka mõista Ukraina alade annekteerimise Venemaa poolt pärast seda, kui Moskva pani ÜRO Julgeolekunõukogus veto sarnasele resolutsioonile.

ÜRO Peaassamblee kiitis resolutsiooni heaks 143 poolt- ja 5 vastuhäälega.

Erapooletuks jäi 35 riiki, kelle seas Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Pakistan.

Resolutsioon mõistab hukka võltsreferendumite korraldamise Venemaa poolt Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja nende alade illegaalse annekteerimise katse.

Resolutsioon kutsub kõiki ÜRO agentuure ja rahvusvahelisi organisatsioone üles mitte tunnustama Venemaa poolt välja kuulutatud muudatusi ja nõuab, et Moskva oma otsused viivitamatult ja tingimusteta tagasi pööraks.

“Maailm ei talu naabrite maa jõuga hõivamist,” sõnas USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield, kes kutsus kõiki riike üles saatma selle sõnumi Venemaale.

“Täna tungib Venemaa Ukrainasse. Aga homme võib see olla mõni teine rahvas, kelle territooriumile tungitakse. See võite olla teie. Võite olla järgmine. Mida te ootaksite siis sellelt saalilt?” küsis saadik.

12. oktoober 2022

23:40

ÜRO Peaassamblee mõistis Venemaa Ukraina alade anastamise hukka

ÜRO Peaassamblee otsustas kolmapäeval ülekaaluka häälteenamusega hukka mõista Ukraina alade annekteerimise Venemaa poolt pärast seda, kui Moskva pani ÜRO Julgeolekunõukogus veto sarnasele resolutsioonile, vahendab BNS.

ÜRO Peaassamblee kiitis resolutsiooni heaks 143 poolt- ja 5 vastuhäälega.

Erapooletuks jäi 35 riiki, kelle seas Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Pakistan.

Resolutsioon mõistab hukka võltsreferendumite korraldamise Venemaa poolt Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja nende alade illegaalse annekteerimise katse.

Resolutsioon kutsub kõiki ÜRO agentuure ja rahvusvahelisi organisatsioone üles mitte tunnustama Venemaa poolt välja kuulutatud muudatusi ja nõuab, et Moskva oma otsused viivitamatult ja tingimusteta tagasi pööraks.

“Maailm ei talu naabrite maa jõuga hõivamist,” sõnas USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield, kes kutsus kõiki riike üles saatma selle sõnumi Venemaale.

“Täna tungib Venemaa Ukrainasse. Aga homme võib see olla mõni teine rahvas, kelle territooriumile tungitakse. See võite olla teie. Võite olla järgmine. Mida te ootaksite siis sellelt saalilt?” küsis saadik.

23:25

Macron lubas Ukrainale õhutõrjesüsteeme

President Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Prantsusmaa tarnib Ukrainale õhutõrjesüsteeme pärast Venemaa raketirünnakut, mille eesmärk oli tema sõnul “murda Ukraina vastupanu”, vahendab BNS.

“Me tarnime radareid, süsteeme ja rakette, et kaitsta neid venelaste rünnakute eest,” ütles Macron telekanalile France 2.

Macron lisas, et Prantsusmaa peab läbirääkimisi ka veel kuue Caesari liikursuurtükisüsteemi saatmiseks Ukrainale.

Macron märkis, et sõda on alates nädalavahetusest jõudnud “enneolematusse etappi”, sest venelased on kogu Ukrainas sihilikult rünnanud rakettidega tsiviilisikuid ning elektri- ja küttesüsteeme.

“Venelaste eesmärk viimastel päevadel on olnud Ukraina vastupanu ja kaitsetahte murdmine, selle purustamine,” tõdes Macron.

President möönis, et Prantsusmaa ei suuda pakkuda nii palju, kui ukrainlased vajavad.

“Olen kohustatud hoidma relvi ka meile endale, et kaitsta end ja meie NATO idatiiba,” rääkis Macron.

Täiendavad Caesari liikursuurtükid on toodetud Taani jaoks, kuid käimas on läbirääkimised nende ümbersuunamiseks Ukrainasse.

22:05

G7 lubas Ukraina toetamist jätkata

Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 tõotas kolmapäeval Ukraina toetamist jätkata ja teha seda niikaua kui vaja, vahendab BNS.

Ühtlasi kutsus ühendus Moskvat üles lõpetama “ebaõiglane ja jõhker sõda”.

Washingtonis kohtunud G7 rahandusministrid ja keskpankurid teatasid samuti, et on saavutanud “märkimisväärset edu” läbirääkimistel Venemaa nafta hinnalae üle ning tervitasid Austraalia liitumist koalitsiooniga.

18:05

Kreml: Erdoğan pakub Putinile ilmselt kõneluste vahendamist Ukrainaga

Moskva usub, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan pakub Venemaa autoritaarse presidendi Vladimir Putiniga Kasahstanis kohtudes “ametlikult” läbirääkimiste vahendamist Ukrainaga, ütles kolmapäeval Kremli välispoliitika nõunik Juri Ušakov, vahendab BNS.

“Türklased pakuvad vahendust. Kui mingid kõnelused toimuvad, siis suure tõenäosusega nende territooriumil: Istanbulis või Ankaras,” ütles Ušakov ajakirjanikele ja lisas, et “Erdoğan teeb tõenäoliselt mingi ametlikult ettepaneku”.

NATO liikmel Türgil, mis on püsinud Ukraina sõja ajal neutraalsena, on head suhted mõlema oma Musta mere naabriga ning just seetõttu on Ankara hoidunud liitumast lääne kehtestatud karmide sanktsioonidega Moskva vastu.

“Türgi ei liitu põhimõtteliselt lääne ebaseaduslike sanktsioonidega. Ja Türgi selline positsioon annab täiendava tõuke kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamisele,” ütles Ušakov.

Türgi on võõrustanud kahel korral kõnelusi Moskva ja Kiievi vahel, seal hulgas märtsis Vene ja Ukraina välisministrite vahel, mis olid esimesed kõrgetasemelised läbirääkimised pärast Venemaa okupatsiooniväe sissetungi Ukrainasse.

Kuid rahuläbirääkimised on seni seiskunud ning Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei kavatse ta mingeid kõnelusi Putiniga pidada pärast seda, kui Kreml annekteeris ebaseaduslikult neli Ukraina oblastit lisaks juba 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaarele.

Vastuseks Zelenskõi antud lubadusele ütles Ušakov ajakirjanikele: “Ma tahaksin talle öelda: ära iial ütle iial.”

Türgi ja ÜRO vahendasid märgilist lepet Moskva ja Kiievi vahel, millega määratleti kolm sadamat Ukrainas, kust saadetakse läbi Vene blokaadi tekitatud koridoride vajaliku vilja väljaveo.

Ent Venemaa on samas lepet kritiseerinud, kurtes, et nende enda eksport on seeläbi saanud kannatada. Ilma tõendeid esitamata väidab Moskva, et enamik Ukraina viljalaadungeist jõuab Euroopasse, aga mitte vaestesse arengumaadesse, mis seda enim vajavad.

Türgi mängis samuti võtmetähtsusega rolli Venemaa ja Ukraina vahelises seni suurimas vangide vahetuses, mille käigus vabanes üle 200 ukraina sõjavangi, teiste seas ka ümberpiiratud Mariupoli linnas vastupanu sümboliks muutunud Azovstali metallurgiakompleksi kaitsnud Aasovi pataljoni viis komandöri.

Erdoğan tahab suurendada märkimisväärselt kaubavahetust Moskvaga, kui ta püüab stabiliseerida rängalt kannatada saanud Türgi majandust enne järgmise aasta juunis aset leidvaid presidendivalimisi.

Kohtumise eel tegi Putin kolmapäeval Moskva energiafoorimil ettepaneku luua Türgisse omamoodi energiakeskus seoses mitme lekkega, mis on avastatud Nord Stream gaasitorudest, mille kaudu jõudis varem Vene maagaas Euroopasse.

Venemaa võiks liigutada oma peamise Euroopasse suunduva kütuse- ja gaasitarnete trassi Musta mere piirkonda, läbi Türgi, luues Türki seeläbi suurima gaasikeskuse, ütles Putin.

13:52

Vene õhulöökides tapeti Ida-Ukrainas Avdijivka turul seitse inimest

Vene õhurünnakutes kolmapäeval Ida-Ukrainas Avdijivka linnas tapeti seitse ja sai haavata veel kaheksa inimest, ütles kohalik kuberner, vahendab BNS.

“Vähemalt seitse hukkunut ja kaheksa vigastatud pärast tänahommikusi lööke Avdijivka pihta. Venelased tabasid keskturgu, kus parasjagu viibisid paljud inimesed,” ütles Donetski Ukraina kuberner Pavlo Kõrõlenko sotsiaalmeediaplatvormil Telegram.

12:38

Zaporižžja tuumajaam kaotas välise elektriühenduse

Ukraina suurim tuumaelektrijaam Zaporižžjas, mille Vene väed on sisse piiranud, kaotas teist korda viimase viie päeva jooksul kogu välise elektri, mida on vaja ohutussüsteemide tööshoidmiseks, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht kolmapäeval, nimetades olukorda äärmiselt murettekitavaks, vahendab BNS.

Teisipäeval Vene presidendi Vladimir Putiniga kohtunud IAEA peadirektor Rafael Grossi ütles, et agentuuri vaatlejad Zaporižžjas teatasid elektrikatkestusest, kuid varugeneraatorid hoiavad tuumajaama ohutus- ja julgeolekuseadmed töös.

“See ZNPP korduv välisvoolu kaotus on äärmiselt murettekitav areng ning rõhutab vajadust luua kiiresti jaama ümbruses tuumaohutus- ja -julgeolekutsoon,” ütles Grossi Twitteris.

Ukraina riiklik tuumaoperaator Enerhoatom teatas sotsiaalmeediaplatvormil Telegram, et Vene raketirünnakus sai kannatada naaberoblastis Dnipropetrovskis asuv “Dniprovska” alajaam, mistõttu katkes ühenus Zaporižžja jaamaga ning diiselgeneraatorid läksid automaatselt tööle.

12:35

Stoltenberg: suurim prioriteet on õhutõrjesüsteemid Ukrainale

Ukraina Lääne toetajad otsivad viise, kuidas pakkuda Kiievile täiendavaid õhutõrjesüsteeme, millega kaitsta Venemaa “valimatute” raketirünnakute eest, ütles kolmapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg, vahendab BNS.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles vastuseks küsimusele, mida ta loodab kohtumiselt NATO peakorteris Brüsselis saada, vaid ühe sõnaga: “Õhukaitsesüsteeme.”

USA juhitav nn Ramsteini formaadis pea 50 riigi ühendus arutab kolmapäeval Brüsselis aru, kuidas anda paremini abi Ukrainale, keskendudes õhukaitsesüsteemidele.

Kiiev vajab Venemaa vastu õhutõrjet eriti pärast Moskva halastamatut õhurünnakut tiibrakettidega elektri- ja soojusenergia taristu vastu, mis oli väidetavalt kiirendatud vastus nädalavahetusel Venemaad ja annekteeritud Krimmi poolsaart ühendaval Kertši väina ületaval sillal aset leidnud võimsale plahvatusele.

“Me hakkame tegelema sellega, kuidas suurendada toetust Ukrainale ning peamine prioriteet on täiendavad õhutõrjesüsteemid Ukrainale,” ütles Stoltenberg Ukraina liitlaste kohtumisel. 

“Kohutavad ja valimatud rünnakud Ukraina linnade vastu tõid kaasa hukkunud tsiviilisikuid ja hävitasid elutähtsat tsiviiltaristut,” sõnas ta.

“See näitab viivitamatut vajadust täiendava õhukaitse andmiseks Ukrainale. Liitlased on andnud õhukaitset, aga me vajame veelgi enam. Me vajame erinevat tüüpi õhukaitset.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus teisipäeval G7 liitlasriike looma õhukilpi tema riigi kohale.

Lääneliitlased püüavad kokku panna plaani, kuidas tarnida tõhusamaid ja moodsamaid süsteeme Ukrainale, samas ütlevad diplomaadid, et neil endal on vähe sellist tipptehnoloogiat, mida ukrainlastele anda.

Esimene keskmaa süsteem Iris-T on saabunud Ukrainasse, pärast Saksamaa haruldast otsust saata see ukrainlastele veel isegi enne, kui nad on süsteemi oma riigi sõjaväele anda.

USA on samuti öelnud, et püüab kiirendada oma raketi- ja droonitõrje süsteemi NASAMS üleandmist Kiievile. Esimesed kaks peaks Ukrainasse jõudma lähinädalatel.

Ülejäänud kuue tarne võib võtta kauem aega, sest neid pannakse alles kokku. USA allikate sõnul püüab Washington leida võimalust pakkuda Kiievile vahepealsel ajal külma sõja aegset õhutõrjesüsteemi Hawk (i.k. – kull).

“Me vaatame suurtükituld ja ukrainlaste õhu- ja raketikaitse vajadust,” ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley enne kolmapäevaseid kõnelusi.

Neljapäeval kohtuvad NATO kaitseministrid püüavad leida võimalusi, kuidas täita oma relvavaru, kuna sõjategevus Ukrainas on tühjendanud märkimisväärselt liitlaste endi angaare.

NATO on andnud Ukrainale miljardite eurode ulatuses relvastust, et aidata Venemaal võidelda enam kui seitse kuud kestnud Venemaa agressioonisõja vastu, ning lubanud toetada Kiievit nii kaua kui vaja okupeeritud ja annekteeritud territooriumite vabastamiseni okupantide ikke alt.

Stoltenberg ütles, et Brüsseli kohtumine leiab aset “pöördelisel ajal”, mil Vene autoritaarne liider Vladimir Putin on oma lahingutandri kaotuskibedust välja valanud anneksiooni ning võimaliku tuumarelva kasutamisega ähvardades.

Lääneriigid ei ole täheldanud muutust Moskva tuumahoiakus, mis võiks viidata Kremli ettevalmistustele anda tuumalöök. Samuti on Lääs hoiatanud korduvalt Moskvat ka igasuguse madala võimsusega taktikalise tuumarelva kasutamise eest Ukrainas.

Stoltenberg rõhutas, et sellisel juhul oleksid tagajärjed Venemaale “rängad”.

10:59

FSB väitel nurjati Ukraina rünnakud Vene territooriumil

Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) teatas kolmapäeval kahe väidetava Ukraina rünnakukava nurjamisest Venemaa territooriumil, millest üht kavandati Moskva lähistel ja teist Ukraina piiri lähistel asuvas linnas, vahendab BNS.

Vene uudisteagentuurid teatasid, et FSB arreteeris Ukraina kahtlusaluse, keda süüdistatakse kaasaskantava raketiheitja kasutamiseks ette valmistamises Moskva oblastis ning teise ukrainlase, keda süüdistatakse rünnaku kavandamises lõhkeainega Brjanskis asuva transpordi- ja logistikakeskuse vastu.

10:49

Ukraina teatas viie Hersoni asula tagasivõtmisest

Ukraina teatas kolmapäeval, et on vastpealetungis Vene vägedele võtnud tagasi viis Hersoni oblasti asulat, vahendab BNS.

“Ukraina relvajõud vabastasid (Hersoni oblasti) Berõslavi piirkonnas veel viis asulat: Novovasõlivka, Novohrõhorivka, Nova Kamjanka, Trõfonivka ja Tšervone,” teatas presidendikantselei.

“Vaenlane jätkab meie üksuste pommitamist, et tõrjuda vastupealetungi kogu kontaktjoonel,” lisati teates.

Ukraina relvajõud alustasid riigi lõunaosas vastupealetungi augusti lõpus.

Kirde-Ukraina Harkivi oblasti pea täielikult oma kontrolli alla saanud Ukraina väed on viimastel nädalatel teatanud võitudest ida- ja lõunarindel.

Eelmisel neljapäeval, pärast Venemaa teadet Hersoni annekteerimisest, ütles Ukraina, et on vähem kui nädalaga Hersonis tagasi vallutanud rohkem kui 400 ruutkilomeetri suuruse ala.

09:37

Venemaa väidab, et pidas kinni 8 sillaplahvatuses kahtlustatavat

Venemaa on kinni pidanud kaheksa Kertši sillal toimunud plahvatuses kahtlustatavat, teatas julgeolekuteenistus FSB teisipäeval uudisteagentuuride tsiteeritud avalduses, vahendab BNS.

Kahtlusaluste hulgas on viis Vene kodanikku ning kolm Ukraina ja Armeenia kodanikku, ütles FSB täpsustamata.

“Lõhkeaineid hoiti kilerullides, mis kaalusid 22 770 kilogrammi,” ütles Vene julgeolekuteenistus.

FSB väitel läksid rullid augustis teele Ukraina Odessa sadamast Bulgaariasse, sealt veeti need Gruusia Phothi sadamasse ning siis mööda maad läbi Armeenia, kuni jõudsid maanteed mööda Venemaale.

Lõhkeainelaadung sisenes Venemaale 4. oktoobril Gruusia numbrimärgiga veoautos ja jõudis 6. oktoobril, kaks päeva enne plahvatusi Lõuna-Venemaale Krasnodari kraisse.

Terrorirünnaku korraldasid Ukraina salateenistused ning lõhkeainevedu koordineeris Kiievi agent, ütles FSB.

Laupäeval kärgatas Venemaad annekteeritud Krimmiga ühendaval Kertši maantee- ja raudteesillal võimas plahvatus, milles sai surma kolm inimest ning mis tekitas tõsiseid purustusi ja tulekahju.

Sild on Moskvale logistiliselt äärmiselt tähtis, sest seda mööda veetakse varustust Ukrainas võitlevatele Vene sõduritele.

Sillal on ka suur sümboolne tähendus, nimelt avas president Vladimir Putin selle 2018. aastal isiklikult.

Venemaa süüdistab plahvatuses Kiievit ning korraldas vastuseks esmaspäeval ulatusliku õhurünnaku Ukraina linnadele, milles sai surma vähemalt 19 ja viga üle 100 inimese.

Venemaa korraldatud raketirünnakute järel Kiievile ja teistele Ukraina linnadele lubas Washington õhutõrje osas saadetisi Ukrainale suurendada ning Saksamaa lubas “lähematel päevadel” anda esimese Iris-T raketikilbi, mis on aitab kaitsta linnasid.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel lasi Venemaa esmaspäeval Ukraina pihta 83 raketti, millest 43 tõrjuti.

09:28

Minister: Ukraina sai Saksamaal Iris-T õhukaitsesüsteemi

Ukraina sai Saksamaalt esimese Iris-T raketikilbi süsteemi, ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov, vahendab BNS.

Reznikov säutsus teisipäeva hilisõhtul Twitteris, et Iris-T-d on juba kohal ning USA õhutõrjesüsteemid NASAMS on tulemas. “See on moraalne kohus kaitsta taevast meie kohal, et kaitsta inimesi,” kirjutas ta.

Venemaa korraldatud raketirünnakute järel Kiievile ja teistele Ukraina linnadele lubas Washington õhutõrje osas saadetisi Ukrainale suurendada ning Saksamaa lubas “lähematel päevadel” anda esimese Iris-T raketikilbi, mis on aitab kaitsta linnasid.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel lasi Venemaa esmaspäeval Ukraina pihta 83 raketti, millest 43 tõrjuti.

07:32

Zelenskõi küsib läänelt abi õhukilbi loomiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus teisipäeval Venemaa õhurünnakute järel rikkaid lääneriike üles andma Kiievile abi õhukilbi loomiseks, vahendab BNS.

“Ma palun teil suurendada pingutusi, et aidata rahaliselt Ukrainale õhukilbi loomist. Miljonid inimesed oleksid G7-le sellise abi eest tänulikud,” ütles Zelenskõi videopöördumises G7 liidrite poole.

Ta lisas, et miljonid inimesed oleksid sellise abi eest tänulikud ning hoiatas, et Venemaal on veel ka pärast esmaspäeval toimunud veriseid rünnakuid ruumi olukorra edasiseks eskaleerimiseks.

Rünnakute järel lubas Washington õhutõrje osas saadetisi Ukrainale suurendada ning Saksamaa lubas lähematel päevadel anda esimese Iris-T raketikilbi, mis on aitab kaitsta linnasid.

G7 liidrid märkisid ka, et Valgevene kava moodustada ühisjõudusid Venemaaga oleks uus näide Minski kaassüü kohta Moskvaga ning nad hoiatasid Valgevenet Venemaa sissetuleku võimaldamise eest.

G7 teatas pärast kõnelusi Ukraina presidendiga, et peab Venemaa liidrit Vladimir Putinit õhurünnakute eest vastutavaks ja ta tuleb võtta vastutusele, ehkki pole veel teada kuidas.

Enne G7 kohtumist edastas Kreml, et eeldab vastasseisu jätkumist läänega.

Venemaa õhurünnakud Ukraina vastu jätkusid ka teisipäeval, kui kolm Vene raketti püüdsid tabada energiataristu objekte Lvivis.

01:58

Biden: Putin hindas valesti Venemaa võimet okupeerida Ukraina

Vene riigipea Vladimir Putin on tavaliselt ratsionaalne tegutseja, kuid ta hindas väga valesti oma väljavaateid okupeerida Ukraina, ütles teisipäeval Ühendriikide president Joe Biden, vahendab BNS.

“Ma arvan, et ta on ratsionaalne tegutseja, kes on märkimisväärselt valesti hinnanud,” ütles Biden uudistekanalile CNN antud intervjuus pärast seda, kui Venemaa korraldas Ukraina linnadele ja elutähtsale taristule ulatusliku raketi- ja õhurünnakute laine.

“Ma arvan, et ta arvas, et teda võetakse avasüli vastu,” ütles Biden. “Ma arvan, et ta pani totaalselt mööda.”

Ukraina väed on viimastel nädalatel sundinud Vene üksuseid taanduma nii lõunas kui ka idas.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles reedel, et Ukraina väed on vabastanud ligi 2500 ruutkilomeetri suuruse ala eelmisel kuul alanud vastupealetungis.

Biden rääkis CNN-ile pärast seda, kui ta oli virtuaalselt kohtunud maailma juhtivate tööstusriikide G7 liidritega.

Kohtumisel videosilla vahendusel esinenud Zelenskõi hoiatas, et Venemaal “on veel ruumi edasiseks eskaleerimiseks”.

01:45

Ukraina sai USA-lt veel neli mitmikraketiheitjat HIMARS

Ukrainasse saabus USA sõjalise abi raames veel neli mitmikraketiheitjat HIMARS, teatas Ukraina kaitseminister Aleksi Reznikovm vahendab BNS.

“Neli täiendavat HIMARS-i meie ameerika partneritelt saabus kohale!” kirjutas ta ööl vastu kolmapäeva Twitteris.

Reznikov tänas USA presidenti Joe Bidenit, kaitseministrit Lloyd Austinit ja ameerika rahvast.

“HIMARS-i aeg: hea aeg ukrainlastele ja halb aeg okupantidele. Suurepärased uudised “Ramstein 6″ eel, kuhu ma sõidan homme. Seal tuleb neid rohkem,” lisas Ukraina kaitseminister.

Reznikovi sõnul saabusid Ukrainasse ka esimesed Saksa õhutõrjesüsteemid IRIS-T ning oodatakse USA õhutõrjeraketisüsteemide NASAMS saabumist.

“Ukrainas algas uus õhutõrje ajastu. IRIS-T Saksamaalt on juba siin. Lähenevad Ameerika NASAMS-id. See on alles algus. Meil on vaja rohkemat,” ütles ta.

“Pole kahtlust, et Venemaa on terroristlik riik. Eksisteerib moraalne kohustus kaitsta taevast Ukraina kohal, et päästa meie rahvas,” lisas Reznikov.

01:24

Washington kutsus liitlasi kiirendama abi Ukrainale

USA rahandusminister Janet Yellen kutsus teisipäeval Ühendriikide liitlasi kiirendama ja suurendama finantsabi andmist Ukrainale, vahendab BNS.

“Me kutsume meie partnereid ja liitlasi meiega ühinema, makstes kiiresti välja oma praegused lubadused Ukrainale ja tegema veel enamat,” ütles Yellen, võttes vastu oma Ukraina kolleegi Serhi Martšenko.

Yellen ütles, et kiirem ja suurem abi aitab Ukrainal, mis tõrjub brutaalset Vene invasiooni, hoida töös tähtsad ametiasutused ja teenused ning “alustada ehitamist ja taastumist”.

Ta märkis, et USA alustab lähinädalatel Ukrainale 4,5 miljardi dollari eelarveabi eraldamist, mille kongress 30. septembril heaks kiitis.

“Oleme pühendunud sellele, et see rahastus jõuaks teieni nii kiiresti kui võimalik, kuna me teame, kui tähtis see on toetamaks teie vaprat vastupanu Venemaa ebaseaduslikule invasioonile,” lisas Yellen.

Abi on osa suuremast, 12,3 miljardi dollari suurusest abipaketist UKrainale.

01:14

Zelenskõi: uued raketirünnakud lükkavad meie taastumist vaid edasi

Venemaa saavutab uute raketirünnakutega ainult seda, et Ukraina taastumine lükkub edasi, ütles teisipäeva õhtul videopöördumises president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Vaenlane korraldas meie riigi vastu teise terrorirünnakute laine. Täna hommikul 28 raketti – neist 20 lasti alla. Üle 15 drooni, peaaegu kõik – iraani ründedroonid. Enamus lasti alla,” ütles ta.

Zelenskõi sõnul käivad kogu riigis taastamistööd üsna kiiresti ja tõhusalt.

“Kui poleks olnud tänaseid rünnakuid, oleksime taastanud energiavarustuse, veevarustuse ja side, mida terroristid eile kahjustasid,” ütles ta.

“Täna saavutab Venemaa veel vaid ühte asja: lükkab veidi meie taastumist edasi. Seal, kus olid purustused – kõikjal taastatakse taristu. Kus olid kaotused – juba on või saavad olema ehitused. Kus olid mingid vaenlase lootused – saavad olema Venemaa riikluse varemed,” lisas Zelenskõi.

00:52

Kanada saadab Poolasse 40 sapööri õpetamaks Ukraina sõjaväelasi

Kanada saadab Poolasse 40 sõjaväeinseneri, et õpetada välja Ukraina sapööre, teatas teisipäeval Varssavis Kanada kaitseminister Anita Anand, vahendab BNS.

“Kanada komandeerib Poolasse – NATO liitlasriiki – umbes 40 insenervägede sõjaväelast, et anda Ukraina sapööridele väljaõpet demineerimise, insenerluure ja lõhkeseadeldiste valdkonnas,” ütles ta.

Anand lisas, et kanadalased saabuvad Poolasse lähinädalatel.

Ta lubas, et lähiajal teeb Kanada ka teatavaks täiendava sõjalise abi andmise Ukrainale.

11. oktoober 2022

22:06

IAEA juht Moskvas: olukord Zaporižžja tuumajaama ümber on üha ohtlikum

Olukord Ukraina Zaporižžja tuumajaama ümber on muutunud üha ohtlikumaks ning seal tuleb luua kiiresti turvatsoon, rõhutas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafel Grossi teisipäeval Moskvas kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga, vahendab BNS.

IAEA Twitteri konto teatel rõhutas Grossi, et olukord on “muutunud üha ohtlikumaks, ebastabiilsemaks ja keerulisemaks”, kuna lahingutegevus kätkeb ohtu tuumajulgeolekule.

“Me ei saa enam aega raisata. Panused on kõrged,” ütles Grossi ja lisas, et tuumaõnnetuse ärahoidmiseks tuleb teha kõik võimalik.

Kohtumist Putiniga nimetas Grossi “eriti tähtsaks ja vältimatuks”.

Vene riigimeedia teatel ütles Putin, et Venemaa on Zaporižžja tuumajaama osas “avatud dialoogiks”.

Zaporižžja tuumajaam asub Vene vägede kontrolli all olevas piirkonnas.

19:44

Zelenskõi palub UNESCO-l Odessa kaitse alla võtta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taotles teisipäeval ametikult UNESCO-lt Odessa maailmapärandi nimekirja kandmist, et kaitsta sadamalinna Vene õhurünnakute eest, vahendab BNS.

“Me peame saatma maailmale selge signaali, et me ei sule silmi oma ühise ajaloo, kultuuri ja pärandi hävitamise ees,” ütles Zelenskõi videos ÜRO kultuuriorganisatsiooni 58 liikmesriigile.

“Üks samm selleks peaks olema kauni linna, tähtsa Musta mere sadama ja miljonite eri riikide inimeste kultuurilätte Odessa ajaloolise kesklinna säilitamine.”

Musta mere pärlina tuntud Odessa õitseaeg saabus pärast 18. sajandi lõpus, keisrinna Katariina II kuulutas, et sellest saab Venemaa merevärav.

Sestpeale, kui Venemaa veebruaris Ukrainale kallale tungis, on ukrainlased asunud kaitsma Odessa monumente ja hooneid liivakottide ja barrikaadidega.

“Odessa on nagu kõik teised Ukraina linnad Venemaa rünnakute sihtmärk,” ütles Zelenskõi.

“Palun toetage Odessat! Näidake UNESCO tasemel, et Venemaa terror peab lõppema.”

UNESCO ütles, et Ukraina taotlus vaadatakse läbi järgmisel maailmapärandi komitee kohtumisel, kuid ei täpsustanud selle aega.

Õiguslikult looks maailmapärandi nimekirja kandmine 1972. aasta konventsiooni alusel laiendatud kaitsetsooni.

Konventsioonile, mis keelab riikidel rakendada tahtlikult meetmeid, mis võiksid kultuuri- või looduspärandi objekti otseselt või kaudselt kahjustada, on alla kirjutanud nii Ukraina kui Venemaa

Praegu on maailmapärandi nimekirjas kuus Ukraina kultuuriobjekti, seal hulgas Sofia katedraal Kiievis ja Lvivi ajalooline linnasüda. UNESCO sõnul ei ole käimasolevas sõjas ükski neist kannatada saanud.

Zelenskõi ütles aga, et sõja jooksul on kahjustatud 540 muud kultuuripärandi objekti, kultuurirajatist ja usuga seotud hoonet.

19:33

Ukraina väed avastasid kümnete tsiviilelanike massihauad

Ukraina avastas kümnete tapetud tsiviilelanike säilmed Donetski oblasti kahes linnas, mis vabastati hiljuti Vene okupantide käest, vahendab BNS.

“Vabastatud linnades Svjatohirskis ja Lõmanis avastasid korrakaitsjad tsiviilelanike massihauad,” ütles peaprokurör avalduses, mille järgi kaevati Svjatohirskis välja 34 ja Lõmanis 44 inimese surnukehad. 

Lõmani kalmistult leiti umbes 110 hauda, ütles prokuratuur.

“Noorim isik on vaid aastane. Ta on maetud kogu oma perekonna kõrvale.”

Ukraina on leidnud Vene vägede käest tagasi vallutatud aladel arvukalt ühishaudu, kuhu on maetud tsiviilelanikke ja piinamis- või hukkamistunnustega ohvreid.

Ukraina süüdistab Venemaad sõjakuritegudes, kuid Venemaa ei ole süüdistusi omaks võtnud.

19:11

Kiiev: vangide vahetuse raames vabastati 32 Ukraina sõdurit

Ukraina presidendikantselei teatas teisipäeval, et viimase vangide vahetuse raames Venemaaga vabastati 32 Ukraina sõdurit ja saadi kätte ühe Iisraeli kodaniku surnukeha, vahendab BNS.

“Täna viidi läbi veel üks vangide vahetus. Meil õnnestus vabastada 32 oma sõdurit ning saada tagasi Iisraeli kodaniku Dmõtro Fialka surnukeha,” ütles Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak Telegrami platvormil.

18:03

Zelenskõi palub G7 riikidel aidata Ukrainal õhukilpi luua

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus teisipäeval G7 liikmesriikidel aidata Kiievil osta ja paigaldada õhutõrjesüsteeme, mis kaitseksid riiki Venemaa rünnakute eest, vahendab BNS.

“Ma palun teil suurendada pingutusi, et aidata rahaliselt Ukrainale õhukilbi loomist. Miljonid inimesed oleksid G7-le sellise abi eest tänulikud,” ütles Zelenskõi videopöördumises G7 liidrite poole.

18:01

Zelenskõi: Venemaa püüab Valgevenet sõtta tõmmata

Venemaa püüab tõmmata oma liitlast Valgevenet Ukraina sõtta, ütles president Volodõmõr Zelenskõi teisipäeval G7 liidrite poole pöördudes, vahendab BNS.

“Venemaa püüab otseselt tirida Valgevenet sellesse sõtta, etendades provokatsiooni, et meie väidetavalt valmistume seda riiki ründama,” ütles Zelenskõi ja palus paigutada Ukraina-Valgevene piirile rahvusvahelised vaatlejad, kes jälgiksid julgeolekuolukorda.

18:00

Kiiev palub ukrainlastel rünnakute järel elektri tarbimist vähendada

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal palus teisipäeval inimestel elektri tarbimist piirata, sest Venemaa rünnakud tekitasid tõsiseid purustusi energiarajatistele üle riigi, vahendab BNS.

“Ma palume täna teil elektri tarbimist piirata. Palun lülitage tipptundidel – kella 17.00 ja 23.00 vahel – suure energiakuluga riistad välja, sest terroririik jätkab teist päeva ulatuslikke rünnakuid meie energiataristule,” ütles peaminister Telegramis.

16:29

AP: Kremli sõjakullid nõuava üha laastavamaid rünnakuid Ukrainas

Moskva okupatsiooniväe korraldatud õhurünnakud erinevatele Ukraina linnadele tõid kaasa terve kiidukoori Vene ametnikelt ja Kremli-meelsetelt analüütikutelt, kes viimastel nädalatel on aktiivselt kritiseerinud Venemaa sõjaväe pidevaid ja piinlikke tagasilööke lahinguväljal, vahendab BNS.

Vene rahvuslastest kommentaatorid ja riigimeedia sõjakorrespondendid ülistasid esmaspäevaseid rünnakuid, nimetades neid kohasteks ja kauaoodatuiks vastuseks Ukraina edukale vastupealetungile ja rünnakule Kertši silla vastu.

Paljud neist väitsid, et Moskva peaks jätkama esmaspäevaste õhurünnakute intensiivsusega, et võita sõda praegu.

Osa analüütikuid viitasid, et Vene autoritaarne president Vladimir Putin muutub ise oma liitlaste pantvangiks küsimuses, kuidas täpselt sõjaline kampaania Ukrainas peaks edasi minema.

“Putini initsiatiiv nõrgeneb ja ta muutub üha sõltuvamaks asjaoludest ja nendest, kes tema jaoks (Ukrainas) “võitu” sepistavad,” kirjutas sõltumatu mõttekoja R.Politik asutaja Tatjana Stanovaja esmaspäeval veebikommentaaris.

“Kaotuse hirm on nii tugev, eriti neil, kes on praeguseks täielikult sukeldunud sellesse sõjalisse ettevõtmisse, et Putini otsustamatus koos tema loogikaga me-pole-veel-midagi-alustanudki ja vaoshoitud-taktika-on-end-ära-tasunud on muutunud probleemiks,” sõnas analüütik.

Nädalaid on Putini toetajad kutsunud üles astuma Ukrainas drastilisi samme lahinguväljal. Nädalavahetusel üleskutsed intensiivistusid seoses plahvatusega Kertši sillal, mis on Euroopa pikim ning Venemaa sõjaväelise vägevuse väljapaistev sümbol. Putin isiklikult avas selle 2018. aastal, kui ta silla esimesena veoki roolis ületas.

“Ning?” imestas Venemaa riikliku telekanali RT juht Margarita Simonjan sotsiaalmeedias selle üle, milline saab olema Moskva vastus laupäevasele sillarünnakule.

“See on üks neid juhtumeid, kus riik peab näitama, et me suudame anda vastulöögi,” kirjutas Kremli-meelse tabloidi Komsomolskaja Pravda sõjakorrespondent Aleksander Kots.

Kauane Vene rahvasaadik Sergei Mironov, kes juhib parteid Õiglane Venemaa, säutsus laupäeval, et Moskva peaks eirama Lääne arvamust oma vastuse formuleerimisel sellele silmatorkavale rünnakule.

“Aeg on võidelda! Raevukalt, isegi julmalt. Ilma tagasi vaatamata mis iganes tsensuurile Läänelt,” sõnas Mironov. “Enam suuremaid sanktsioone ei tule. Nad ei ütle halvemaid sõnu. Me peame tegema oma asja. Meie seda alustasime – meie peame ka lõpuni minema. Tagasiteed ei ole. Aeg on vastata!”

Vastus tuli esmaspäeva hommikul, kui Venemaa tulistas samaaegselt välja kümneid tiibrakette Ukraina linnade pihta, tappes ja haavates arvukalt inimesi ning tekitades seninägematut kahju Ukraina elutähtsale taristule. Vähemalt 15 Ukraina linna, neist enamik oblastikeskused, tabanud rünnakud purustasid elektriliine, kahjustasid raudteejaamu ja maanteid ning jätsid linnad ilma joogiveest.

Esimest korda mitme kuu jooksul plahvatasid Vene tiibraketid Kiievi südalinnas, ohtlikult lähedal valitsushoonetele.

Putin ütles esmaspäeval, et rünnakud oli kättemaks tema sõnul Kiievi “terrorirünnakule” Kertši sillal. Autoritaarne riigipea lubas karmi ja proportsionaalset vastust, kui Ukraina peaks jätkama rünnakutega, mis ähvardavad Venemaa julgeolekut.

“Kellelgi ei tohiks olla selles osas mingit kahtlust,” sõnas ta.

“Siit tuleb vastus,” säutsus Simonjan esmaspäeval pärast rünnakuid. “Krimmi sild oli see punane joon algusest saati.”

Tšetšeenia karmikäeline liider Ramzan Kadõrov ütles, et nüüd on ta “sajaprotsendiselt õnnelik” Kremli “sõjalise erioperatsiooni” edenemisega Ukrainas. Kadõrov oli üks kõige tulihingelisemaid toetajaid “veelgi drastilisematele meetmetele”, seal hulgas madala võimsusega taktikalistele tuumarelvadele.

Moskvast pukki pandud Krimmi kuberner Sergei Aksjonov nimetas Kremli esmaspäevaseid rünnakuid “headeks uudisteks”.

Kremli toetajate kihutustöö nõudis Putinilt ja Vene armeelt tempo ja rünnakute intensiivsuse ning Ukraina taristule tekitava kahju üleval hoidmist.

“Kui selliseid tegevusi, hävitada vaenlase taristut, oleks tehtud igapäevaselt, siis me oleks asjaga ühele poole saanud juba mais ja Kiievi režiim oleks olnud alistatud,” kirjutas Aksjonov. “Ma loodan, et operatsioonide tempo ei aeglustu nüüd siit edasi.”

RT üks peamisi ankruid Anton Krassovski postitas esmaspäeval videoklipi endast rõdul tantsimas, peas nokkar Z-tähega, sümboliga, mida Vene vägi maalis Ukrainasse sissetungimisel oma sõidukitele.

Krassovski ütles teises postituses oma Telegrami kontol, et purustused Ukraina elektriliinidele “ei olnud piisavad! Ei olnud piisavad!”.

Veel üks teleajakirjanik Andrei Medvedev kutsus esmaspäevaseid rünnakuid “loogiliseks sammuks, mida mitte ainult ühiskond pole kaua aega oodanud – (vaid ka) sõjaline olukord nõudis teistsugust lähenemist vaenutegevusele”.

“Ja nii see juhtuski. Aga kas see muudab miskit?” küsis Venemaa riikliku televisioonivõrgu VGTRK heaks töötav ja Moskva linnavolikogusse kuuluv Medvedev oma Telegrami kanalil.

“Kui rünnakud elutähtsale taristule muutuksid regulaarseks, kui rünnakud raudteedele, sildadele ja elektrijaamadele muutuksid osaks meie taktikast, siis, jah, see muudaks (olukorda),” kirjutas Medvedev. “Ent praegu, tuginedes (ametlikele) avaldustele, ei ole veel võetud vastu otsust paisata Ukraina keskaega.”

Poliitanalüütik Stanovaja ütles Telegramis, et Putin seisis silmitsi “võimsa survega”, enne esmaspäevaseid pommitamisi, “liikuda edasi agressiivsematele tegudele, massiivsetele pommitamistele”, ning see oli see, mis sundis Venemaa liidrit tegutsema.

“Täna võib öelda, et Putinit keelitati kasutama märksa agressiivsemat joont. Ja see vastab tema arusaamale olukorrast,” kirjutas Stanovaja.

16:09

Venemaa kandis Meta terroristlike organisatsioonide nimekirja

Venemaa kandis teisipäeval USA tehnoloogiahiiu Meta, Instagrami ja Facebooki emafirma, terroristlike ja äärmuslike organisatsioonide nimekirja, ilmneb föderaalse finantsseireteenistuse (Rosfinmonitoring) andmebaasist, vahendab BNS.

Venemaa keelas märtsis Facebookil ja Instagramil “ekstremistliku tegevuse”. Võimud süüdistasid Metat pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale russofoobia sallimises.

16:06

Venemaa uued rünnakud tekitasid Ukraina keskosas tõsiseid purustusi

Vene vägede rünnakud tekitasid teisipäeval Ukraina keskosas Dnipropetrovskis energiarajatistele tõsiseid purustusi, ütles oblasti juht, vahendab BNS.

“Venelased tulistasid rakette Pavlogradi ja Kamiani piirkonna energiataristu pihta. Purustused on tõsised. Paljudel asulatel ei ole elektrit,” ütles kuberner Valentin Reznitšenko sotsiaalmeedias.

Ukraina relvajõudude teatel tulistasid Vene väed rakette ka riigi lõunaossa Mõkolaivi ja Odessa oblastisse, tekitades sealgi purustusi energiataristule.

“Vaenlane tulistas massiivse rünnaku ajal päeva esimeses pooles Lõuna-Ukraina suunas 16 tiibraketti. Ta saatis ka kaks kamikadze-drooni oluliste taristuobjektide vastu,” ütles sõjavägi.

Edela-Ukrainas Vinnõtsja oblastis sai “drooni- ja raketirünnakutes kaks sellist objekti kannatada ja kaks töötajat haavata”.

15:57

Türgi kutsub enne Erdoğani-Putini kohtumist Ukrainas relvarahu tegema

Türgi esines teisipäeval, mõni päev enne president Recep Tayyip Erdoğani ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumist Kasahstani pealinnas Astanas, üleskutsega Ukrainas relvarahu teha, vahendab BNS.

Erdoğan, kes võib kiidelda Musta mere viljaveo kokkuleppe ning Vene-Ukraina vangidevahetuse saavutamisega, on juba mõnda aega püüdnud saada Kiievit ja Moskvat relvarahukõnelustele.

Ukraina konfliktis erapooletuks jäänud NATO liikmel Türgil on head suhted nii Venemaa kui Ukrainaga.

“Kahjuks on pooled diplomaatiast kiirelt eemaldunud” pärast märtsis Istanbulis toimunud Vene-Ukraina kõnelusi, ütles Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.

“Ukraina-Vene sõja jätkudes muutub olukord kahjuks halvemaks ja keerulisemaks,” lisas ta.

“Relvarahu tuleb kehtestada nii ruttu, kui võimalik. Mida rutem, seda parem,” rõhutas ta.

Erdoğan ei ole veel kommenteerinud Venemaa esmaspäevaseid laialdasi rünnakuid Ukrainale, milles Ukraina päästeteenistuse andmetel sai surma vähemalt 19 ja vigastada üle 100 inimese.

Çavuşoğlu rääkis pärast rünnakuid telefonitsi Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga, ütlesid Türgi diplomaatilised allikad, kuid ei täpsustanud jutuajamise sisu.

Teisipäevases intervjuus kutsus Çavuşoğlu sõlmima “õiglast rahu” Ukraina territoriaalse terviklikkuse alusel.

“Ukrainas peab olema õiglane rahu. Kus see sõda toimub? See toimub Ukraina pinnal,” ütles ta.

“Peab algama protsess Ukraina piiri ja territoriaalse terviklikkuse kindlustamiseks. Ilma relvarahuta ei ole võimalik neist asjust tervislikult rääkida, vaja on rakendatavat relvarahu ja õiglast rahu.”

Türgi ei tunnista nelja Ukraina oblasti annekteerimist Venemaa poolt ning on hinnanud selle rahvusvahelise õiguse rängaks rikkumiseks.

14:13

Kiiev: Venemaa andis tagasi 62 Ukraina sõduri surnukehad

Ukraina teatas teisipäeval, et on läbirääkimiste käigus taganud kümnete ukraina sõdurite surnukehade kojutoomise Venemaa käest, seal hulgas sõjavangide omad Olenivka vanglast, mida Vene okupatsioonivägi Kiievi süüdistuste kohaselt sihiteadlikult suurtükkidest tulistas ja õhkis, vahendab BNS.

“Veel üks üleandmine leidis aset: 62 langenud kangelast toodi tagasi koju. Läbirääkimised olid keerulised, ent… oli võimalik tuua tagasi meie sõdurid, eriti aga sõdurid… Olenivkast,” teatas sotsiaalmeedias Ukraina ministeerium, mille ülesandeks on tegeleda separatistide kontrollitava territooriumi küsimustega.

Ukrainas Donetski oblastis said juuli lõpus Kremli-meelsete jõudude kontrolli all olevas Olenivka vanglas surma kümned ukrainlastest sõjavangid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas kolooniarünnakut Venemaa kaalutletud sõjakuriteoks.

Vene relvajõudude väitel sai surma 50 ja haavata 73 inimest. Venemeelsete separatistide võimud Donetski oblastis ütlesid, et hukkus 53 inimest.

Venemaa süüdistab rünnaku korraldamises Ukraina sõjaväge. Ukraina on süüdistused tagasi lükanud.

Samas liigub ringi luureallikatel põhinev versioon, et venemeelsed separatistid mineerisid vangla koos Venemaa Riikliku Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajate ja erasõjafirma Wagneri palgasõduritega.

“Eeldatakse, et Venemaa astub samme tõendite võltsimiseks, kuna eeldab, et sõltumatud uurijad ja ajakirjanikud pääsevad lõpuks Olenivka vanglasse,” sõnas ametnik.

13:42

Vene kaitseminister kinnitas uusi rünnakuid Ukraina vastu

Venemaa kaitseministeerium teatas teisipäeval uute rünnakute korraldamisest Ukraina energiarajatiste vastu, vahendab BNS.

Vene armee “jätkas massiliste rünnakute korraldamist kõrge täpsusega pikamaa… relvadega sõjaliste staabirajatiste ja Ukraina energiasüsteemi vastu,” teatas Vene kaitseministeerium avalduses, kelle sõnul tabati “kõiki valitud sihtmärke”.

13:37

Vene uued raketirünnakud tabasid Lääne-Ukrainas kaht elektrijaama

Lvivi oblastit Lääne-Ukrainas tabas mitu Vene okupatsiooniväe raketti, mille sihiks on oblasti energiaga varustamise kompleksid, ütlesid kohalikud ametnikud teisipäeval, päev pärast seda, kui Venemaa viis ellu massilise kättemaksurünnaku Ukrainale Kertši sillal aset leidnud võimsa plahvatuse eest, vahendab BNS.

“Praeguse seisuga on olnud kolm plahvatust kahes energiakompleksis Lvivi oblastis,” ütles kuberner Maksõm Kozitski Telegramis.

Lvivi linnapea Andri Sadovõi lisas, et rünnati ka oblastikeskust Lvivi linna.

Tema sõnul on kolmandik linnast elektrita ning kahes linnaosas on veevarustus häiritud.

Moskva nimetab Venemaad ja 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaart ühendaval sillal aset leidnud vahejuhtumit Kiievi korraldatud terrorirünnakuks.

Ukraina kohaselt tulistas Vene okupatsioonivägi esmaspäeval üle kogu riigi, seal hulgas pealinna Kiievi vastu üle 80 tiibraketi, kahjustades muuhulgas mitut elektrijaama ja muud energiataristuga seotud objekti.

Ukraina päästeteenistuste kohaselt oli rünnakute järel elektrita enam kui 300 linna ja asulat.

13:22

Valgevene: ühine väekoondis Venemaaga on pelgalt kaitseotstarbeline

Minski võimude väitel olevat ühine sõjaväeüksus Venemaaga pelgalt kaitseotstarbeline ning suunatud reageerima riigi piiri lähistel toimuvatele sündmustele, vahendab BNS.

“Rõhutame taas, et piirkondliku väekoondise ülesanded on puhtalt kaitselised. Ja kogu tegevus, mida hetkel ellu viiakse, on suunatud pakkuma adekvaatset vastust meie piiride lähistel toimuvale,” ütles Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin.

Hrenin selgitas, et väekoondis olevat keeruline organism, mis koosneb paljudest komponentidest – eri tasandi juhtimisorganid, väed ja tugisüsteemid.

Minister märkis, et Valgevene ja Venemaa rakendavad hetkeolukorrast lähtudes järk-järgult meetmeid, mille sihiks on väekoondise proaktiivne valmisolek tekkivateks olukordadeks, “tagades julgeoleku liitriigi piiridel”.

Nädala algul teatas Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko, kes on Venemaa liidri Vladimir Putini lähedane isiklik liitlane, ühise väekoondise paigutamisest, kuid ei täpsustanud, kuhu.

Ta ütles, et üksuse moodustamine langes kokku plahvatusega Krimmi Venemaaga ühendaval sillal, milles Moskva süüdistas Ukrainat.

See samm on tekitanud kartusi, et Valgevene väed võivad ühineda Venemaa jõududega sõjas Ukraina vastu.

Valgevene Julgeolekunõukogu juht Aleksandr Volfovitš nimetas teisipäeval neid muresid põhjendamatuteks ja süüdistas lääneriike kavas sel ettekäändel Valgevenet rünnata.

“Läänes on paraku juurdumas arvamus, et Valgevene armee võib Ukraina territooriumil sõjalise erioperatsiooniga liituda,” viitas ta kaitseministeeriumile.

“Euroopa riigid kaaluvad juba avalikult võimalikke variante agressiooniks meie riigi vastu. Ukraina kõrgeimates võimuešelonides arutatakse ka Valgevene pihta löögi võimalust,” väitis ta.

Valgevene toetub rahaliselt ja poliitiliselt oma peamisele liitlasele Venemaale.

Lukašenko lubas Vene väed riiki sõjaväeõppuste ettekäändel viimastel kuudel enne Moskva kallaletungi Ukrainale.

12:06

Türgi kutsub Venemaad ja Ukrainat relvarahule esimesel võimalusel

Türgi kutsus teisipäeval kestvale relvarahule Venemaa ja Ukraina vahel esimesel võimalusel, öeldes, et vaenupooled liiguvad sõja venides üha kaugemale diplomaatiast, vahendab BNS.

“Relvarahu tuleb kehtestada niipea kui võimalik. Mida varem, seda parem,” ütles välisminister Mevlüt Çavuşoğlu teleusutluses.

09:43

Ukrainas kerkis Venemaa raketirünnakute ohvrite arv 19-ni

Ukraina teatas teisipäeval, et päev varem üle kogu riigi toimunud Venemaa raketirünnakutes hukkus vähemalt 19 inimest ja sai haavata üle saja, vahendab BNS.

“Esialgsetel andmetel sai surma 19 inimest ja veel 105 vigastada,” kirjutas Ukraina päästeteenistus Facebookis.

08:43

G7 peab kriisikõnelusi seoses äsjaste raketirünnakutega Ukrainale

USA ja teised G7 riigid peavad teisipäeval kriisikõnelusi seoses Venemaa äsjaste raketirünnakutega üle kogu Ukraina, kusjuures Briti peaminister Liz Truss kavatseb nõuda, et Kiievi toetamisel ei tohi kõhelda, vahendab BNS.

Kohtumine toimub päeval pärast seda, kui Vene raketid raputasid esimest korda viimaste kuude jooksul Ukraina pealinna Kiievit, president Volodõmõr Zelenskõi aga hoiatas Moskvat, et tema riiki “ei saa hirmutada”.

Vene väed tulistasid Kiievi andmeil esmaspäeval üle 80 raketi Ukraina linnade pihta ilmselt kättemaksuna plahvatuse eest Krimmi poolsaart Venemaaga ühendaval olulisel sillal.

Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul näitasid löögid Moskva meeleheidet pärast piinlikke sõjalisi tagasilööke. Vene president Vladimir Putin hoiatas samas “karmi” vastuse eest mis tahes edasistele rünnakutele.

Esmaspäeval toimunud ÜRO Peaassamblee erakorralisel istungil seoses Ukraina alade annekteerimisega Moskva poolt, nimetas Ukraina suursaadik Sergi Kõslõtsija Venemaad “terroristlikuks riigiks”, märkides, et esmaspäevase rünnaku alla sattus ka tema enda pere.

“Kahjuks on vaevalt võimalik stabiilset ja mõistlikku rahu nõuda seni, kuni läheduses valitseb ebastabiilne ja mõttetu diktatuur,” tõdes saadik, lisades, et rünnakutes sai surma vähemalt 14 ja haavata 97 tsiviilisikut.

Zelenskõi ja G7 liidrid kogunevad teisipäeval viimaseid Venemaa rünnakuid arutama.

Trussi büroo teatas Briti peaminister kutsub kolleege üles senisel kursil püsima.

“Ülekaalukas rahvusvaheline toetus Ukraina võitlusele on teravaks kontrastiks Venemaa isoleerimisele rahvusvahelisel areenil,” ütleb ta.

“Keegi ei taha rahu rohkem kui Ukraina. Ja meie omalt poolt ei tohi kõhelda oma otsuses aidata neil seda rahu võita,” lausub Truss oma pöördumises.

Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et kantsler Olaf Scholz vestles Zelenskõiga ja kinnitas talle “Saksamaa ja teiste G7 riikide solidaarsust”.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtus oma kaitse- ja välisministritega seoses rünnakutega, mis tema sõnul andsid märku “sügavast muutusest selle sõja olemuses”.

USA president Joe Biden mõistis esmaspäevased rünnakud karmilt hukka, öeldes, et need “näitavad Putini ebaseadusliku sõja täielikku jõhkrust”.

Valge Maja teatas oma avalduses, et Biden oli Zelenskõiga rääkinud ja lubanud tarnida Ukrainale “täiustatud õhutõrjesüsteeme”.

07:36

Niinistö: lääne asi ei ole otsida Putinile väljapääsuteed sõjast

Soome ja Norra taunisid esmaspäeval Venemaa vastseid rünnakud Ukraina tsiviilobjektide pihta, Oslot külastava Soome presidendi Sauli Niinistö hinnangul näivad need kahjuks tähendavat uut etappi ja eskalatsiooni Ukraina sõjas, vahendab BNS.

Norra peaministri Jonas Gahr Støre sõnul ei ole tegemist esimese korraga, kui Venemaa sel moel Ukrainas tegutseb, kuid uus on see, et eskalatsioon teostatakse nüüd nii avalikult.

“See mõistagi kohutab Ukraina elanikkonda ning see võibki olla eesmärk,” ütles Niinistö Oslos Soome meediale.

Niinistö hinnangul rünnakud Ukraina vastu üksnes tugevdavad läänes tunnet, et Ukrainat peab suutma aidata.

Õhtusel pressikonverentsil peaminister Størega tulid päevakorda ka USA presidendi Joe Bideni mõtted Vene presidendi Vladimir Putini võimalikust väljapääsuteest (off-ramp) sellest sõjast. Niinistö kommenteeris asja väitega, et tema arvates ei ole Putin inimene, kes suudaks kaotusega leppida.

“Lääne ülesanne ei ole Putinile väljapääsuteed pakkuda ega otsida, vaid lõpptulemus peaks olema see, et Ukraina on vaba – see on väljapääsutee Ukraina jaoks,” lisas Niinistö.

Niinistö ütles varem päeval Norra Välispoliitika Instituudis peetud kõnes, et Ukraina sõja lõppu praegu silmapiiril ei paista.

“Üks on kindel. Meie vastupidavus pannakse lähikuudel tõeliselt proovile,” ütles Niinistö.

President leidis oma kõnes, et Soome ja Rootsi NATO-liikmesus realiseerub “õigeaegselt”, kui Ungari ja Türgi ühinevad selle juba ratifitseerinud 28 liikmesriigiga.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on korduvalt andnud märku, et tal pole probleeme niivõrd Soome kui Rootsiga. Niinistö ei paistnud esmaspäevaõhtusel pressikonverentsil realistlikuks, et pikka aega tihedat koostööd teinud Soome ja Rootsi liituvad NATO-ga eri ajal.

“Võib öelda, et meie partnerlus oli nii Soome kui ka Rootsi liikmetaotluse osa,” kirjeldas Niinistö.

Niinistö ütles pressikonverentsil, et Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse teostumine teda muretsema ei pane. Ta meenutas, et Soome julgeolekuolukord on praeguseks juba oluliselt paranenud, kui 28 NATO liikmesriiki on kinnitanud, et Soome ja Rootsi kvalifitseeruvad NATO liikmeks.

“See tähendab ka, et need riigid on kaalunud, kas Soome ja Rootsi väärivad (NATO põhikirja) viienda artikliga pakutavat kaitset,” ütles Niinistö.

Niinistö sõnul on NATO kõige suurem tähendus Soome jaoks ennetava heidutuse suurendamine, kuid liikmesus on oluline juhul, kui heidutus ennetusena ei toimi.

“NATO liikmena osaleks Soome ühise kaitse planeerimises ja vajadusel ka selle elluviimises,” ütles Niinistö päeval peetud kõnes.

Ta rõhutas, et Soome liitub alliansiga ilma reservatsioonide ja eeltingimusteta ning kogu NATO huve silmas pidades.

“Me ei küsi ainult seda, mida saab NATO meie heaks teha, vaid mida meie saame NATO heaks teha,” sõnas Niinistö.

Lisaks Störele kohtus Niinistö esmaspäeval Oslos ka kuningas Harald V, kuninganna Sonja ja kroonprints Haakoniga.

Soome presidendi ametlik visiit Norrasse jätkub teisipäeva, mil ta kohtub muu hulgas kaitseminister Björn Arild Gramiga. Lisaks on programmis Norra parlamendi külastus, kus ta välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega.

Ukraina sõja tõttu plaanib Norra järgmisel aastal oluliselt suurendada kaitsekulutusi.

04:51

Ukraina kaitsjad hävitasid ööpäevaga lõunarindel 170 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunarindel ööpäevaga 170 Vene okupanti, kaks haubitsat Msta-B ja kaks tanki, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian väejuhatuse informatsiooni, vahendab BNS.

“Meie lennukid andsid neli lööki vaenlase positsioonide ja sihtmärkide pihta, mille seas õhutõrjesüsteemidele Berislavi rajoonis. Dudtšani ja Krasnoe lähedal tulistasid meie õhutõrjeüksused alla kaks mehitamata luurelennukit Orlan-10 ja Venemaa ründelennuki Su-25. Raketi- ja suurtükiväeüksused sooritasid 205 tulemissiooni. Vaenlase teadaolevad kaotused on 174 okupanti, kaks tanki, kaks haubitsat Msta-B, 12 soomusmasinat, kaks miinipildujat ja kaks laskemoonarongi,” täpsustati teadaandes.

“Lisaks sai kahjustada okupantide suurekaliibriline relv Hyacinth-B,” lisati avalduses.

02:45

ÜRO: Venemaa rünnakud tsiviilobjektidele toovad rohkem sõjapõgenikke

ÜRO eeldab, et Venemaa rünnakud tsiviilobjektide vastu Ukrainas toovad kaasa rohkem sõjapõgenikke ja seda eriti Ukraina enda sees, vahendab BNS.

ÜRO põgenikeagentuuri UNCHR juht Filippo Grandi mõistis esmaspäevased rünnakud karmilt hukka. Grandi hinnangul on sõda muutumas tsiviilisikute jaoks aina raskemaks ja ohtlikumaks.

Pärast seda, kui Venemaa veebruaris agressioonisõda alustas, on riigist põgenenud üle seitsme miljoni ukrainlase. Paljud on pärast Ukrainasse tagasi pöördunud, kuid miljonid Euroopa Liidu riikidest varjupaika otsinud. Lisaks on miljonid riigisiseselt ümberasustatud.

Esmaspäevastes Venemaa rünnakutes Ukraina linnadele sai surma vähemalt 14 ja haavata enam kui 100 inimest.

Grandi hinnangul põgenetakse pärast esmaspäevaseid rünnakuid kodudest ilmselt märgatavalt rohkem.

“Minu prognoos on, et me näeme peamiselt siseriikliku ümberasumise kasvu. Praegu on palju inimesi, kes põgenevad vaid mõneks tunniks, et pommide eest varju otsida ja siis proovivad koju naasta. Kuid olukordades, kus häving on suurem ja inimesed ei pääse pärast enam ligi soojusele ega toidule, siis ma kardan, et paljud otsustavad lahkuda,” rääkis Grandi.

02:15

Kuleba: Ukraina jätkab alade vabastamist Vene õhurünnakutest hoolimata

Ukraina jätkab vaatamata tänastele Venemaa raketirünnakutele oma alade vabastamist, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba esmaspäeval telekanalile CNN, vahendab BNS.

Kuleba sõnul on siin küsimus Ukraina olemasolus ning reeglitel põhineva rahvusvahelise õiguse ja korra olemasolus.

Välisministri sõnul ei ole ta teadlik, et Venemaa rünnakute sihtmärgiks oleks esmaspäeval sattunud ükski oluline sõjaline sihtmärk. Ministri kinnitusel olid sihtmärkideks energiajaamad ja kortermajad.

“Rünnakud on Venemaa presidendi Vladimir Putini kättemaks Vene sõjaväelaste hiljutiste lahinguväljal saadud raskete kaotuste eest,” oli Kuleba veendunud.

Ukraina suursaadik ÜRO juures Serhi Kõslõtsija mõistis esmaspäeval ÜRO Peaassamblee kiireloomulisel koosolekul Venemaa hukka terroristliku riigina.

“Venemaa on taas tõestanud, et tegemist on terroristliku riigiga, mida tuleb heidutada kõige tugevamal võimalikul viisil,” ütles saadik kõnes pärast seda, kui Venemaa korraldas Ukraina linnadele õhulöögid, milles sai viimastel andmetel surma vähemalt 14 ja haavata enam kui sada inimest.

Kõslõtsija sõnul sattus ka tema oma pere rünnaku alla.

“Kahjuks on vaevalt võimalik stabiilset ja mõistlikku rahu nõuda seni, kuni läheduses valitseb ebastabiilne ja mõttetu diktatuur,” tõdes suursaadik.

01:49

Ukraina mõistis ÜRO kohtumisel Venemaa terroririigina hukka

Ukraina suursaadik ÜRO juures Serhi Kõslõtsija mõistis esmaspäeval ÜRO Peaassamblee kiireloomulisel koosolekul Venemaa hukka terroristliku riigina, vahendab BNS.

“Venemaa on taas tõestanud, et tegemist on terroristliku riigiga, mida tuleb heidutada kõige tugevamal võimalikul viisil,” ütles saadik kõnes pärast seda, kui Venemaa korraldas Ukraina linnadele õhulöögid, milles sai viimastel andmetel surma vähemalt 14 ja haavata enam kui sada inimest.

Kõslõtsija sõnul sattus ka tema oma pere rünnaku alla.

“Kahjuks on vaevalt võimalik stabiilset ja mõistlikku rahu nõuda seni, kuni läheduses valitseb ebastabiilne ja mõttetu diktatuur,” tõdes suursaadik.

Venemaa suursaadik maailmaorganisatsioonis Vasili Nebenzja viimastest rünnakutest otseselt ei rääkinud, kuid kaitses Ukraina alade annekteerimist.

“Meid süüdistatakse taas selles, kui püüame kaitsta oma vendi ja õdesid Ida-Ukrainas,” sõnas Nebenzja.

ÜRO Peaassamblee kogunes esmaspäeval arutama nelja Ukraina piirkonna annekteerimist Venemaa koosseisu, kuid kohtumist varjutavad Venemaa ulatuslikud raketi- ja õhurünnakud Ukraina linnadele.

ÜRO arutab resolutsiooniprojekti, milles mõistetakse hukka Ukraina alade ebaseaduslik liitmine Venemaaga.

Otsus arutada seda teemat Peaassambleel tehti pärast seda, kui Venemaa kasutas 30. septembril ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigust samalaadse ettepaneku suhtes.

Hääletust ei ole oodata enne kolmapäeva.

10. oktoober 2022

23:36

Biden lubas Zelenskõile uusi täiustatud õhutõrjesüsteeme

USA president Joe Biden lubas esmaspäeval Ukrainale uusi täiustatud õhutõrjesüsteeme, edastati Valge Maja avalduses, vahendab BNS.

Avaldus tehti pärast seda, kui Venemaa korraldas õhurünnakud Ukraina linnadele, milledes sai viimastel andmetel surma vähemalt 14 inimest.

“President Biden rääkis president Volodõmõr Zelenskõiga ja tõotas jätkata Ukrainale enda kaitsmiseks vajaliku toetuse, mille seas kaasaegsete täiustatud õhutõrjesüsteemide pakkumist,” seisis avalduses.

22:30

Zelenskõi sõnul Ukrainat Venemaa õhulöögid ei hirmuta

President Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et Ukrainat Venemaa õhulöögid linnadele ei hirmuta, vahendab BNS.

“Ukrainat ei saa hirmutada. See muutub aina ühtsemaks. Ukrainat ei saa peatada,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias jagatud videos.

Ukraina president lubas ühtlasi muuta lahinguvälja Vene vägede jaoks “veelgi valusamaks”.

“Kahjuks hukkus täna selles terrorirünnakus vähemalt 14 inimest. Vigastada või vigastada sai üle 80 inimese. Kõik, kes abi palusid, saavad selle. Ukraina relvajõud, meie luure, julgeolekuteenistus ja kõik ülejäänud täidavad oma ülesandeid. Venemaa 84 raketist, mis Ukraina vastu lasti, tulistati alla 43. Venemaa 24 droonist tulistati alla 13. Ja isegi pärast seda saan iga kümne minuti tagant teateid Iraani droonide allatulistamise kohta,” rääkis Zelenskõi.

President rõhutas, et okupandid ukrainlasi hirmutada ei suuda ja nende rünnakutega ühendab Venemaa rahvast ainult veelgi.

“Terroristide liidrid väidavad, et tabasid kõiki sihtmärke, mida nad plaanisid. Esiteks valetavad nad nagu alati. Teiseks valetavad nad nagu alati. Palun vaadake nende tegelikke sihtmärke. Siit plahvatuskohast, kus ma seisan on 700 meetri kaugusel Püha Sofia katedraali kellatorn. Moskvat polnud veel olemas, kui see juba seisis. Ukrainat ei saa hirmutada. See ühendab lihtsalt rahvast veelgi. Ukrainat ei saa peatada. Nüüd oleme lihtsalt veelgi enam veendunud, et terroristid tuleb neutraliseerida,” lisas president.

Ukraina suursaadik ÜRO juures Serhi Kõslõtsija mõistis esmaspäeval ÜRO Peaassamblee kiireloomulisel koosolekul Venemaa hukka terroristliku riigina.

“Venemaa on taas tõestanud, et tegemist on terroristliku riigiga, mida tuleb heidutada kõige tugevamal võimalikul viisil,” ütles saadik kõnes pärast seda, kui Venemaa korraldas Ukraina linnadele õhulöögid, milles sai viimastel andmetel surma vähemalt 14 ja haavata enam kui sada inimest.

19:30

Biden: Vene rünnakud näitavad ebaseadusliku sõja täielikku brutaalsust

USA president Joe Biden mõistis esmaspäeval hukka Venemaa uued raketirünnakud Ukraina linnadele, öeldes, et need näitavad Vene riigipea Vladimir Putini ebaseadusliku sõja täielikku brutaalsust, vahendab BNS.

“Need rünnakud tapsid ja haavasid tsiviilisikuid ning hävitasid sihtmärke, millel ei olnud sõjalist otstarvet,” ütles Biden avalduses.

“Me jätkame kulude tekitamist Venemaale tema agressiooni eest,” lubas ta.

“USA mõistab karmilt hukka Venemaa tänased raketilöögid Ukraina, mille hulgas pealinna Kiievi vastu. Need löögid on tapnud ja vigastanud tsiviilelanikke ning hävitanud mittesõjalisi rajatisi. Need löögid näitavad veelkord Putini seadusetu sõja äärmist jõhkrust Ukraina rahva vastu,” ütles Biden.

“Avaldame kaastunnet täna mõttetult tapetute peredele ja lähedastele ning soovime vigastatutele kiiret paranemist,” lisas USA president.

Biden lubas ka, et USA ja liitlased teevad kõik selleks, et võtta Putin ja Venemaa vastutusele kõigi julmuste ja sõjakuritegude eest ning pakkuda Ukraina vägedele kogu vajalikku toetust oma riigi ja vabaduse kaitsmiseks.

19:05

Aksjonov: Krimmi silla remondiks kulub kuu kuni poolteist

Krimmi silla remondiks pärast plahvatust võib kuluda kuu kuni poolteist, ütles esmaspäeval annekteeritud Krimmi juht Sergei Aksjonov, vahendab BNS.

“Ma arvan, et kõik remonditööd peaksid lõpule jõudma kuu kuni pooleteisega. Vähemalt sellised on praegu meie ootused,” ütles ta telekanalile Rossija-24.

19:01

Blinken mõistis hukka Venemaa rünnakud Ukraina vastu

USA välisminister Antony Blinken mõistis esmaspäeval hukka Venemaa raketilöögid Ukraina linnade vastu ning lubas Kiievile “vankumatut toetust”, vahendab BNS.

Blinken ütles, et vestles oma Ukraina ametivenna Dmõtro Kulebaga, et taas edastada Ühendriikide toetust Kiievile.

“Me jätkame vankumatu majandusliku, humanitaaralase ja julgeolekualase toetuse andmist, et Ukraina suudaks ennast kaitsta ja oma inimeste eest hoolitseda,” kirjutas Blinken Twitteris.

17:44

Berliin lubab anda Ukrainale õhutõrjesüsteemi mõne päeva jooksul

Saksamaa teatas esmaspäeval, et õhutõrjesüsteemid, mis on võimelised kaitsma tervet linna raketirünnakute eest, jõuavad Ukrainasse mõne päeva jooksul, vahendab BNS.

Saksa välisminister Annalena Baerbock kirjutas Twitteris, et Saksamaa teeb kõik, et tugevdada Ukraina õhutõrjevõimekust. Minister mõistis ka hukka Venemaa viimased raketirünnakud.

Saksa kantsler Olaf Scholz teatas juunis, et annab Ukrainale üle moodsad õhutõrjesüsteemid Iris-T, mis on võimelised kaitsma linnu õhurünnakute eest.

Saksamaa teatas varem, et esimesed raketitõrjesüsteemid saab üle anda aasta lõpuks. Kaitseminister Christine Lambrecht ütles aga, et esimesed süsteemid saab aktiveerida lähipäevade jooksul.

“Viimased raketilöögid Kiievi ja teiste linnade vastu näitavad õhutõrjesüsteemide kiire üleandmise tähtsust Ukrainale,” ütles minister.

Iris-T kaitsekilp ulatub 20 kilomeetri kõrgusele ning on 40-kilomeetrise laiusega.

16:39

Macron: Vene õhulöögid tähendavad Ukraina sõjas “sügavat muutust”

Vene õhulöögid tsiviilelanike vastu üle kogu Ukraina tähistavad sõjapidamises “sügavat muutust”, ütles esmaspäeval Prantsuse president Emmanuel Macron, vahendab BNS.

“Venemaa sihilikud löögid üle kogu Ukraina territooriumi ja tsiviilelanike vastu on sügav muutus selle sõja iseloomus,” ütles Macron ajakirjanikele.

Mayenne´i regiooni külastanud Macron lisas, et kutsub Pariisi naastes kokku oma sõjalised ja diplomaatilised nõunikud.

16:02

Lukašenko: Leedu, Poola ja Ukraina koolitavad Valgevene radikaale

Valgevene režiimi juht Aleksandr Lukašenko väitis esmaspäeval, et Leedu, Poola ja Ukraina õpetavad Valgevene “radikaale” välja terrorirünnakute korraldamiseks, vahendab BNS.

“Valgevene radikaalsete äärmuslaste koolitamine Poolas, Leedus ja Ukrainas sabotaaži- ja terrorirünnakute korraldamiseks ning sõjalise mässu organiseerimiseks Valgevenes on muutumas otseseks ohuks,” ütles Lukašenko kohtumisel sõjaväeametnikega.

Lukašenko süüdistas ka Washingtoni ja Brüsselit katses “olukorda halvendada”.

15:38

Vene rünnakutes Ukraina linnadele hukkus vähemalt 10 inimest

Venemaa esmaspäevastes kättemaksurünnakutes Ukraina linnadele sai surma vähemalt 10 ja vigastada kümneid inimesi, vahendab BNS.

“Praeguse seisuga on Venemaa Föderatsiooni raketirünnakutes Ukraina territooriumile saanud surma 10 ja vigastada umbes 60 inimest,” teatas politsei Facebookis, lisades, et alanud on tõendite kogumine Venemaa kuritegude kohta.

Pealinna Kiievit tabas esmaspäeva hommikul esmakordselt pärast juuni lõppu hulk Vene rakette. Linnapea Vitali Klõtško teatel sai rünnakutes surma vähemalt viis inimest.

“Kiievis hukkus raketirünnakutes viis inimest. Vigastatuid on 51, neist 42 viidi haiglasse,” ütles Klõtško sotsiaalmeedias videopöördumises.

Ukraina peaministri Denõss Šmõhali sõnul sai rünnakutes kannatada 11 olulist taristurajatist kaheksas oblastis ja Kiievis.

“Tuleb olla valmis ajutisteks elektri-, vee- ja kommunikatsioonide katkestusteks,” kirjutas valitsusjuht sotsiaalmeedias.

Ukraina armee teatel tulistas Venemaa Ukraina suunas 84 tiibraketti, samuti anti õhulööke ja kasutati Iraani päritolu droone.

15:33

NATO peasekretär mõistis hukka Vene rünnakud Ukraina linnade vastu

NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis hukka Venemaa esmaspäevased “kohutavad ja valimatud rünnakud” Ukraina sihtmärkide vastu ja lubas jätkuvat toetust Kiievile, vahendab BNS.

“Rääkisin (Ukraina) välisministri Dmõtro Kulebaga ning mõistsin hukka Venemaa kohutavad ja valimatud rünnakud tsiviiltaristu vastu Ukrainas,” säutsus Stoltenberg Twitteris.

“NATO jätkab vapra ukraina rahva toetamist võitluses Kremli agressiooni vastu nii kaua kui see kestab,” kirjutas ta.

15:04

Kuleba: Putin on kaotuste tõttu lahinguväljal meeleheitel

Venemaa esmaspäevased raketi- ja õhurünnakud Ukraina linnadele näitavad, et Putin on kaotuste tõttu lahinguväljal meeleheitel, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, vahendab BNS.

“Ei, plahvatus Krimmi sillal ei “provotseerinud” Putinit vallandama raketiterrorit… Putin on lüüasaamiste tõttu lahinguväljal meeleheitel ja kasutab raketiterrorit selleks, et üritada muuta sõja tempot enda kasuks,” kirjutas Kuleba Twitteris.


14:36

Pariis: Ukraina tsiviilisikute ründamine on sõjakuritegu

Prantsuse välisminister Catherine Colonna mõistis esmaspäeval hukka Venemaa valimatud õhurünnakud Ukrainas ja ütles, et tsiviilisikute teadlik sihikule võtmine on sõjakuritegu, vahendab BNS.

“Mõistan jõuliselt hukka Venemaa tänased valimatud rünnakud Ukraina linnade vastu,” kirjutas Colonna Twitteris. “Tsiviilelanike sihilik ründamine kujutab endast sõjakuritegu.”

14:23

Medvedevi väitel olid raketirünnakud Ukrainale alles “esimene vaatus”

Venemaa esmaspäevased rünnakud Ukraina linnadele ja elutähtsale taristule olid alles “esimene vaatus”, väitis Vene julgeolekunõukogu asejuht, ekspresident Dmitri Medvedev, vahendab BNS.

“Mängitud on esimene vaatus. Saab olema teisi,” väitis Medvedev sotsiaalmeedias, lisades, et tulevane eesmärk on “Ukraina poliitilise režiimi täielik lammutamine”.

Venemaa tulistas esmaspäeva hommikul Ukrainasse üle 80 raketi, samuti andis õhulööke ja kasutas Iraani päritolu droone.

14:13

Kiiev: Ukrainat rünnati Valgevenest startinud Iraani droonidega

Venemaa kasutas esmaspäevastes ulatuslikes rünnakutes üle Ukraina ka Iraani droone, mis saacdeti välja Valgevene territooriumilt, teatas Ukraina armee, vahendab BNS.

“Vaenlane kasutas Iraani Shahed-136 droone, mis saadeti välja Valgevene territooriumilt ja Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarelt,” teatas Ukraina armee Facebookis, lisades, et Ukraina relvajõud hävitasid üheksa drooni.

14:10

Meedia: USA saatkond kutsus ameeriklasi Ukrainast lahkuma

USA Kiievi saatkond kutsus Ameerika kodanikke Ukrainast lahkuma, teatas esmaspäeval Ukraina ajakirjandus viitega saatkonna avaldusele sotsiaalvõrgustikes, vahendab BNS.

“USA saatkond kutsub Ühendriikide kodanikke varjuma ja Ukrainast kohe lahkuma, kui see on turvaline, kasutades olemasolevaid maismaatranspordi võimalusi,” kirjutas saatkond.

13:46

Putin lubas karmi vastust uutele Ukraina rünnakutele

President Vladimir Putin hoiatas esmaspäeval, et Venemaa vastus Ukraina uutele rünnakutele saab olema karm, vahendab BNS.

“Ei olnud võimalik jätta (Ukraina rünnakutele) vastamata. Kui need jätkuvad, saab Venemaa vastus olema karm ja vastavuses ohu tasemega,” ütles Putin julgeolekunõukogu kohtumisel, mille algust näidati ka televisioonis.

Ta kinnitas, et Vene väed korraldasid esmaspäeva hommikul ulatuslikud raketirünnakud Ukraina linnade ja taristute vastu.

“Täna hommikul, kaitseministeeriumi soovitusel ja vastavalt kindralstaabi plaanidele, korraldati ulatuslik löök täppis-, kaugmaarelvadega energia-, sõjaväe juhtimis- ja siderajatistele Ukrainas,” ütles Putin.

Vene president süüdistas Ukrainat ka katses õhkida gaasijuhet TurkStream.

Vene kaitseministeerium väitis hiljem esmaspäeval, et rünnakud sooritati edukalt ja sihtmärgid said tabamuse.

13:41

EL: Venemaa rünnakud tsiviilisikute vastu on sõjakuritegu

Venemaa raketirünnakud tsiviilisikute vastu kujutavad endast Euroopa Liidu hinnangul sõjakuritegu, ütles esmaspäeval bloki välispoliitika juhi Josep Borrelli kõneisik, vahendab BNS.

“Valimatud ja argpükslikud raketirünnakud tsiviiltaristule kujutavad endast tõepoolest edasist eskalatsiooni,” ütles Peter Stano.

“Euroopa Liit mõistab rünnakud tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu karmilt hukka. Rünnakud on vastuolus rahvusvahelise humanitaarseadusega ning tsiviilisikute valimatu sihikulevõtmine kujutab endast sõjakuritegu.”

Venemaa korraldas esmaspäeva hommikul ulatuslikud raketirünnakud ja õhulöögid Ukraina linnade vastu.

13:21

Macron lubas suurendada sõjalist abi Ukrainale

Prantsuse president Emmanuel Macron väljendas esmaspäevases telefonivestluses Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga “äärmist muret” seoses Venemaa uute raketirünnakutega ning lubas, et Prantsusmaa suurendab sõjalist abi Kiievile, vahendab BNS.

“President rääkis oma äärmisest murest seoses tsiviilohvreid toonud rünnakutega,” teatas presidendi kantselei avalduses.

“Ta kinnitas oma täit toetust president Zelenskõile ning Prantsusmaa lubadust suurendada toetust Ukrainale vastavalt Kiievi väljendatud vajadustele, muu hulgas sõjalise varustuse osas.”

13:14

Berliin: G7 juhid arutavad Zelenskõiga Vene raketirünnakuid

Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi peavad seoses Venemaa raketilöökidega Ukraina linnadele teisipäeval erakorralised kõnelused, teatas Berliin esmaspäeval.

Saksa kantsler Olaf Scholz vestles telefonitsi Zelenskõiga ja kinnitas talle Saksamaa ning teiste G7 riikide solidaarsust, ütles valitsuse kõneisik Steffen Hebestreit.

G7 kõnelused algavad videosilla vahendusel kell 14.00 Saksa aja järgi ja Zelenskõi osaleb kõneluste algosas, ütles Hebestreit.

“Saksamaa teeb kõik endast sõltuva, et mobiliseerida lisaabi ning aidata parandada ja taastada Ukraina kahjustatud ja purustatud tsiviiltaristut,” ütles Hebestreit.

13:11

Kreml keeldus kommenteerimast raketirünnakuid Ukraina linnadele

Kreml keeldus esmaspäeval kommenteerimast ulatuslikke raketirünnakuid Ukraina linnadele, öeldes vaid, see leidis aset niinimetatud sõjalise erioperatsiooni raames, vahendab BNS.

Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles kohtumisel ajakirjanikega, et kõik vastused tuleb saada Vene kaitseministeeriumist.

Vene väed tulistasid esmaspäeva hommikul Ukraina linnade pihta üle 80 raketi, lisaks anti õhulööke ja kasutati Iraani päritolu droone.

13:01

Kreml: Putin kohtub IAEA juhiga teisipäeval Peterburis

Vene president Vladimir Putin kohtub Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossiga teisipäeval Peterburis, teatas esmaspäeval Kreml, vahendab BNS.

Kohtumise keskseks teemaks on Euroopa suurima, Zaporižžja tuumajaama olukord.

Tuumajaam on Vene vägede kontrolli all ning lahingutegevus selle lähistel on suurendanud võimaliku tuumakatastroofi kartusi.

12:56

Lukašenko süüdistas Ukrainat rünnaku kavandamises Valgevene vastu

Valgevene režiimi liider Aleksandr Lukašenko süüdistas esmaspäeval Ukrainat rünnaku kavandamises tema riigi vastu, vahendab BNS.

“Ma olen juba öelnud, et Ukraina praegu mitte ainult ei räägi, vaid ka kavandab rünnakuid Valgevene territooriumile,” tsiteeris riiklik uudisteagentuur Belta Lukašenko sõnu.

“Oleme jõudnud kokkuleppele Vene Föderatsiooni ja Valgevene regionaalgrupeeringu paigutamise osas,” lisas Lukašenko kohtumisel julgeolekuametnikega.

Lukašenko ei täpsustanud, kuhu väed paigutatakse, kuid ütles, et grupeeringu loomine algas kaks päeva tagasi.

“Ma ei kavatse olukorda eskaleerida, kuid tahan, et te mõistaksite: kes tahab rahu, peab valmistuma sõjaks. Alati,” ütles Lukašenko, kelle sõnul Valgevenel peavad olema plaanid valmis, et “astuda vastu igasugustele kaabakatele, kes püüavad meid võitlusse tõmmata”.

Ta lisas, et andis kaitseministeeriumile korralduse valmistada ette rohkem kui tuhande Vene sõjaväelase paigutamine Valgevene territooriumile.

12:53

Zelenskõi kutsus Scholzi ja Macroni andma Moskvale karm vastus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et rääkis Saksa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsuse riigipea Emmanuel Macroniga ning kutsus andma Moskvale karm vastus ulatuslike raketirünnakute eest, vahendab BNS.

Zelenskõi ütles mitmes Twitteri säutsus, et arutas Scholziga surve suurendamist Venemaale ning Macroniga “meie õhukaitse tugevdamist, karmi Euroopa ja rahvusvahelise reageeringu vajadust ning surve suurendamist Venemaa Föderatsioonile”.

Venemaa ründas esmaspäeval Ukrainat rohkem kui 80 raketiga, samuti anti õhulööke ja kasutati Iraani päritolu droone.

12:42

Poola välisminister: Vene raketirünnakud on sõjakuritegu

Venemaa esmaspäevased raketirünnakud Ukraina linnade vastu on barbaarsus ja sõjakuritegu, ütles Poola välisminister Zbigniew Rau, vahendab BNS.

“Linnade ja tsiviilisikute ründamine on barbaarsuse akt ja sõjakuritegu. Venemaa ei saa seda sõda võita. Me seisame teie selja taga, Ukraina!” kirjutas Rau Twitteris.

Kiievi teatel tulistasid Vene väed Ukraina linnade pihta vähemalt 83 raketti, Ukraina õhutõrje lasi neist 43 alla.

12:38

Borrell: olen Vene raketilöökidest Ukrainale sügavalt šokeeritud

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles, et on sügavalt šokeeritud Venemaa esmaspäevastest sihitud raketirünnakutest Kiievi ja teiste Ukraina linnade vastu, vahendab BNS.

“Säärastel tegudel ei ole 21. sajandil kohta. Mõistan need ülimalt jõuliselt hukka,” kirjutas Borrell Twitteris. “Oleme koos Ukrainaga. EL-i täiendav sõjaline toetus on teel.”

12:07

Putin möönis parajat segadust mobilisatsiooni läbiviimisel

Vene president Vladimir Putin möönis esmaspäeval parajat segadust osalise mobilisatsiooni läbiviimisel, märkides samas, et see andis võimaluse pikka aega kogunenud probleemide lahendamiseks, vahendab BNS.

“Kahjuks on siin olnud üsna palju segadust,” ütles Putin virtuaalkohtumisel piirkondade kuberneridega. “Kui me poleks alustanud seda, mida me praegu teeme, siis poleks me kunagi näinud neid probleeme, mis olid kuhjunud.”

11:51

Saksa küberturbejuht vallandatakse väidetavate Vene-sidemete tõttu

Saksa riikliku küberturbeameti juht Arne Schönbohm on kavas vallandada pärast teateid tema kontaktidest Vene luureteenistustega, teatasid valitsusallikad esmaspäeval, vahendab BNS.

Siseministeeriumi teatel suhtutakse teadetesse tõsiselt ja neid uuritakse põhjalikult.

11:47

Kuleba katkestab ringsõidu Aafrikas ja naaseb Ukrainasse

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas esmaspäeval, et katkestab oma ringsõidu Aafrika riikides ja naaseb kiiresti kodumaale seoses Venemaa ulatuslike rünnakutega Ukraina linnadele, vahendab BNS.

“Olen alates täna hommikust pidevas ühenduses partneritega, et koordineerida otsustavat vastust venelaste rünnakutele. Ma katkestan ka oma ringsõidu Aafrikas ja naasen viivitamatult kodumaale,” kirjutas ta Twitteris.

Venemaa korraldas esmaspäeva hommikul ulatuslikud raketi- ja õhurünnakud Ukraina linnadele.

Kiievi teatel tulistasid Vene väed Ukraina territooriumile 75 raketti, millest 41 lasti alla.

11:33

Zelenskõi: Vene raketilöögid olid suunatud energiataristu vastu

Venemaa võttis esmaspäevaste rünnakutega mitmele Ukraina linnale sihikule energiataristu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Tänane hommik on raske. Meil on tegu terroristidega. Kümned raketid ja Iraani Shahedi droonid. Neil on kaks sihtmärki. Riigi energiarajatised… Nad tahavad külvata paanikat ja kaost, nad tahavad hävitada meie energiasüsteemi,” ütles Zelenskõi videopöördumises, lisades, et Venemaa teine sihtmärk on inimesed.

11:23

Kiiev: Venemaa ründas Ukrainat 75 raketiga

Vene relvajõud ründasid esmaspäeva hommikul Ukrainat vähemalt 75 raketiga, teatas Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi, vahendab BNS.

“Terroristlik riik, Venemaa, korraldas massiivsed raketi- ja õhurünnakud Ukraina territooriumi vastu, kasutades ka ründedroone,” ütles ta.

“Agressor tulistas hommikul 75 raketti. Meie õhutõrje tulistas neist alla 41,” lisas ta.

Pealinnas Kiievis sai rünnakutes surma vähemalt viis ja kannatada 12 inimest.

Vene löögid tabasid ka teisi Ukraina linnu.

09:58

Kiiev: paljudele Ukraina linnadele anti raketilööke

Paljudele Ukraina linnadele anti esmaspäeval raketilööke, teatas Ukraina presidendi kantselei päev pärast seda, kui Moskva süüdistas Kiievit Kertši sillal toimunud plahvatuses, vahendab BNS.

“Ukraina on raketirünnaku all. Infot on raketilöökidest paljudele linnadele,” ütles presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias, kutsudes inimesi jääma varjenditesse. 

Pealinnas Kiievis kostis AFP ajakirjanike teatel esmaspäeva hommikul vähemalt viis plahvatust. 

Lvivi oblasti kuberner Maksõm Kozõtski teatas esmaspäeva hommikul rünnakutest linna energiataristule. Ta kutsus inimesi jääma siseruumidesse.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et esmaspäevastes rünnakutes sai inimesi surma ja vigastada.

“Õhuhäire sireenid ei vaibu kogu Ukrainas. Kahjuks on hukkunuid ja haavatuid. Palun ärge lahkuge varjenditest,” ütles Zelenskõi ja lisas, et Venemaa tahab Ukrainat “maa pealt pühkida”.

Ukraina meedia teatel korraldasid Vene väed raketilööke ka Harkivile, Dniprole, Ternopilile, Hmelnõtskõile, Žõtomõrile ja Kropõvnõtskõile.

Harkivit tabas kolm raketti, ütles linnapea Ihor Terehhov. Tabamuse said linna elektri- ja veevarustuse süsteemid.

Dnipros nägid AP ajakirjanikud raketirünnaku järel mitut surnukeha.

09:36

Kiievis kostis kolm valju plahvatust

Esmaspäeva hommikul kostis Kiievis kolm valju plahvatust, teatasid Ukraina pealinnas viibivad AFP ajakirjanikud, vahendab BNS.

Plahvatused toimusid umbes kell 8.15 kohaliku aja järgi, tund aega enne plahvatusi kõlas Kiievis õhuhäire.

Esialgsetel andmetel oli tegu raketilöökidega. Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas, et plahvatused leidsid aset Kiievi kesklinnas Ševtšenskii rajoonis. AFP ajakirjaniku teatel suundus plahvatuste piirkonda hulk kiirabiautosid, teateid võimalikest ohvritest esialgu ei ole.

Viimati ründas Venemaa Kiievit 26. juunil. Plahvatused leidsid aset päev pärast seda, kui Moskva süüdistas Ukrainat seoses plahvatusega Kertši sillal.

05:30

Venelased hävitasid Zaporižžjas taas vähemalt ühe elumaja

Vene okupandid korraldasid ööl vastu esmaspäeva Zaporižžjale uue rünnaku, teatas oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Staruhh, vahendab BNS.

Staruhhi informatsiooni vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Järjekordne vaenlase rünnak! Jääge varjupaikadesse! Vaenlane terroriseerib linna edasi. Kümmekond uut plahvatust. Tagajärjed on väljaselgitamisel. Hoolitsege enda ja oma lähedaste eest. Järgige ohutusreegleid. Aitame üksteist,” teavitas Staruhh suhtlusvõrgustikus Telegram.

Staruhh kinnitas hiljem, et kesklinnas hävines raketirünnaku tagajärjel mitmekorruseline elumaja.

“On ohvreid. Tragöödiapaigal töötavad päästjad, arstid ja kõik vastavad talitused. Inimestele osutatakse vajalikku abi,” lisas Staruhh.

04:47

Zelenskõi sõnul tabasid okupandid Zaporižžjas elumaju tahtlikult

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul tulistasid Vene okupandid Zaporižžjas elumaju tahtlikult, vahendab BNS.

Zelenskõi andmetel on Zaporižžja raketirünnaku tagajärjel hukkunute arv kasvanud 14 inimeseni ja see võib veel kasvada, sest rususid alles koristatakse.

“Zaporižžja. Üks Ukraina linnadest, mille vastu Venemaa oma raketiterrori suunab. Öösel sai Venemaa rünnakute tagajärjel Zaporižžja tavalistele elumajadele surma vähemalt 14 inimest,” ütles riigipea.

“Sajad pered jäid kodutuks. Vaid ühe raketi – raske laevatõrjeraketi Kh-22 – tabamusel tavalisele üheksakorruselisele elumajale hävis terve paraadna. Esimesest kuuenda korruseni. See oli tahtlik löök. Käsu andja ja täitjad teadsid, kuhu löövad,” rõhutas Zelenskõi.

President kutsus maailma ühtlasi üles kõikidel tasanditel hukka mõistma iga Venemaa eskalatsioonilise sammu alates terrorirünnakutest kuni Ukraina territooriumi annekteerimise kuritegeliku katseni.

Riigipea sõnul tuleb vastav resolutsioon ÜRO Peaassambleel arutusele lähipäevadel.

“Hääletusel näeme, kes ja kuidas terroristidesse tegelikult suhtuvad,” sõnas president.

Samuti kutsus president taaskord partnerriike üles kiirendama piisava hulga tõhusate õhutõrjesüsteemide tarnimist Ukrainasse, et ära hoida taolisi terrorirünnakuid, mis on suunatud otseselt tsiviilelanikkonna vastu.

04:15

Biden arutas Scholziga Vene mobilisatsiooni ja Putini tuumaähvardusi

Ühendriikide president Joe Biden pidas pühapäeval telefonikõne Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, kellega arutati muu hulgas Vene mobilisatsiooni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini tuumaähvardusi, teatas Saksamaa valitsuse internetikülg, vahendab BNS.

Vestlus kestis peaaegu tunni.

Keskenduti ühtlasi ettevalmistustele ühenduste G7 ja G20 kohtumisteks, kus arutatakse samuti sõda Ukrainas ja võitlust selle tagajärgedega.

“Kantsler ja USA president leppisid kokku, et Venemaa hiljutine Ukraina alade annekteerimine on ÜRO põhikirja põhimõtete räige rikkumine. Seda tuleks käsitleda katsena vägivaldselt hõivata võõrast territooriumi ja seda ei tunnustata iialgi,” võttis valitsuse informatsiooni kokku ukrainlaste meediakanal Unian.

Biden ja Scholz jagasid ka seisukohta, et osaline mobilisatsioon Venemaal oli tõsine viga.

“See näitab veelkord, kui kibedat hinda peavad Venemaa kodanikud maksma president Putini valearvestuste eest. Riigipead kritiseerisid Moskva hiljutisi tuumaähvardusi vastutustundetutena ja nõustusid, et sellisel sammul on Venemaale äärmiselt tõsised tagajärjed,” seisis valitsuse teadaandes.

USA ja Saksamaa liidrid toonitasid ühtlasi, et Venemaa keeldumine täitmast rahvusvahelisi nõudeid vaenutegevuse lõpetamiseks viib riigi kasvavasse rahvusvahelisse isolatsiooni.

“USA ja Saksamaa jätkavad katkematut Ukraina toetamist võitluses Venemaa agressiooniga ning suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamises ning avaldavad Venemaale ka sanktsioonidesurvet,” kinnitasid riigipead.

Lisaks mõistsid kantsler ja president hukka sabotaažiaktid gaasijuhtmete Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 vastu.

02:30

Zelenskõi: Venemaa tegeleb pideva terroriga tsiviilelanikkonna vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevases videosõnumis, et Venemaa tegeleb pideva terroriga tsiviilelanikkonna vastu, vahendab BNS.

“Tänaöised löögid jätkasid Venemaa raketirünnakute seeriat Zaporižžjale, mis ainuüksi sel nädalal on nõudnud vähemalt 43 inimese elu. Lisaks toimusid löögid Harkivile, Donbassi linnadele ja teistele linnadele. Ukraina linnadele. Toimusid ka õhurünnakud Iraani droonidega,” rääkis president.

Zelenskõi rõhutas, et suurem osa rünnakutest oli suunatud Ukraina tsiviilinfrastruktuurile ja tsiviilisikute vastu.

“Kui keegi tahaks läbirääkimisi, siis nad selliseid asju ei teeks. Kui keegi on terrorist, siis ta just seda teeb. Terroristid neutraliseeritakse ja terror on kuritegu, mille eest tuleks karistada,” ütles riigipea.

Zelenskõi hinnangul on terror riiklikul tasandil üks kohutavamaid rahvusvahelisi kuritegusid, mis ei ohusta ainult üht inimest maailmas, vaid kogu rahvusvahelist üldsust.

“Kui terror jääb karistamata ja kui terroristil õnnestub rahvusvahelist üldsust hirmutada niivõrd palju, et keegi tahab lihtsalt terroriohu ees silmad kinni pigistada, siis on see tohutu kaotus. Vabaduse, inimlikkuse ja demokraatia kaotus. See on täpselt see, mida Venemaa tahab. Just see on põhjus, et miks neil on vaja kogu seda terrorit alates raketirünnakutest kuni terroririigi provotseeritud globaalsete kriisideni,” seletas Zelenskõi.

Ukraina president võrdles Venemaad Saksamaaga, kes alustas Teist maailmasõda ning maailm ehmus ja lasi sellel juhtuda.

“Nüüd on maailm ühtne. Nüüd saavad kõik maailmas aru, mille vastu Venemaa seda sõda Ukrainas tegelikult peab. See on Venemaa sõda kõigi nende väärtuste vastu, mis muudavad inimesed inimesteks ning elu rahulikuks ja turvaliseks. Ukraina võidab selle sõja. Me saame vabastada kogu oma maa ja panna selle asemel kannatama terroristliku riigi,” jätkas Zelenskõi.

Riigipea sõnul tuleb Venemaad terrori eest karistada, sest ainult see tagab, et vastasseis ei kasva veelgi suuremaks ega levi teistesse riikidesse.

“Pidev terror tsiviilelanikkonna vastu on Venemaa ilmselge keeldumine reaalsetest läbirääkimistest. Vaja on ametlikult tunnustada Venemaad terroristliku riigina kõigil tasanditel. Piirata igasuguseid majanduskontakte ja mistahes Venemaa subjektidega, sest terrorismi ei tohi toetada mingil viisil,” manitses Zelenskõi.

7. oktoober 2022

10:57

Ukraina kutsub Vene sõdureid relvi maha panema

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kutsus reedel Vene sõdureid relvi maha panema ning lubas neile “elu ja turvalisust”.

“Te võite veel päästa Venemaa tragöödiast ja Vene armee alandusest,” ütles Reznikov videos vene keeles Vene sõdurite poole pöördudes.

“Me tagame elu, turvalisuse ja õigluse kõigile, kes otsekohe võitlemast keelduvad. Ja me kindlustame tribunali neile, kes andsid kuritegelikke käske.”

“Teid on petetud ja reedetud,” lisas Reznikov Kremlile viidates.

“Neil on lihtsam teile öelda, et te surite kangelaslikult võitluses kujuteldavate NATO hordidega. Tõsi, NATO riigid varustavad meid relvadega. Aga Ukraina sõdurid on need, kes teile nende relvadega tappa annavad.”

“Ukraina sõduritel ei ole vaja venelaste maad, meile piisab enda omast. Ja me võtame selle tagasi.”

Ukraina väed on jõudsal vastupealetungil riigi ida- ja lõunaosas ning on võtnud Vene vägedelt tagasi suuri vallutatud alasid.

09:14

Euroopa kogukond näitas ühtsust Venemaa agressiooni vastu Ukrainas

Euroopa poliitilise kogukonna esimene kohtumine Prahas näitas 44 riigi ühtset vastuseisu Venemaa agressioonile Ukrainas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus samal ajal üles Ukrainale veel enam toetust andma. 

Venemaa presidenti Vladimir Putinit polnud kohtumisele kutsutud, kuid arutelud keskendusid tema sissetungile Ukrainasse ning sellega tekitatud majandus- ja julgeolekuprobleemidele.

“Näitasime 44 Euroopa riigi ühtsust, kes väljendasid väga selgelt oma hukkamõistu Venemaa sõja suhtes ja toetust Ukrainale,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes on olnud uue formaadi eestvedaja.

Kohtumisel osalesid kõik Euroopa riigid, välja arvatud Venemaa ja temaga tihedates liitlassuhetes olev Valgevene. 

Euroopa Liitu pürgivad Ukraina, Moldova ja Gruusia ning samuti Lääne-Balkani riigid on uut formaati tervitanud, jäädes aga kindlaks sellele, et see ei tohi kujuneda aseaineks nende taotlusele saada EL liikmeks.

08:50

Bideni sõnul on tuumaoht pärast külma sõda esmakordselt tagasi

USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et niiöelda maailmalõpu tuumaoht on esmakordselt tagasi pärast külma sõda.

“Me pole viimsepäeva väljavaatega silmitsi seisnud pärast Kennedyt ja Kuuba raketikriisi 1962. aastal,” sõnas Biden New Yorgis toimunud Demokraatliku Partei rahakogumisüritusel.

Bideni sõnul ei tee Venemaa president Vladimir Putin nalja, kui ähvardab tuumarelvi kasutada ja liitlased püüavad samal ajal välja selgitada, mil viisil teda sellelt teelt kõvale kallutada.

08:31

Zalužnõi: meil pole õigust seda sõda oma laste kaela lükata

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi ütles, et “meil pole õigust seda sõda oma laste kaela lükata”, vahendas reedel ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Meie maal jätkub võitlus, mille mastaape pole maailm näinud pärast Teist maailmasõda. Meil pole õigust seda sõda oma laste kaela lükata. Vaenlane tuleb hävitada siin ja praegu. Ja me saame sellega hakkama,” rõhutas kindral postituses sotsiaalvõrgustikus Twitter.

Uniani andmetel avaldas Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov möödunud kuu lõpus arvamust, et talvel sõda vaibub ja Ukraina vabastab kevadel oma alad.

07:22

Hersonis on vabastatud üle 500 ruutkilomeetri

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas neljapäevases videopöördumises, et Hersoni oblastis on alates oktoobri algusest vabastatud ja stabiliseeritud üle poole tuhande ruutkilomeetri territooriumi ja kümneid asulaid, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Alles alates 1. oktoobrist ja ainult Hersoni oblastis on Venemaa pseudoreferendumi alt vabanenud ja stabiliseerunud üle poole tuhande ruutkilomeetri territooriumi ja kümneid asulaid,” rääkis president.

06:34

Zelenskõi rääkis tsiviilinfrastruktuuri talveks ettevalmistamisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et peagi tutvustatakse avalikkusele uut julgeolekukäsitlust tsiviilinfrastruktuuri ja selle talveks ettevalmistamise osas, edastas ukrainlaste uudisteakanal Unian.

Zelenskõi tõi välja, et neljapäeval oli tal pealinnas Kiievis kohtumine Ühendriikide Rahvusvahelise Arenguabiagentuuri (USAID) juhi Samantha Poweriga.

“Arutasime oma koostöö olemasolevaid ja tulevasi programme. Ukraina kiire taastamise plaani elluviimist. Nende programmide põhirõhk on turvalisusel. Ja peagi tutvustame avalikkusele seda uut julgeolekukäsitlust meie tsiviiltaristu osas,” rääkis president.

President toonitas, et tänab Poweri raha eraldamise eest Ukraina tsiviilinfrastruktuuri talveperioodiks ettevalmistamiseks ja eelkõige soojusvarustuseks.

Unian teatas varem USA saatkonna informatsioonile tuginedes, et USAID annab Ukrainale 55 miljonit dollarit, et valmistada ette riigi küttetaristu talveks “Venemaa vallandatud jõhkra sõja taustal”.

05:15

Zelenskõi sõnul leitakse moodused Iraani droonide hävitamiseks

Seoses Iraani droonide kasutamisega Venemaa poolt Ukraina vastu märkis president Volodõmõr Zelenskõi, et leitakse viise, kuidas neid riigis enam poleks, vahendas BNS.

President rääkis teemal oma igaõhtuses videosõnumis.

“Täna oli meil aktiivse diplomaatia päev. Teavitasime oma partnereid Venemaa terrori järjekordsetest ilmingutest, mille seas raketirünnakutest Zaporižžjale ja teistele Ukraina linnadele. Ühtlasi Iraani droonide kasutamisest meie rahva ja infrastruktuuri vastu,” ütles president.

Zelenskõi märkis, et Iraan “väidab millegipärast, et siin neid pole.”

“Inimesed näevad neid taevas, me tulistame nad alla ja meile öeldakse, et neid väidetavalt pole olemas. Noh, me leiame viise, kuidas tagada, et neid tõesti pole,” rõhutas Zelenskõi.

Augusti keskel sai teatavaks, et Iraan müüs Venemaale tuhatkond oma drooni.

06. oktoober 2022

14:27

Ukraina teatel vabastati vähem kui nädalaga 400 ruutkilomeetrit

Ukraina teatas neljapäeval, et tema relvajõud on vähem kui nädalaga võtnud lõunas Hersoni oblastis tagasi rohkem kui 400 ruutkilomeetri suuruse ala, mille Moskva on annekteerituks kuulutanud, vahendab BNS.

“Ukraina relvajõud on vabastanud oktoobri algusest saadik Hersoni oblastis rohkem kui 400 ruutkilomeetrit,” ütles lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalia Gumeniuk.

11:21

Zaporižžja kuberner: seni on teada ühe naise surmast

Ukraina Zaporižžja kuberner Oleksandr Starukh avaldas täna hommikul Zaporižžja linnas toimunu kohta värskenduse, vähendades hukkunute arvu praeguseks ühele. Ta kirjutas:

“Seni on teada ühe naise surmast. Teise inimese surm ei ole kinnitatud. Tänu arstidele suudeti tema elu päästa. Seitse inimest said erineva raskusastmega vigastusi, neile anti ravi, sealhulgas üks kolmeaastane laps. Päästeoperatsioon veel kestab. Ohvrite arv võib olla erinev. Ohvrite arv oleks võinud olla palju suurem, kuid tänu Zaporižžja riikliku hädaabiteenistuse õigeaegsele ja professionaalsele tegevusele õnnestus päästa juba 21 kannatanut.”

Allikas: The Guardian

10:37

Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai 2 inimest surma, 5 jäi kadunuks

Ukraina kaguosas sai rünnakutes Zaporižžja linnale surma vähemalt kaks inimest ja veel viis jäi teadmata kadunuks, ütles oblasti kuberner neljapäeval Venemaad süüdistades.

Ukraina kontrolli all olev linn asub samanimelises Zaporižžja oblastis, kus paikneb ka Venemaa okupeeritud tuumajaam, mis on olnud tugeva suurtükitule all.

Moskva annekteeris oblasti sel nädalal, hoolimata asjaolust, et tal ei ole selle üle täielikku kontrolli.

“Üks naine hukkus kohapeal ja teine ​​inimene suri kiirabiautos,” ütles kuberner Oleksandr Staruhh sotsiaalmeedias.

Tema andmeil jäi rünnakute järel rusude alla lõksu vähemalt viis inimest. “Paljud inimesed” päästeti, lisas ta.

Varem postitas Staruhh sotsiaalmeediasse foto kokkuvarisenud hoonest, mille rusude vahelt tõusis endiselt suitsu.

Tema sõnul korraldasid Vene väed “kõrghoonetele” seitse rünnakut.

Ukraina teatas eelmisel nädalal, et Moskva süüdistatavas Kiievi rünnakus hukkus Zaporižži oblastis tsiviilautode konvoi tagajärjel vähemalt 30 inimest.

Putin viis kolmapäeval lõpule nelja Ukraina territooriumi – Donetski, Luganski, Zaporižži ja Hersoni – annekteerimise, kuid Kreml ei ole veel kinnitanud, milliseid piirkondi nendest piirkondadest annekteeritakse.

Ukraina eesistujariik teatas neljapäeval, et möödunud ööpäeva jooksul sai Donetski oblastis rünnakutes surma 14 inimest.

Läinud nädalal hukkus Zaporižžja oblastis Venemaa rünnakus tsiviilautode konvoile 30 inimest. 

Putin viis kolmapäeval lõpule nelja Ukraina territooriumi – Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni – annekteerimise, kuid Kreml ei ole veel kinnitanud, milliseid piirkondi nendest oblastitest annekteeritakse.

Ukraina presidendiamet teatas neljapäeval, et möödunud ööpäeva jooksul sai Donetski oblastis rünnakutes surma 14 inimest.

06:54

Zaporižžja raketirünnakus hukkus kaks inimest

Kaks inimest sai surma pärast seda, kui väidetav Venemaa raketirünnak tabas neljapäeva varahommikul Ukraina kaguosas asuvat Zaporižžja linna, vahendab The Guardian.

Piirkonna kuberner Oleksandr Starukh ütles, et rünnakus hukkus üks naine ja üks inimene suri kiirabiautos.

“Veel viis inimest on hoonete rusude all,” kirjutas Starukh neljapäeva hommikul Telegrami sõnumirakenduses.

“Paljud inimesed pääsesid. Nende hulgas kolmeaastane tüdruk, kes on nüüdseks asenduskodus. Sündmuskohal käib päästeoperatsioon.”

Starukh väitis varem, et Venemaa tulistas 7 raketti kõrghoonete pihta, samal ajal kui päästjad jätkavad inimeste väljatõmbamist rusude alt.

6. oktoobri varahommikul sai Zaporižžja linnas Vene raketilöögis tugevalt kannatada elumaja.
Pilt: Foto: Scanpix.

04:15

Zelenskõi teatas plaanidest seoses Ukraina edasise vabastamisega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäevases videosõnumis plaanidest seoses Ukraina edasise vabastamisega, mis tema sõnul meeldivad ukrainlastele ja ärritavad Vene okupante, vahendas BNS.

“Täna pidasin taas ülemjuhataja peakorteri koosolekut. Peamine päevakorrapunkt on meie liikumine kogu Ukraina maa vabastamise suunas ja kõik, mis on vajalik meie kaitseoperatsiooni elluviimiseks. Relvad ja laskemoon, suhtlemine partneritega, materiaalne toetus, vastutegevus uutele relvaliikidele, mis okupantidel on. Konkreetseid teemasid, mida staabis arutati, ma muidugi avalikustada ei saa. Kuid enamik aruanded ja heakskiidetud plaanid rõõmustavad kindlasti ukrainlasi. Ja kindlasti häirivad need okupante,” rääkis riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et sissetungijad vastutavad kogu kurjuse eest, mis Ukrainale on tehtud.

“Nad vastutavad kogu oma kurjuse ja tehtud kurja eest. Nad annavad vastust meie relvadele, Ukraina kohtutele ja rahvusvahelisele õigusele. Keegi neist ei põgene selle eest,” kinnitas president.

03:15

Zelenskõi hinnangul ei aita Vene okupante sõjas enam miski

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pöördus kolmapäevases videosõnumis taas Vene okupantide poole, keda hoiatas, et nad on juba kaotanud ja sõjas Ukraina vastu ei aita neid miski, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Ukraina riigipea sõnul on Venemaa presidendi Vladimir Putini režiimi korraldatud sõda ja mobilisatsioon suunatud Vene rahva igasuguste väljavaadete hävitamisele.

“Isegi kui leiate kuskilt maailmast mõne muu relva, millel on “Vene maailmale” “iseloomulik” nimi. Nagu need Iraani “šahiidid”, millega proovite pommitada meie linnu, siis see teid niikuinii ei aita,” rääkis Zelenskõi viidates Venemaa poolt Iraanist hangitud droonidele.

“Sa oled juba kaotanud. Sa kaotasid, sest isegi nüüd, 224. päeval, mil sõda on täismahus, pead sa oma ühiskonnale selgitama, et miks seda kõike vaja on. See sõda, oma rahva kõigi väljavaadete hävitamiseks. Enesehävitamine,” ütles president ilmselt Putini poole pöördudes.

“Kui inimesed tunnevad, et neil on õigus ja nad on omal maal, siis teavad nad ise kõike. Nad ei vaja iga päev obsessiivseid “alternatiivajaloo” loenguid ja poliitilist infotundi – ei kohtumisel õpetajatega või teemalisel koosolekul hooajaliste välitööde edenemisest,” jätkas riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et ukrainlased teavad, mille eest nad võitlevad ja üha enam Venemaa kodanikke mõistavad, et nad peavad surema lihtsalt sellepärast, et üks inimene ei taha sõda lõpetada.

“On selge, kes võidab,” ütles Zelenskõi.

02:30

Zelenskõi sõnul on Lõuna-Ukrainas vabastatud veel külasid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval, et riigi lõunaosas asuvas Hersoni oblastis on Vene vägedelt tagasi vallutatud veel kolm küla, edastas BNS.

“Novovoskresenske, Novogrõgorivka ja Petropavlivka vabastati viimase 24 tunni jooksul,” ütles ta sotsiaalmeediasse postitatud videos.

“Vasturünnak jätkub,” lisas president.

“Vaid 24 tunni jooksul Hersoni oblastis korraldatud pseudoreferendumi järel vabastati ja stabiliseerus olukord nendes asulates,” kinnitas riigipea.

Zelenskõi tänas pealetungi planeerinud ja läbiviinud Ukraina kaitsjaid.

Zelenski märkis ära ka õhuvägede ja õhutõrjeväe sõdureid, kes tulistasid kolmapäeval alla kuus Iraanis toodetud drooni.

“Harkivi 302. õhutõrjeraketirügemendi õhutõrjekahurid tulistasid alla kolm drooni ja meie 204. Sevastopoli taktikalise lennubrigaadi hävitajapiloodid tulistasid alla kolm drooni. Tänan teid täpsuse eest, poisid!” rõhutas president.

05. oktoober 2022

16:57

Putin ootab olukorra “stabiliseerumist” annekteeritud aladel

Vene president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et ootab olukorra “stabiliseerumist” annekteeritud Ukraina aladel, kus Moskva väed on saanud Kiievilt lüüa ja mitmest olulisest linnast välja aetud, vahendab BNS.

“Tegutseme eeldusega, et olukord uutel territooriumidel stabiliseerub,” rääkis Putin videokohtumisel õpetajatega.

Nõndanimetatud referendumid okupeeritud alade annekteerimise üle olid Putini sõnutsi “rohkem kui veenvad”.

“Ausalt öeldes, nende referendumite tulemused ei teinud mulle ainult heameelt, vaid ka üllatasid mind,” väitis ta. “Nende (tulemuste) osas ei saa mingit kahtlust olla.”

Lääneriigid ja Ukraina märgivad, et rutakalt korraldatud annekteerimishääletused olid pettus.

Putin annekteeris läinud nädalal ametlikult neli Ukraina oblastit, kuulutades, et nende elanikud on “igavesti” Vene kodanikud.

Samal ajal sai Vene armee mitmes annekteeritud piirkonnas Ukraina vägedelt lüüa. Moskva tõotas kolmapäeval, et vallutab “kaotatud” alad tagasi.

13:36

Kreml tõotab Ukrainale kaotatud alad tagasi võtta

Kreml tõotas kolmapäeval, et võtab tagasi Ukrainale kaotatud alad annekteeritud territooriumidel ja kuulutas, et need alad jäävad igaveseks Venemaa osaks, vahendab BNS.

“Antud territooriumid võetakse tagasi,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele pärast Vene vägede järjestikuseid kaotusi rindel.

Moskva annekteeritud territooriumid “jäävad igaveseks Venemaaks ja neid ei anta tagasi”, rõhutas ta.

Moskva kaotas Ida-Ukrainas annekteeritud aladel mitu olulist linna, nagu raudtee sõlmpunkti Lõmani. 

Venemaa pole täpselt määratlenud annekteeritud regiooni piire.

Peskov ütles, et Venemaa jätkab okupeeritud piirkonna “elanikkonnaga konsulteerimist”.

Ametniku sõnul on dokumendid, mille Moskva eelmisel nädalal Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastite annekteerimise kohta sõlmis, selgelt arusaadavad. “Kõik on olemas juriidilises sõnastuses.”

Moskva kontrolli all pole suured alad Zaporižžjast, samuti Hersoni põhjaosast ning Donetski loodeosast. 

Ukraina teatas kolmapäeval ka võitudest seni täielikult Venemaa käes olnud Luhanski oblastis.

13:31

Ukraina teatas võitudest Luhanski oblastis

Ukraina teatas kolmapäeval võitudest seni täielikult Venemaa käes olnud Luhanski oblastis, vahendab BNS.

“Luhanski oblasti deokupeerimine on juba ametlikult alanud. Mitu asulat on juba Vene sõjaväe käest vabastatud ja Ukraina relvajõud on heisanud Ukraina lipu,” ütles Luhanski kuberner Serhi Haidai Telegramist.

12:35

EL leppis kokku uutes sanktsioonides Venemaale

Euroopa Liit leppis kokku uutes sanktsioonides Venemaale seoses nelja Ukraina oblasti annekteerimisega, teatas kolmapäeval ühenduse eesistuja Tšehhi, vahendab BNS.

Tegemist on kaheksanda sanktsioonipaketiga pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.

Kui pakett lõpliku kinnitusprotseduuri läbib ja liikmesriikidel vastuväiteid ei teki, jõustub see neljapäeval pärast ametlikku avaldamist, ütles Tšehhi Twitteris.

“Jõudsime just poliitilisele kokkuleppele uutes sanktsioonides Venemaale – EL-i tugev vastus Putini ebaseaduslikule territooriumide annekteerimisele,” ütles suursaadik Edita Hrdá.

Sanktsioonipaketi üksikasju veel ei avaldata, aga EL-i suursaadikute arutelu potentsiaalsete meetmete üle on viimastel päevadel keskendunud Vene naftale hinnalae kehtestamisele.

Räägitud on ka musta nimekirja pikendamisest isikutega, kes on etendanud annekteerimistel olulist osa.

10:50

Kiievi lähedal sai Iraanis toodetud droonide rünnakus inimene haavata

Kiievist edelas Bila Tserkva linnas sai Iraanis toodetud droonide rünnakus inimene vigastada, ütles kolmapäeval kohalik kuberner, vahendab BNS.

“Vaenlane tegi öösel Bila Tserkvale rünnakud Shahed-136 tüüpi kamikadze-droonidega,” ütles kuberner Oleksi Kuleba sotsiaalmeedias.

Kiievist 100 kilomeetri kaugusele jääv linn, kus enne sõda elas 200 000 inimest, sai kuus tabamust, mis põhjustasid plahvatused.

“Üks inimene sai vigastada. Mitu taristurajatist sai kannatada,” ütles kuberner.

Ukraina relvajõudude lõuna operatiivstaap ütles Telegramis, et öö jooksul tulistati alla kuus Shahed-136 tüüpi drooni, kui ei täpsustanud kohta.

Ukraina teatas septembris esimestest Venemaa rünnakutest Iraani droonidega, kuid seni on sihikule võetud peamiselt riigi lõunaosa, seal hulgas Odessa.

Ajakirjanduse andmetel on Iraan tarninud USA hoiatustest hoolimata Venemaale sadu droone.

Ukraina otsustas vähendada vastuseks oluliselt Iraani diplomaatilist kohalolu Kiievis. Teherani sõnul põhineb otsus alusetul informatsioonil, mille taga on “välismeedia propaganda”.

10:21

Putin allkirjastas eelnõud nelja Ukraina regiooni annekteerimiseks

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas kolmapäeval seadusandluse nelja Ukraina oblasti annekteerimise kohta, seisis valitsusportaalis, vahendab BNS.

Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastid “võetakse Venemaa Föderatsiooni vastavalt Venemaa Föderatsiooni põhiseadusele”, seisab dokumentides. 

Putin allkirjastas ka dekreedid, millega nimetatakse nende nelja piirkonna Moskva-meelsed juhid ametlikult oblastijuhtideks.

Vene parlamendi ülem- ja alamkoda on oblastite annekteerimise seaduse juba heaks kiitnud.

Vene president Vladimir Putin allkirjastas reedel Kremlis läbi viidud suurejoonelisel tseremoonial nende alade Moskva poolt ametisse pandud juhtidega lepingud, mille kohaselt piirkondadest saavad Vene Föderatsiooni subjektid. 

Oblastid loovad maakoridori Venemaa ja 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaare vahel. Neli oblastit kokku moodustavad 20 protsenti Ukraina territooriumist.

Vene vägedel ei ole täielikku kontrolli Hersoni ja Zaporižžja oblasti üle ning Kreml ei ole veel ametlikult kinnitanud, millised osad neist oblastitest annekteeritakse.

05:40

Unian: USA luure ei näe Vene tuumapotentsiaaliga seotud aktiivsust

Euroopas ja USA-s ei nähta praegu märke Venemaa tuumapotentsiaaliga seotud aktiivsusest, kirjutas kolmapäeval portaal Unian, vahendab BNS.

“Praegu ta blufib,” ütles Prahas töötav sõjaväeanalüütik Juri Fedorov Reutersile. “Aga on raske öelda, mis saab nädala või kuu pärast, kui ta saab aru, et sõda on kaotatud.”

Telekanali CBS küsimusele, kas Putin liigub tuumalöögi suunas, vastas USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor William Burns: “Me peame seda laadi ähvardusi väga tõsiselt võtma, arvestades kõike, mis on kaalul.”

Burns lisas samas, et USA luurel puuduvad “praktilised tõendid” selle kohta, et Putin liigub taktikalise tuumarelva vältimatu kasutamise poole.

04:00

Zelenskõi sõnul teeb Moskva kõik, et sõda lõpeks lahinguväljal

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul teeb Kreml absoluutselt kõik selleks, et sõda lõpeks lahinguväljal, mitte läbirääkimistelaua taga, vahendab BNS.

“Just Kreml teeb absoluutselt kõik, et see sõda saaks lõppeda ainult lahinguväljal, mitte läbirääkimistelaua taga,” lausus ta teisipäeval videopöördumises.

“Ukraina erinevatele ettepanekutele agressiooni peatamiseks ja meie alade vabastamiseks vastab Venemaa terrori, kuritegeliku mobilisatsiooni ja poliitilise farsiga. Ja see on oht igale riigile ükskõik millises maailmajaos. Sest kui üks inimene üritab varastada naaberrahva territooriumi, siis mõnel teisel võib samasugune soov tekkida,” rääkis ta.

President kutsus kõiki rahvusvahelist õigust austavaid rahvusvaheliste suhete subjekte üles seisma selle aluspõhimõtete eest ja kinnitama taas, et eelkõige piiride puutumatust ja riikide territoriaalse terviklikkuse printsiipi järgitakse.

03:54

USA teatas täiendavast relvaabist Ukrainale

Ühendriigid teatasid teisipäeval täiendavatest relvatarnetest Ukrainale, mis on edukal vastupealetungil riigi lõunaosas; Washingtoni teatel saadetakse Kiievile veel neli mitmikraketiheitjat HIMARS, 32 suurtükki, 75 000 suurtükimürsku ja kergrelvade laskemoona, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Ukraina väed teinud kiireid edusamme ja vallutanud sel nädalal Venemaalt tagasi kümneid külasid.

Washington teatas, et 625 miljoni dollari väärtuses relvi võetakse viivitamatult USA sõjaväe olemasolevatest varudest.

“See pakett annab Ukraina relvajõududele täiendavaid võimeid ja laskemoona, mida nad vajavad idas ja lõunas hoo säilitamiseks,” ütles Pentagoni kõrgeim ametnik Venemaa ja Ukraina küsimustes Laura Cooper.

02:04

Zelenskõi: Lõuna-Ukrainas on tagasi võetud kümneid asulaid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval, et tema väed teevad riigi lõunaosas “kiireid ja võimsaid” edusamme ning on sel nädalal Venemaalt tagasi võtnud “kümneid” asulaid, vahendab BNS.

“Ukraina armee liigub lõunas üsna kiiresti ja võimsalt edasi,” ütles Zelenskõi igaõhtuses pöördumises, lisades, et lõunas ja idas on tagasi vallutatud “kümneid asulaid”.

Osa aladest vallutati tagasi Hersoni, Luhanski ja Donetski oblastis, kus eelmisel nädalal korraldati libareferendumid Venemaaga ühinemise üle.

Kiiev ja lääs on need annekteerimishääletused kategooriliselt hukka mõistnud.

Zelenskõi viitas kaheksale asulale Hersoni oblastis, kus Moskva väed on Ukraina ulatusliku vastupealetungi ees taandunud, selgub Vene kaitseministeeriumi teisipäeval esitletud kaartidelt.

Viimased Moskva avalikustatud kaardid näitasid, et Vene väed olid Hersoni oblastis lahkunud paljudest piirkondadest, sealhulgas ka osalt Dnepri jõe läänekaldalt.

Harkivi oblastis on Vene väed pea täielikult maha jätnud Oskili jõe idakalda.

“Meie sõdurid ei peatu. Ja see on ainult aja küsimus, millal me okupandi kogu oma maalt välja ajame,” ütles Zelenskõi.

00:33

ÜRO: Venemaa anneksioon üksnes halvendab inimõigusolukorda Ukrainas

Venemaa anneksioon üksnes süvendab inimõigusrikkumisi Ukraina territooriumil, tõdes ÜRO inimõigusnõukogu teisipäeval, kirjeldades ukrainlastele osaks saanud “kirjeldamatuid kannatusi ja laastamistööd”, vahendab BNS.

Genfis ÜRO inimõigusnõukogule Ukraina olukorra kohta aruannet esitlenud Christian Salazar Volkmanni sõnul on dokumenteeritud terve hulk juhtumeid, kus rikutud on õigust elule, vabadusele ja julgeolekule.

“Vene Föderatsiooni ulatuslik relvastatud rünnak on toonud kaasa kohutava inimõigusolukorra kogu Ukrainas,” ütles ÜRO inimõigusnõukogu välioperatsioonide juht.

“Ukraina inimesed on kogenud kirjeldamatuid kannatusi ja laastamistööd.”

Ta ütles, et büroo inimõiguste seiremissioon, mis on Ukrainas tegutsenud alates 2014. aastast, on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse dokumenteerinud 6114 tsiviilisiku hukkumise, rõhutades seejuures, et “tegelikud arvud on tõenäoliselt tunduvalt suuremad”.

“Vene Föderatsiooni relvastatud rünnak on põhjustanud tuhandete inimeste hukkumise ning toonud kaasa tsiviilobjektide ja taristu ulatusliku hävingu,” ütles Salazar Volkmann.

ÜRO inimõigusnõukogu 34. aruanne inimõiguste olukorra kohta Ukrainas selle aasta 1. veebruarist 31. juulini, näitab, et vaenutegevuse raskus langes eelkõige tsiviilisikuile, ütles Salazar Volkmann nõukogule.

Tema sõnul põhjustasid valdava enamuse dokumenteeritud tsiviilohvritest Vene väed ja nendega seotud relvarühmitused”.

04. oktoober 2022

23:01

Zelenskõi tänas Bidenit jätkuva toetuse eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas teisipäeval, pärast USA teadet uuest relvasaadetisest oma ametivenda Joe Bidenit “jätkuva kaitsealase ja rahalise toetuse eest”, vahendab BNS.

Mõlemad pooled arutasid “lisasanktsioone Venemaale ja olukorda lahinguväljal”, kirjutas Zelenskõi Facebookis, kui Ühendriigid olid teatanud, et eraldavad Ukrainale 625 miljonit dollarit sõjalist abi.

“Olen tänulik Ühendriikide presidendile ja kogu Ameerika rahvale jätkuva kaitsealase ja rahalise toetuse eest,” ütles Zelensky.

“Mul oli hea meel kuulda president Bideni sõnu, et meie sõjaväelased inspireerivad kogu maailma, meie inimesed inspireerivad kogu maailma.”

Kõnes ütles Biden oma Ukraina kolleegile, et teel on veel 625 miljonit dollarit sõjalist abi, sealhulgas neli mitmikraketiheitjat HIMARS, teatas Valge Maja.

Ukrainal on juba 16 HIMARS-süsteemi, mida peetakse laialdaselt üheks tõhusaimaks vahendiks tema arsenalis.

Biden kinnitas veel kord, et tema administratsioon “jätkab end Venemaa agressiooni eest kaitsva Ukraina toetamist nii kaua kui vaja”.

Välisministeeriumi teatel on Ukrainale alates invasiooni algusest 24. veebruaril saadetud abi kogusumma nüüdseks üle 16,8 miljardi dollari.

22:25

IAEA: Zaporižžja tuumajaamale pärast juhi ärasaatmist ohtu pole

ÜRO tuumajärelevalveameti juht ütles teisipäeval, päev pärast seda, kui Venemaa Euroopa suurima tuumaelektrijaama direktori minema saatis, et jaamas ohtu ei ole, vahendab BNS.

Vene väed hoidsid Lõuna-Ukrainas asuva Zaporižžja tuumajaama juhti Ihor Murašovi kaks päeva kinni, enne kui ta lõpuks esmaspäeval vabastas.

Moskva ja Kiiev on mitu kuud süüdistanud teineteist Venemaa hõivatud rajatise lähedal aset leidnud suurtükitules, mis tekitas hirmu tuumakatastroofi ees.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossi vastas küsimusele jaama mis tahes turvariskide kohta, et “mingit ohtu ei ole”.

“Kõige olulisem Murašovi puhul on see, et ta on vabastatud… ja taas koos oma perega,” lisas ta.

Ukraina tuumaagentuur teatas laupäeval, et Vene sõjaväepatrull pidas Murašovi kinni, kui ta oli sõitmas jaamast Venemaa kontrolli all olevasse Enerhodari linna.

Ta vabastati esmaspäeval Ukraina valduses oleval territooriumil.

Läinud nädalal Venemaa annekteeritud Zaporižžja oblastis asuv tuumajaam on Moskva vägede poolt okupeeritud alates märtsist ja asub rindejoone lähedal.

Grossi kavatseb sel nädalal sõita Moskvasse ja Kiievisse, et arutada Zaporižžja jaama ümber tuumaohutuse ja -kaitsetsooni loomist, teatas IAEA teisipäevases avalduses.

16:53

Kremli okupatsiooniametnikud tunnistasid Ukraina pealetungi Hersonis

Vene väed Ukrainas Hersoni oblastis on sattunud viimastel päevadel Ukraina jõulise rünnaku alla, tunnistas teisipäeval Venemaa poolt ametisse pandud kuberner, vahendab BNS.

Herson oli üks esimesi Ukraina regioone, mis langes Vene vägede kontrolli alla pärast sissetungi 24. veebruaril. Venemaa teatas oblasti annekteerimisest eelmisel nädalal, kuigi territoorium pole täielikult Vene vägede kontrolli all.

Vaatlejad on viimastel päevadel öelnud, et Ukraina väed on tunginud sügavamale Venemaa kontrolli all olevale territooriumile, iseäranis oblasti põhjaosas Dnepri läänekaldal.

Moskva režiimi poolt ametisse pandud kuberner Vladimir Saldo ütles esmaspäeval antud intervjuus, et Ukraina väed on saavutanud edusamme Dudtšanõi küla ümbruses.

“Läbimurre ei kestnud kaua. Praegu, kui õhuvägi alustas tööd, hävitati suur hulk Ukraina soomustatud sõidukeid ja personali,” ütles ta.

Tema asetäitja kirjutas sotsiaalmeedias teisipäeval, et Ukraina pealetung küla suunas on peatatud.

Suhtlusrakenduse Telegram Vene Rybari kanalil, mis jälgib Vene sõjaväge Ukrainas, teatati, et Kiievi väed liiguvad edasi Dudtšanõi ja teise küla Arhanhelske ümbruses. Ukraina vägede eesmärgiks on “lõigata ära varustustee Venemaa grupile Dnepri idakaldal”, kirjutati kanalil.

Vene uudisteagentuuride ja kinnitamata sotsiaalmeediapostituste järgi on partisanid rünnanud Vene vägesid ja ametnikke. Ukraina sõjavägi on hävitanud sildu, mis on seadnud Vene väed ümberpiiramisohtu.

Hinnanguliselt on Hersonist Venemaa kontrolli all umbes 80 protsenti.

13:35

Putin võib tuumaähvardused supertorpeedo abil uuele tasemele viia

Venemaa president Vladimir Putin võib jätkata tuumarelvadega ähvardamist ja kasutada selleks ka Poseidoni supertorpeedot, mida nimetatakse “maailmalõpurelvaks”, vahendab Iltalehti.

NATO luureraporti kohaselt on juulis Venemaa mereväele üle antud Belgorodi tuumaallveelaev Põhja-Jäämeres liikumises. Arvatakse, et see liigub Kariibi mere poole, kus see võib-olla osaleb võimalikus relvakatsetuses.
Itaalia väljaande La Republica andmetel on NATO luureraportit usinalt selle tähtsamate komandöride vahel laiali jagatud.
NATO komandörid muretsevad, et Putin jätkab tuumarelvadega seotud pingete eskaleerimist, katsetades Poseidoni torpeedot, mis on kõigi aegade suurim torpeedo. Allveelaev Belgorod on teadaolevalt ainuke, millelt oleks võimalik see supertorpeedo hetkel välja lasta.

NATO on senisest veelgi enam mures

Kui Putin 2018. aastal Poseidoni arendamisest teatas, nähti selles peamiselt siseturule suunatud propagandarelva ning Venemaa tehnoloogiat ei peetud sellise supertorpeedo arendamiseks piisaval tasemel olevaks.
Väidetavalt on Venemaa Poseidonit varem Soome lähialadel katsetanud. Möödunud aasta katsetused üllatasid isegi NATO-t ja panid lääne sõjaväevaatlejad torpeedo arendamist senisest palju murelikumalt jälgima.
“See on strateegiline relv, mille mõju ulatub palju laiemalt kui selle praegune katseala,” teatas Norra luurejuht Nils Andreas Stensønes 2021. aasta aprillis.

Radioaktiivne tsunami pühiks suurlinnad maa pealt

Putin kiitis Poseidoni kasutusele võttu kui Venemaa strateegilise ülemvõimu taastamist, kuna väidetavalt suudab see kõrvale hiilida isegi USA satelliit- ja radarisüsteemidest. Sel juhul võib see hiilida näiteks USA rannikul asuvate suurte asustuskeskuste või mereväebaaside lähedale.
Üle 20 meetri pikkune Poseidon suudab veepinna all liikuda kuni 10 000 kilomeetrit ja see võib kanda kahemegatonniseid tuumalõhkepäid. Kui see plahvatab, põhjustaks see “radioaktiivse tsunami”, mis võiks New Yorgi või Los Angelese hävitada.
Tuumajõul töötav Torpeedo võiks lisaks lõhkeainetele kanda koobalt-60-t, mis on koobalti kunstlik radioaktiivne isotoop. Sellest saab valmistada ülimalt “räpase pommi”, mis muudaks suured alad aastakümneteks elamiskõlbmatuks.

13:34

Šoigu: Vene armeesse on juurde võetud üle 200 000 inimese

Venemaa mobilisatsiooni raames on armeesse juurde võetud enam kui 200 000 inimest, teatas teisipäeval Vene kaitseminister Sergei Šoigu, vahendab BNS.

“Tänase seisuga on üle 200 000 inimese armeesse võetud,” ütles Šoigu kohtumisel. 

Venemaa mobilisatsiooni eesmärk on suurendada Moskva sõjalist võimekust Ukrainas.

Kreml on nimetanud mobilisatsiooni osaliseks ning öelnud, et eesmärk on värvata 300 000 meest.

Šoigu ütles, et need, keda mobiliseeritakse, neid õpetatakse välja 80 väljaõppepolügoonil ja kuues väljaõppekeskuses.

Kremli mobilisatsioonikutse on toonud kaasa suuri meeleavaldusi, arvukalt vahistamisi ning kümnete tuhandete sõjaväeealiste meeste põgenemist kas riigist peamiselt endistesse Nõukogude Liidu vabariikidesse või siseriiklikult redusse.

Kasahstan teatas teisipäeval, et neile on kahe nädala jooksul saabunud üle 200 000 venelase.

Putin sekkus läinud nädalal paanika rahustamiseks ning kutsus võime “parandama kõik vead” seoses mobilisatsiooniga.

Šoigu nõudis teisipäeval, et armee ja mereväe juhtkond aitaks värvatuid kiirelt lahinguks ette valmistada, tehes seda täiendavate õppustega lahingkogemusega ohvitseride pilgu all.

Ta lisas, et mobiliseerituid saab saata lahingutsoonidesse alles “pärast väljaõppe ja lahingkoordinatsiooni läbimist”.

Minister kutsus ühtlasi värbamiskeskusi üles, et nood ei saadaks vabatahtlikke mõjuva põhjuseta minema.

12:47

Ukraina kavatseb kooskõlastada USA-ga kaugmaarakettide laskmise

Ukraina võimud on püüdnud korduvalt veenda USA võime seoses viimaste vastumeelsusega, et vastutasuks kaugmaarakettide tarnimise eest on nad valmis loobuma nende kasutamisest sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil, vahendab BNS.

Ukraina võimud on pakkunud Washingtonile, et nad kooskõlastaks rünnakute sihtmärgid, kui Ühendriigid annavad Kiievile kaugema tegevusraadiusega rakette, märkis CNN viitega oma valitsusallikatele.

Esiteks puudutab see ATACMS-tüüpi rakette, mida saab välja saata Ukraina olemasolevatest HIMARS-raketisüsteemidest. Erinevalt nende süsteemide tavalistest rakettidest, mille lennuulatus on umbes 70 kilomeetrit, võivad ATACMS-i juhitavad raketid lennata kuni 300 kilomeetri kaugusele.

Ukraina võimud ei ole siiski täpsustanud, kas Venemaa territooriumil paiknevate sihtmärkide hulka arvatakse ka sihtmärgid okupeeritud piirkondades, sealhulgas Krimmis. Kiiev rõhutab CNN-i andmetel praegu vajadust hävitada Vene okupatsiooniväe laskemoonalaod, sealhulgas Krimmi poolsaarel.

Leevendamaks USA kartusi, et Venemaa sihtmärke võidakse rünnata, on Ukraina sõjavägi valmis koordineerima ameeriklastega iga sihtmärgi ründamist kaugmaa-raketirünnakuga.

Riikliku julgeoleku nõukogu pressiesindaja John Kirby ütles CNN-ile, et ei ole valmis hüpoteetilisi olukordi kommenteerima ja neile võimalike vastuste üle spekuleerima.

12:05

Venemaa föderatsiooninõukogu ratifitseeris Ukraina alade liidendamise

Venemaa parlamendi ülemkoda ratifitseeris Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžje oblastite annekteerimise, vahendab BNS.

Föderatsiooninõukogu hääletas selle otsuse kasuks teisipäevasel plenaaristungil.

Vastavalt lepetele on territooriumide piirid välisriikidega nüüd Venemaa Föderatsiooni piirid.

Piirkondade alalised elanikud on nüüdsest Venemaa kodanikud, välja arvatud need, kes taotlevad mõnda muud kodakondsust. Oblastite riigikeeleks on vene keel.

Vene riigiduuma kiitis esmaspäeval ühehäälselt heaks lepingud nelja Ukraina piirkonna ühinemiseks Venemaaga.

Kõik 450 parlamendi alamkoja liiget toetasid Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižžja annekteerimist. Riigiduuma võrgulehe andmetel ei jätnud ükski saadik hääletamata ja vastuhääli ei olnud.

Vene president Vladimir Putin allkirjastas reedel nende alade Moskva poolt ametisse pandud juhtidega lepingud, mille kohaselt piirkondadest saavad Vene Föderatsiooni subjektid.

Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus enne hääletust riigiduuma saadikuid toetama eelnõu, et kaitsta vene keelt, kultuuri ja piire.

“Me ei reageeri kujuteldavatele ohtudele, me kaitseme oma piire, isamaad ja rahvast,” väitis Lavrov. “Ühendriigid on allutanud pea kogu kollektiivse lääne ning mobiliseerinud selle, et muuta Ukraina tööriistaks sõjaks Venemaaga.”

Reedel annekteeritud neli piirkonda moodustavad koos 2014. aastal liidendatud Krimmiga umbes 20 protsenti Ukraina territooriumist.

11:47

Podoljak: Venemaal on plaan rünnata Valgevenest

Venelased võivad üritada korraldada mässu ja haarata Valgevene autoritaarselt riigipealt Aleksandr Lukašenkolt kontrolli sõjaväe üle, vahendas Ukraina portaal Unian teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnu, vahendab BNS.

Tema sõnul on Lukašenko suures segaduses Venemaa autoritaarse presidendi Vladimir Putini surve tõttu, kes üritab Valgevenet Ukrainaga sõtta tirida.

“Subjektil (Lukašenkol) on sisepoliitilisel turul väga suured probleemid. Ta ei ole legitiimsest vaatepunktist niivõrd tugev, kui ta ise end varem pidas ja nagu see oli enne 2020. aasta sügist. Teisest küljest on ta Putini äärmise surve all. VF tahab liitriigilt intensiivsemat sõjas osalemist, mis tähendab Valgevene jaoks omariikluse väljavaadete järsku nullimist… ja valgevenelased mõistavad seda, sealhulgas ka Lukašenko,” ütles Podoljak.

“Seetõttu on Lukašenko ühelt poolt segaduses, teisalt aga masenduses,” lisas ta.

Podoljaki sõnul hoiab Ukraina olukorda Valgevene piiril tugeva kontrolli all, mõistes suurepäraselt Venemaa plaane.

“Ukrainas on Valgevene piirile koondatud kaitsejõud ja peetakse sõjalisi õppusi,” sõnas ta, lisades, et piiril on miiniväljad ja perimeetrit valvatakse hästi. “Muidugi üritab Venemaa nüüd saata sinna teatud arvu mobiliseerituid, kuni 20-30 tuhat.”

Tema sõnul üritatakse sel viisil katsetada.

“Isegi siseriiklik mäss on üks stsenaariumeid, mida me peame üsna tõsiseltvõetavaks,” lausus Podoljak, märkides, et oma sõdurite sissetoomise järel Valgevenesse üritaksid venelased lavastada mässu ja haarata Lukašenkolt kontrolli sõjaväe üle.

Podoljak kinnitas, et Valgevene suunalt tulla võiva rünnaku puhuks on Ukraina vägi aktiivselt valmistunud.

“Mõistame, et Venemaa püüab seda aktiveerida, kuid Venemaal on iga päevaga üha vähem võimalusi,” lõpetas ta.

04:41

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 87 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunarindel 87 Vene okupanti ja 60 ühikut erinevat tehnikat, vahendab BNS.

“Meie lennukid andsid üheksa lööki vaenlase positsioonidele ja sihtmärkide pihta. Raketi- ja suurtükiväeüksused sooritasid 290 tulemissiooni. Vaenlase kinnitatud kaotused on 87 okupanti, 31 tanki ja 27 muud soomusmasinat,” edastati ülevaates.

“Lisaks hävitasid Ukraina relvajõud raketisüsteemi Uragan ja selle jaoks mõeldud sõiduki,” lisati raportis.

03:30

Zelenskõi eitas Vene propagandat okupeeritud alade elanike kohta

President Volodõmõr Zelenskõi eitas esmaspäevases videosõnumis taaskord Venemaa propagandistide valesid, et väidetavalt peab Ukraina peaaegu kõiki okupeeritud territooriumil viibijaid kollaborantideks, vahendab BNS.

“Täielik jama. Meie lähenemine on alati olnud ja jääb selgeks ja õiglaseks. Kui inimene ei teeninud sissetungijaid ega reetnud Ukrainat, siis pole põhjust pidada sellist inimest kaastöötajaks. Need on elementaarsed asjad,” rääkis president.

“Kui õpetaja jäi Ukraina õpetajaks ega valetanud lastele, kes on vaenlane. Või kui inimene jäi Ukraina kommunaalteenistuse ukrainlasest töötajaks ja näiteks aitas säilitada inimeste energiavarustust, siis ei saa seda inimest milleski süüdistada,” seletas Zelenskõi.

Riigipea meenutas, et ajutiselt okupeeritud territooriumil viibis sadu tuhandeid ukrainlasi, paljud neist aitasid Ukraina sõjaväelasi ja eriteenistusi, paljud püüdsid ellu jääda ja ootasid Ukraina lipu tagasitulekut.

“Muidugi oli neid, kes Ukrainat reetsid. Kuid sellised juhtumid tuvastatakse kiiresti Ukraina julgeolekuteenistuse poolt ja need pole massilised. Venemaa pole Ukrainas kuskil massilist toetust kohanud ja see on fakt,” rõhutas president.

02:15

Ukraina armee vabastas mitmes piirkonnas uusi asulaid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles igaõhtuses videosõnumis, et esmaspäeval jätkas Ukraina armee pealetungi ja vabastas mitmes piirkonnas uusi asulaid, vahendab BNS.

“Täna jätkus meie armee ja kõigi meie kaitsjate pealetung. Mitmes piirkonnas on uusi vabastatud asulaid,” ütles Zelenskõi.

President lisas, et paljudes sektorites rindejoonel on praegu käimas karm võitlus.

“Kuid okupantide vaenutegevuse väljavaade on endiselt ilmne: üha rohkem sissetungijaid üritab põgeneda, vaenlase armee kannab üha suuremaid kaotusi ja üha enam mõistetakse, et Venemaa tegi Ukraina vastu sõtta minnes vea,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi kiitis nädalavahetusel, et selle nädala sõjaväearuannetes hõivab suurema osa Vene okupantide käest vabanenud asulate nimekiri.

“Iga päev vähemalt kaks korda – hommikul ja õhtul – saan meie sõjaväelastelt teateid. Sel nädalal võtab aruannetes võttis suurima osa enda alla meie käimasoleva sõjalise operatsiooni raames vaenlaste käest vabastatud asulate nimekiri. Lugu Donetski oblasti Lõmani vabastamisest on saanud praegu kõige rohkem meediatähelepanu. Kuid meie sõdurite edu ei piirdu ainult Lõmaniga,” rääkis riigipea.

Zelenskõi lubas ühtlasi, et lähima nädalaga võetakse Vene okupatsiooniväelt tagasi Ida-Ukrainas Donbassis uusi alasid.

“Kogu selle nädala jooksul on üha rohkem Ukraina lippe tõmmatud lehvima Donbassis. Neid tuleb nädalaga veelgi rohkem juurde,” ütles ta igaõhtuses telepöördumises.

03. oktoober 2022

22:37

Prantsusmaa tarnib Ukrainale 20 soomukit Bastion

Prantsusmaa kavatseb Ukrainale üle anda kakskümmend Bastioni soomukit, vahendab BNS.

Märgitakse, et Volvo kontserni kuuluva ettevõtte Arquus ja Prantsusmaa kaitseministeeriumi vaheline leping on lõppjärgus.

Meediakanali BFM TV andmetel saab tarne teostada võimalikult lühikese ajaga, kuna ettevõttel on piisavalt varusid, et rahuldada kiireloomulisi vajadusi.

Peaminister Elisabeth Borne rääkis esmaspäeval parlamendis relvade saatmisest Ukrainasse.

“Tegutseme usaldusväärse liitlasena. Oleme suurendanud sõjavarustuse tarnimist Ukrainasse. Peame andma Ukrainale vahendid, et kaitsta end sissetungi vastu,” rääkis peaminister.

22:27

USA järgmises abipaketis Ukrainale sisaldub neli raketiheitjat HIMARS

USA kavatseb Ukrainale üle anda veel neli mitmikraketiheitjat HIMARS, vahendab BNS.

Reutersi andmetel lisatakse raketiheitjad järgmisesse 625 miljoni USA dollari suurusesse sõjalise abi paketti.

Pakett sisaldab ka laskemoona, miine ja miinitõrjerelvi.

Reutersi info kohaselt teatatakse abi andmisest ametlikult teisipäeval.

19:35

IAEA: Vene kontrollitava Ukraina tuumajaama juht vabastati

Lõuna-Ukrainas asuva ja Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all oleva Zaporižžja tuumajaama kinni peetud direktor on vabastatud, ütles esmaspäeval ÜRO tuumajärelevalveagentuuri juht, vahendab BNS.

“Tervitan Zaporižžja tuumaelektrijaama peadirektori Ihor Murašovi vabastamist; olen saanud teavet, et härra Murašov on jõudnud turvaliselt oma perekonna juurde,” ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi Twitteris.

Kiiev kutsus laupäeval Vene okupante Murašovi viivitamatult vabastama, mõistes ühtlasi hukka tema ebaseadusliku kinnipidamise.

Euroopa suurim tuumaelektrijaam Zaporižžjas on olnud viimastel kuudel üks suuremaid pingeallikaid vaenupoolte vahel, kuna Moskva ja Kiiev süüdistavad teineteist igapäevastes rünnakutes, mis tabavad kas otseselt jaama hoonekompleksi või langevad selle lähedusse. Sõjaline tegevus tuumajaama ümber võib halbade asjaolude kokku langemisel päädida tuumakatastroofiga, mille mõju võib ulatuda kõikjale Euroopas ja kaugemalgi.

Murašovi pidas reedel umbes kella 16 paiku (ka Eesti aja järgi) kinni vene patrull, kui ta oli jaamast teel koju lähedalasuvasse Enerhodari linna, ütles Ukraina tuumaagentuuri Enerhoatom juht Petro Kotin avalduses.

Tema sõnul peatati Murašovi auto kinni, mees tõmmati välja ja viidi kinniseotud silmadega teadmata suunas minema.

Ukraina välisministeerium mõistis avalduses Murašovi ebaseadusliku kinnipidamise jõuliselt hukka.

Kotini sõnul kannab Murašov peamist ja eksklusiivset vastutust tuuma- ja kiirgusohutuse eest Zaporižžja jaamas.

Jaam paikneb Moskva okupatsiooniväe kontrollitaval alal Ukraina Zaporižžja oblastis, mille Venemaa reedel koos Donetski, Luhanski ja Hersoni oblastiga ebaseaduslikult enda külge liitis.

ÜRO vaatlusmissioon Grossi juhtimisel külastas septembri alguses jaama ning IAEA on nõudnud Kiievilt ja Moskvalt julgeolekutsooni välja kuulutamist jaama ümbruses, eesmärgiga vältida tuumakatastroofi teket.

Grossi ütles nädalavahetusel, et sõidab sel nädalal Kiievisse ja Moskvasse asja arutama.

15:51

Vene riigiduuma kiitis heaks nelja Ukraina oblasti annekteerimise

Riigiduuma kiitis esmaspäeval ühehäälselt heaks lepingud nelja Ukraina piirkonna ühinemiseks Venemaaga, vahendab BNS.

Kõik 450 parlamendi alamkoja liiget toetasid Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižžja annekteerimist. Riigiduuma võrgulehe andmetel ei jätnud ükski saadik hääletamata ja vastuhääli ei olnud.

Vene president Vladimir Putin allkirjastas reedel nende alade Moskva poolt ametisse pandud juhtidega lepingud, mille kohaselt piirkondadest saavad Vene Föderatsiooni subjektid.

Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus enne hääletust riigiduuma saadikuid toetama eelnõu, et kaitsta vene keelt, kultuuri ja piire.

“Me ei reageeri kujuteldavatele ohtudele, me kaitseme oma piire, isamaad ja rahvast,” väitis Lavrov. “Ühendriigid on allutanud pea kogu kollektiivse lääne ning mobiliseerinud selle, et muuta Ukraina tööriistaks sõjaks Venemaaga.”

Reedel annekteeritud neli piirkonda moodustavad koos 2014. aastal liidendatud Krimmiga umbes 20 protsenti Ukraina territooriumist.

Vene vägedel ei ole täielikku kontrolli Hersoni ja Zaporižžja oblastite üle ja Kreml ei ole veel ametlikult kinnitanud, millised osad neist oblastitest annekteeritakse.

13:48

Peskov: Hersoni ja Zaporižžja piire arutatakse rahvaga

Donetski ja Luhanski isehakanud rahvavabariigid astuvad Venemaa koosseisu 2014. aasta piirides, Hersoni ja Zaporižžja piire arutatakse aga rahvaga, ütles teisipäeval Kremli kõneisik Dmitri Peskov, vahendab BNS.

“Donetsk ja Luhansk liituvad Venemaaga 2014. aasta piirides. Jätkame konsultatsioone Hersoni ja Zaporižžja oblasti piiride üle,” ütles Peskov ajakirjanikele.

Peskov ütles, et ei saa täpselt vastata küsimusele, kuidas toimub piiriarutelu Hersoni ja Zaporižžja elanikega. “Pole kahtlust, et piir sõltub vaid konkreetsel territooriumil elavate inimeste tahtest,” ütles Kremli kõneisik.

Vene president Vladimir Putin ning nelja Moskva hõivatud Ukraina piirkonna nukuvalitsuse juhid allkirjastasid reedel pärast libareferendumeid nende alade Venemaaga ühinemise lepped.

Lääneriigid on anneksiooni üksmeelselt hukka mõistnud ega tunnusta Ukraina alade liitmist Venemaaga, süüdistades Moskvat rahvusvahelise julgeoleku ohustamises.

13:41

Kadõrov lubas saata teismelised pojad Ukraina rindele

Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov ütles esmaspäeval, et saadab oma 14-, 15- ja 16-aastased pojad Ukraina rindele, vahendab BNS.

“Neil on aeg tõestada ennast tõelises lahingus, saan seda soovi vaid tervitada,” kirjutas Kadõrov Telegramis. “Varsti lähevad nad eesliinile kontaktjoone kõige raskematesse lõikudesse.”

Kadõrov lisas, et Ahmat (16), Eli (15) ja Adam (14) on saanud juba poisipõlvest peale lahinguväljaõpet ning kinnitas, et ta “ei tee nalja”. 

Telegrami postitatud videol on poisid tankidel ning tulistavad raketiheitjatest ja kuulipildujatest. 

13:31

Kreml lükkas tagasi Kadõrovi üleskutse kasutada tuumarelva

Kreml lükkas esmaspäeval tagasi Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi üleskutse kasutada Ukrainas madala võimsusega tuumarelva, vahendab BNS.

“See on väga emotsionaalne hetk,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov Kadõrovi avaldusele viidates. “Meie riigis on tuumarelva kasutamiseks olemas vastav doktriin.”

11:21

Vene komissar kõrvaldati mobilisatsioonivigade tõttu ametist

Venemaa Kaug-Ida Habarovski krai sõjakomissar kõrvaldati esmaspäeval ametist, kuna krais on tuhanded inimesed saanud mobilisatsioonikutse ekslikult, teatasid kohalikud võimud, vahendab BNS.

“Habarovski krai sõjakomissari Juri Laiko teenistuskohuste täitmine on peatatud. See ei avalda mingit mõju presidendi poolt meile seatud ülesannete täitmisele,” kirjutas Habarovski krai kuberner Mihhail Degtjarjov Telegramis.

Degtjarjov ei täpsustanud, miks komissar teenistusest kõrvaldati, kuid mainis mobilisatsiooniprotsessis tehtud vigu.

“Mitmest tuhandest meie kaasmaalasest, kes said viimase 10 päeva jooksul kutse ja saabusid värbamiskeskusse, saadeti umbes pooled tagasi, kuna nad ei vastanud mobilisatsiooni kriteeriumidele,” ütles Degtjarjov.

“Osaline mobilisatsioon kehtib vaid kaitseministeeriumi ja presidendi heaks kiidetud kategooriatele. Igasugustele rikkumistele tuleb teha lõpp.”

05:01

Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel jätkub mobilisatsioonitegevus

Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel jätkub mobilisatsioonitegevus, mille käigus sooritavad okupatsiooniväed ukselt-uksele ringkäike, koostatakse sõjaväeealiste meeste nimekirju ning tugevdatud on dokumentide kontrolli, teatas Ukraina armee, vahendab BNS.

“Ajutiselt okupeeritud aladel jätkub mobilisatsioonitegevus, mille käigus sooritavad okupatsiooniväed ukselt-uksele ringkäike, koostatakse sõjaväeealiste meeste nimekirju. Kontrollpunktides tõhustatakse dokumentide kontrolli. Raha konfiskeeritakse ja inimesed on sunnitud ootama kontrolli tulemusi mitmest tunnist kuni kümne päevani. Sageli keeravad nad auto lihtsalt vastassuunda,” kirjeldati olukorda.

04:10

Zelenskõi tegi kokkuvõtte Ukraina relvajõudude edust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et selle nädala sõjaväe aruannetes hõivab suurema osa Vene okupantide käest vabanenud asulate nimekiri, vahendab BNS.

“Iga päev vähemalt kaks korda – hommikul ja õhtul – saan meie sõjaväelastelt teateid. Sel nädalal võtab aruannetes võttis suurima osa enda alla meie käimasoleva sõjalise operatsiooni raames vaenlaste käest vabastatud asulate nimekiri. Lugu Donetski oblasti Lõmani vabastamisest on saanud praegu kõige rohkem meediatähelepanu. Kuid meie sõdurite edu ei piirdu ainult Lõmaniga,” rääkis riigipea.

Rääkides sissetungijate pseudoreferendumitest, siis rõhutas Zelenskõi, et selle eest vastutavad kõik, kes on seotud Ukraina-vastase agressiooniga. President tänas samas kõiki kodumaa kaitsjaid.

“Tänan kõiki, kes need võiduhetked lähemale toovad, kes Ukraina lipu õigetesse kohtadesse Ukraina pinnal tagasi viivad. Tänan kõiki: kindralitest reameesteni, elukutselistest sõjaväelastest, luureohvitseridest, eriteenistustest vabatahtlikeni ja kõiki, kes aitavad kaitsta meie riiki,” ütles president.

03:15

Zelenskõi: tõhus kaitse on ilma hea hariduseta võimatu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas pühapäevases videopöördumises arvamust, et tõhus kaitse on ilma hea hariduseta võimatu ja vastupidi, vahendab BNS.

Riigipea meenutas, et 2. oktoobril tähistati Ukrainas kahte ametipüha – õpetajate päeva ehk haridustöötajate päeva ja kaitseväe päeva.

“Tõhus kaitse on võimatu ilma hea rahvusliku kasvatuse ja hariduseta. Ja head riigikasvatust ei tule jälle ilma tõhusa kaitseta. Õnneks on meil need mõlemad elemendid olemas,” rääkis president.

Zelenskõi märkis, et tänu Ukraina haridustöötajate ja õpetajate professionaalsusele ja kohusetundlikkusele on Ukrainas sõdureid, kes teavad, mis on inimlikkus ja hindavad kõike, mida Ukraina esindab.

“Ja tänu meie vapratele sõduritele annab Ukraina haridus Ukraina pinnal edasi meie väärtusi meie rahva kõikidele põlvkondadele,” ütles president.

President tänas iga Ukraina kasvatajat ja õpetajat, aga samuti iga Ukraina kaitsjat.

02:10

Ukraina soovib luua baasi laevade ehitamiseks ja hooldamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis pühapäevases videosõnumis, et Ukrainasse tuleks luua täisväärtuslik baas laevade hooldamiseks ja ehitamiseks, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Täna toimusid Türgis olulised sündmused. Ukraina presidendiproua, presidendikantselei juhi ja teiste meie esindajate visiidi raames. Lasti vette meie riigi esimene korvett nendest, mida ehitatakse Türgi poolel. Korvett Hetman Ivan Mazepa,” rääkis Zelenskõi.

President lisas, et korveti ehitamist alustati 2021. aastal ja see valmib ajakava kohaselt.

“Pean väga sümboolseks, et see just sellise nime sai. Vaatamata Venemaa sajandeid kestnud valepropagandale, võidab ajalooline tõde ja õiglus endiselt. Ja pole põhjust, et meie projekt ehitada Ukrainale uus laevastik läbi kukuks. Me viime ellu kõik meie plaanid. Meie eesmärk on luua Ukrainasse täisväärtuslik baas laevade hoolduseks ja ehitamiseks,” rõhutas president.

Ukraina ja Türgi valmistuvad presidendi andmetel ühtlasi ühise lennukimootorite tootmise asutamiseks. Ukraina delegatsioon külastas nädalavahetusel rajatisi, mis toodavad ka Bayraktari droone.

“Samas ei olnud see kohtumine sümboolne, vaid üsna praktiline. Valmistame ette koolituskeskuse ja tehase loomist Ukrainas. Samuti lennukimootorite ühistootmist. Kindlasti viime need projektid ellu,” oli Zelenskõi veendunud.

02. oktoober 2022

23:10

Zelenskõi lubas tagada Ukraina territoriaalkaitse süsteemse arengu

Ukraina tagab riigi territoriaalkaitse jõudude süsteemse arengu, ütles pühapäeval president Volodõmõr Zelenskõi, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Presidendikantselei teatel kohtus riigipea Ukraina relvajõudude territoriaalkaitseväelastega ja andis neile üle riiklikud autasud.

Riigipea rõhutas, et väed näitavad meie riigi iseseisvussõjas Ukraina vastupanu üleriigilist iseloomu.

“Me suudame võita meie iseseisvuse meie rahva kõikidele põlvkondadele. Selleks, et seda tagada, et tagada meie inimeste turvalisus, tagame me territoriaalkaitse jõudude süsteemse arengu,” ütles ta territoriaalkaitse päeva puhul korraldatud pidulikul tseremoonial.

“Kogu rahvas kaitseb riiki Venemaa laiaulatusliku agressiooni eest. Nii need, kes otsustasid oma elu pühendada riigi teenimisele relvad käes. Aga ka need, kes pidasid oma elus enne 24. veebruari erinevaid elukutseid. Kõik võtsid sellegipoolest ühtselt relvad kätte ja tõrjuvad koos kõigi Ukraina relvajõudude harudega sissetungijad meie maalt välja,” rääkis Zelenskõi.

Riigipea rõhutas, et väed näitavad meie riigi iseseisvussõjas Ukraina vastupanu üleriigilist iseloomu. President märkis, et territoriaalkaitse sõdurid kaitsevad Ukrainat kõikjal, kus seda vaenlane ohustab.

“Harkivi piirkonda vabastavad eeskätt Podillja ja Kiievi oblasti kaitseväeosad. Dnipropetrovsk, Kiiev ja Vinnitsa võitlevad kõigiga külg külje kõrval, koos kohalikega, Donetski oblasti, Luhanski oblasti, Hersoni oblasti eest,” ütles riigipea.

Zelenskõi toonitas, et kogu Ukraina on täna ühtne võitluses agressori vastu ja seega võidab ta kindlasti.

“Me suudame oma iseseisvuse võita oma rahva kõikidele põlvkondadele. Ja selle tagamiseks, oma rahva julgeoleku tagamiseks, tagame territoriaalkaitseväe süsteemse arengu. Kui rahvas on relvastatud, kui meie inimesed oskavad end kaitsta, siis on see parim alus meie riiklikule julgeolekule,” rõhutas president.

Ühtlasi austasid kohalviibijad vaikuseminutiga Ukraina iseseisvuslahingutes hukkunud kangelaste mälestust ja president andis territoriaalkaitseväelastele üle riiklikud autasud. 

13:56

Vene konstitutsioonikohus tunnistas annektsioonid seaduslikeks

Vene konstitutsioonikohus tunnistas pühapäeval seaduslikuks president Vladimir Putini allkirjastatud lepingud nelja Ukraina oblasti annekteerimiseks.

Kohus otsustas “tunnistada põhiseaduslikuks Vene Föderatsiooni lepingud” Donetski, Hersoni, Luganski ja Zaporižžja saamise kohta Venemaa osaks.

13:26

Zelenskõi: Lõman on Vene vägedest täielikult puhastatud

Ukraina president ütles pühapäeval, et strateegilise tähtsusega Lõman, mille Ukraina väed laupäeval vabastasid, on Vene vägedest “täielikult puhastatud”. 

“Täna kella poole ühese seisuga on Lõman täielikult puhastatud. Tänu meie relvajõududele!” ütles Zelenskõi sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises. 

01. oktoober 2022

14:59

Kuberner: Ukrainas hukkus rünnakus tsiviilelanike kolonnile 20 inimest

Vene väed ründasid Ukraina kirdeosas põgenevate tsiviilelanike autokolonni, seni on leitud 20 surnukeha, ütles laupäeval Harkivi oblasti kuberner.

“Esialgseil andmeil hukkus autodes 20 inimest. Okupandid ründasid tsiviilelanikke, kes põgenesid mürsutule eest. See on õigustamatu julmus,” ütles kuberner Oleh Sõnehubov suhtlusvõrgustikus Telegram.

13:58

Vene väed on Lõmanis sisse piiratud

Ukraina armee teatas laupäeval, et riigi idaosas strateegiliselt tähtsas Lõmani linnas on sisse piiratud tuhanded Vene sõdurid.

“Venemaa väegrupp Lõmanis on sisse piiratud,” ütles idavägede kõneisik Serhi Tšerevatõi. Kõneisiku sõnul oli Lõmanis 5000-5500 Vene sõdurit, kuid nende arv võib olla viimastel päevadel  sõjategevuse tõttu vähenenud. 

Tšerevatõi lisas, et Ukraina väed on vabastanud viis Lõmani lähistel asuvat küla. 

Lõmani vabastamine oleks Ukrainale oluline võit, kuna Vene armee on kasutanud Lõmani Donetski põhjaosa operatsioonide logistika- ja transpordikeskusena. 

Lõman asub Donetski oblastis, mille Venemaa reedel koos Luhanski, Zaporižžja ja Hersoniga annekteeris. Donetski oblasti venemeelne juht ütles reedel, et Vene väed ja nende liitlased panevad Lõmanis vastu “viimast jõudu kasutades”.

11:35

Türgi mõistis Vene annektsiooni hukka

Nelja Ukraina oblasti annekteerimine Venemaa poolt kujutab endast rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist, teatas Türgi laupäeval.

Välisministeeriumi teatel ei tunnustanud Ankara 2014. aastal Krimmi annekteerimist ja jääb samale seisukohale ka pärast seda, kui Moskva teatas reedel Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti annekteerimisest. 

“Türgi ei tunnistanud Krimmi annekteerimist Venemaa poolt pärast ebaseaduslikku referendumit 2014. aastal ning on rõhutanud oma tugevat toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, iseseisvusele ja suveräänsusele,” teatas välisministeerium, märkides, et viimased annektsioonid kujutavad endast rahvusvahelise õiguse põhimõtete ränka rikkumist. 

“Kordame oma toetust sõja lõpetamisele, mille aluseks saab olla läbirääkimistel saavutatav õiglane rahu,” märkis Türgi välisministeerium. 

00:01

Venemaa vetostas ÜRO JN-s Ukraina annekteerimist tauniva resolutsiooni

Venemaa vetostas ootuspäraselt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis mõistis hukka Ukraina alade ebaseadusliku annekteerimise.

Hiina ja India jäid erapooletuks.

USA esitas resolutsiooni koos Ukrainaga pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin teatas Ukrainas hõivatud alade ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaaga.

USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield ütles kohtumise alguses, et Julgeolekunõukogu ülesanne on kaitsta riikide suveräänsust ning edendada rahu ja julgeolekut.

Venemaa veto oli kindel, kuid lääneriike rõõmustab, et Moskva ei leidnud toetust Pekingilt ning nüüd püütakse Venemaad survestada kõiki riike hõlmaval Peaassamblee hääletusel.

Venemaa suursaadik Vassili Nebenjia kurtis, et julgeolekunõukogu alalise liikme hukkamõistu taotlemine on pretsedenditu.

“Kas te loodate tõsiselt, et Venemaa kaalub ja toetab sellist eelnõu? Ja kui ei, siis tuleb välja, et surute meid tahtlikult vetoõigust kasutama, et siis vahutada lüüriliselt selle üle, et Venemaa seda õigust kuritarvitab,” ütles Nebenzja.

Resolutsioon oleks mõistnud hukka Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osades korraldatud “ebaseaduslikud” referendumid ja kutsunud kõiki riike üles mitte tunnustama Ukraina piiride muudatusi.

Samuti oleks see ärgitanud Venemaad viivitamatult vägesid Ukrainast välja viima ja lõpetama 24. veebruaril käivitatud invasiooni.

Välisminister Antony Blinken ütles reedel, et USA taotleb hääletust Peaassambleel.

“Kui Venemaa tõkestab Julgeolekunõukogul oma kohustuste täitmise, palume ÜRO Peaassambleel, kus igal riigil on hääleõigus, selgeks teha, et piiride jõuga muutmine on vastuvõetamatu,” ütles Blinken Washingtonis ajakirjanikele.

“Igal riigil on oma osa nende sammude hukkamõistmisel,” ütles ta.

30. september 2022

16:24

Putin ja nelja nukuvalitsuse juhid allkirjastasid ühinemislepped

Vene president Vladimir Putin ning nelja Moskva kontrolli all oleva Ukraina piirkonna nukuvalitsuse juhid allkirjastasid reedel nende alade Venemaaga ühinemise lepped, vahendab BNS.

Putin pidas enne seda Kremlis pika kõne.

Lepingutele andsid lisaks Putinile allkirja isehakanud Donetski rahvavabariigi liider Deniss Pušilin, isehakanud Luhanski rahvavabariigi liider Leonid Passetšnik, Hersoni oblasti Moskva-meelsete võimude juht Vladimir Saldo ja tema kolleeg Zaporižžja oblastis Jevgeni Balitski.

15:27

Putin avas nelja Ukraina piirkonna annekteerimise tseremoonia

Vene president Vladimir Putin avas reedel Kremlis nelja Ukraina piirkonna annekteerimise tseremoonia, vahendab BNS.

Tseremoonia korraldatakse vaid kolm päeva pärast seda, kui lõppesid neil aladel läbi viidud libareferendumid Venemaaga ühinemise üle.

Moskva annekteerib Ukraina isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigi, samuti Vene vägede kontrolli all olevad Hersoni ja Zaporižžja oblasti alad.

Vene parlamendi mõlemad kojad peavad järgmisel nädalal istungi “ühinemislepingute” ratifitseerimiseks.

13:41

Kreml: peame “täpsustama” Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblasti piire

Kreml teatas reedel, et peab “täpsustama” Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblasti piire seoses plaaniga annekteerida nende Vene vägede kontrolli all olevad alad, vahendab BNS.

“Donetski ja Luhanski rahvavabariigid on Venemaa tunnistanud 2014. aasta piirides. Mis puudutab aga Hersoni ja Zaporižžja oblastite territooriume, tuleb mul seda täpsustada, ma ei saa sellele küsimusele praegu kohe vastata,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

13:23

Zelenskõi nimetas Venemaad terroririigiks ja verejanuliseks saastaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas reedel Venemaad “terroririigiks” ja “verejanuliseks saastaks” seoses rünnakutega humanitaarkonvoile, milles sai surma vähemalt 25 ja haavata 50 inimest, vahendab BNS.

“Ainult täielikud terroristid teeksid midagi sellist,” ütles Zelenskõi pärast suurtükirünnakut Zaporižžja oblasti lõunaosas.

Presidendi sõnul on Venemaa terroririik.

“Verejanuline saast! Te veel annate vastust. Iga kaotatud ukrainlase elu eest!”

12:39

Venelased ostavad Soomes massiliselt kinnisvara kokku

Vaatamata sõjale püstitati Soome kinnisvaraturul venelastega sõlmitud kinnisvaratehingute osas uus rekord – kaitseministeerium andis tänavu loa 231 tehinguks, millel on üks venelasest osapool. Lisaks on uue nähtusena päevakorda kerkinud venelastele kuuluvate kinnistute osadeks jagamine sugulaste või sõprade vahel, kirjutab Ilta-Sanomat.

Praeguste reeglite kohaselt võib venemaalasest kinnisvara, korteri või puhkemaja omanik tulla Soome kehtiva viisa olemasolul. Kinnisvaraomanikel on sageli pikem viisa, 2-5 aastat, millega saab riigis viibida korraga kuni 90 järjestikust päeva. Selle alusel lubatakse Soome tulla ka omaniku abikaasal ja alaealistel lastel.

Lisaks müüvad nad kinnistuid omavahel ja Soome ostjatele. Ajakiri Talouselämä tutvustas venelasest müüjat, kes jagas mullu kevadel ühes Ida-Soome vallas talle kuulunud kinnistult maad kokku üheteistkümnele Venemaal elavale ostjale. Krundid müüdi vabaajakorterite ehitamiseks.

Soome kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste omandis 3000 kinnistut. Seadusemuudatusi venelaste kinnisvaratehingute märkimisväärseks piiramiseks valmistatakse praegu ette ning need jõustuvad ka kiireima menetluse puhul alles järgmise aasta alguses.

12:39

Pušilin: Vene väed on Ukrainas Lõmani linnas osaliselt sisse piiratud

Vene väed on Ukrainas Lõmani linnas osaliselt sisse piiratud ja Ukraina üksused vabastavad piirkonna külasid, teatas reedel isehakanud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin, vahendab BNS.

“Uudised Lõmanist on muret tekitavad. Lõman on praegu osaliselt sisse piiratud,” teatas Pušilin sotsiaalmeedias, lisades, et kaks lähedalasuvat küla “ei ole enam täielikult meie kontrolli all”.

12:32

Peskov hoiatas annekteeritavate Ukraina alade ründamise eest

Kremli kõneisik Dmitri Peskov hoiatas reedel annekteeritavate Ukraina alade ründamise eest, öeldes, et Moskva peab võimalikke lööke agressiooniks Venemaa Föderatsiooni vastu, vahendab BNS.

“Ei, midagi muud see ei ole,” ütles Peskov vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa peab võimalikke rünnakuid Venemaa koosseisu minevate alade vastu millekski muuks kui agressiooniks Venemaa Föderatsiooni vastu.

Vene president Vladimir Putin kavatseb reedel teatada isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigi ning Vene vägede okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblasti alade Venemaa Föderatsiooniga ühendamisest.

12:05

Moldova ei tunnusta nelja Ukraina ala annekteerimishääletuste tulemusi

Moldova ei tunnusta neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas korraldatud annekteerimishääletuste tulemusi, ütles reedel president Maia Sandu, vahendab BNS.

“Me peame neid referendumeid ebaseaduslikeks ja me ei tunnusta nende tulemusi ega ühtegi edasist sammu sellega seoses,” ütles Sandu ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Johannes Hahniga.

“Moldova austab Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,” lisas ta.

“Meie suhteid Venemaaga on tõsiselt kahjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse. Me oleme hukka mõistnud kõik tegevused, mis rikuvad teiste riikide suveräänsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust,” ütles Sandu.

Moskva kavatseb reedel kuulutada isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigid ning okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblasti alad Venemaa osaks.

11:26

Truss: ÜK ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist

Briti peaminister Liz Truss süüdistas reedel Vene presidenti Vladimir Putinit rahvusvahelise õiguse rikkumises ning kinnitas, et London ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist, vahendab BNS.

Trussi sõnul näitab Putin, et ta ei hooli Ukraina inimeste eludest, keda ta enda väitel esindab.

“Ühendkuningriik ei ignoreeri kunagi nende inimeste suveräänsust ning ei tunnusta Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja piirkondi kunagi teisiti kui Ukraina territooriumina,” rõhutas ta.

10:39

Hersonis sai Ukraina rünnakus surma Moskva-meelne julgeolekuametnik

Venemaa okupeeritud Ukraina Hersoni oblasti alal sai Ukraina vägede rünnakus surma Moskva-meelne kõrge julgeolekuametnik, teatas reedel Vene uudisteagentuur RIA Novosti viitega kohalikele ametnikele, vahendab BNS.

“Hersoni administratsiooni julgeolekujuhi asetäitja Aleksei Katerinitšev suri Ukraina vägede raketirünnaku tagajärjel,” edastas RIA Novosti, märkides, et rakett tabas Hersoni kesklinna.

10:35

Kuberner: Ukrainas hukkus Vene rünnakus humanitaarkonvoile 23 inimest

Ukraina lõunaosas Zaporižžja oblastis hukkus Vene vägede rünnakus humanitaarkonvoile vähemalt 23 ja sai kannatada 28 inimest, teatas reede hommikul sotsiaalmeedias Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruhh, vahendab BNS.

“Praeguse seisuga teame 23 hukkunust ja 28 haavatust. Kõik tsiviilisikud, kohalikud elanikud. Põlege põrgus, neetud venelased,” kirjutas Staruhh.

Kuberneri sõnul oli konvoi teel Venemaa okupeeritud territooriumile, et sealt oma sugulased peale võtta ja nad turvalisemasse kohta toimetada. Ta lisas, et sündmuskohal tegutsevad päästetöötajad.

Staruhh lisas fotosid põlenud sõidukitest ja surnukehadest maanteel.

Zaporižžja okupatsioonivõimude ametnik süüdistas rünnakus omakorda Kiievit, väites, et toimunu oli provokatsioon ja terroriakt.

“Kiievi režiim püüab näidata seda Vene vägede mürsurünnakuna,” ütles Vladimir Rogov.

Moskva valmistub reedel nelja Ukraina piirkonna annekteerimiseks Venemaaga seoses libareferendumitega, mille Kreml korraldas hiljuti ning mida lääneriigid on selgelt tauninud ja lubanud Moskva sellist sammu mitte kunagi tunnustada.

08:38

Kreml korraldab Ukraina alade annekteerimiseks tseremoonia

Venemaa kuulutab nelja okupeeritud Ukraina territooriumi annekteerimise eeldatavalt välja reedel toimuval tseremoonial, vahendab BNS.

Kremli kõneisiku Dmitri Peskovi sõnul vormub anneksioon pidulikul tseremoonial, mille puhul Venemaa president Vladimir Putin peab olulise kõne.

Ühendriikide president Joe Biden rõhutas neljapäeval, et USA ei tunnusta mitte iialgi Venemaa nõudeid Ukraina suveräänsele territooriumile.

Ka ÜRO peasekretär António Guterres mõistis annekteerimisplaanid hukka ohtliku eskalatsioonina, millel ei ole tänapäeva maailmas kohta.

Kremli tuumaähvardused ei ole tagasi hoidnud Ukraina vastupealetungi, mis paiskab Vene vägesid üha kaugemale ida suunas. Ukraina väed on jõudmas Lõmani linna Donetski piirkonnas.

Samaaegselt tuumaähvardusega kuulutas Putin eelmisel nädalal Venemaal välja mobilisatsiooni, mis on tekitanud laialdasi proteste ja inimeste pagemise välismaale. Neljapäeval kutsus Putin üles mobilisatsioonis tehtud vigu parandama.

05:10

ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab Venemaa võltsreferendumite hukkamõistmise üle

ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab reedel resolutsiooni üle, millega mõistetakse hukka mitme Venemaa poolt okupeeritud Ukraina oblasti annekteerimise referendumid, vahendab BNS.

USA ja Albaania koostatud resolutsioonil, mille täpne sisu ei ole veel avalik, pole mingit võimalust läbi minna tänu Moskva vetoõigusele, kuid selle saab seejärel ÜRO Peaassambleele esitada.

“Tekstis mõistetakse hukka Venemaa libareferendumid ja kohustatakse Venemaad oma väed Ukrainast välja viima,” ütles USA saadik Linda Thomas-Greenfield.

Thomas-Greenfield on lubanud, et kui Venemaa kasutab oma vetoõigust, siis viivad USA ja Albaania resolutsiooni 193-liikmelise ÜRO Peaassamblee ette, kus ei ole kellelgi vetoõigust.

ÜRO Julgeolekunõukogu pidas teisipäeval istungi seoses annekteerimishääletustega Venemaa okupeeritud Ukraina aladel. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esines seal videosilla vahendusel ning kutsus üles eraldama täiendavat sõjalist ja finantstoetust, et Ukraina saaks ennast kaitsta ja “agressor kaotaks”.

“Igasugune annekteerimine kaasaegses maailmas on kuritegu, kuritegu kõigi riikide vastu, mis peavad piiride puutumatust enda jaoks eluliselt tähtsaks,” toonitas president.

04:42

Zelenskõi sõnul kujutab Putini sõda endast rahvaste hävitamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Venemaa presidendi Vladimir Putini “sõjaline erioperatsioon” on valede, terrori ja Venemaa põlisrahvaste hävitamise operatsioon, vahendab BNS.

Riigipea tõdes seda videopöördumises Kaukaasia, Siberi ja teiste Venemaa põlisrahvaste poole.

“Ukrainasse jäävad tuhanded erinevatest regioonidest pärit Vene sõdurite surnukehad. Need mädanevad põldudel. Neid hoitakse surnukuuris. Sellised laibad, mida Vene armee ise ei põletanud. Ainuke armee maailmas, mis veab kaasa liikuvaid krematooriume, et hävitada oma surnud sõdurid,” ütles Zelenskõi.

“Aga nüüd jookseb see juba nii kiiresti, et jätab maha isegi tankid ja raketisuurtükiväe. Mitte ainult surnukehad. Mõelge vaid, milleni see on läinud. Praegu mobiliseeritavatele Venemaa kodanikele on erisoovitus, et tehke vähemalt oma ees- ja perekonnanimega tätoveering, et teaksime, kuidas teie sugulased teie tapmise korral üles leida, kui teil pole isegi sõdurimärki kaasas,” rääkis president.

“Vene valitsus saadab sellesse sõtta inimesi ilma sõjaväemärkideta ja sageli ilma dokumentideta. Nad teevad seda meelega, et oleks lihtsam valetada. Valetada teile, kui palju inimesi siin tegelikult hukkub. See on nende erioperatsioon. Valede, terrori ja põlisrahvaste hävitamise erioperatsioon,” tõdes Zelenskõi.

04:15

Zelenskõi: Venemaa ei saa Ukrainas endale uut territooriumi

President Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Venemaa ei saa Ukrainas endale uut territooriumi, vaid seob end katastroofiga, vahendab BNS.

“Täna selgitasin seda Kaukaasia ja Siberi rahvastele ning teistele Venemaa põlisrahvastele. Ja nüüd kordan kõigi siin riigis elavate inimeste jaoks: Venemaa ei saa Ukrainas uut territooriumi. Venemaa vaid lisab katastroofi, mille ta endaga kaasa tõi meie riigi okupeeritud territooriumile. Venemaa lõpetab seal kõik normaalse riikluse institutsioonid nagu teeb seda igal pool,” sõnas Zelenskõi.

“Okupant täidab okupeeritud Ukraina territooriumi haudadega ja aina rohkem on haudu ka Venemaa enda territooriumil. Okupant seab okupeeritud territooriumile üles piinakambrid ja täidab lõpuks kogu Venemaa territooriumi piinakambritega. Ainult nii hakkavad praegu töötama Venemaa politsei ja Venemaa eriteenistused. Venemaal on seadus hävitatud. Ja kõik need õudused, mis nad kaasa tõid – kõik need surmad, piinamine ja vägistamine – selle viivad nad siit koju,” seletas riigipea.

President märkis, et Vene okupant hävitab kõikjal hõivatud territooriumil igasugused elu alused – majanduse, sotsiaalsfääri, kultuuri.

“Selle sõja hinnaks saab olema see, et kogu Venemaa ühiskond jääb ilma normaalsest majandusest, inimväärsest elust ja austusest inimlike väärtuste vastu,” rõhutas Zelenskõi.

“Seda saab veel peatada. Kuid selleks, et seda peatada, peate peatama Venemaal selle, kes tahab sõda rohkem kui elu. Teie elu, Venemaa kodanikud,” lisas Ukraina president.

Putin tunnustas kahe Venemaa poolt okupeeritud Ukraina oblasti Zaporižžja ja Hersoni iseseisvust määrustega, mis anti välja neljapäeva hilisõhtul. Venemaa valmistub reedel ametlikult vormistama kahe oblasti annekteerimist koos Donetski ja Luhanskiga.

03:15

Putin tunnustas kahe Ukraina oblasti iseseisvust

Vene president Vladimir Putin tunnustas kahe Venemaa poolt okupeeritud Ukraina oblasti Zaporižžja ja Hersoni iseseisvust määrustega, mis anti välja neljapäeva hilisõhtul, vahendab BNS.

“Annan korralduse tunnustada Lõuna-Ukrainas asuvate Zaporižžja ja Hersoni riiklikku suveräänsust ja iseseisvust”, sõnas Putin.

Venemaa valmistub reedel ametlikult vormistama kahe oblasti annekteerimist koos Donetski ja Luhanskiga.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et alade annekteerimine vormistatakse tseremoonial ja Putin peab suure kõne.

Putin on ähvardanud anastatud territooriumide kaitsmiseks kasutada tuumarelvi.

Ühendriikide president Joe Biden rõhutas neljapäeval, et USA ei tunnusta mitte iialgi Venemaa nõudeid Ukraina suveräänsele territooriumile.

“Ma tahan selle väga selgelt välja öelda. USA ei tunnista kunagi, mitte iialgi Venemaa nõudeid Ukraina suveräänsele territooriumile. Niinimetatud rahvahääletus oli ilme ja absoluutne pettus,” ütles Biden Washingtonis.

USA senat kiitis samal ajal heaks 12 miljardi dollari suuruse uue sõjalise- ja majandusabi Ukrainale osana föderaaleelarve pikendamisest detsembrisse.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres mõistis annekteerimisplaanid hukka ohtliku eskalatsioonina, millel ei ole tänapäeva maailmas kohta.

“Igasugune otsus minna edasi Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastite annekteerimisega ei oma õiguslikku väärtust ja väärib hukkamõistu,” märkis Guterres.

“Sellega ei tohi mingil juhul leppida,” ütles Guterres.

Guterrese sõnul rikub riigi territooriumi igasugune jõuga annekteerimine ÜRO põhikirja ja rahvusvahelist õigust.

Peasekretär lisas, et libareferendumid, mille Moskva okupeeritud oblastites korraldas, toimusid keset sõda Venemaa relvastatud okupatsiooni all ja väljaspool Ukraina enda põhiseaduslikku raamistikku.

02:15

Zelenskõi ei oska enda sõnul sõja võitmiseks vajaminevat aega ennustada

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on võimatu öelda, kui kaua sõja võitmiseks aega kulub, kuid ükski Venemaa uus kuritegu ei lükka ukrainlasi sellelt teelt kõrvale, vahendab BNS.

“Täna andis Vene armee Mõkolajivis tsiviilelanike pihta järjekordsed alatud löögid. Ühistranspordipeatuse lähedal plahvatas mürsk. On hukkunuid ja haavatuid. Taas tulistati Sumõ oblastit. Tugev tuli Donbassis ja Lõuna-Ukrainas. Kõik see saab peatada ainult ühel viisil – riik okupantidest vabastada. Kuni Venemaa tulekuni oli Ukraina pinnal normaalne elu. Ja kui me Venemaa siit välja viskame, siis normaalne elu naaseb. Ja see on ainus viis – see on tee meie võiduni,” rääkis president.

“Me ei saa ette teada või ennustada, kui kaua sellel teel käimine aega võtab. Kuid me teame, et mitte ükski Venemaa manipulatsioon ega ükski Venemaa kuritegu ei suuda meid sellelt teelt kõrvale tõrjuda,” toonitas Zelenskõi.

Samuti tõi riigipea välja, et neljapäeval õnnestus tagada veel kuue Ukraina kodaniku vabastamine Venemaa vangistusest.

“Tänan kõiki, kes selle tööga tegelevad!” sõnas riigipea.

“Täna on meil ette kanda ka uutest tulemustest. Täna saime partneritelt üliolulist täiendavat abi. See jätkub ka tulevikus,” lubas Zelenskõi viidates USA järjekordsele abipaketile.

“Homme on järjekordne päev meie võitluses ja järjekordne päev teel võidu poole. Kas see on meie jaoks eriline? See päev on veel üks päev, mis toob meid lähemale julgeolekule ja rahule. Meie territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Selle nimel võitlevad ja töötavad miljonid ukrainlased,” rääkis president.

Unian tõi välja, et Zelenskõi hinnangul lõppeb president Vladimir Putini sõda Ukraina vastu Venemaa jaoks suure häbiga. Ukraina president on kutsunud tšetšeene, ingušše, osseete, tšerkessi ja kõiki teisi Venemaa põlisrahvaid üles sõjast eemale hoidma, et mitte muutuda agressorriigi odavaks kahurilihaks.

29. september 2022

23:35

Bideni sõnul ei tunnusta USA mitte iialgi Venemaa nõudeid Ukrainas

USA president Joe Biden lubas neljapäeval, et USA ei tunnusta mitte iialgi Venemaa poolt Ukrainas hõivatud aladel läbiviidud võltsreferendumite tulemusi. vahendab BNS.

“Ma tahan selle väga selgelt välja öelda. USA ei tunnista kunagi, mitte iialgi Venemaa nõudeid Ukraina suveräänsele territooriumile. Niinimetatud rahvahääletus oli ilme ja absoluutne pettus. Selle tulemused toodeti Moskvas,” ütles Biden Washingtonis.

“Ukraina rahva tõeline tahe on ilmne iga päev, kui nad ohverdavad oma elu, et päästa oma rahvas ja säilitada oma riigi iseseisvus,” jätkas Biden.

“Venemaa rünnak Ukrainale Putini imperiaalsete ambitsioonide saavutamiseks on ÜRO põhikirja ning suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse aluspõhimõtete jõhker rikkumine,” lisas president.

USA välisminister Antony Blinken süüdistas varem päeval Venemaad pärast Ukrainas läbiviidud võltsreferendumeid maade hõivamise katses ja lubas samuti, et USA ei tunnista kunagi Ukraina osade anastamist.

“Kremli võltsreferendumid on tulutu katse varjata seda, mis võrdub järjekordse maade hõivamise katsega Ukrainas,” ütles Blinken ametlikus avalduses.

22:43

USA senat kiitis heaks 12 miljardi dollari suuruse uue abi Ukrainale

USA senat kiitis neljapäeval heaks 12 miljardi dollari suuruse uue sõjalise- ja majandusabi Ukrainale osana föderaaleelarve pikendamisest detsembrisse, vahendab BNS.

Mõlema erakonna senaatorid leppisid eelarvepikendamises kokku ajutise meetmena, et vältida valitsuse eelseisvat tööseisakut. Esindajatekoda peaks selle heaks kiitma veel enne nädala lõppu.

Mõlema osapoole senaatorite kokkulepitud meede hõlmab 3 miljardit dollarit Ukraina sõjaväe relvade, varustuse ja palkade tasumiseks ning volitab president Joe Bidenit suunama 3,7 miljardi dollari väärtuses USA oma relvi ja varustust Ukraina armee abistamiseks.

Samuti eraldab see Kiievile 4,5 miljardit dollarit, et hoida riigi rahandust stabiilsena, hoida töös valitsust ja pakkuda Ukraina rahvale eluolulisi teenuseid.

“Seitse kuud pärast konflikti algust on kristallselge, et Ameerika abi on aidanud Ukraina rahval Putini õelale agressioonile vastu seista. Kuid võitlus pole kaugeltki lõppenud ja me peame jätkama õilsa ja vapra Ukraina rahva abistamist,” ütles senati enamuse juht Chuck Schumer.

19:52

ÜRO juht: Venemaa anneksioonil ei ole kohta tänapäeva maailmas

ÜRO peasekretär António Guterres mõistis neljapäeval teravalt hukka Venemaa kava kuulutada välja Ukraina okupeeritud osade annekteerimine, nimetades seda “ohtlikuks eskalatsiooniks”, millel “ei ole tänapäeva maailmas kohta”, vahendab BNS.

“Igasugune otsus minna edasi Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastite annekteerimisega ei oma õiguslikku väärtust ja väärib hukkamõistu,” märkis Guterres.

“Seda ei tohi aktsepteerida.”

Vene presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles varem, et neli oblastit, millest suure osa on okupeerinud Venemaa väed, inkorporeeritakse reedel Kremlis toimuval tseremoonial ametlikult Venemaa koosseisu.

Guterrese sõnul rikub riigi territooriumi igasugune jõuga annekteerimine ÜRO põhikirja ja rahvusvahelist õigust.

Ta ütles, et palju kritiseeritud libareferendumid, mille Moskva okupeeritud oblastites korraldas, toimusid keset sõda Venemaa relvastatud okupatsiooni all ja väljaspool Ukraina enda põhiseaduslikku raamistikku.

“Neid ei saa nimetada tõeliseks rahva tahte väljenduseks,” ütles ta.

“Vene Föderatsioon kui üks viiest Julgeolekunõukogu alalisest liikmest jagab erilist vastutust harta austamise eest,” lisas ta.

“Iga Venemaa otsus (annekteerimisega) edasi minna seab rahuväljavaateid veel enam ohtu.”

18:17

Putin: konfliktid Ukrainas, endises NSVL-is on NL lagunemise tagajärg

Vene president Vladimir Putin väitis neljapäeval, et konfliktid endistes nõukogude liiduvabariikides, sealhulgas Ukrainas, on Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tagajärg, vahendab BNS.

“Piisab, kui vaadata, mis toimub praegu Venemaa ja Ukraina vahel ning mis toimub mõne teise SRÜ riigi piiril. See kõik on loomulikult Nõukogude Liidu kokkuvarisemise tagajärg,” ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel kunagiste nõukogude vabariikide luurejuhtidega.

Üheaegselt sõjaga Ukrainas on relvakonfliktid naasnud endise Nõukogude impeeriumi eri piirkondadesse.

Viimase kuu jooksul on toimunud kokkupõrkeid Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahel ning peetud veriseid lahinguid Armeenia ja Aserbaidžaani vahel.

Putin osutas näpuga lääne suunas, öeldes, et see “töötab stsenaariumide kallal, et õhutada uusi konflikte” postsovetlikus ruumis.

Putin rääkis päev enne nelja Moskva okupeeritud Ukraina piirkonna ametlikku annekteerimist, mis tõenäoliselt eskaleerib Ukraina konflikti.

“Oleme tunnistajaks uue maailmakorra kujunemisele, mis on keeruline protsess,” ütles Putin, korrates varasemaid väljaütlemisi lääne mõju vähenemise kohta.

Järgmisel nädalal 70-aastaseks saav Putin on regulaarselt pidanud nostalgilisi kõnesid NSV Liidust ja teeninud Nõukogude julgeolekuteenistuses (KGB).

Putin on varem nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. 

15:07

Draghi: Itaalia ei tunnista Moskva ebaseaduslikke referendume Ukrainas

Itaalia ei kavatse tunnistada Venemaa korraldatud “ebaseaduslikke” anneksioonireferendumeid Moskva okupatsiooniväe hõivatud Ukraina aladel, ütles peaminister Mario Draghi neljapäeval, vahendab BNS.

Peaministri büroo andmeil pidas Draghi telefonivestluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et kinnitada talle Rooma jätkuvat toetust Kiievile.

Draghi ja Zelenskõi arutasid “ebaseaduslikke referendumeid”, mida “Itaalia ei kavatse tunnustada”, märkis büroo.

Kremlist pukki upitatud kohalikud võimud neljas Ukraina oblastis kuulutasid teisipäeval, et rahvahääletuste esialgsete tulemuste kohaselt otsustasid kohalikud elanikud justkui ülekaalukalt Venemaaga liitumise poolt.

Okupeeritud Ukraina oblastite juhid Luhanskist, Hersonist ja Zaporižžjast kutsusid kolmapäeval Vene presidenti Vladimir Putinit ametlikult liitma territooriumid Venemaaga.

Vaid Donetski oblast, mis koos Luhanskiga moodustavad Ukraina tööstuspiirkonna Donbassi ning mida osaliselt juhivad Kremli-meelsed separatistid alates 2014. aastast, ei ole veel Putinile vastavat anneksioonipalvet esitanud.

Itaalia on toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungist veebruaris, ent Euroopa jälgib hoolikalt, kas Rooma jätkab ikka oma toetust, kuna sel nädalavahetusel aset leidnud üldvalimistel saatis edu euroskeptilist populistlikku parempoolset erakonda.

Kuigi valimised võitnud paremäärmusliku erakonna Itaalia Vennad esimees Giorgia Meloni avaldas teisipäeval Twitteris oma “ustavat toetust” Ukrainale, siis tema parempoolsed koalitsioonipartnerid – paremäärmusliku Liiga liider Matteo Salvini ja endine peaminister Silvio Berlusconi – on olnud kaua aega heades suhetes Moskvaga.

13:58

Kreml usub Nord Streami lekete taga nägevat võõrriiki

Kreml teatas neljapäeval ootuspäraselt, et tõenäoliselt on mõni võõrriik vastutav vahejuhtumi eest, mis tõi endaga kaasa lekked Nord Stream 1 ja 2 gaasitorudes, mille kaudu jõudis Venemaa maagaas Euroopasse, vahendab BNS.

“Äärmiselt keeruline on ette kujutada, et selline terrorirünnak võiks aset leida riigi osaluseta,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov igapäevases pressibriifis ajakirjanikele, kutsudes taaskord üles juhtunu suhtes algatama “viivitamatut juurdlust”.

13:27

Kreml: pole teada, kas Nord Stream 1 kunagi uuesti käiku lastakse

Kremlil ei ole teavet selle kohta, kas Vene gaasijuhe Nord Stream 1 pärast praegust avariid kunagi uuesti kõiku lastakse, kuna see on “tehniline küsimus”, ütles neljapäeval Vene presidendi Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov, vahendab BNS.

“See on tehniline küsimus, me ei saa sellele vastata,” ütles Peskov ajakirjanikele.

Sel nädalal avastati lekked nii Nord Stream 1 kui ka Nord Stream 2 gaasijuhtmes.

13:13

Kreml: neli Ukraina piirkonda võetakse Venemaa koosseisu reedel

Neli Moskva kontrolli all olevat Ukraina piirkonda võetakse Venemaa koosseisu reedel, teatas neljapäeval Kreml, vahendab BNS.

Venemaa astub selle sammu pärast neis piirkondades korraldatud annekteerimishääletusi.

Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles, et vastavate lepingute allkirjastamise tseremoonia korraldatakse reedel kell 15 Kremlis.

Peskovi sõnul kavatseb president Vladimir Putin sel puhul esineda ka kõnega.

Ta rõhutas, et tegemist ei ole presidendi aastakõnega, see leiab aset hiljem.

Peskovi sõnul kohtub Putin isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigi, samuti okupeeritud Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblasti juhtidega.

Moskva Punasel väljakul korraldatakse reede õhtul miiting-kontsert.

05:30

Ukraina ei kavatse leppida Venemaa ühegi katsega maid anastada

Ukraina ei kavatse leppida Venemaa ühegi katsega maid anastada, ütles kolmapäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Meie põhiülesanne on praegu koordineerida tegevusi partneritega vastuseks Venemaa korraldatud võltsreferendumitele ja kõigile nendega seotud ohtudele. Praegu ei ole 2014. Kõik saavad kõigest aru. Ja kindlasti nad tegutsevad,” rõhutas Zelenskõi.

Riigipea märkis, et pidas täna terve päeva rea läbirääkimisi agressorriigi tegevuse üle.

“Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Kanada peaminister Justin Trudeau, Briti peaminister Liz Truss, ÜRO peasekretär António Guterres, Euroopa Ülemkogu president Charles Michel,” loetles president.

“Tänan teid kõiki selge ja ühemõttelise toetuse eest. Tänan teid kõiki meie seisukoha mõistmise eest. Ukraina ei saa ega pea leppima Venemaa ühegi katsega haarata endale mingi osa meie maast,” toonitas president veelkord.

04:45

Zelenskõi: Venemaa tegevus näitab vajadust karmimate meetmete järele

Venemaa iga järgmine eskalatsioonisamm kinnitab tõsiasja, et maailm peab okupandi vastu veelgi karmimalt tegutsema, sõnas kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ukrainlaste uudistekanali Unian andmetel sõnas president seda oma igaõhtuses videosõnumis.

“Täna tahan veelkord tänada Ühendriike ja president Joe Bidenit isiklikult meie riigile enam kui miljardi dollari suuruse uue kaitsetoetuse paketi eest. See on tõesti märkimisväärne,” ütles Zelenskõi.

“Ja kui keegi Venemaal arvab, et suudab kuidagi pääseda vastutusest selle eest, mida nad okupeeritud territooriumil teevad, siis nad eksivad sügavalt. Keegi ei ei lipsa läbi. Venemaa loodetakse sellele, et maailm reedab oma väärtusi. Iga järgmine okupandi eskalatsioonisamm ainult kinnitab tõsiasja, et maailm peab tegutsema agressorriigi suhtes veelgi karmimalt,” jätkas president.

Zelenskõi teatas varem rääkides telefonivestlusest Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, et Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonipaketti võidakse veelgi täiendada.

Zelenskõi sõnul arutas ta kantsleriga väga erinevaid teemasid, mille seas poliitika-, rahastus-, kaitse- ja energeetikaküsimusi.

“Muidugi puudutasime energeetikaküsimusi. Eelkõige gaasitarneid Euroopasse ja Nord Streami gaasitoru sabotaaži. Arutasime kantsleriga uue Euroopa Liidu sanktsioonidepaketi ettevalmistamist – üheskoos peame muutma selle tõeliselt mõjuvaks ja mitte sümboolseks. Tänase seisuga on kaheksandat sanktsioonipaketti veel midagi täiendamas,” sõnas Zelenskõi.

USA kaitseministeerium kinnitas kolmapäeval uut abipaketti Ukrainale, mis ulatub ligikaudu 1,1 miljardi dollarini. Teadaandes märgitakse, et tegemist on investeeringuga Ukraina relvajõudude kriitilistesse võimekustesse kestva jõu loomiseks.

Pentagoni abipakett sisaldab muu hulgas 18 HIMARS raketiheitjat, 150 mitmeotstarbelist soomukit, 150 taktikalist veokit lahingutehnika pukseerimiseks, 40 veokit ja 80 haagist rasketehnika veoks, 20 mitmeotstarbelist radarit, droonide vastaseid süsteeme, kaitstud sidesüsteeme, jälgimisseadmeid, optilisi seadmeid ning kuuliveste ja muud välivarustust.

03:30

Zelenskõi rääkis Trudeauga Ukraina kiire demineerimise vajadusest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval kavatsusest luua pretsedent territooriumide kiireks ja ulatuslikuks demineerimiseks, vahendab BNS.

President rääkis teemal teavitades vestlusest Kanada peaministri Justin Trudeauga.

Zelenskõi hinnangul oli vestlus väga konkreetne ja keskendus eelkõige sellele, kuidas Kanada saab Ukrainale toetust suurendada.

“Muuhulgas arutasime demineerimist. Kanadal on nii vastav tehnoloogia ja ka vastavad humanitaarambitsioonid. Kutsusin peaministrit üles juhtima ülemaailmseid jõupingutusi, et puhastada meie maa Venemaa miinidest ja mürskudest,” rääkis president.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa korraldatud sõja tõttu on Ukraina nüüd üks miinidega saastatumaid riike maailmas.

“Kuigi maailmas on sarnaseid näiteid sarnasest ulatuslikust reostusest, siis tuleb teha seda, mida teised seni teinud pole ehk tuleb luua pretsedent kiireks ja ulatuslikuks demineerimiseks ja mitte jätta seda probleemi aastakümneteks. Tänan Kanadat valmisoleku eest meid selles aidata,” märkis Zelenskõi.

Itaalia teatas möödunud kuul, et aitab Ukrainat sõjajärgsel ülesehitustööl, mille seas demineerimisel. Suurbritannia teatas samal ajal, et annab Ukrainale üle allveedroonid ja õpetab ukrainlasi neid kasutama kaldaalade demineerimiseks. Pentagoni möödunud kuu abipakett sisaldas samuti demineerimissõidukeid. USA lubas enne seda, et annab Ukraina demineerimiseks vähemalt 86 miljonit eurot.

03:15

Zelenskõi: kävitus plaan Vene vangistusest vabastatute abistamiseks

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul algas plaani elluviimine aitamaks kõiki Venemaa vangistusest vabastatuid, vahendab BNS.

Zelenskõi lisas, et Türgis viibivad Azovstali kaitsnud sõjaväelased saavad lähiajal kohtuda oma sugulastega.

“Me töötame selle nimel,” sõnas president.

“Muide, on juba alanud ka plaani elluviimine, et aidata kõiki hiljuti vangistusest vabanenuid. Esiteks on see meditsiiniline tugi – nad kõik vajavad taastumist pärast seda, mida nad on Vene vangistuses kogenud. See töö on ombudsmani ametkonna, luure, siseministeeriumi, julgeolekuteenistuse, tervishoiuministeeriumi ja meditsiinijõudude kontrolli all. Rakendame meetmeid, mida praegu üksikasjalikult välja töötatakse, kõigi oma inimeste suhtes, kelle vabastame okupantide vangistusest,” rääkis riigipea.

“Ühtegi ukrainlast pole unustatud,” rõhutas Zelenskõi.

02:21

Erdoğan peab neljapäeval telefonivestluse Putiniga

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan peab neljapäeval telefonivestluse Venemaa liidri Vladimir Putiniga, vahendab BNS.

“President Erdoğan kinnitas, et räägib neljapäeval Venemaa presidendi Putiniga,” seisis uudises.

Türgi kõrge ametnik teatas varem päeval, et kolm viimast Türgi panka, mis võtsid vastu Vene Mir pangakaartide makseid, on otsustanud sellest Ühendriikide survel loobuda.

USA on avaldanud viimastel nädalatel NATO liikmele Türgile survet piirata oma õitsele puhkenud majandussuhteid Venemaaga.

USA rahandusministeerium hoiatas läinud nädalal, et Türgi pangad, mis jätkavad Mir pangakaartide tunnustamist, “võivad toetada Venemaa katseid vältida USA sanktsioone” ja seetõttu ise karistada saada.

01:57

Zelenskõi sõnul täiendatakse Venemaa kaheksandat sanktsioonidepaketti

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeva õhtul rääkides varem päeval aset leidnud telefonivestlusest Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga, et Euroopa Liidu kaheksandat sanktsioonipaketti võidakse veelgi täiendada, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul arutas ta kantsleriga väga erinevaid teemasid, mille seas poliitika-, rahastus-, kaitse- ja energeetikaküsimusi.

“Muidugi puudutasime energeetikaküsimusi. Eelkõige gaasitarneid Euroopasse ja Nord Streami gaasitoru sabotaaži. Arutasime kantsleriga uue Euroopa Liidu sanktsioonidepaketi ettevalmistamist – üheskoos peame muutma selle tõeliselt mõjuvaks ja mitte sümboolseks. Tänase seisuga on kaheksandat sanktsioonipaketti veel midagi täiendamas,” sõnas Zelenskõi.

Mis puudutab kaitseküsimuste arutelu, siis riigipea sõnul rõhutas ta Ukraina ootusi Saksamaale raketitõrjesüsteemide osas.

“Arutasime ka teisi kaitsekoostöö punkte, mida on päris palju,” lisas president.

01:34

Zelenskõi venelastele: võidelge omal maal oma õiguste eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pöördus kolmapäevases videosõnumis taas venelaste poole, keda kutsus üles võitlema oma õiguste ja elu eest Venemaal ja mitte Ukrainasse ronima, vahendab BNS.

“Mis puudutab olukorda rindel, siis meile on kõik selge. Seetõttu kordan veel kord neile, kes mõistavad ainult vene keelt. Kui tahate elada, siis jookske. Kui tahate elada, siis alistuge. Kui tahate elada, siis võidelge oma tänavatel oma vabaduse eest. Kõik on teilt ära võetud. Kas kellelgi teist on naftapuurtornid? Kas teil on paleed? Kas teil on viinamarjaistandusi? Kas teil on jahte? Või mõni pank? Millega te üldse võitlete ja kelle jaoks?” rääkis Zelenskõi.

Ukraina president toonitas, et venelastel on oma riigis mille eest võidelda.

“Teil on ainult laenud, midagi õhtuks süüa ja nüüd on veel mobilisatsioon. Võidelge omade eest! Oma õiguste eest. Ärge trügige meie maale, meie hinge ja kultuuri,” sõnas riigipea.

28. september 2022

22:47

Pentagon kinnitas uut abi Ukrainale

USA kaitseministeerium kinnitas kolmapäeval uut abipaketti Ukrainale, mis ulatub ligikaudu 1,1 miljardi dollarini, vahendab BNS.

Teadaandes märgitakse, et tegemist on investeeringuga Ukraina relvajõudude kriitilistesse võimekustesse kestva jõu loomiseks.

Uniani andmetel on Pentagoni veebisaidil ilmunud täielik nimekiri sellest, mida Ukraina seekord saab.

Pentagoni hinnangul aitab pakett Ukrainal end Venemaa agressiooni eest tõhusalt kaitsta.

“Alates 2014. aastast on USA andnud Ukrainale julgeolekuabi ligikaudu 19 miljardi dollari väärtuses ja Venemaa provotseerimata sissetungi algusest alates rohkem kui 16 miljardit dollarit,” täpsustas Pentagon.

USA kaitseministeerium kinnitas, et jätkab koostööd Ukrainaga vahetu ja ka pikaajalise julgeolekuabi vajaduste osas.

“Koos meie liitlaste ja partneritega aitavad meie ühised jõupingutused Ukrainal täna edu saavutada suurendades Ukraina sõjaväe kestvat jõudu, et tagada Ukraina rahva jätkuv vabadus ja iseseisvus,” lisati Pentagoni teadaandes.

Pentagoni abipakett sisaldab muu hulgas 18 HIMARS raketiheitjat, 150 mitmeotstarbelist soomukit (HMMWV), 150 taktikalist veokit lahingutehnika pukseerimiseks, 40 veokit ja 80 haagist rasketehnika veoks, 20 mitmeotstarbelist radarit, droonide vastaseid süsteeme, kaitstud sidesüsteeme, jälgimisseadmeid, optilisi seadmeid ning kuuliveste ja muud välivarustust.

21:27

USA ei tunnusta iialgi Venemaa Ukraina annekteerimiskatseid

Ühendriigid ei tunnusta kunagi Venemaa katseid annekteerida osa Ukrainast ja valmistavad ette uusi majandussanktsioone Moskvale, teatas kolmapäeval Valge Maja, vahendab BNS.

“Me ei tunnista kunagi neid ebaseaduslikke annekteerimiskatseid,” ütles pressisesindaja Karine Jean-Pierre ajakirjanikele pärast seda, kui Moskva teatas, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osad hääletasid Venemaaga ühinemise poolt.

“Teeme sellega seoses oma liitlaste ja partneritega koostööd, et kehtestada Venemaale ning üksikisikutele ja üksustele nii Venemaal ja ka väljaspool seda täiendavaid majandussanktsioone,” sõnas Jean-Pierre.

17:34

Venemaa piirab ligipääsu piirialale Gruusiaga

Gruusiaga piirneva Venemaa Põhja-Osseetia vabariigi võimud andsid kolmapäeval korralduse piirata autoliiklust piirkonda, kuna kümned tuhanded inimesed on mobilisatsiooni eest Gruusiasse põgenenud, vahendab BNS.

Vabariigi juht Sergei Menjailo kirjutas Twitteris, et viis mägise piirkonna kõrgeimasse häireseisundisse ja andis korralduse “piirata sõidukite sisenemist Põhja-Osseetiasse”.

Gruusia piirile on kogunenud tohutud järjekorrad peamiselt sõjaväeteenistuse ealiseid mehi seoses Vene presidendi Vladimir Putini välja kuulutatud mobilisatsiooni 21. septembril, eesmärgiga tuua reserve Moskva okupatsiooniväele Ukrainas. Teade vallandas kümnete tuhandete venelaste kohati paanilise riigist lahkumise püüde.

Verhnõi Larsi piiripunktis Gruusiaga oli järjekorras mitu tuhat venelast, kes püüdsid üle piiri saada.

Menjaiko sõnul lubatakse Põhja-Osseetiasse vaid seal registreeritud autod, aga samuti Kremli-meelses separatistlikus Lõuna-Osseetia vabariigis või Gruusias registreeritud sõidukid.

Vene piirivalve ei lase teadete kohaselt enam mitmel pool Venemaal enam mehi välja.

Varem kolmapäeval teatas Moskva, et ei jaga enam passe inimestele, kes on saanud armeelt mobilisatsioonikutse.

17:17

Scholz: me ei tunnista kunagi Venemaa fiktiivseid referendume Ukrainas

Saksamaa ei lepi Moskva korraldatud anneksioonireferendumite tulemustega Venemaa kontrolli all olevates Ukraina oblastites, ütles Saksa liidukantsler Olaf Scholz Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskõile kolmapäeval telefonis, vahendab BNS.

“Saksamaa ei kavatse kunagi tunnistada nende fiktiivsete referendumite tulemusi” Donetski, Luhanski, Hersoni ega Zaporižžja oblasteis, kus Moskva väitel on valdav osa inimestest toetanud Venemaaga liitumist, vahendas Scholzi sõnu Zelenskõile kantsleri pressiesindaja Steffen Hebestreit.

15:03

Kreml: mobiliseeritud venelastele passe ei väljastata

Moskva ei anna välja passe sõjaväkke mobiliseeritud venelastele, vahendab BNS.

“Kui kodanik on kutsutud väeteenistusse või saanud (mobilisatsiooni)kutse, ei anta talle passi,” seisis valitsuse infoportaalis ilmunud avalduses.

Neile, kellele passi välja anta, antakse teada, kui kaua see piirang kehtib, lisas valitsus.

President Vladimir Putini mobilisatsiooniteate järel on riigist põgenenud kümned tuhanded inimesed. Kardetakse, et sõjaväeealiste meeste välismaale liikumist hakatakse jõulisemalt piirama.

Ainult väikesel osal Vene kodanikest on pass, mis lubaks neil riigist lahkuda.

Venemaal on käibel ka siseriiklikud passid, mida tunnustatakse veel mõnes endises nõukogude vabariigis.

Infoportaalis ei täpsustatud, kas piiratakse ka siseriiklike dokumentide väljastamist.

Siseriikliku passiga saavad venelased reisida Armeeniasse, Valgevenesse, Kasahstani ja Kõrgõzstani, kuhu paljud mobilisatsiooniteate järel ka läinud on.

13:34

Kreml nimetas absurdseks Venemaa süüdistamist gaasileketes

Kreml nimetas kolmapäeval “rumalaks ja absurdseks” järeldada, et Venemaa on seotud gaasilekkega Nord Streami torujuhtmetel Euroopasse, mida EL peab “tahtlikuks teoks”, vahendab BNS.

“Selliste narratiivide kuulutamine on üsna etteaimatav ning ka etteaimatavalt rumal ja absurdne,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele pärast seda, kui Ukraina nimetas lekkeid Moskva “terrorirünnakuks”.

Peskovi sõnul on lekked Moskva jaoks “üsna problemaatilised”.

“Mõlemad harud olid gaasiga täidetud, pumpamiseks valmis ja see gaas on väga kallis. Nüüd haihtub see gaas õhku,” rääkis Peskov.

“Soovin kutsuda kõiki üles mõtlema enne avalduste tegemist, ootama ära uurimise tulemused,” lisas ta.

“See on olukord, mis nõuab dialoogi ja kõigi osapoolte kiiret suhtlust, et juhtunu välja selgitada. Seni oleme näinud sellise dialoogi täielikku puudumist,” ütles Peskov.

Läänemere torujuhtmetel Nord Stream 1 ja 2 toimus esmaspäeval kolm seletamatut gaasileket, millele eelnes kaks plahvatust.

Torujuhtmed on olnud viimastel kuude geopoliitiliste pingete keskmes, kuivõrd Venemaa on kärpinud arvatava vastulöögina Lääne sanktsioonidele gaasi tarnimist Euroopale.

Nord Stream 1 torujuhtmega paralleelselt ehitatud Nord Stream 2 eesmärk oli kahekordistada Venemaa gaasiimpordi võimsust Saksamaale.

Berliin aga blokeeris äsja valminud Nord Stream 2 mõni päev enne Moskva vägede saatmist Ukrainasse.

13:16

Luhanski ja Hersoni okupatsioonivõimud palusid Putinil alad liidendada

Ukraina Luhanski oblasti Vene okupatsioonivõimude juht Leonid Passetšnik palus kolmapäeval Vene presidendil Vladimir Putinil pärast libareferendumeid see ala annekteerida, vahendab BNS.

Sellele järgnes kiiresti samasugune üleskutse Ukraina lõunaoblasti Hersoni Moskva määratud juhilt Vladimir Saldolt.

Vene väed hõivasid Hersoni 24. veebruaril alanud kallaletungi algul.

11:35

Kiiev kutsus sõjaabi “referendumite” järel märkimisväärselt suurendama

Kiiev kutsus kolmapäeval pärast annekteerimisreferendumeid neljas Venemaa okupeeritud Ukraina piirkonnas lääneriike üles suurendama märgatavalt sõjalist abi Ukrainale, vahendab BNS.

“Ukraina kutsub EL-i, NATO-t ja G7-t suurendama otsekohe ja märgatavalt survet Venemaale, sealhulgas läbi uute karmide sanktsioonide kehtestamise ja Ukrainale antava sõjalise abi märgatava suurendamise,” teatas Ukraina välisministeerium avalduses.

Ministeerium tõi eraldi välja tankid, lahingulennukid, soomukid, pikamaa suurtükid, õhutõrjerelvad ja raketitõrjesüsteemid.

Samuti kutsus Kiiev “kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone mõistma viivitamata hukka Kremli ebaseadusliku tegevuse ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel ja suurendama Venemaa isolatsiooni”.

Nelja Ukraina piirkonna okupatsioonivõimud teatasid teisipäeva õhtul võidust võltsitud hääletustel.

President Volodõmõr Zelenskõi tõotas, et Ukraina kaitseb oma kodanikke neil alade ja nimetas hääletusi farsiks.

10:24

Meedia: Kreml loodab mobilisatsiooni järel hõivata Harkivi ja Odessa

Kreml loodab endiselt haarata initsiatiivi lahinguväljal ja pärast osalist mobilisatsiooni viia väed uuesti Harkivi ja Odessa peale, kirjutab kolmapäeval Bloomberg Putini administratsiooni allikatele viidates, vahendab BNS.

Vene ametnike sõnul ei ole nad hoolimata mitmetest tagasilöökidest rindel loobunud esialgsest kavast viia läbi “sõjaline erioperatsioon”.

Veel enam, Kreml loodab tungida veelgi sügavamale Ukrainasse, vallutades võimalikud võtmetähtsusega linnad, sealhulgas Harkivi ja Odessa. Nad ütlevad, et see jätab Ukrainale vaid murdosa tema sõjaeelsest minast, vahendab Ukraina portaal Unian Bloombergi.

Pärast seda nõustub Moskva rahukõnelustega, et liidendada rohkem okupeeritud alasid.

Samas märgib Bloomberg, et sellised plaanid ei vasta pehmelt öeldes Venemaa praegusele positsioonile rindel.

On ebatõenäoline, et 300 000 halvasti koolitatud ja motiveeritud mobiliseeritud sõdurit suudavad lahinguväljal midagi muuta. Sõjalised analüütikud ütlevad, et tõenäoliselt jätkub neist üksnes Ukraina edasitungi pidurdamiseks.

02:05

Zelenskõi: Venemaa ei saa jääda ÜRO JN-i vetoõigusega liikmeks

Venemaa ei saa jääda ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liikmeks, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“See riik ei saa jääda ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaliseks liikmeks, kui see riik viib just praegu ellu genotsiidipoliitikat ja seisab vaid sammu kaugusel radioaktiivsest katastroofist, samuti ähvardab tuumalöökidega,” ütles ta pöördumises ÜRO JN-i istungile.

Zelenskõi sõnul tuleb Venemaa arvata välja kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest.

“Kui selline väljaarvamine on raskendatud protseduurilisest vaatenurgast, siis tuleb peatada tema osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,” lisas ta.

Ukraina president märkis, et Venemaa suhtes tuleb karmistada sanktsioone niinimetatud rahvahääletuste läbiviimise eest okupeeritud Ukraina aladel.

Zelenskõi ütles, et selliste referendumite läbiviimine ja alade annekteerimine on ÜRO harta kõige räigem rikkumine,

01:18

Zelenskõi: Ukraina kaitseb oma inimesi annekteerimishääletuse aladel

Ukraina kaitseb oma inimesi okupeeritud aladel, kus Moskva-meelsed võimud korraldasid annekteerimishääletuse, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Me tegutseme, et kaitsta meie inimesi: nii Hersoni oblastis, Zaporižžja oblastis, Donbassis, praegu okupeeritud aladel Harkivi oblastis ja Krimmis,” rõhutas ta.

“Seda farssi okupeeritud territooriumil ei saa isegi nimetada referendumite imiteerimiseks,” lisas Ukraina president.

Zelenskõi ütles teisipäeval videopöördumises ÜRO Julgeolekunõukogu istungile, et Kiiev ei saa pärast neid hääletusi enam pidada Venemaaga läbirääkimisi.

“Venemaa tunnustus pseudoreferendumitele kui “normaalsetele”, niinimetatud Krimmi-stsenaariumi elluviimine, ja veel üks katse annekteerida Ukraina territooriumi tähendab, et praeguse Vene presidendiga ei ole enam millegi üle rääkida,” ütles ta.

“Kogu maailma silme all korraldab Venemaa okupeeritud Ukraina territooriumil otsese farsi nimega “referendum”,” lisas Zelenskõi.

Tema sõnul olid pseudoreferendumite väidetavad tulemused juba varem paika pandud.

27. september 2022

23:57

Moskva-meelsed jõud kuulutasid võitu Ukraina annekteerimishääletustel

Moskva-meelsed võimud kuulutasid teisipäeva õhtul võitu Ukraina annekteerimishääletustel, pälvides ulatusliku rahvusvahelise hukkamõistu, vahendab BNS.

Okupeeritud Ukraina Zaporižžja oblasti alade Moskva-meelsed ametnikud kuulutasid, et kui loetud olid kõik hääled, toetas 93,11 protsenti hääletanutest Venemaa anneksiooni. Valimiskomisjon rõhutas samas, et tegemist on esialgsete tulemustega.

Peatselt pärast seda ütlesid okupeeritud Hersoni oblasti Vene-meelsed ametnikud, et üle 87 protsendi hääletanutest toetas ühinemist Venemaaga.

Isehakanud Luhanski rahvavabariigi võimude väitel toetas üle 98 protsendi hääletanutest anneksiooni.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi valimiskomisjoni juht Vladimir Võssotski ütles annekteerimishääletusest kokkuvõtet tehes, et referendumile esitatud küsimus piirkonna ühinemisest Venemaa Föderatsiooniga loetakse heakskiidetuks.

Vene president Vladimir Putin kuulutas teisipäeval, okupeeritud Ukraina aladel toimunud libareferendumite viimasel päeval, et Venemaa soovib “päästa” sealseid inimesi.

“Inimeste päästmine aladel, kus see referendum toimub… on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,” ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel ametnikega.

Kokku pretendeerib Moskva umbes 20 protsendile Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmile.

Tema pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et hääletustel on “radikaalsed” juriidilised tagajärjed. Samuti on referendumitel mõju julgeolekualaselt, ütles ta.

23:44

Danõlov: isegi Vene tuumarünnak ei peata Ukrainat oma alade kaitsmisel

Isegi kui Venemaa peaks kasutama tuumarelva, ei peata see Ukrainat oma territooriumi kaitsmisel, ütles teisipäeval kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danõlov, vahendab BNS.

“Kui ei tule maailma kogukonna, NATO riikide vastust sellisele jultunud rünnakule (kui see, hoidku jumal, aset leiab), siis see ei tähenda, et me ei kaitse oma maad. Meid ei suuda peatada mitte keegi: ei (Vene president Vladimir) Putin, ei tema väed. Seda on juba mitu korda öeldud,” ütles Danõlov.

Ta lisas, et Ukraina kaitsenõukogus on juba välja töötatud põhjalikud juhised inimeste jaoks, kui Venemaa peaks kasutama taktikalisi tuumarelvi.

20:44

Blinken: Lääs ei tunnista kunagi Ukraina alade annekteerimist

USA välisminister Antony Blinken kinnitas teisipäeval, et Lääs ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist, vahendab BNS.

“Meie ja paljud teised riigid oleme juba täiesti selgelt välja öelnud. Me ei tunnista – õigupoolest me ei tunnista kunagi – Ukraina territooriumi annekteerimist Venemaa poolt,” ütles Blinken ajakirjanikele.

Blinken kordas president Joe Bideni ähvardust, et Ühendriigid paned Venemaa libahääletuste korraldamise täiendavalt maksma.

“Oluline on meeles pidada, mis siin toimub. Venemaa tungis Ukrainasse, hõivas territooriumi ja osaleb kuratlikus skeemis mõnel vallutatud territooriumil, kust ta on kohaliku elanikkonna välja viinud,” ütles ta.

Mõned inimesed küüditatakse ja teised “lihtsalt kaovad”, ütles Blinken.

“Siis nad toovad bussidega venelasi sisse, panevad paika nukuvalitsused, korraldavad referendumi ja manipuleerivad igal juhul tulemusega, et seejärel väita, et territoorium kuulub Venemaale,” ütles ta.

18:56

Kiiev nimetas Nord Streami lekkeid Moskva terrorirünnakuks

Ukraina teatas teisipäeval, et Venemaad ja Euroopat ühendavate Nord Streami gaasijuhtmete lekked on tõenäoliselt Moskva korraldatud terrorirünnaku tagajärg, vahendab BNS.

“Nord Stream 1 ulatuslik “gaasileke” pole midagi muud kui Venemaa kavandatud terrorirünnak ja agressiooniakt EL-i suunas,” kirjutas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris mõni tund pärast seda, kui rõhu langus tuvastati Nord Stream 2-s.

Podoljak süüdistas Venemaad püüdluses “destabiliseerida Euroopa majandusolukorda ja külvata talve eel paanikat”.

Torujuhtmed on olnud viimastel kuude geopoliitiliste pingete keskmes, kuivõrd Venemaa on kärpinud arvatava vastulöögina Lääne sanktsioonidele gaasi tarnimist Euroopale.

Üks Nord Stream 1 leketest leidis aset Taani majandusvööndis ja teine Rootsi omas. Nord Stream 2 leke, millest anti teada juba esmaspäeval, oli Taani majandusvööndis.

Ehkki Gazpromi juhitud konsortsiumile kuuluvad torujuhtmed hetkel ei tööta, on need endiselt gaasiga täidetud. Lekete keskkonnamõju paistab samas olevat tagasihoidlik.

16:22

Moskva: me ei taotle mobilisatsiooni eest pagejate väljaandmist

Moskva väitis teisipäeval, et ei taotle Ukrainas sõdimise vältimiseks välismaale reisinud venelaste väljaandmist pärast seda, kui tuhanded sõjaväeealised mehed on naaberriikidesse pagenud, vahendab BNS.

“Kaitseministeerium ei ole saatnud Kasahstani, Gruusia ega ühegi teise riigi võimudele ainsatki taotlust kodanike väidetava sunniviisilise Venemaa pinnale tagasisaatmise kohta ega kavatse seda ka teha,” seisab ministeeriumi avalduses.

Naaberriikidesse on alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest möödunud kolmapäeval saabunud massiliselt venelasi, piiripunktides on tundidepikkused järjekorrad.

Kesk-Aasia riik Kasahstan teatas teisipäeval, et alates kolmapäevast on riiki sisenenud umbes 98 000 venelast.

Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev lubas teisipäeval kaitsta “lootusetu olukorra” eest põgenevate venelaste julgeolekut ja heaolu.

Venelased on suundunud ka Musta mere naaberriiki Gruusiasse, kuhu saabuvate venelaste arv on pärast mobilisatsiooniteadet peaaegu kahekordistunud.

Gruusiaga piirneva Venemaa piirkonna kohalikud võimud nimetasid olukorda piiril “äärmiselt pingeliseks”. Ühtlasi lisati, et “lähiajal” luuakse piirile mobiilne mobilisatsioonibüroo.

14:22

Putin tahab “päästa” okupeeritud Ukraina aladel elavaid inimesi

Vene president Vladimir Putin kuulutas teisipäeval, okupeeritud Ukraina aladel toimuvate libareferendumite viimasel päeval, et Venemaa soovib “päästa” sealseid inimesi, vahendab BNS.

“Inimeste päästmine aladel, kus see referendum toimub… on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,” ütles Putin televisioonis üle kantudkohtumisel ametnikega.

Kokku pretendeerib Moskva umbes 20 protsendile Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmile.

Kremli korraldatud annekteerimishääletused neljas peamiselt Venemaa vägede kontrolli all olevas Ukraina piirkonnas lõpevad teisipäeval.

Vaatlejad hinnangul sundis Putinit libareferendumitega kiirustama hiljutine Ukraina edukas vastupealetung.

Hääletustel on ka julgeolekutagajärjed hoiatas teisipäeval Kreml, mis on ähvardanud kasutada Vene territooriumi kaitseks tuumarelva ja ” kõiki olemasolevaid vahendeid”.

Kiiev ja tema liitlased ütlesid, et lääs ei tunnista kunagi võltsreferendumite tulemusi.

Valitud ametnikud tõid hääletussedeleid ukselt uksele, sageli saatsid neid relvastatud Vene sõdurid.

Tulemusi oodatakse ajavahemikus teisipäeva õhtust kuni nädala lõpuni.

Vene uudisteagentuuride teatel kuulutab Putin reedel need Ukraina piirkonnad Venemaa osaks.

12:11

Meedia: Venemaa ühendab okupeeritud alad Krimmi föderaalringkonnaks

Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht Dmitri Rogozin võib asuda juhtima uut föderaalringkonda, mis moodustatakse ebaseaduslikult Ukraina okupeeritud aladest, vahendab BNS.

Pärast libareferendumeid võidakse Venemaal luua uus föderaalringkond, mis hõlmaks ka Ukraina ebaseaduslikult annekteeritud alasid koos Krimmiga, kirjutas meedia.

Vene presidendi administratsioonile lähedaste allikate sõnul võidakse selle ringkonna etteotsa seada Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin.

Uue ebaseadusliku haldusüksuse nimeks saab Krimmi föderaalringkond. Ühe allika sõnul tehakse otsus lähiajal ja “see on suure tõenäosusega positiivne”.

Rogozin taandati Roskosmose juhi kohalt, kus ta veetis neli aastat, 2022. aasta juulis. Pärast seda teatas Kreml, et aja jooksul “leitakse talle töökoht”.

07:30

Ukraina neljas piirkonnas lõpeb Venemaa korraldatud libareferendum

Neljas Ukraina piirkonnas, mida Venemaa valdavalt kontrollib, lõpeb teisipäeval libareferendum, mille järel Venemaa on lubanud need alad annekteerida, vahendab BNS.

Luhanski piirkonnas, mis piirneb Venemaaga kolmest küljest, oli enne sõja algust 2,1 miljonit peamiselt vene keelt kõnelevat elanikku. Ukraina võimude hinnangul kontrollivad Vene väed libareferendumi toimumise ajal kõige enam ehk umbes 98 protsenti Luhanski oblasti territooriumist.

Donetski oblastis oli enne sõja algust 4,1 miljonit elanikku. Enne Venemaa täiemõõdulise sissetungi algust tänavu 24. veebruaril kontrollisid Moskva-meelsed separatistid Donetski oblastist pisut alla poole. Praegu hindab Kiiev, et Venemaa kontrollib umbes kahte kolmandikku Donetski oblasti territooriumist, kuhu kuulub ka kevadel jõhkralt rünnatud sadamalinn Mariupol.

Zaporižžja oblastis oli enne sõda 1,6 miljonit elanikku ning seal asub Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Nagu Donetski oblast, ulatub ka Zaporižžja ala kuni Musta mereni. Aladest, mida Venemaa püüab annekteerida, on Zaporižžjas Vene vägede kontrolli all kõige vähem territooriumi ehk 63 protsenti. Oblasti pealinn Zaporižžja on ukrainlaste käes, kuid Vene väed kontrollivad peamist sadamalinna Berdjanskit.

Kõige läänepoolsem on Hersoni oblast, kus enne sõja algust elas umbes miljon inimest. Läbi Hersoni oblasti jõuab Musta merre läbi Dnepri jõgi, samuti on see ala väravaks 2014. aastal Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaarele. Ukrainlaste vastupealetung augustis sundis Vene armeed vägesid Hersoni ümber paigutama, mis avas võimaluse Ukraina veelgi edukamaks pealetungiks Harkivi suunal. Ukraina võimude hinnangul kontrollib Venemaa praegu 83 protsenti Hersoni oblasti territooriumist.

05:32

Ukraina ei plaani täiendavat mobilisatsiooni

Ukraina ei kavatse presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul ajutiselt okupeeritud aladel Venemaa poolt korraldatud võltsreferendumite taustal täiendavat mobilisatsiooni välja kuulutada, vahendab BNS.

“Oleme territoriaalkaitsesüsteemi kaudu reservid juba loonud ja hakkame neid reserve aktiivselt kasutama. Täiendavat mobilisatsiooni me täna välja kuulutada ei kavatse. Meil on kõik olemas ja oleme valmis ka suuremaks Venemaa sõjaväeks,” rääkis Podoljak.

03:53

Kramatorskis sai venelaste raketitules haavata vähemalt neli inimest

Ukrainas asuvas Kramatorskis sai venelaste raketitules haavata vähemalt neli inimest, vahendab BNS.

“Vene okupandid ründasid peaaegu üheaegselt Kramatorskit ja Slavjanskit. Kramatorskis tabasid raketid kesklinna. Üks rakett kukkus kuulsa Donetski oblasti kunstniku Vjatšeslav Gutõra skulptuuriparki “Sündinud Ukrainas”. Teine tabas viiekorruselist kortermaja, kus purustas seina. Vigastada sai neli inimest,” edastati ülevaates.

“Slavjanskis sattus tule alla kesklinnas asuv elurajoon. Kahjustada sai vähemalt kolm hoonet. Informatsioon ohvrite kohta on täpsustamisel,” seisis raportis.

03:32

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 77 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunarindel 77 Vene okupanti, neli laskemoonaladu ja mitmesugust vaenlase tehnikat, vahendab BNS.

“Hersoni oblastis võeti maha veel üks okupantide pontoonsild koos lootusega luua side Dnepri kallaste vahel,” märkis väejuhatus.

“Vaenlase kinnitatud kaotused on 77 okupanti, kuus tanki, viis haubitsat, kolm õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 ja 14 erinevat soomusmasinat,” edastati ülevaates.

“Lisaks hävitasid Ukraina relvajõud Mõkolajivi oblastis vaenlase mehitamata luurelennuki Orlan-10. Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused viisid läbi umbes 250 tulemissiooni,” lisati raportis.

02:44

Zelenskõi sõnul täidab riik raskustest hoolimata kõik oma kohustused

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas esmaspäeval, et ükskõik kui raske see ka poleks, täidab riik kõik oma sotsiaalsed kohustused, vahendab BNS.

Riigipea sõnul pidas ta kohtumise Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga, kus võeti kokku Ukraina septembrikuu rahvusvahelise tegevuse ja partneritega peetud kontaktide tulemused.

“Ükskõik kui raske see ka poleks, aga riik täidab kõiki oma sotsiaalseid kohustusi. Töötame muu hulgas programmi Fast Recovery raames ja üritame taastada sissetungijate käest vabanenud territooriumitel normaalse elu. Astume vajalikke samme talveperioodiks valmistudes,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul osales ta ühtlasi spetsiaalse investeerimisfondi käivitamisel, et toetada Ukraina ettevõtjaid ja ekspordile orienteeritud ettevõtteid.

“Fondi on kaasatud juba 125 miljonit dollarit ja summa kahekordistub. Sellesse Horizon Capital Growthi fondi, nagu seda nimetatakse, on investeerinud kõige arvestatavamad lääne fondid, pangad ja asutused,” ütles president.

Riigipea tänas kõiki, kes selle investeerimisprojekti ette valmistasid ja ellu viisid.

“Ja ma arvan, et see võib saada investoritele eriliseks signaaliks. Signaaliks, et praegu, kui oleme teel oma võidu poole, on võimalik ja vajalik investeerida Ukraina majandusse,” rääkis Zelenskõi.

01:43

Zelenskõi sõnul on Donetskis pingeline olukord

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnas esmaspäevases videosõnumis, et venelased tundsid end kaotamas ja üritavad seda hetke edasi lükata, vahendab BNS.

“Eriti terav on olukord Donetski oblastis. Teeme kõik, et vaenlase tegevust ohjeldada. Just seal on praegu meie eesmärk number üks, kuna Donbass on okupantide jaoks endiselt siht number üks,” ütles riigipea.

Zelenskõi lisas, et hoolimata sõja ilmsest mõttetusest Venemaa jaoks ja sissetungijate initsiatiivi kadumisest ajab Vene sõjaväe juhtkond nad siiski hukkumisele.

“Venemaa pidevad pealetungikatsed Donetski oblastis lähevad kindlasti sõdade ajalukku ühe kõige küünilisema mõrvana omaenda sõdurite vastu. Seda vaadates oleme taaskord veendunud, et Venemaa mobilisatsioon on otsene katse anda kohapealsetele komandöridele pidev kahuriliha voog,” rääkis Zelenskõi.

“Sellel Vene mobilisatsioonil pole lihtsalt mingit muud tähendust,” jätkas riigipea.

“Nad tundsid, et nad on kaotamas ja üritavad seda hetke lihtsalt edasi lükata, et tagada vähemalt mingi tegevus rindel. Panna surnud sõduri asemele vähemalt keegi, kellel on relv,” rääkis Zelenskõi.

Samas rõhutas riigipea, et Vene ühiskond ei ole veel teadlik Venemaa võimude kogu julmusest oma rahva suhtes.

“Aga tuleb teha kõik selleks, et iga Venemaa kodanik tunnistaks, et tema enda riik võtab talt kõige tähtsama – õiguse elule,” võttis Zelenskõi kokku.

26. september 2022

16:47

USA toetab Ukraina korrakaitsejõude veel 457 miljoniga

USA teatas esmaspäeval, et eraldab Ukraina õiguskaitsejõudude toetuseks täiendavalt 457,5 miljonit dollarit, vahendab BNS.

Uus summa läheb Ukraina politsei ja piirivalve abistamiseks ning toetab püüdlusi taanduvate Vene vägede väidetavate kuritegude uurimiseks.

“Meiepoolne abi isikukaitsevahendite, meditsiiniabi ja soomukite näol on oluliselt vähendanud ohvreid Ukraina tsiviilisikute ja nende kaitsjate hulgas,” ütles USA välisminister Antony Blinken. “USA on Ukraina rahvaga ning toetab ka edaspidi demokraatlikku, iseseisvat ja suveräänset Ukrainat.”

Ühendriigid on toetanud USA välisministeeriumi andmetel alates detsembri keskpaigast Ukraina õiguskaitsejõude enam kui 645 miljoni dollariga.

16:22

OECD langetas maailma majanduskasvu prognoosi seoses Ukraina sõjaga

Venemaa sõda Ukrainas mõjutab maailmamajandust järgmisel aastal rohkem kui seni arvati, teatas esmaspäeval Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), langetades maailma majanduskasvu prognoosi, vahendab BNS.

OECD langetas tuleva aasta kasvuprognoosi juunis prognoositud 2,8 protsendilt 2,2 protsendile.

Käesolevaks aastaks prognoositi endiselt kolmeprotsendist kasvu.

Pariisis baseeruv organisatsioon märkis sünges raportis pealkirjaga “sõja hinda makstes”, et konflikt suurendab hinnasurvet ajal, mil elukallidus on niigi kiirelt kasvamas.

Maailmamajandust mõjutavad endiselt koroonaviiruse puhangud, samuti aga intressimäärade tõstmine inflatsiooni ohjeldamiseks, teatas OECD.

“Hulk näitajaid on teinud pöörde halvemuse poole ja maailma kasvuväljavaade on tumenenud,” seisis raportis.

Maailmamajanduse kasv tänavu teises kvartalis aeglustus ja paljude riikide andmed osutavad nüüd pikale kesise kasvu perioodile, leidis ühendus.

Raportis langetati pea kõigi G20 riikide kasvuprognoosi, välja arvatud Türgi, Indoneesia ja Suurbritannia, ehkki viimasele oli juba varem ennustatud nullkasvu.

Ühendriikide majanduskasv peaks aeglustuma tuleval aastal 0,5 protsendile. Hiina tänavust kasvuprognoosi langetati järsult 3,2 protsendile ja tuleva aasta oma 4,7 protsendile.

Saksamaa majandusele ennustatakse tulevaks aastaks 0,7-protsendist kahanemist, kuivõrd varem suuresti Vene gaasist sõltunud riik on saanud ränga hoobi tarnete katkestamisest.

Euroalal tervikuna peaks majandus kasvama vaid 0,3 protsenti, võrreldes varem ennustatud 1,6 protsendiga.

Tuues välja Vene invasiooni mõju, märkis OECD, et maailma majandustoodang on 2023. aastal eeldatavasti 2,9 triljonit eurot väiksem kui ennustati mullu detsembris, enne sõja puhkemist.

G20 riikide inflatsiooniks prognoosis OECD tänavu 8,2 protsenti ja tuleval aastal 6,6 protsenti.

Valitsused on teatanud erakorralistest meetmetest leibkondade ja äride aitamiseks hinnakasvuga toime tulemisel.

OECD hinnangul on aga energiakulude korvamiseks võetud eelarvelised meetmed olnud “halvasti suunatud”.

Keskpangad on samal ajal tõstnud inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid, kuid ka see võib majandusi langusesse tõugata.

Rahapoliitika karmistamine on “põhiline maailmamajanduse kasvu aeglustav tegur”, leidis OECD.

Raportis hoiatati, et prognoosi ümbritseb märkimisväärne ebakindlus.

Kütusenappuse süvenemine võib riisuda Euroopa majanduskasvult tuleval aastal veel 1,25 protsendipunkti ja maailma omalt pool punkti.

16:11

Ukraina uurib võimalikku massihauda Vene piiri lähedal

Ukraina relvajõud uurivad võimalikku massihauda Vene vägede poolt hüljatud positsioonil Venemaa piiri lähedal, teatasid Ukraina relvajõud ja kohalikud ametnikud esmaspäeval, vahendab BNS.

Võimalik matmispaik asub piirist kahe kilomeetri kaugusel Kozatša Lopani serval kanalas, mida Vene väed kasutasid oma tankide hoidmiseks. Ametiisikud ja sõjaväelased räägivad kuni sajast hauda maetud surnukehast.

Septembri algul vabastasid Ukraina väed piirkonna ning tõrjusid Vene väed üle piiri, kuid arvatav massihaud asub endiselt Vene suurtükkide laskeulatuses ning demineerijad ei ole seda veel kontrollinud.

Kozatša Lopani omavalitsusjuht Ljudmõla Vakulenko ütles, et Ukraina väed üritasid piirkonda vabastada juba aprillis, kuid löödi tagasi ja kandsid suuri kaotusi.

“Meie külla tulnud sõdurid rääkisid, et nägid sõdurite matmiskohta, kuid maetute arvu nad ei öelnud,” ütles Vakulenko, kelle sõnul ühishauda võivad olla maetud langenud Ukraina ja Vene sõdurid, aga ka kohalikud tsiviilisikud.

15:13

Çavuşoğlu: Türgi püüab korraldada Zelenskõi ja Putini kõnelusi

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan jätkab kontakte Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ja Vene presidendi Vladimir Putiniga, et korraldada nende kõnelusi rahu saavutamiseks, ütles esmaspäeval Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, vahendab BNS.

“Liidreid, kes tahavad sõja jätkumist, on samuti vaja veenda. Meie, Türgina, ei kaota lootust. Me jätkame meie jõupingutusi,” tsiteeris ministri sõnu ajaleht Daily Sabah.

“Meie president jätkab kontakte Putini ja Zelenskõiga. Meie eesmärk on istuda maha koos kahe liidriga, et saavutada otsuste vastuvõtmine liidrite tasemel. Kogu maailma maksab sõja hinda,” lisas Çavuşoğlu pressikonverentsil Tokyos.

Ta rõhutas vajadust tuua pooled läbirääkimiste laua taha.

“Sõjas ei ole võitjaid,” lisas Türgi välisminister ja rõhutas, et tuleb saavutada õiglane rahu, seda eriti Ukraina jaoks.

“Okupeeritud territooriumid on Ukraina territooriumid,” kinnitas ta.

14:32

IAEA juht kutsus kõnelustele Zaporižžja turvatsooni üle

ÜRO tuumaagentuuri juht Rafael Grossi ütles esmaspäeval, et on valmis jätkama sel nädalal Ukrainas ja Venemaal kõnelusi turvatsooni loomiseks Zaporižžja tuumajaama ümber, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Grossi kohtus eelmisel nädalal ÜRO peaassambleel Ukraina ja Vene välisministritega, et arutada turvatsooni loomist Euroopa suurima tuumajaama ümber.

“See on võimalik ja seda tuleb teha. Olen valmis jätmata sel nädalal mõlemas riigis konsultatsioone, et jaama kaitsta,” ütles Grossi IAEA aastakonverentsi avasõnas. “Sealne töö võimaldab meil stabiliseerida vastuvõetamatut olukorda. Olen kindel, et suudame midagi teha.”

“Sõda peab lõppema. Kuid enne seda peame tegema kõik, mis meie võimuses, et hoida ära tuumaõnnetus,” lisas IAEA juht.

13:45

Kreml tunnistas vigu mobilisatsiooni läbiviimisel

Kreml tunnistas esmaspäeval et reservväelaste mobiliseerimisel sõjategevusse Ukrainas on tehtud vigu, ning kinnitas, et otsust piiride sulgemiseks ei ole tehtud, vahendab BNS.

“Tõepoolest on juhtumeid, kus mobilisatsioonimäärust on rikutud. Mõnes piirkonnas tegelevad kubernerid aktiivselt olukorra parandamisega. Loodame, et kõik vead parandatakse,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

Venemaa piiride sulgemiseks ei ole otsuseid langetatud, lisas Peskov seoses kuuldusega keelata mobilisatsiooni alla käivate meeste riigist lahkumine.

10:28

Venemaa peab libareferendumit Ukraina Hersoni oblastis toimunuks

Venemaa peab libareferendumit okupeeritud Ukraina Hersoni oblasti aladel toimunuks, kuna väidetavalt on sellest osa võtnud juba üle 50 protsendi valijatest, vahendab BNS.

Piirkondliku valimiskomisjoni esindaja Marina Zahharova ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et pühapäeval hääletas 8603 inimest, kes “elavad Venemaa territooriumil”.

“Meil on väljaspool Hersoni oblastit üle 25 000 hääletanu. Võib julgelt öelda, et rahvahääletus on toimunud, sest valimisaktiivsus oli välismaiseid valimisjaoskondi arvesse võttes üle 50 protsendi,” seletas ta.

Isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigis ning Vene vägede okupeeritud Ukraina Hersoni ja Zaporižžja oblasti aladel korraldatakse 23.-27. septembrini niinimetatud rahvahääletus Venemaaga liitumise üle.

05:59

USA on Venemaad eraviisiliselt hoiatanud tuumarelvade kasutamise eest

USA on Venemaad eraviisiliselt hoiatanud “katastroofiliste tagajärgede” eest, kui riik peaks kasutama Ukraina sissetungi raames tuumarelvi, teatasid pühapäeval USA kõrged ametiisikud, vahendab BNS.

USA välisminister Antony Blinken kinnitas pühapäeval eetrisse antud intervjuus informatsiooni, et USA on saatnud Venemaale erahoiatused tuumasõjast hoidumiseks.

“Oleme venelastega nii avalikult kui ka eraviisiliselt olnud selles osas väga selgesõnalised, et nad lõpetaksid igasugused lõdvad jutud tuumarelvadest,” ütles Blinken New Yorgis telekanali CBS Newsi saatele “60 minutit” ÜRO Peaassamblee kõrvalt antud usutluses.

“On väga oluline, et Moskva kuuleks meilt ja teaks, et tagajärjed oleksid kohutavad. Ja me oleme seda väga selgelt väljendanud,” kinnitas Blinken.

“Igasugusel tuumarelvade kasutamisel oleksid muidugi katastroofilised tagajärjed seda teinud riigile, aga ka paljudele teistele,” tõdes välisminister.

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kinnitas pühapäeval samuti, et USA hoiatas Venemaad “väga kõrgel tasemel” tuumarelvade kasutamise “katastroofiliste tagajärgede” eest.

“USA ja tema liitlased vastaksid otsustavalt,” ütles Sullivan telekanali CBS saates “Face the Nation”.

“Oleme selgelt ja konkreetselt öelnud, mida see endaga kaasa toob,” toonitas Sullivan.

05:47

Zelenskõi: Izjumist leiti veel kaks ühishauda

Vene okupantide käest vabastatud Izjumist leiti veel kaks ühishauda, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus meediakanalile CBS, vahendab BNS.

“Täna sain lisainfot, et Izjumist leiti veel kaks ühishauda. Need on suured hauad sadade inimestega. Me räägime siin väikesest Izjumi linnast. Vot, mis on toimumas,” sõnas president.

Zelenskõi nimetas usutluses Venemaa-vastaseid sanktsioone õiglaseks ja nõudis, et maailm jätkaks nende kehtestamist Vene presidendi Vladimir Putini režiimi vastu.

Ukraina ametnik idapoolses Harkivi oblastis ütles reedel, et Vene vägedelt tagasi võidetud Izjumi linna lähistel kaevati massihauast välja 447 surnukeha, millest vaid 22 olid teenistuses olnud sõdurite surnukehad. Surnukehadel olid köied ümber kaelade, käed seotud, jäsemed murtud ja kuulihaavad.

Ukraina sai Izjumi ja teised linnad riigi idaosas taas enda kontrolli alla varem sel kuul, lüües sassi Kremli varustusteed. Sellele järgnes sadade haudade avastamine ja teated uutest arvatavatest Vene roimadest.

“Mitmel mehel olid nende genitaalid küljest lõigatud. Need kõik on asitõendid kohutavast piinamisest, mida sissetungijad sooritasid Izjumi elanike kallal,” ütles Ukraina ametnik.

Siiani oli kõige kurikuulsam olnud tsiviilelanike tapmine okupantide poolt Kiievi lähistel asuvas Butšas, kus paljude ohvrite laibad olid jäetud tänavatele vedelema.

Paavst Franciscus mõistis eelmisel nädalal hukka koletud piinamised, millest annavad tunnistust Ukrainast leitud surnukehad.

Paavst ütles iganädalasele audientsile järgnenud palves, et rääkis Poola kardinali Konrad Krajewskiga, kes oli Ukrainas neljandal humanitaar- ja usumissioonil.

“Ta rääkis mulle kohutavast olukorrast piinatud Ukrainas. Nende inimeste valust. Seal kordasaadetud metsikustest, koledustest ja piinatud surnukehadest, mida nad leiavad,” kirjeldas usujuht.

Krajewski palvetas Ukrainas Vene okupantide käest vabastatud Izjumi linnast leitud ühishaua ees.

05:03

Zelenskõi rääkis põlisrahvaste olukorrast seoses mobilisatsiooniga

Venemaa väljakuulutatud mobilisatsioon pole mitte ainult ukrainlaste kannatuste jätk, vaid ka löök Krimmi, Dagestani, Kaukaasia ja Siberi põlisrahvastele, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Igal pool maailmas pool kuuldakse meie vajadustest, seisukohtadest ja vaadetest sellele, kuidas Venemaa kurjust peatada. Erilist rõhku paneme praegu sellele, et Venemaa kasutab kuritegelikku mobilisatsiooni mitte ainult selleks, et pikendada inimeste kannatusi Ukrainas ja maailma edasiseks destabiliseerimiseks, aga ka selleks, et füüsiliselt hävitada põlisrahvaste esindajad, kes elavad territooriumidel, mida ajutiselt kontrollib Venemaa,” rääkis Zelenskõi.

President rääkis katastroofilisest olukorrast okupeeritud Krimmis.

“Info krimmitatarlaste kohta on täielikult kinnitust leidnud: enamik okupantide mobilisatsioonikavasid on seal kohandatud spetsiaalselt nende jaoks. See on järjekordne Venemaa genotsiidipoliitika element. Järjekordne põhjus kogu maailma vahetuks ja karmiks reaktsiooniks,” jätkas riigipea.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa enda territooriumil toimub sama.

“See on kaalutletud ja kalkuleeritud impeeriumipoliitika. See on löök näiteks Dagestani ja kogu Kaukaasia rahvastele, Siberi ja teiste alade põlisrahvastele,” toonitas president.

Briti luure hinnangul peab Venemaa lahendama tohutuid logistilisi ja administratiivseid probleeme, et koguda 300 000 sõdurit, kes kõige tõenäolisemalt ei saa ikkagi mõne kuu jooksul lahinguvalmis.

Eksperdid märgivad, et isegi see piiratud mobilisatsioon on osa Venemaa elanike seas väga ebapopulaarne ja Vene president Vladimir Putin võtab sellega olulisi poliitilisi riske. Märgitakse ka, et see samm on tegelikult tõdemus, et Venemaa on ammendanud vabatahtlike tagavara, kes on valmis Ukrainas sõdima.

03:41

Zelenskõi sõnul peab maailm jätkama Putinile surve avaldamist

Venemaa presidendi Vladimir Putini tuumaähvardused pole bluff, vaid sellelaadse väljapressimise esimesed sammud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus telekanalile CBS News, vahendab BNS.

“Maailm hoiab praegu tagasi agressorriigi juhti. Peab jätkama talle surve avaldamist ja mitte lubama tal sarnast retoorikat kasutada,” rääkis Zelenskõi.

“Putin tahab hirmutada kogu maailma. Need on tema tuumaväljapressimise esimesed sammud. Ma ei usu, et ta blufib. Ma arvan, et maailm hoiab teda ja seda ohtu tagasi. Peame jätkama talle surve avaldamist ja mitte laskma tal sel teel jätkata,” sõnas president.

Ukraina president rõhutas, et Venemaa oma tuumaväljapressimises ei toetu ainult enda arsenalile, vaid kasutab seal näiteks hoovana Zaporižžja tuumaelektrijaama hõivamist ja rakettide väljalaskmist Lõuna-Ukraina tuumaelektrijaama suunas.

Teadupoolest andis Vene vägi eelmisel nädalal raketilöögi Ukraina Pivdennoukrainski tuumajaama tööstusalale. Energiaminister Herman Haluštšenko hoiatas seepeale, et Vene väe raketituli tuumajaama ala pihta seab maailma tuumaõnnetuse äärele.

Euroopa Liit peab võtma tõsiselt Vene presidendi Vladimir Putini ähvardusi, et ta võib Ukraina konfliktis tuumarelva kasutada, ütles bloki välispoliitikajuht Josep Borrell äsja usutluses brittide rahvusringhäälingule BBC. Borrell lisas, et sõda on jõudnud “ohtlikku hetke”.

Venemaa on samal ajal alustanud osalist mobilisatsiooni ja libareferendumeid Ukrainas hõivatud alade annekteerimiseks. Vene väed aga on kogenud lahinguväljal tõsiseid tagasilööke.

“Kindlasti on see ohtlik hetk, sest Vene armee on nurka surutud ja Putini reaktsioon – tuumarelvaga ähvardamine – on väga halb,” ütles Borrell.

02:45

Meedia: Venemaalt lahkus mobilisatsiooni järel üle 200 000 mehe

Pärast Venemaa president Vladimir Putini osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkus Venemaalt 261 000 meest, vahendab BNS.

Allika kohaselt algasid Kremlis arutelud sõjaväeealistele meestele piiride sulgemise üle juba kolmapäeval, kui julgeolekujõududelt hakkasid laekuma andmed Venemaalt lahkuvate meeste arvu kohta.

Väljaande Novaja Gazeta Europa ühe allika sõnul viitas Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) viimane dokument, mis pühapäeval “kabinettides liikus”, 261 000 mehele, kes lahkusid Venemaalt kolmapäevast laupäeva õhtuni.

Kremli allikas kahtleb samas andmete õigsuses, kuna FSB piiriteenistus “ei tööta nii kiiresti”.

“Samal ajal on õhkkond presidendi administratsioonis selline, et julgeolekujõud ja kaitseministeerium suudavad ilmselt veenda Putinit piire sulgema enne, kui on liiga hilja,” märkis allikas.

Vene pool on lõpetanud sõjaväeealiste meeste Kasahstani lubamise ja vähemalt üks kontrollpunkt on suletud, vahendas varem Kasahstani väljaande Orda osaliselt piirivalveametnikele tuginevat informatsiooni ukrainlaste uudistekanal Unian.

Orda korrespondendi ja pealtnägijate sõnul on suletud Petropavlovski kontrollpunkt.

Kohalikus meedias avaldati ka kinnitamata teavet, et väidetavalt viiakse piiril viibivad Venemaa kodanikud bussidega sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodesse.

President Volodõmõr Zelenskõi läks oma pühapäevases videosõnumis üle vene keelele, et kutsuda venelasi üles mitte alluma Venemaal välja kuulutatud kuritegelikule mobilisatsioonile ja soovitas neil põgeneda või alla anda, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

02:15

Zelenskõi andis soovitusi sõtta veetud venelastele

President Volodõmõr Zelenskõi läks oma pühapäevases videosõnumis üle vene keelele, et kutsuda venelasi üles mitte alluma Venemaal välja kuulutatud kuritegelikule mobilisatsioonile ja soovitas neil põgeneda või alla anda, vahendab BNS.

“Ma tahan seda uuesti korrata. Ma räägin spetsiaalselt vene keelt venelastest seltsimeeste jaoks. Näeme, et inimesed, eriti Dagestanis, hakkasid oma elu eest võitlema. Näeme, et nad hakkavad mõistma, et see on küsimus just nende endi eludest,” rääkis president.

“Miks peaksid nende mehed, vennad, pojad selles sõjas surema? Sõjas, mida tahab üks mees. Sõjas meie rahva vastu ja meie maal. Putin ei saada oma lapsi sõtta. Võidelge nii, et ka teid ja teie lapsi ei saadetaks. Kõiki, keda see kuritegelik Venemaa mobilisatsioon puudutab,” jätkas Zelenskõi.

“Sest kui te tulete meie lastelt elu võtma – ma ütlen teile isana –, siis me ei lase teil siit elusalt minna,” hoiatas riigipea.

Ja juba ukraina keeles jätkates rõhutas president veelkord, et venelastel on olemas väljapääs.

“Ärge alluge kuritegelikule mobilisatsioonile. Põgenege. Või alistuge esimesel võimalusel ja andke end Ukrainas vangi. Ma palun kõigil meie sõpradel infosfääris selle üleskutse levitamist toetada. Mida rohkem Venemaa kodanikke vähemalt püüab kaitsta oma ja oma laste elu, seda varem see Venemaa kuritegelik sõda Ukraina rahva vastu lõpeb,” ütles Zelenskõi.

President tänas veelkord kõiki, kes võitlevad ja töötavad Ukraina võidu nimel.

Pärast Venemaa president Vladimir Putini osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist lahkus Venemaalt 261 000 meest, edastas Unian varem väljaande Novaja Gazeta Europa informatsiooni.

Väljaanne tugines uudises allikatele Venemaa presidendi administratsioonis.

Allika kohaselt algasid Kremlis arutelud sõjaväeealistele meestele piiride sulgemise üle juba kolmapäeval, kui julgeolekujõududelt hakkasid laekuma andmed Venemaalt lahkuvate meeste arvu kohta.

25. september 2022

23:05

Zelenskõi: Izjumist leiti veel kaks ühishauda

Vene okupantide käest vabastatud Izjumist leiti veel kaks ühishauda, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus meediakanalile CBS, mida vahendas ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Täna sain lisainfot, et Izjumist leiti veel kaks ühishauda. Need on suured hauad sadade inimestega. Me räägime siin väikesest Izjumi linnast. Vot, mis on toimumas,” sõnas president.

Zelenskõi nimetas usutluses Venemaa-vastaseid sanktsioone õiglaseks ja nõudis, et maailm jätkaks nende kehtestamist Vene presidendi Vladimir Putini režiimi vastu.

Ukraina ametnik idapoolses Harkivi oblastis ütles reedel, et Vene vägedelt tagasi võidetud Izjumi linna lähistel kaevati massihauast välja 447 surnukeha, millest vaid 22 olid teenistuses olnud sõdurite surnukehad. Surnukehadel olid köied ümber kaelade, käed seotud, jäsemed murtud ja kuulihaavad.

Ukraina sai Izjumi ja teised linnad riigi idaosas taas enda kontrolli alla varem sel kuul, lüües sassi Kremli varustusteed. Sellele järgnes sadade haudade avastamine ja teated uutest arvatavatest Vene roimadest. 

“Mitmel mehel olid nende genitaalid küljest lõigatud. Need kõik on asitõendid kohutavast piinamisest, mida sissetungijad sooritasid Izjumi elanike kallal,” ütles Ukraina ametnik. 

16:39

Meduza: Venemaa kavatseb sulgeda piirid sõjaväeteenistuse eas meestele

Venemaa kavatseb sulgeda piirid sõjaväeteenistuse eas meestele, et nad ei saaks mõjuva põhjuseta riigist lahkuda, kirjutas Lätis tegutsev vene uudisteportaal Meduza.

Meduza teatel põhineb uudis kahe Vene presidendi Vladimir Putini administratsioonile lähedal seisva allika andmetel.

Ühe allika sõnul jõustub riigist lahkumise keeld kolmapäeval.

Teise allika sõnul suletakse piirid pärast libareferendumite korraldamist Moskva kontrolli all olevate Ukraina alade Venemaaga ühinemise üle.

Reedel isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigis ning okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblasti aladel alanud niinimetatud referendum peaks lõppema teisipäeva õhtul.

Riigist lahkumine oleks väeteenistuse eas meestel lubatud ainult spetsiaalse viisaga, mida tuleb taotleda kaitseministeeriumi ametnikelt.

Meduza uudist ei ole teised allikad veel kinnitanud.

13:20

Odessat rünnati taas Iraani droonidega

Odessat rünnati ööl vastu pühapäeva taas Iraani päritolu droonidega, teatas Ukraina.

Kahe päeva eest sai samalaadses droonirünnakus surma kaks tsiviilelanikku.

“Odessat rünnati taas vaenlase kamikadzedroonidega,” ütles Ukraina relvajõudude lõuna operatiivstaap Facebookis.

“Vaenlane andis kolm korda löögi haldushoonele linna keskel,” lisati teates.

“Ühe drooni tulistasid (Ukraina) õhutõrjeväed alla. Kannatanutest teateid ei ole.”

“Need olid Iraani droonid,” ütles Ukraina lõunaväejuhatuse pressiesindaja Natalja Gumenjuk hiljem AFP-le.

Reedel sai Venemaa rünnakus Iraani droonidega surma kaks Odessa tsiviilelanikku. 

Ukraina relvajõudude teatel tulistati sel päeval riigi lõunaosa kohal alla neli Iraani drooni.

Kiiev teatas reedel, et on otsustanud vähendada Iraani diplomaatilist kohalolekut Ukrainas, kuna Teheran varustab Venemaad droonidega.

Välisministeeriumi sõnul ei tähenda see suursaadiku väljasaatmist, sest suursaadik ei ole Ukrainas.

24. september 2022

23:02

Zelenskõi venelastele: Putin saadab kodanikke teadlikult surma

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pöördus laupäeva õhtul venemaalaste poole, öeldes, et nende president saadab “kodanikke teadlikult surma”. 

Zelenskõi kutsus venekeelses pöördumises Moskva vägesid alla andma, öeldes: “Teid koheldakse tsiviliseeritud viisil …. keegi ei saa teada teie allaandmise asjaolusid.”

Mõni tund enne Ukraina presidendi avaldust karmistas Venemaa karistusi vabatahtliku allaandmise ja desertöörluse eest.

17:13

Venemaa karmistas karistust vabatahtliku allaandmise eest

Vene president Vladimir Putin allkirjastas laupäeval, vaid mõni päev pärast osalise mobilisatsiooni väljakuulutamist muudatused, millega karmistatakse karistusi vabatahtliku alistumise ja sõdimisest keeldumise eest kolm kuni kümme aastat vangistust.

Seda juhul, kui puuduvad “riigireetmise tunnused”.

Venemaa kriminaalkoodeksisse lisatakse mõisted “mobilisatsioon”, “sõjaolukord” ja “sõjaaeg”. 

Eraldi seadusega hõlbustatakse Vene kodakondsuse saamist välismaalastel, kes astuvad Vene sõjaväkke pärast mobilisatsiooni, mille eesmärk oli suurendada relvajõudude isikkoosseisu Ukrainas sõjas.

05:01

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 51 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid reedel lõunarindel 51 Vene okupanti, ühe tanki ja mitmesugust vaenlase tehnikat, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian väejuhatuse informatsiooni.

“Vaenlase kinnitatud kaotused on 51 okupanti, tank, haubits Msta-B ja 16 erinevat soomusmasinat,” edastati ülevaates.

“Meie õhuväed andsid vaenlase pihta 20 lööki. Mõkolajivi oblastis hävitati vaenlase helikopter Mi-8. Berislavis tulistati õhutõrjejõudude vahenditega alla Vene ründelennuk Su-25,” öeldi aruandes.

“Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused viisid läbi umbes 290 tulemissiooni, mille seas hävitasid Novaja Kahhovkas pontoonülesõidu ning samas piirkonnas kaks relvade ja varustuse koondumispaika,” edastati teadaandes.

23. september 2022

12:53

Vene kindralmajor Tsokov sai Svatove piirkonnas haavata

Ukraina kindralstaabi teatel evakueeriti ta 20. septembril Vene Föderatsiooni territooriumile, vahendab UNIAN.

„Vaenlane kannab jätkuvalt kaotusi, sealhulgas juhtkonna hulgas. Olemasolevatel andmetel sai 20. ühendarmee 144. motorelvade diviisi ülem kindralmajor Tsokov Svatove piirkonnas haavata. 20. septembril evakueeriti ta Rostovis asuvasse sõjaväehaiglasse 105 surnud Vene sõjaväelase surnukehaga. Ettevalmistused käivad lähitulevikus veel 200 surnukeha vastuvõtmiseks,“ selgub Ukraina relvajõudude peastaabi raportist.

Peastaap märkis ka, et kaotuste korvamiseks jätkab vaenlane sundmobilisatsiooni ajutiselt okupeeritud aladel. Nii pidasid 1. armeekorpuse esindajad Horlivkas 19. septembril kinni ja viisid ajateenistusse kümme meest, sõltumata nende vanusest ja tervisest.

„18. septembrist 20. septembrini üritasid Venemaa esindajad Luhanski eeluurimisvanglas ebaõnnestunult vange värvata. Osalise mobilisatsiooni meetmete raames teatasid Krimmi okupatsioonivõimud, et plaanitakse värvata sõjaväeteenistusse kogemusega eraturvafirmade töötajaid. Sevastopolis on mõnele firmale juba antud korraldus koostada nimekirjad kõigist sobivatest töötajatest,“ teatas peastaap.

09:35

Nikopoli pommitamine jätkub, tule alla jäi ka Marhanets, on surnuid ja haavatuid (FOTOD)

Marhanetsis hukkus kaks inimest, esialgsetel andmetel sai vigastada veel üheksa inimest, vahendab UNIAN.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

„Vene sissetungijad katsid taas tulega Dnipro oblasti Nikopoli rajooni,“ teatas Dnipro oblasti sõjaväevalitsuse juht Valentin Reznitšenko. „Hommikul tabasid nad Nikopoli ja Marhanetsi Gradidest ja raskekahurväest. Nad tulistasid rahulike linnade pihta peaaegu 30 mürsku.“

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Reznitšenko sõnul hukkus Marganetsis kaks inimest – mees ja naine. Esialgsetel andmetel sai vigastada veel üheksa inimest. Kolm neist päästeti rusude alt. „Linnas süttis maja. Tuletõrjujad on leegid juba kustutanud. Vene mürsud kahjustasid 8 maja, üks hävis,“ lisas Reznitšenko.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Vaenlase rünnaku tõttu jäi elektrita 2200 perekonda. Energeetikainseneridest koosnevad päästerühmad tegelevad juba liinide remondiga. Nikopolis sai varem kannatada 10 maja. „Pommitamise paigal töötavad päästjad ja politsei. Purustuste ulatus on täpsustamisel,“ ütles Reznitšenko.

22. september 2022

10:05

Venelased katsid öösel Nikopoli „Gradide“ tulega (FOTOD)

Linnas sai kannatada 17 korruselamut ja eramut, gaasitrass ja elektriliinid, vahendab UNIAN.

„Rünnak toimus kesköö paiku. Teateid on ühest hukkunust,“ teatas Dnipro oblasti sõjaväevalitsuse juht Valentin Reznitšenko. „Südaöö paiku katsid venelased Nikopoli Gradi rakettidega. Nad tulistasid keskkvartalite pihta umbes 20 mürsku. Nad tapsid 35-aastase mehe.“

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

„Tänavad on täis kraatreid ja laskemoonakilde… Vene mürsud tabasid ka kahte haiglat, kooli, jalgpalliväljakut, koduloomuuseumi, administratiivhooneid, mitut kauplust ja turgu,“ ütles Reznitšenko.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Reznitšenko märkis, et rünnaku tõttu puhkes neli põlengut ostukioskites ja garaažides, kuid tuletõrjujad on tulekahju juba likvideerinud.

Pilt: Valentin Reznitšenko Telegrami kanal

Reznitšenko ütles, et Krõvõi Rihis põles vaenlase drooni rünnaku tõttu kahekorruseline hoone. “Päästjad kustutasid leegid. Inimesed viga ei saanud,” lisas ta.

09:50

Ukraina võitlejad tõrjusid Venemaa rünnakud rindel võimsalt tagasi

Venelased sooritasid enam kui 30 drooni väljalendu. Möödunud ööpäeva jooksul tõrjusid Ukraina relvajõud vaenlase rünnakud Zaitseve, Odradove ja Novomihhailove asulate piirkonnas, teatas Ukraina relvajõudude peastaap tänahommikuses raportis, vahendab UNIAN.

Aruande kohaselt rünnati enam kui 25-t rindejoonel olevat asulat. „Selleks, et teha luuret, kohandada tuld ja tabada tsiviilinfrastruktuuriobjekte, sooritas vaenlane enam kui 30 drooni väljalendu,“ teatas peastaap.

Samuti teatatakse, et vaenlane jätkab Donetski oblasti täielikku okupeerimist, kaitse korraldamist ja okupeeritud alade kinnihoidmist. Samuti üritab okupatsioonivägi häirida kaitseväe aktiivset tegevust teatud suundades, hoiab tule all kaitseväe positsioone piki kokkupuutejoont, võtab meetmeid oma vägede ümberrühmitamiseks ja teeb pidevat õhuluuret.

Möödunud ööpäeva jooksul korraldas vaenlane 8 raketi- ja 16 õhulööki, 115 MLRS-i rünnakut sõjalistele ja tsiviilobjektidele Ukraina territooriumil, rikkudes rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, sõjapidamise seadusi ja tavasid. Vene vägede löökide tagajärjel sai kannatada enam kui 40 asula infrastruktuur.

21. september 2022

23:19

Venemaal on mobilisatsioonivastastel protestidel vahistatud üle 1300 inimese

Venemaa eri paigus aset leidnud meeleavaldustel president Vladimir Putini välja kuulutatud tsiviilisikute osalise mobilisatsiooni vastu minna Ukraina sõtta on kinni peetud juba üle 1300 inimese, teatas kolmapäeval vabaühendus, vahendab BNS.

Meeleavaldusi jälgiva ühenduse OVD-Info teatel on vähemalt 38 erinevas Venemaa linnas toimunud protestid, millel on kinni peetud vähemalt 1332 inimest. Tegemist on suurima kodanike väljaastumisega pärast Moskva otsust saata oma sõjaväelased veebruaris Ukrainasse.

AFP ajakirjanikud Moskva kesklinnas nägid, kuidas märulivarustust kandnud politseinikud pidasid kinni vähemalt 50 protestijat.

Vene impeeriumi endises pealinnas Peterburis olid AFP ajakirjanikud tunnistajaks, kuidas politsei piiras ümber väikese rühma meeleavaldajaid ja asus neid ükshaaval kinni nabima.

Protestijad skandeerisid “ei mobilisatsioonile!”

“Tulin välja plaaniga protestil osaleda, kuid näib, et kõik on juba arreteeritud. See režiim on end hukatusse määranud ja hävitab riigi noored,” ütles 60-aastane Aleksei, kes keeldus oma perekonnanime ütlemast.

“Miks te teenite Putinit, kes on olnud võimul 20 aastat!” karjus noor protestija ühele politseinikule.

“Ma tulin selleks, et öelda, et olen sõja ja mobilisatsiooni vastu,” ütles tudeng Oksana Sidorenko AFP-le.

“Miks nad otsustavad minu tuleviku üle minu eest? Ma kardan enda, oma venna pärast,” lisas ta.

“Kõik on hirmul. Olen rahu poolt ega taha, et pean tulistama. Ent praegu tänavale tulemine on väga ohtlik, muidu oleks siin palju rohkem inimesi,” ütles meeleavaldaja Vassili Fjodorov, üliõpilane, kes kandis rahu sümbolit rinnal.

Alina Skvortsova (20) väljendas lootust, et venelased saavad lähiajal aru Kremli pealetungi olemusest naaberriigis Ukrainas.

“Niipea kui nad tõepoolest seda mõistavad, siis tulevad nad välja tänavatele, vaatamata hirmule,” ütles ta.

Kaitseminister Sergei Šoigu ütles kolmapäeval, et Venemaa mobiliseerib esialgu vaid 300 000 reservväelast pärast seda, kui Putin hoiatas telepöördumises, et Venemaa võib kasutada Ukrainas kõiki olemasolevaid sõjalisi vahendeid.

Lennufirmade ja reisibüroode andmed näitasid kolmapäeval, et Venemaalt väljuvad lennud olid sel nädalal peaaegu täis broneeritud, ilmselgelt oli tegu nende inimeste riigist välja rändamise sooviga, kes ei taha end konfliktiga siduda.

17:19

Putini mobilisatsioonikäsk pani Venemaa inimesed lennupileteid ostma

Venemaalt väljuvad lennud on selleks nädalaks pea täielikult broneeritud, näitavad kolmapäeval lennu- ja reisifirmade andmed, vahendab BNS.

Lennupalaviku vallandas osaline mobilisatsioon Ukraina sõtta, mille president Vladimir Putini kolmapäeva hommikul välja kuulutas.

Kaitseminister Sergei Šoigu täpsustas pärast Putini lubadust kasutada Vene territooriumi kaitseks kõiki olemasolevaid vahendeid, et esialgu mobiliseeritakse 300 000 reservväelast.

Otselennud endistesse Nõukogude Liidu vabariikidesse Armeeniasse, Gruusiasse, Aserbaidžaani ja Kasahstani olid kolmapäeval kõik välja müüdud, näitab Venemaal populaarne sait Aviasales.

Turkish Airlines teatab oma veebilehel, et lennud Istanbuli, mis on saanud tähtsaks sõlmpunktiks Venemaale ja sealt välja sõiduks, on pühapäevani broneeritud.

Järgmine AirSerbia lend Belgradi, kuhu veel pileti saab osta, on 28. septembril.

Google’i otsinguandmed näitavad, et venekeelsete sõnade “pilet” ja “lennuk” otsingute arv on kolmekordistunud alates kolmapäeva hommikul kella 9.00, mil Putini salvestatud telepöördumine algas.

Otsingut “Venemaalt lahkuda” kasutati hommikutundidel 100 korda rohkem kui tavapäraselt, näitavad Google Trendsi andmed.

Lennud Venemaalt Euroopa Liitu lõpetati pärast seda, kui Vene väed veebruaris Ukrainasse tungisid.

17:11

Zelenskõi ei usu, et Putin tuumarelvi kasutab

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval Saksa meediale, et ei usu, et Venemaa kasutab tuumarelvi, kommenteerides president Vladimir Putini sõnu kõigi vahendite kasutamisest oma territooriumi kaitseks, vahendab BNS.

“Ma ei usu, et ta neid relvi kasutab,” rääkis Zelenskõi ajalehe Bild telejaamale. “Ma ei usu, et maailm lubab tal neid relvi kasutada.”

Ukraina liider hoiatas Putini ähvardustele järeleandmise eest.

“Homme võib Putin öelda – lisaks Ukrainale tahame osa Poolast, muidu kasutame tuumarelvi. Me ei saa neid kompromisse teha,” ütles ta.

Vene presidendi otsus anda korraldus osaliseks mobilisatsiooniks on tingitud tema vägede madalast moraalist, ütles Zelenski.

“Tal on miljonilist armeed vaja… ta näeb, et suur osa neist (vägedest), kes meie juurde tulevad, lihtsalt jooksevad minema,” ütles ta.

Putin “tahab uputada Ukraina verre, ka oma sõdurite verre”, ütles Zelenskõi.

Putin teatas kolmapäeva varahommikul mobilisatsioonist, samal ajal kui Ukraina on vastupealetungiga tagasi vallutanud suure osa aladest.

Ukraina Venemaa hõivatud aladel kavandatud annekteerimisreferendumid olid “libahääletused”, ütles Zelenskõi ja lisas, et 90 protsenti riikidest ei tunnusta neid.

Ukraina liider ütles ka, et tema riigi väed jätkavad oma sõjalist vastupanu ja “vabastavad meie territooriumi”.

14:50

Hiina vastas Putini kõnele üleskutsega relvarahule dialoogi teel

Hiina tegi kolmapäeval vastuseks Vene presidendi Vladimir Putini Ukrainat puudutavale kõnele ja osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisele üleskutse relvarahule dialoogi teel, vahendab BNS.

“Me kutsume asjaosalisi tegema teoks relvarahu dialoogi ja konsultatsioonide teel, et leida võimalikult kiiresti lahendus, mis vastaks kõigi poolte legitiimsetele julgeolekumuredele,” ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin.

Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas kasutada Vene territooriumi kaitseks “kõiki olemasolevaid vahendeid”. Enne seda olid okupeeritud Ukraina alad teatanud ootamatult referendumitest Venemaaga ühinemise üle.

Hiina ja Venemaa on viimastel aastatel vastukaaluks USA domineerimisele maailmas omavahel lähenema hakanud ning sõlminud “piiritud” suhted.

Eelmisel nädalal kohtusid Putin ja Hiina president Xi Jinping Usbekistani piirkondlikul tippkohtumisel ning püüdsid mõjutada Aasia liidreid toetama uut “rahvusvahelist korda”.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja ütles kolmapäeval, et kõigi riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada, tuleb järgida ÜRO harta eesmärke ja põhimõtteid, suhtuda tõsiselt kõigi riikide legitiimsetesse julgeolekumuredesse ning toetada kriiside rahumeelse lahendamise püüdeid.

“Hiina on valmis tegema rahvusvahelise kogukonnaga koostööd, et etendada ka edaspidi olukorra deeskaleerimises konstruktiivset rolli,” kinnitas Wang.

14:36

Ekspert: mobilisatsiooniga saadetakse Ukrainasse viletsaid üksusi

Venemaa presidendi Vladimir Putini välja kuulutatud osaline mobilisatsioon viib Ukrainasse veelgi alavarustatud ja halvasti motiveeritud Vene väge, kirjutas Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse juht Jānis Sārts Twitteris, vahendab BNS.

“Eks ole näha, kui paljudele [sõjaväelastele] seda kohaldatakse, kuid üldiselt ei tule Vene relvajõudude varustussüsteem praeguse mahuga toime,” ütles Sārts.

Läheb veel tükk aega, enne kui need üksused lahinguväljale jõuavad, märkis Sārts, tuues näiteks väljaõppe vajaduse.

Teadupoolest, kuulutatas Putin kolmapäeval Venemaal välja relvajõudude osalise mobilisatsiooni.

Tema sõnul mobiliseeritakse vaid kodanikud, kes on kaitseväe reservis, ning eelkõige need, kes on olnud sõjaväeteenistuses, omavad sõjaväelist eriala ja vastavat kogemust.

Putini sõnul läbivad ajateenijad enne üksusesse saatmist täiendava sõjalise väljaõppe.

14:15

EL: mobilisatsioon näitab Putini meeleheidet

Osalise mobilisatsiooni väljakuulutamine ja referendumid Ukrainalt okupeeritud aladel näitavad Vene presidendi Vladimir Putini meeleheidet sõjalise lüüasaamise tõttu, ütles Euroopa Liidu pressiesindaja kolmapäeval, vahendab BNS.

“See on järjekordne tõestus, et Putinit ei huvita rahu, et ta on huvitatud selle agressioonisõja eskaleerimisest,” ütles pressiesindaja Peter Stano.

“Ja see on veel üks märk meeleheitest selle Ukraina-vastase agressiooni kulu pärast.”

13:04

Saksamaa: Putini mobilisatsioonikäsk on halb ja vale samm

Vene presidendi Vladimir Putini osalise mobilisatsiooni käsk on halb ja vale samm, ütles Saksa asekantsler ja majandusminister Robert Habeck kolmapäeval, vahendab BNS.

“Osalise mobilisatsiooniga eskaleerib ta veelgi seda agressioonisõda, mis rikub rahvusvahelist õigust,” ütles Habeck majandusministeeriumi Twitteri kontole postitatud avalduses.

“Halb ja vale samm, mille me karmilt hukka mõistame… Me toetame jätkuvalt Ukrainat.”

Kantsler Olaf Scholzi arvates tähendab see samm, et Venemaa sõda Ukrainas ei lähe edukalt, vahendas pressiesindaja Wolfgang Büchner.

Venemaa oli sunnitud juba sõja alguses väed Kiievi alt tagasi tõmbama ega saavutanud kavandatut ka Ida-Ukrainas, kus ukrainlased on nüüdseks asunud vastupealetungile, märkis pressiesindaja.

Ukraina on kaitsnud väga tõhustalt oma terviklikkust ja suveräänsust ning osalt on selle taga maailma riikide, ka Saksamaa suur toetus, lisas ta.

Rahandusminister Christian Lindner ütles pressikonverentsil, et mobilisatsioon laseb arvata, et sõda kestab veel kaua. “Me peame end poliitiliselt ja majanduslikult sellele kohandama.”

Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas kasutada Vene territooriumi kaitseks “kõiki olemasolevaid vahendeid”.

13:00

Navalnõi: mobilisatsioon toob kaasa tohutu tragöödia

Kremli kritiseerimise eest vangi pandud Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi ütles kolmapäeval, et president Vladimir Putini välja kuulutatud osaline mobilisatsioon toob kaasa tohutu tragöödia, vahendab BNS.

“Selle tulemuseks on tohutu tragöödia, tohutu hulk surmasid. Putin läks oma isikliku võimu säilitamiseks naaberriiki, tappis seal inimesi ja saadab nüüd tohutu hulga Vene kodanikke sellesse sõtta,” ütles Navalnõi kohtust videoühenduse kaudu.

12:25

Soome ekspert: Venemaa mobilisatsioon ei muuda kohe sõja suunda

Venemaa osaline mobilisatsioon ei avalda lähemal ajal mõju Ukrainas käivale sõjal, ütles kolmapäeval Soome sõjandusekspert, vahendab BNS.

“Lihtne on öelda, et nüüd kutsume 300 000 inimest sõjategevusse, aga enne kui nad sõja kulule mingit mõju avaldama hakkavad, peab juhtuma veel paljugi,” ütles kolonelleitnant Juhani Pihlajamaa uudisteagentuurile STT.

Vene president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeval välja osalise mobilisatsiooni.

Kaitseminister Sergei Šoigu täpsustas, et kutse puudutab 300 000 reservisti.

“See ei muuda oluliselt olukorda nädalate ega võibolla ka mitte kuudega. Enne tuleb väed välja õpetada, korraldada neile täienduskoolis ja transportida lahingupiirkonda, see kõik võtab aega. Kõigepeale tuleb sõtta saadetavad ka välja valida. Massidena ei saa neid saata,” ütles Pihlajamaa.

“Kindlasti läheb kuu või rohkemgi, enne kui väed liikvele lähevad,” arvas ta.

Ka sõdurite väljavalimine võtab Pihlajamaa sõnul aega, sest kõigepealt tuleb kindlaks määrata vanuserühm, mille hulgas valima hakatakse.

“Näiteks võidakse valida mingi vanuserühm Ukraina lähedal olevatelt aladelt,” ütles ta.

“Kui rindele tahetakse vägesid tõesti kiiresti, ei ole kasutusväärtus kuigi suur, sest kui rühm ei ole koos harjutanud, ei oska nad tegutseda, nagu vaja.”

Pihlajamaa arvates võib nüüd ka Ukraina hakata vägesid mobiliseerima.

“Ukraina on suutnud seda juba väga tõhusalt,” ütles ta.

12:03

Putini väitel õhutab lääs Kiievit sõjategevust Venemaa alale üle viima

Washington, London ja Brüssel õhutavad Kiievit viima sõjalisi operatsioone üle Venemaa alale, väitis kolmapäeval Vene president Vladimir Putin, vahendab BNS.

“Washington, London, Brüssel õhutavad Kiievit otseselt sõjalisi operatsioone meie alale üle viima. Nad ei varja enam, et Venemaad tuleb lüüa lahinguväljal kõigi vahenditega, millele järgneb meie riigi täielik poliitilisest, majanduslikust, kultuurilisest, üldiselt igasuguse iseseisvusest ilmajätmine,” rääkis telepöördumises Putin, kes seitsme kuu eest andis Vene vägedele korralduse Ukrainasse tungida.

11:31

Šoigu: Ukraina vägi on kulutanud ära kogu Nõukogude relvastuse

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis kolmapäeval, et Ukraina relvajõud on kasutanud ära kõik neile jäänud Nõukogude relvad, vahendab BNS.

“Ma ei saa jätta rõhutamata, et täna ei võitle me mitte niivõrd Ukraina, Ukraina armee, vaid kollektiivse läänega,” rääkis Šoigu usutluses telejaamale Rossija-24.

“Sest relvad, mis Ukrainal olid, on tegelikult tänaseks lõppenud. Need olid endised Nõukogude relvad. Paljud nooreurooplased, eriti agarad, üritavad aidata. Minu arvates tühjendasid nad ära kõik, mis neil oli, kõik laod, ja pühkisid need hoolikalt puhtaks, et anda kõik edasi,” lisas ta.

“Kätte on jõudnud aeg, mil me oleme tõepoolest sõjas kollektiivse läänega. Pluss NATO-ga. Kui räägime sellest, ei pea me silmas mitte ainult relvi, mida tarnitakse tohutus koguses, tohutus mahus (…), vaid ka loomulikult neid süsteeme, mis on – sidesüsteeme, teabetöötlussüsteemie, luuresüsteeme, satelliitluuret,” ütles kaitseminister.

“Tegelikult töötab meie vastu kogu NATO satelliitide rühm. Meie hinnangul tegeleb meie üksuste asukohtade tuvastamisega üle 70 sõjaväe- ja üle 200 tsiviilsatelliidi,” ütles Šoigu.

11.28

ÜK: Putini kõne näitab, et sissetung Ukrainasse on läbi kukkumas

Vene presidendi Vladimir Putini otsus mobiliseerida reservväelased Ukrainasse võitlema näitab, et tema sissetung on läbi kukkumas, ütles Briti kaitseminister Ben Wallace kolmapäeval, vahendab BNS.

“Mitte mingid ähvardused ega propaganda ei suuda varjata fakti, et Ukraina on seda sõda võitmas, rahvusvaheline kogukond on ühtne ja Venemaast on saamas ülemaailmne paaria,” ütles minister avalduses.

11:19

Maasikas: Venemaa võimendab sõda rahvusvahelisel rahupäeval

Venemaa valis selleks, et võimendada oma põhjendamatut sõda Ukraina vastu, rahvusvahelise rahupäeva, kirjutas Euroopa Liidu delegatsiooni juht Ukrainas Matti Maasikas sotsiaalmeedias, vahendab BNS.

“Pole ime, et Venemaa valis oma põhjendamatu sõja võimendamiseks rahvusvahelise rahupäeva. Ukraina vajab rahu oma tingimustel, mis austavad Ukraina iseseisvust ja ala terviklikkust. EL toetab selle sõja võitmisel jätkuvalt Ukrainat, sest Ukraina võitleb ka meie rahu eest,” säutsus ta kolmapäeval Twitteris.

11:16

Putin: Moskva ei saa eirata Donbassi elanike soovi oma saatust määrata

Vene presidendi Vladimir Putini sõnul puuduvat Venemaal kõlbeline õigus jätta vastamata Donetski ja Luhanski isehakanud rahvavabariikide ning Hersoni ja Zaporižžja oblasti elanike väidetavale soovile “ise oma saatust määrata”, vahendab BNS.

“Me ei saa jätta vastamata nende siirale soovile määrata oma saatust ise,” kommenteeris Putin kolmapäeval üllitatud videosõnumis kava korraldada Moskva hõivatud Ukraina aladel libareferendumid.

Tema sõnul elas Donetski ja Luhanski rahvavabariikides, Zaporižžja ja Hersoni oblastis enne sõjategevuse puhkemist kuni 7,5 miljonit inimest. “Paljud neist olid sunnitud põgenema, lahkuma oma kodudest ja need, kes alles jäid, umbes viis miljonit inimest, on nüüd pideva suurtüki- ja raketitule all,” ütles Putin.

President väitis, et enamik nende alade elanikest on Kiievi võimude vastu.

Venemaa teeb kõik, et tagada Donbassi vabariikides, samuti Zaporižžja ja Hersoni oblasti rahvahääletusel julgeolek ning toetab otsust, mille nende alade elanikud langetavad, rääkis Putin.

“Rõhutan, me anname endast parima, et tagada rahvahääletuste läbiviimiseks turvalised tingimused, et inimesed saaksid väljendada oma tahet,” ütles president.

“Ja toetame otsust tuleviku kohta, mille langetab enamik Donetski ja Luhanski rahvavabariikide, Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikke,” ütles ta.

NATO juht Jens Stoltenberg mõistis teisipäeval referendumikava hukka kui järjekordse eskalatsiooni Kremli algatatud sõjas.

“Libareferendumitel ei ole legitiimsust ning need ei muuda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja olemust. See on Putini sõja edasine eskalatsioon,” kirjutas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär Twitteris.

“Rahvusvaheline üldsus peab selle rahvusvahelise õiguse räige rikkumise hukka mõistma ja suurendama toetust Ukrainale,” lisas ta.

10:57

USA suursaadik Ukrainas: Vene mobilisasioon on nõrkuse märk

Vene presidendi Vladimir Putini korraldusel välja kuulutatud osaline mobilisatisoon on nõrkuse märk, ütles kolmapäeval USA suursaadik Ukrainas, vahendab BNS.

“Võltsreferendumid ja mobilisatsioon on märgid nõrkusest, Venemaa läbikukkumisest,” kirjutas suursaadik Bridget Brink Twitteris.

“Ühendriigid ei tunnusta mitte kunagi Venemaa taotlust väidetavalt annekteeritud Ukraina territooriumile ja me toetame Ukrainat, nii kaua kui vaja,” kinnitas ta.

Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas kasutada Vene territooriumi kaitseks “kõiki olemasolevaid vahendeid”.

Samal ajal teatasid Moskva hõivatud Ukraina piirkonnad ootamatult referendumitest Venemaaga ühinemise üle.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak irvitas Twitteris Moskva viimaste sammude üle: “Kõik käib ikka plaanipäraselt, kas pole? Elul on huumorimeelt.” 

“”Kolmepäevase sõja” 210. päev. Venelased, kes nõudsid Ukraina hävitamist, said: 1. mobilisatsiooni, 2. suletud piirid ja blokeeritud pangaarved, 3. vangla deserteerumise eest,” lisas Podoljak.

Neli Venemaa okupeeritud Ukraina piirkonda – Donetski ja Luhanski oblast idas ning Herson ja Zaporižžja lõunas – teatasid teisipäeval, et hääletused toimuvad reedest alates viie päeva jooksul.

Washington, Berliin ja Pariis on referendumid hukka mõistnud ja teatanud, et rahvusvaheline kogukond ei tunnusta nende tulemust. NATO hinnangul on rahvahääletused sõja eskaleerimine.

Putin “keeldub endiselt Ukrainat mõistmast”, ütles Briti suursaadik Ukrainas Melinda Simmons.

“Osaline mobilisatsioon ja võltsreferendumid ei muuda seda olemuslikku nõrkust,” kirjutas ta Twitteris.

10:48

Šoigu: mobiliseeritakse protsent mobilisatsiooniressursist

Venemaa osalise mobilisatsiooni alla kuuluvad lahingukogemuse või sõjaväelise erialaga arvel olevad reservväelased, tudengeid see ei puuduta, ütles kaitseminister Sergei Šoigu, vahendab BNS.

“Jutt on nendest, kes on teenistuses olnud, omavad sõjaväelist eriala ehk eriala, mida sõjavägi täna vajab, omavad lahingukogemust. Ja loomulikult tahan kohe ennetada küsimusi, mis sellega seoses võivad tekkida: mingist tudengite, ülikoolides õppivate tudengite mobiliseerimisest ei ole juttugi,“ ütles Šoigu usutluses telejaamale Rossija-24, vastates küsimusele isikutest, kes kuuluvad osalise mobilisatsiooni alla.

Sama kehtib tema sõnul ajateenijate kohta. “(…) nad ei kuulu mingile mobiliseerimisele, sõjalise erioperatsiooni alale saatmisele”, ütles minister.

“Meil on tohutu mobilisatsiooniressurss, see tähendab ressurss nendest, kes on teeninud, kel on lahingukogemus, kellel on sõjaväeline eriala, meil on neid rohkem kui 25 miljonit. Seega saate aru, et see mobilisatsioon mõjutab üht protsenti või võib-olla natuke rohkem, üht ja üht kümnendikku protsenti mobilisatsiooniressursist,” seletas Šoigu.

Tema sõnul korraldatakse osalist mobilisatsiooni eelkõige rindejoone äärse ala kontrollimiseks. “Rindejoon on üle 1000 kilomeetri. Loomulikult tuleb kindlustada selle taga asuv, ala tuleb kontrollida, ennekõike käib töö selle nimel,” ütles minister.

09:59

Šoigu: osaline mobilisatsioon puudutab 300 000 reservisti

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas kolmapäeva hommikul, et mobiliseeritakse 300 000 reservväelast, vahendab BNS.

Šoigu sõnul jäetakse osalisest mobilisatsioonist kõrvale tudengid ja ajateenijad.

Šoigu ütles, et see ei ole “ühekordne” üritus.

“See on töö, mida viiakse ellu plaanipäraselt,” ütles minister.

“See ei näe ette sellist, teate, laia haardega kombaini, sellist sõela, mis haaraks  kiiresti kõiki – ei ole,” ütles minister.

“Langes nii kokku, et samal ajal pidi meie plaanide järgi toimuma mobilisatsioonikogunemine. Teate, varem koguneti kaheks nädalaks või keegi pikemaks ajaks, et oskused taastada – sõjatehnikaga sõitmine jne. Siin langeb see kokku selle sündmusega, osalise mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Seetõttu jätame kavandatud kogunemised ära ja loomulikult tegeleme juba osalise mobilisatsiooniga,” ütles ta.

Vene president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni, allkirjastades osalise mobilisatsiooni seadluse.

“Meie kodumaa kaitse ja terviklikkuse nimel pean vajalikuks toetada kaitseministeeriumi ja peastaabi ettepanekut viia läbi osaline mobilisatsiooni,” ütles Putin telepöördumises.

Mobilisatsioon algab 21. septembril, reservis olevad kodanikud kutsutakse teenistusse.

Venemaa kaitseminister väitis, et Ukraina sõjategevuses on hukkunud vaid 5937 Vene sõdurit. 

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on tegelik hukkunute arv aga ligi 55 000. 

09:59

Putin: Venemaa kasutab kõiki vahendeid oma territooriumi kaitseks

Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et Venemaa kasutab kõiki kättesaadavaid vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks, süüdistades läänt püüdluses riiki hävitada, vahendab BNS.

“Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, kasutame kindlasti kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks. See ei ole bluff,” rääkis Putin televisioonipöördumises rahva poole, lisades, et lääne eesmärk on “nõrgestada, lõhestada ja lõpuks hävitada meie riik”.

09:49

Ukraina süüdistas taas Venemaad Zaporižžja tuumajaama ründamises

Ukraina tuumaagentuur Enerhoatom süüdistas kolmapäeval Venemaad Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamises, vahendab BNS.

“Vene terroristid pommitasid öösel Zaporižžja tuumajaama uuesti,” teatas Enerhoatom Telegrami vahendusel. 

Rünnakus sai kannatada elektriliin, mistõttu peatus elektrijaama kuuendas reaktoris mitme transformaatori töö ja lühikeseks ajaks tuli tööle panna varugeneraatorid, ütles Enerhoatom.

“Isegi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorite kohalolek ei peata venelasi,” lisas agentuur ja kutsus astuma Moskva vastu “resoluutsemaid samme”.

Zaporižžja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim ning asub Ukraina alal, mis on märtsist alates Vene vägede käes. Suurtüki- ja pommirünnakud tuumajaama ümbruses on ajendanud Kiievit ja tema liitlasi nõudma, piirkonna demilitariseerimist.

Septembri algul saabus tuumajaama IAEA seirerühm.

Esmaspäeval süüdistati Venemaad Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi oblastis asuva Pivdennoukrainski tuumajaama pommitamises. 

Rünnak lõi elektrijaamast mõnesaja meetri kaugusele suure kraatri.

09:23

Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeva hommikul välja osalise mobilisatsiooni ja lubas Vene territooriumi kaitseks kasutada “kõiki olemasolevaid vahendeid”, vahendab BNS.

Samal ajal teatasid Moskva hõivatud Ukraina piirkonnad ootamatult referendumitest Venemaaga ühinemise üle.  

Libahääletused tõstavad järsult panuseid seitse kuud kestnud Ukraina konfliktis, andes Moskvale võimaluse süüdistada Ukraina vägesid oma territooriumi ründamises.

Neli Venemaa okupeeritud Ukraina piirkonda – Donetski ja Luhanski oblast idas ning Herson ja Zaporižžja lõunas – teatasid teisipäeval, et hääletused toimuvad reedest alates viie päeva jooksul.

“Meie kodumaa kaitseks ja terviklikkuse nimel pean vajalikuks toetada kaitseministeeriumi ja peastaabi ettepanekut viia läbi osaline mobilisatsiooni,” ütles Putin telepöördumises. Ta märkis, et vastav määrus on juba allkirjastatud. 

“Jutt käib osalisest mobilisatsioonist, see tähendab, et teenistusse kutsutakse ainult need kodanikud, kes on praegu reservis, ja eeskätt need, kes on relvajõududes teeninud ning kel on teatud sõjaline eriala ja vastavad kogemused.”

Putini sõnul tahab lääs Venemaa hävitada ja osadeks lõhkuda.

President lausus oma telepöördumises, et on valmis riiki kõigi vahenditega kaitsma ning tõi välja, et Venemaal on kaasaegsed ja hävitavad relvad.

“Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, kasutame kindlasti kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, et kaitsta Venemaad ja oma rahvast. See ei ole bluff,” ütles Putin.

Putini kõnet oodati juba teisipäeva õhtul pärast seda, kui teatati, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina ida- ja lõunapiirkondades kavatsetakse korraldada nn referendumid regioonide liitmise üle Venemaaga.

Rahvahääletused, mida on oodatud sõja esimestest kuudest saadik, algavad isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigis ning Vene vägede kontrolli all olevatel Hersoni ja Zaporižžja oblasti aladel reedel ning kestavad 27. septembrini.

Kremli püüded neli piirkonda alla neelata võivad anda Moskvale võimaluse Ukraina sõda taas eskaleerida.

Putin süüdistas Läänt “tuumašantaažis” ja osutas “mõnede juhtivate NATO riikide kõrgete esindajate” väidetavatele avaldustele võimalusest kasutada Venemaa vastu “massihävitustuumarelvi”.

“Neile, kes lubavad endale Venemaa kohta taolisi avaldusi, tahan meenutada, et ka meie riigil on mitmesuguseid hävitusvahendeid ning moodsamaid kui NATO riikidel,” ütles Putin.

Putini väitel oli Venemaa “sõjaline erioperatsioon” Ukrainas oli möödapääsmatu ja selle eesmärgid jäävad muutumatuks.

Ta kordas taas, et Kiiev olevat keeldunud avalikult Donbassi probleemi lahendamast ja teatanud oma “pretensioonidest tuumarelvadele”.

Putini sõnul olevat olnud vältimatu Ukraina “uus rünnak Donbassile”, millele oleks järgnenud “rünnak Krimmi ja Venemaa vastu”. 

“Sellega seoses oli otsus ennetava sõjalise operatsiooni kohta igati vajalik ja ainuvõimalik. Selle peamised eesmärgid – kogu Donbassi territooriumi vabastamine – on olnud ja jäävad muutumatuks,” kuulutas president.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas kolmapäeval Venemaa kava okupeeritud aladel refetendumid läbi viia “müraks” ning tänas liitlasi nende hukkamõistmise eest.

Endine Vene president Dmitri Medvedev ütles teisipäeval, et kui Ukraina isehakanud vabariigid hääletaksid referendumil Venemaaga liitumise poolt, võimaldaks see Moskval kasutada Donbassis oma sõjalist võimsust täiel määral.

Zelenskõi sõnul on rahvahääletuste väljakuulutamisega seoses palju küsimusi, kuid ta rõhutas, et Ukraina ei ole loobunud eesmärgist okupeeritud alad tagasi võtta.

“Olukord rindel näitab selgelt, et initsiatiiv on Ukraina käes. Meie positsioonid ei ole selle müra ja mingite teadete tõttu muutunud. Ja meie partnerid toetavad meid selles täielikult,” ütles Zelenskõi.

03:12

Zelenskõi: USA võiks survestada sõjast kõrvale jääda tahtvaid riike

USA võiks avaldada survet riikidele, mis tahavad jääda kõrvale sõjast Ukrainas, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ukraina president rääkis teisipäeval videosilla vahendusel USA 42. riigipea Bill Clintoniga.

“Kuidas meid rohkem aidata? Tuleb avaldada survet mõningatele riikidele maailmas, kes võivad meid praegu aidata – neil on suurtükivägi, mida meil on vaja, ja vastav relvastus. Siin saaks USA avaldada survet (neile riikidele – IF),” ütles Zelenskõi videopöördumises.

Tema sõnul arutas ta seda küsimust ka USA kongresmenide ja presidendi tasemel.

“On mõned riigid, mis tahavad täna olla kõrval. Kuid agressori sõjas, koloniaalriigi, Venemaa sõjas, kes peab just sellist sõda meie vastu, avalikku okupatsiooni, ei saa balansseerida hea ja kurja vahel. On vaja valida pool. Ei saa olla keskel,” ütles Zelenskõi.

02:53

Kuleba palus oma Austraalia kolleegilt rohkem soomukeid Bushmaster

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kohtus New Yorgis oma Austraalia kolleegi Penny Wongiga ning palus, et Canberra saadaks Ukrainale rohkem soomusmasinaid Bushmaster, vahendab BNS.

“Kohtusin Austraalia välisministriga New Yorgis, et tänada teda Austraalia vankumatu toetuse eest,” ütles Kuleba teisipäeval oma Twitteri mikroblogis.

“Me arutasime edasist sõjalist abi Ukrainale. Ma palusin kaaluda võimalust saata meile suuremas koguses Bushmastereid, arvestades tähtsat rolli, mida need mängivad vastupanus Vene agressioonile,” lisas ta.

01:49

Zelenskõi tervitas lääneriikide vastuseisu libareferendumitele

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas teisipäeval Kiievi lääneliitlaste hukkamõistu Moskva-meelsete nn separatistide plaanidele korraldada “rahvahääletusi” Venemaaga ühinemise üle, vahendab BNS.

“Ma tänan kõiki Ukraina sõpru ja partnereid nende ulatusliku ja kindla hukkamõistu eest Venemaa kavatsustele korraldada veelgi rohkem pseudo-rahvahääletusi,” ütles ta oma igapäevases pöördumises.

Zelenskõi pisendas isehakanud Donetski ja Luhanski vabariikide ning Vene vägede kontrolli all olevate Hersoni ja Zaporižžja oblasti alade okupatsioonivõimude plaani korraldada 23.-27. septembrini rahvahääletused.

“Täna olid üsna suured uudised Venemaalt. Kuid mis tegelikult juhtus? Kas me oleme kuulnud midagi, mida me pole kuulnud varem?” küsis ta.

Zelenskõi sõnul ei muutu Kiievi positsioon sellest.

“Säilitagem meie ühtsus, kaitskem Ukrainat, vabastagem meie maa ja ärgem näidakem nõrkust,” ütles ta.

Rahvahääletuste plaani mõistsid teisipäeval hukka NATO, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja teiste riikide juhid.

Annekteerimishääletusi on kavandatud mitu kuud ning neist anti teada ajal, mil Ukraina väed on teinud suuri edusamme vaenlase taganema sundimisel riigi kirdeosas Harkivi oblastis ja idas.

2014. aastal korraldati sarnane rahvahääletus Venemaa annekteeritud Krimmis, mida Kiiev ja lääneriigid keelduvad tunnustama.

20. september 2022

23:05

Kariņš: Läti ei tunnusta Donbassis kavandatavaid “referendumeid”

Läti ei tunnusta “rahvahääletusi”, mida isehakanud Donbassi vabariigid valmistavad ette Venemaaga ühinemise küsimuses, ütles teisipäeval peaminister Krišjānis Kariņš, vahendab BNS.

“Me ei tunnusta nende libareferendumite tulemusi, mida kavandatakse Donetskis. (Vene presidendi Vladimir) Putini imperialistlikud ambitsioonid on selged – hävitada Ukraina iseseisvus ja tuua ta Venemaa otsemõju alla. Me peame hoogustama oma toetust Ukrainale, kuni ta võidab,” ütles Läti peaminister Twitteri postituses.

Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kutsus rahvusvahelist kogukonda tarnima Ukrainale rohkem relvi, et ta saaks oma territooriumi Venemaa okupatsioonist vabastada.

Moskva toetatud nn separatistid lubasid teisipäeval korraldada Donbassi isehakanud vabariikides referendumi Venemaaga ühinemise küsimuses 23.-27.septembrini. “Rahvahääletused” on kavas ka Hersoni ja Zaporižžja oblastis.

21:44

Macron: Venemaa tungimine Ukrainasse oli naasmine imperialismi aega

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles teisipäeval ÜRO Peaassambleel esinedes, et Venemaa tungimine Ukrainasse oli naasmine imperialismi ajastusse, vahendab BNS.

“See, mida me oleme näinud alates 24. veebruarist, on naasmine imperialismi ja kolooniate ajastusse. Prantsusmaa keeldub sellest ja teeb järjekindlalt tööd rahu eest,” ütles ta

20:27

Macron nimetas Venemaa referendumiplaane paroodiaks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron mõistis teisipäeval hukka plaanid korraldada Venemaa hõivatud Ukraina aladel referendumid, öeldes, et igasugune annekteerimise üle hääletamine oleks õiguslikult mõttetu, vahendab BNS.

“Ma arvan, et see, mida Venemaa teatas, on paroodia,” ütles ta ÜRO Peaassambleel ajakirjanikele.

“Kui idee referendumist Donbassis poleks nii traagiline, oleks see naeruväärne,” märkis Macron.

19:44

USA mõistis hukka Venemaa libareferendumid Ukrainas

USA mõistis teisipäeval hukka Venemaa kavandatavad referendumid Ukraina osade annekteerimiseks ja teatas, et ei tunnusta nende tulemusi, vahendab BNS.

“Need referendumid rikuvad suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid, mis on rahvusvahelise süsteemi aluseks,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

“Kui see peaks juhtuma, ei tunnusta USA kunagi Venemaa nõudeid ühelegi väidetavalt annekteeritud Ukraina osale,” ütles ta.

19:37

NATO peab Ukraina libareferendumeid sõja eskaleerimiseks

NATO juht Jens Stoltenberg mõistis teisipäeval hukka kava korraldada Venemaa hõivatud Ukraina aladel referendumid, hoiatades järjekordse eskalatsiooni eest Kremli algatatud sõjas, vahendab BNS.

“Libareferendumitel ei ole legitiimsust ning need ei muuda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja olemust. See on Putini sõja edasine eskalatsioon,” kirjutas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär Twitteris.

“Rahvusvaheline üldsus peab selle rahvusvahelise õiguse räige rikkumise hukka mõistma ja suurendama toetust Ukrainale,” lisas ta.

19:32

Venemaa hoiatas Prantsusmaad “lubamatute” relvatarnete eest Ukrainale

Vene asevälisminister Aleksandr Gruško hoiatas teisipäeval kohtumisel Prantsusmaa suursaadikuga Moskvas Pierre Levy’ga Pariisi “vastuvõetamatute” relvatarnete eest Ukrainale, vahendab BNS.

“Tähelepanu juhiti Ukraina vastuvõetamatule varustamisele lääne, sealhulgas Prantsuse relvadega, mida Kiievi režiim kasutab tsiviil- ja taristurajatiste tulistamiseks,” seisab Vene välisministeeriumi avalduses.

19:11

Erdoğan kutsus üles leidma “väärikat väljapääsu” Ukraina kriisist

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kutsus teisipäeval üles leidma “väärikat väljapääsu” seitse kuud kestnud kriisist, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, vahendab BNS.

“Me peame üheskoos leidma mõistlikult praktilise diplomaatilise lahenduse, mis annab mõlemale poolele väärika väljapääsu kriisist,” ütles Erdoğan ÜRO Peaassamblee avaistungil.

Mõni hetk varem oli ta rääkinud telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Erdoğan ütles, et kestev rahu peab põhinema Ukraina territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel.

“Me suurendame jätkuvalt oma jõupingutusi viimastel päevadel taas ägenenud sõja lõpetamiseks Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse alusel. Kutsun rahvusvahelisi organisatsioone ja kõiki riike Türgi jõupingutusi siiralt toetama.”

Erdoğan esitas oma kõne mõni tund pärast seda, kui neli Moskva hõivatud Ukraina territooriumi teatasid kavast hääletada lähipäevil Venemaaga ühinemise üle.

NATO liikmesriik Türgi ei ole tunnustanud kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimist Kremli poolt 2014. aastal.

18:43

Saksa kantsler taunis libareferendumeid hõivatud Ukraina aladel

Saksa kantsler Olaf Scholz mõistis teisipäeval hukka kava korraldada Venemaa hõivatud aladel Ukrainas referendumid, nimetades neid “võltsinguks”, mille rahvusvaheline üldsus peab tagasi lükkama, vahendab BNS.

“On väga-väga selge, et neid fiktiivseid referendumeid ei saa aktsepteerida ja need ei kuulu rahvusvahelise õiguse alla,” ütles ÜRO Peaassambleel osalev Scholz ajakirjanikele.

Scholz nimetas referendumeid “osaks veebruaris Ukrainasse tunginud Venemaa imperialistliku agressiooni plaanist”. “Venemaa peab oma väed välja viima,” nõudis ta.

Moskva hõivatud alade ametnikud teatasid teisipäeval, et korraldavad lähipäevil Venemaaga ühinemise küsimuses rahvahääletuse, mida USA on prognoosinud ja mille eest hoiatanud.

17:26

Ukraina Zaporižžja oblastis tuleb samuti libareferendum

Venemaa käes olev Ukraina Zaporižžja oblast, kus asub Euroopa suurim tuumajaam, osaleb koos veel kolme okupeeritud piirkonnaga Venemaaga ühinemise “referendumil”, ütles teisipäeval Moskva-meelne ametnik, vahendab BNS.

“Allkirjastasin täna korralduse piirkonna territoriaalset kuuluvust käsitleva rahvahääletuse korraldamise kohta” 23.–27. septembril, kirjutas Moskva poolt ametisse pandud Zaporižžja administratsiooni juht Jevgeni Balitski Telegramis pärast sarnaste hääletuste väljakuulutamist Donetski ja Luhanski ning Hersoni oblastis.

15:58

Donbassi sisside juht palus Putinit nende ala Venemaaga liita

Isehakanud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin palus Vene presidendil Vladimir Putinil rahvahääletuse soodsa tulemuse korral kaaluda pakiliselt rahvavabariigi Venemaaga liitmist, vahendab BNS.

“Rahvahääletuse soodsa otsuse korral, mille saavutamises me ei kahtle, palun teid kaaluda Donetski rahvavabariigi Venemaaga liitmise küsimust võimalikult kiiresti,” kirjutab Pušilin pöördumises Vene presidendile, mille ta postitas Telegrami.

Tema sõnul oleks “see sündmus ajaloolise õigluse taastamine, mida ootavad miljonid vene inimesed”.

15:55

Saksamaa rõhutas Ukrainas peetava sõja rahvusvahelist mõju

Saksa välisminister Annalena Baerbock lubas teisipäeval enne ÜRO Peaassambleed toetada riike, keda on kõige enam mõjutanud Venemaa sissetung Ukrainasse, vahendab BNS.

“Venemaa agressioonisõja brutaalsus ja selle oht rahumeelsele korrale Euroopas ei ole meid pimestanud selle suhtes, et (sõja) märkimisväärseid mõjusid tuntakse vahetult ka mitmetes teistes maailma regioonides,” ütles Baerbock.

“Me ei ole vastutavad ainult Euroopa eest, vaid koos ka terve maailma eest,” ütles välisminister.

Teisipäeval koguneb New Yorki ÜRO Peaassambleele umbes 150 liidrit üle terve maailma. Pärast kaht aastat pandeemiat kohtutakse esimest korda näost näkku.

Liidrid peaksid kasutama seda võimalust, et keskenduda “meie Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja araabiamaailma partnerite probleemidele ja muredele”, ütles Baerbock.

Fookus peaks olema sellel, kuidas tegelda Venemaa nimel sooritatud jubedate kuritegudega ja kuidas neid ametlikult menetleda, lisas ta.

“Me seisame kindlalt koos Ukrainaga ja jätkame selle toetamist kõigega, mida see vajab, et see sõda ja Ukraina inimeste mõõdetamatud kannatused saaksid läbi.”

Saksa kantsler Olaf Scholz peaks New Yorgis kõne pidama teisipäeval. Samal päeval peaksid esinema ka Brasiilia president Jair Bolsonaro, Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ning Jaapani peaminister Fumio Kishida.

15:54

Hersoni Venemaaga ühendamise rahvahääletus on 23.-27. septembrini

Ukraina Hersoni oblasti Vene haldur Vladimir Saldo allkirjastas seadluse 23.-27. septembril rahvahääletuse korraldamiseks piirkonna Venemaaga liitumise küsimuses, kirjutas ta ise teisipäeval Telegramis, vahendab BNS.

“Annan teada, et seadluse kohaselt toimub rahvahääletus 23. septembrist 27. septembrini 2022. Seadlusega määratakse Hersoni oblasti territooriumil hääletamise ja rahvahääletuse korraldamise kord, samuti kehtestatakse nende reeglite rikkumise eest haldus- ja kriminaalvastutus,” kirjutas ta.

Rahvahääletuse läbiviimiseks pöördus Saldo abipalvega Moskva poole. “Pöördun rahvahääletuse korraldamiseks abipalvega Venemaa ja teiste riikide poole, et aidataks kaasa põhiseadusliku korra kehtestamisele Hersoni oblastis,” ütles ta.

Saldo sõnul teeb Hersoni oblasti okupatsioonivõim kõik vajaliku, et tagada hääletamise ajal kõikide piirkonna elanike julgeolek.

Hersoni oblasti avalik nõukogu pöördus teisipäeva pärastlõunal piirkonna halduri poole algatusega korraldada viivitamatult piirkonna Venemaaga liitmise rahvahääletus. Hiljem teatas Saldo, et okupatsioonivõim otsustas rahvahääletuse ette valmistada ja läbi viia.

Praegu on Ukraina Hersoni oblast peaaegu täielikult Vene vägede kontrolli all.

15:45

Kiiev lubas referendumite väljakuulutamise järel elimineerida Vene ohu

Ukraina lubas teisipäeval pärast seda, kui Moskva-meelsed separatistid olid kuulutanud Venemaaga liitumise referendumite pidamise hiljem sel nädalal, et “elimineerivad” Vene ohud oma riigi vastu, vahendab BNS.

“Ukraina lahendab vene teema. Ohu saab elimineerida ainult jõuga,” ütles Ukraina presidendikantselei kantseleiülem Andri Jermak.

15:31

Donbassi “referendum” Venemaaga ühinemise üle toimub 23.-27. septembrini

Moskva toetatud nn separatistid lubasid teisipäeval korraldada Donbassi isehakanud vabariikides referendumi Venemaaga ühinemise küsimuses 23.-27.septembrini, vahendab BNS.

Ametnike ja uudisteagentuuride teatel toimuvad “rahvahääletused” isehakanud Donetski ja Luhanski vabariikides, mille Vene president Vladimir Putin vahetult enne vägede saatmist Ukrainasse iseseisvaks tunnistas. 

Nende integreerimine Venemaaga tähendaks sõjategevuse suurt eskaleerumist Ukrainas.

“Rahvanõukogu otsustas… määrata referendumipäevad 23. septembrist 27. septembrini,” ütles Moskva-meelne ametnik Deniss Mirošnitšenko Luhanski uudisteportaalile. 

Vahetult pärast seda teatas ametlik Donetski uudisteagentuur, et samadel kuupäevadel korraldatakse rahvahääletus tema alal.

Eraldi avalduses palus Donetski isehakanud vabariigi juht Deniss Pušilin Putinil kaaluda piirkonna Venemaa osaks saamist “nii kiiresti kui võimalik”.

“Donbassi kauakannatanud inimesed väärivad kuulumist suurde riiki, mida nad on alati pidanud oma kodumaaks,” ütles Pušilin sotsiaalmeedias.

Suur osa tööstuslikust Donbassi piirkonnast on olnud Moskva toetatud nn separatistide kontrolli all alates 2014. aastast, pärast seda, kui üleriigilised meeleavaldused kukutasid Ukraina Kremli-sõbraliku presidendi.

Venemaa annekteeris toona Krimmi poolsaare Ukrainalt hääletusega, mida kritiseeris Kiiev ja Lääs, kehtestades vastuseks sanktsioonid.

Referendumist samuti 23. kuni 27. septembrini teatas ka Hersoni oblasti Moskva ametisse pandud administratsiooni juht. 

“Olen kindel, et Hersoni oblasti ühinemine Vene Föderatsiooniga kindlustab meie territooriumi ja taastab ajaloolise õigluse,” ütles Vladimir Saldo sotsiaalmeedias tehtud postituses. 

14:15

Medvedev: Donbassi referendum toetaks Venemaa sõjategevust Ukrainas

Vene endine president Dmitri Medvedev ütles teisipäeval, et kui Ukraina isehakanud vabariigid hääletaksid referendumil Venemaaga liitumise poolt, võimaldaks see Moskval kasutada Donbassis oma sõjalist võimsust täiel määral, vahendab BNS.

Medvedev, kes on pidanud ka Vene valitsusjuhi ametit, ütles, et nõndanimetatud rahvahääletused Donetski ja Luhanski rahvavabariigis aitaksid Moskval läbi laienenud sõjalise mandaadi “kaitsta” sealseid elanikke senisest veelgi tõhusamalt.

“Kallaletung Venemaa territooriumile on kuritegu ja kui see toime pannakse, lubaks see kasutada kõiki enesekaitsevahendeid,” ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees sotsiaalmeedias.

Medvedevi sõnul õgvendaksid rahvahääletused “ajaloolise õigluse” ja muudaks “geopoliitilise nihke” maailmas pöördumatuks.

“Seepärast neid referendumeid Kiievis ja Läänes nii palju kardetaksegi. Seepärast tuleb need ellu viia,” ütles ta.

Suur osa Donbassi alast on olnud Moskva toetatud nn separatistide kontrolli all alates 2014. aastast, pärast seda, kui ulatuslike meeleavaldustega kukutati võimult Ukraina Kremli-meelne president Viktor Janukovõtš.

Venemaa annekteeris Krimmi pärast välkreferendumit, mille rahvusvaheline kogukond hukka mõistis ning Moskvale rea sanktsioone kehtestas.

Donetski separatistide liider Deniss Pušilin ütles teisipäeval, et rahvahääletuse Venemaaga liitumise küsimuse üle oleks pidanud juba ammu korraldatama.

Pušilini sõnul on ta olnud ühendudses Luhanski separatistidega, et koordineerida referendumeid ning alates esmaspäevast on ametnikud neis administratsioonides asunud rahvahääletuse üksikasju välja töötama.

Ukraina lõunaosas asuva ja Vene okupatsiooniväe kontrollitavas Hersoni oblastis kutsusid ametnikud Moskva ametisse määratud võime pidama samasugust referendumit.

11:29

Erdoğan: Ukraina ja Venemaa leppisid kokku 200 vangi vahetamises

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles teisipäeval, et Ukraina ja Venemaa olevat leppinud kokku 200 vangi vahetamises, vahendab BNS.

“Usbekistanis kohtusin president Putiniga ja meil oli temaga väga ulatuslik arutelu. Ja ta tõesti näitas mulle, et on valmis selle võimalikult kiiresti lõpetama. Mulle jäi selline mulje, sest see, kuidas asjad praegu liiguvad, on üsna problemaatiline, poolte kokkuleppel vahetatakse 200 pantvangi,” ütles Erdoğan usutluses PBS-ile.

Erdoğan ei avaldanud vahetuse üksikasju, kuid nimetas vahetuses olevaid inimesi “pantvangideks”, täpsustamata, kui palju ühelt või teiselt vaenupoolelt inimesi üle anda kavatsetakse.

“Leian, et sellega astutakse märkimisväärne samm edasi,” sõnas ta.

NATO liitlasriik Türgi on püüdnud jääda konfliktis neutraalseks, andes ühest küljest Kiievile lahingdroone, kuid hoidudes samas lääneriikide sanktsioonidega ühinemast Moskva vastu.

Erdoğani sõnul jäi talle “mulje”, et Putin on valmis sõda lõpetama.

Erdoğan lisas, et Venemaalt Ukrainale tagastamisele kuuluvad alad on oluline osa ükskõik missugusest kestva rahu tingimustest.

Korduvatele küsimustele, kas Putinit tuleks pidada vastutavaks Ukrainasse sissetungimise eest, vastas Erdoğan, et poolte võtmine antud hetkel ei ole otstarbekas.

“Me ei kavatse kaitsta ühte liidrit. Selle asemel tuleb otsida lahendust, mis rahuldaks kõiki osapooli.”

Erdoğan on püüdnud korduvalt tuua Putinit ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid Türgisse rahuläbirääkimistele, ent seni tulutult.

10:14

London aitab 2023. aastal Ukrainat vähemalt 2,6 miljardi dollariga

Briti peaminister Liz Truss teatab sel nädalal USA reisil, et London kavatseb kulutada 2023. aastal Ukraina toetuseks vähemalt 2,6 miljardit dollarit, vahendab BNS.

“Oma esimesel välisreisil peaministrina ütleb Liz Truss maailma riigijuhtidele, et Suurbritannia kulutab järgmisel aastal Ukrainas sama palju kui 2022. aastal – 2,6 miljardit dollarit või isegi rohkem,” kirjutas ajaleht.

Truss peaks esinema kolmapäeval ÜRO peaassambleel. Peaministril on kavas läbirääkimised ka USA presidendi Joe Bideni ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Downing Street teatas varem, et Suurbritannia on Ukrainale antava sõjalise abi mahu poolest maailmas teisel kohal. Financial Times meenutab, et eelkõige andis London Kiievile üle sadu rakette, viis õhutõrjesüsteemi, 120 soomusmasinat, kümneid tuhandeid suurtükimürske. Samuti on britid õpetanud alates 2015. aastast välja 27 000 Ukraina sõjaväelast.

07:43

Kreml nimetab massihaudade avastamist Ukrainas “valeks”

Kreml väitis esmaspäeval, et teated massihaudade leidmisest Ukraina vägede vabastatud alal on Kiievi fabritseeritud võltsingud, vahendab BNS.

Ukraina vallutas sel kuul tagasi Izjumi ja teised linnad riigi idaosas, halvates Kremli tarneteid ja esitades uusi väiteid Venemaa julmade tegude kohta, mida kinnitavad sajad leitud hauad. Paljudes neist oli mitu surnukeha.

“Need on valed,” väitis Kremli kõneisik Dmitri Peskov leidude kohta ning lubas, et Moskva “kaitseb selles loos tõtt”.

Peskovi sõnul on tegemist “samasuguse stsenaariumiga nagu Kiievi lähistel Butšas, kus pärast Vene vägede taandumist leiti tänavatel kümneid surnukehi.

Eelmisel nädalal avastati Izjumi lähedal metsas umbes 450 numbritega tähistatud hauda. Ukraina võimude teatel on 99 protsendil välja kaevatud surnukehadest vägivaldse surma märke.

Lahingud Ukraina kirdeosas on ägenenud ning AFP ajakirjanikud kuulsid esmaspäeval Kupjanskis tulevahetust suurtükkidest, samal ajal kui tsiviilelanikud üritasid nüüd peamiselt Ukraina käes olevast linnast pageda.

Tänavad olid üle puistatud klaasikildude, kasutatud padrunikestade ja mõlema poole vägede toidupakendite jäänustega.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases pöördumises rahva poole, et venelased on “paanikas”, samal ajal kui Ukraina väed hoiavad tagasi vallutatud territooriumi Harkivi piirkonnas enda käes.

05:29

Vovtšanski pommitamise ajal hukkus Vene erusõjaväelane

Ukrainas sai Harkivi oblastis äsjavabastatud Vovtšanski pommitamise ajal esmaspäeval surma pensionil olnud Vene sõjaväelane, vahendab BNS.

Vene sissetungijad tulistasid 18. septembri hommikul linna suurtükkidest. Vaenlase tuli tabas mitmekorruselist hoonet. Tulistamise tagajärjel hukkus 64-aastane endine Venemaa erusõjaväelane, kes oli viimased aastad linnas elanud.

Sündmuskohale saabunud Ukraina korrakaitsjad dokumenteerisid Venemaa järjekordse relvastatud agressiooni ja kogusid asitõendeid. Algatatud on kriminaalmenetlus.

Linn oli Venemaa okupatsiooni all alates 24. veebruarist.

03:18

Ukraina relvajõud hävitasid seitse okupantide õhusihtmärki

Ukraina relvajõudude õhutõrjeüksused hävitasid esmaspäeval ööpäeva jooksul seitse sissetungijate õhusihtmärki, vahendab BNS.

Eelkõige hävitati ründelennuk Su-25.

Alla lasti veel juhitav rakett Kh-59 ja viis Vene okupatsioonivägede drooni.

Unian teatas varem, et alates täiemahulise Venemaa sissetungi algusest on Ukraina õhutõrjesüsteemid alla tulistanud umbes 55 Vene hävitajat.

03:06

Ukraina politsei avaldas fotod Izjumi piinakambrist

Ukraina politsei avaldas esmaspäeval fotod Izjumi piinakambrist, teatas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Fotod avaldas politsei uurimisosakonna juht Serhi Bolvinov oma lehel sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Okupatsiooni ajal rajasid sissetungijad politseijaoskonda vangla ja piinamisruumi. Bolvinovi sõnul leidsid uurijad sealt ajakirjad kinnipeetavate nimekirjaga ja piinariistad – elektrikaablid.

Politsei tegeleb kohtuprotsessi jaoks tõendite kogumisega, mille seas DNA proovid ja sõrmejäljed.

“Inimesed viibisid pimedates keldrikongides mitmest nädalast kuuni. Isegi mitte alati aru saades, mida okupandid neilt täpselt tahavad,” lisas uurimisosakonna juhataja.

Riigipolitsei juht Ihor Klõmenko ütles varem, et Harkivi oblasti vabastatud aladelt on leitud kümme piinakambrit.

02:48

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunarindel 90 okupanti

Ukraina kaitsjad hävitasid esmaspäeval lõunarindel 90 Vene okupanti, kolm tanki, laskemoonalao ja mitmesugust vaenlase tehnikat, vahendab BNS.

“Meie õhujõud andsid vaenlasele 15 lööki. Hävitati kaks mehitamata luurelennukit Orlan-10 ja Orlan-30. Samuti täitsid raketi- ja suurtükiväeüksused enam kui 260 tulemissiooni. Sealhulgas neljas vaenlase elavjõu ja varustusreservide koondumise piirkonnas Berislavi, Genitšeski, Kahhovi ja Hersoni piirkondades,” edastati ülevaates.

“Vaenlase kinnitatud kaotused on 90 okupanti, kolm tanki, kaheksa soomusmasinat, kolm haubitsat Msta-B ja Msta-S, neli iseliikuvat suurtükki, kuus raketisüsteemi Grad ja vaenlase laskemoonaladu Pravdinis,” öeldakse aruandes.

02:40

Berdjanskis asusid venelased tühjadesse korteritesse sisse murdma

Vene vägede poolt Ukrainas ajutiselt okupeeritud Berdjanski linnas hakkasid sissetungijad sisse murdma tühjadesse korteritesse ja garaažidesse, vahendab BNS.

“Pärast Vene okupatsioonivõimude asejuhi Oleh Boiko ja tema naise tapmist asusid venelased diversante otsima. Nende läbiotsimiste ettekäändel hakkasid sissetungijad tungima tühjadesse korteritesse ja garaažidesse. Registreeritud on rüüstamisjuhtumeid. Okupandid korraldavad läbiotsimisi ka nende jaoks kahtlastena tunduvate tavainimeste kodudes,” seisis ülevaates.

01:44

Hecker: Venemaal ei õnnestunud Ukraina üle taevas üleolekut kehtestada

Venemaal ei õnnestunud Ukraina üle taevas üleolekut kehtestada ja alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina õhutõrjesüsteemid alla tulistanud umbes 55 Vene hävitajat, ütles USA õhujõudude ülem Euroopas James B. Hecker, vahendab BNS.

Kindrali hinnangul sõnul ei õnnestunud Venemaal kordagi kehtestada üleolekut õhus Ukraina üle ja hoolimata katsetest ei suudetud ukrainlaste õhutõrjet hävitada. Nüüd lendavad Venemaa lennukid Ukraina territooriumile harva ja selle asemel laseb vaenlane välja kaugmaarakette.

“Kui nad üritasid tuua oma hävitajaid Ukraina sõjatsoonidesse, siis tulistati need alla. Ukraina integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteemiga tulistati alla ligikaudu 55 Vene hävitajat,” ütles Hecker.

NB! Sõjablogi varasemaid sissekandeid saad lugeda SIIT!

Kommentaarid (18)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ÜRO , saamatud
23. okt. 2022 20:48
Tuleb võtta kiiresti seal vastu seaduse täiendus , kes lahkub koosolekult olles enne ennast registreerinud osavõtuks, järgneval 1 aastal olevatest koosolekutest ei saa osavõtta. Antud punkti ei saa Vetostada hääletamisel. Nii peavad viibima saalis kõik kuni istungi lõpuni! Vastama küsimustele. Praegu on aga palagan. Osa väljuvad hääletamise ajaks , osa Vetostavad jne. See ei ole liivakast, tegemist on Maailma Organis.
variant
23. okt. 2022 19:05
https://eestinen.fi/2022/10/kas-venemaa-naasebki-19-sajandisse-nagu-prognoosis-usa-president-joe-biden/ Kaardil on näha, kuidas sel ajal kuulusid Venemaa koosseisu nii Ukraina, pool praegust Poolat, Balti riigid kui ka Soome.
meenutaja
22. okt. 2022 19:56
h ttps://archive.ph/qcb4 1941. aasta 30. novembril käreda pakase aegu õhkis NKVD tammid Moskva lähistel. h ttp://www.para-web.org/showthread.php?tid=4354
lisa
22. okt. 2022 20:11
14. aprillil 1941. aastal uputati Rõbinski lähedal asunud väikelinn Mologa. Uppus 294 inimest. h ttps://www.sovsekretno.ru/articles/utonuli-so-svoim-skarbom/ ---------------- 18.augustil 1941 õhkis NKVD Dneprogressi. Uppus umbes 100000 inimest. h ttps://censor.net/ru/video_news/402331/godovschina_chudovischnogo_prestupleniya_nkvd_okolo_100_tys_ukraintsev_pogibli_izza_podryva_dneprogesa
Jüri Eintalu
22. okt. 2022 18:37
Kahhovka tamm Ka see eestikeelne uudis jättis mainimata, et Ukraina on juba kaua aega seda tammi ise pommitanud. Seejuures on sellest kirjutanud Ukraina enda ajalehed ja Lääne väljaannetest näiteks BBC.
vot tak
22. okt. 2022 12:28
Venemaa peaeesmärk on Lääne ühiskonna hävitamine. https://www.unian.net/war/bogdan-krotevich-azovec-tavr-rasskazal-o-rossiyskom-plene-12019599.html
Mitte keegi
11. okt. 2022 12:35
Mobilisatsiooni väljakuulutamine näitab ainult ja üksnes selle massimõrvari -ja hävitaja s.takoti putja nõrkust, et ta ei ole MITTE KEEGI!! Ta on kaotanud selle sõja juba selle esimesest päevast peale ja utja enda õpp on ka lähed. Las peab oma näärid praegu ära juba :-D
ega tea midagi
9. okt. 2022 15:39
Sõja algusest alates on lennuliiklus Ukraina õhuruumis väga tihedaks muutunud. Ukraina teadlased ütlevad, et tegu ei ole üksnes Vene hävitajatega. Sõjakolde kohal on märgatud suurt hulka ülikiirelt liikuvaid lennuvahendeid, mis teadlaste kinnitusel ei ole maist päritolu. https://elu.ohtuleht.ee/1071687/viimase-aja-ufosundmuste-ulevaade-maavalised-objektid-jalgivad-soda-ukrainas-eestis-votsid-tulnukad-mehe-kaasa
lugeja
7. okt. 2022 16:49
Dudajevi nimeline pataljon Ukraina relvajõudude poolel. https://kavkazcenter.com/russ/content/2022/10/04/121039/chechenskie-dobrovoltsy-batalona-im--dzhokhara-dudaeva-v-russko-ukrainskoj-vojne-ob-ukraine-rossii-vojne-i-chechne-video.shtml
K. Kambala
30. sept. 2022 22:38
Kui see hea politseiniku ja halva politseiniku mäng Venega Läänel untsu läheb, ja harilikult ju läheb, tekib Venes mõningane patiseis. Nn juriidilise korrektsuse huvides saab vaenlase sissetungi ärahoidmise ettekäändel kasutada võimsat tuumarelva omaenda senisel territooriumil. Kaliningradi oblastis. Kui Skandinaavia ja Baltikum ning Poola kaovad maakaardilt siis tekib uuesti sõja vaherahuga asendamise võimalus. Nagu 1944. sõjas Soomega. Ongi jokk.
lugeja
30. sept. 2022 21:08
h ttps://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/venemaa-mogilizatsija/ Osa eurooplastest näib lootvat, et ehk läheb sõja suurem raskus neist mööda, nagu nad lootsid seda ka enne Teist maailmasõda. h ttps://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/soda-ukrainas-ning-sotsiaalteadlaste-neutraalsus-ja-vastutus/
vot tak
25. sept. 2022 21:00
Venemaalt põgenejad kiruvad Ukrainat ja Läänt, kes hakkasid Vene vägedele vastu, mis tingis mobilisatsiooni, ja mille tõttu on nad nüüd sunnitud kodumaalt põgenema. https://www.youtube.com/watch?v=ZtKdLbRJz5k
izjum
25. sept. 2022 13:14
Venelastele meeldib sõjavange kastreerida. https://www.unian.net/war/kastrirovali-pered-ubiystvom-v-izyume-posle-okkupacii-rf-obnaruzheny-tela-so-sledami-pytok-11987259.html ---------------------------------- В Изюме после оккупации Россией обнаружены тела со следами пыток, в частности мужчины, кастрированного перед убийством.
värske kraam
24. sept. 2022 20:01
Ajakirjanik Dmõtro Gordoni intervjuu president Kersti Kaljulaidiga. https://www.youtube.com/watch?v=C0Psovxtjn0
rahvusvaheline komisjon
24. sept. 2022 08:52
https://www.dw.com/ru/chto-uvidela-sledstvennaja-komissija-oon-v-ukraine/a-62144287
vot tak
23. sept. 2022 21:58
Russian soldiers have raped and tortured children as young as 4 years old in Ukraine, a UN-appointed panel of independent legal experts said in a damning statement on Friday that concluded war crimes had been committed in the conflict. https://twitter.com/newkc14/status/1573392463439560712?ref_src=twsrctfwtwcampembeddedtimelinetwtermscreen-namenewkc14twcons1
vaatleja
20. sept. 2022 20:01
Vene allikate väitel oleks võimalik kohe mobiliseerida riigis 7 miljonit meest vanuses 18-35. Lisaks on võimalik 3 kuu pärast mobiliseerida veel 2 miljonit meest vanusest 18-35, ja seda ilma üldmobilisatsiooni välja kuulutamata. Arvatakse, et sellest piisab, et Ukraina ära võtta. USA luure andmetel võib Venemaa välja kuulutada mobilisatsiooni. https://eestinen.fi/2022/09/vene-allikad-alates-homsest-keelatakse-riigist-lahkuda-meestel-vanuses-18-65/
Eluvaatleja
29. sept. 2022 15:01
Need mehed , kes nüüd põgenesid , arvavad, et Venemaal algab kodusõda. Ja alustajateks on dagestanlased ning tšetšeenid. Kaasa aitab ka kaheksas sanktsioonide pakett. Venemaa laguneb ,sest reformidega on 200 aastat hiljaks jäädud.