"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
HEEROLDI JUTUD Kuidas hakkab välja nägema vana juudi kalmistu Magasini tänaval? (0)
28. oktoober 2022

„Pärast sõda sai kalmistu autobaasile ning see laastati ja hävitati täielikult,“ rääkis Jüri Kuuskemaa. „Nüüd ehitatakse juudi kogukonna ja linna koostöös taas üles toona lammutatud mausoleum ning mitmed teised surnuaia vanadest hoonetest. Üks kolmandik vana juudi kalmistu rekonstrueerimisest on nüüdseks lõpule jõudnud, kaks kolmandikku töödest veel ees.“

Heeroldi jutud viivad meid Magasini tänavale Siselinna kalmistu kõrval, kus alles aasta tagasi meenutas kunagist surnuaeda vaid osaliselt säilinud paekivimüür. Nüüd on paiga taastamine aga korralikult käsile võetud, et luua endisele kalmistualale dekoratiivne mälestuspark. Nagu ka töid tutvustavalt infotahvlilt võib lugeda, siis on esimene etapp taastamistöödest juba valmis. Nüüd seisab ees veel teine etapp, et mälestuspargi rekonstrueerimisega täielikult lõpule jõuda.

„Juudi kalmistust ja kogukonnast on teada, et mõni üksik selle vähemusrühma esindajatest elas ning äritses siinkandis juba 1400 aastate lõpul,“ jutustas Kuuskemaa surnuaia rajamise kaugemast ajaloost. „Rohkem tuldi aga Vene tsaari ajal ning mõningatel andmetel maeti siia inimesi juba 1790. aastatel. Vana linnaplaan viib meid aga aastasse 1865, kus praegu kivimüüriga piiratud ala juba moodustabki vana juudi kalmistu.“

Kuuskemaa sõnul tehti kalmistule 1880. aastatel värav, mis hiljem hävis, aga on nüüd taastamistööde käigus uuesti üles ehitatud. Toona said püstitatud ka surnuaeda ümbritsevad kõrgemad müürid, mille väliskülgedele kujundati kaaraknad. Lisaks rajati kalmistule vahimaja ja püstitati veel mitmesuguseid uusi hooneid.

„1907. aastal suri üks juudi kogukonna rajajatest Schaje Levinovitš, kes oli põhisponsor ka sünagoogi ehitamisel. Seepärast kavandas baltisaksa juurtega Eesti arhitekt Jacques Rosenbaum talle väga toretseva mausoleumi,“ rääkis Kuuskemaa. „1910. aastal suleti kalmistu aga matmiseks, sest ümbruskonna elanikud kaebasid, et sealt tulevat mürgised miasmid. Nimelt on siinkandis üsna kõrge pinnavesi, juudi matmiskombed on aga sellised, et inimesi ei maeta mitte kirstudesse, vaid pannakse hauda surilinades. See praktika kippuski rikkuma ümbruskonna kaevude vett.“

Kuuskemaa sõnul siia nende sündmuste järel enam inimesi ei maetud, küll aga käisid kohalikud juudid kuni Teise maailmasõjani oma esivanemate haudasid külastamas. Sõja lõppedes tulid mõned endistest elanikest küll tagasi, ent kalmistuna seda paika enam ei kasutatud. Ala eraldati hoopis autobaasile ja surnuaed rüüstati täielikult, rajades siia uued hooned ja parkimiskohad. Mausoleum lõhuti maha, surnuaia müürid ja värav lammutati ning osa siin asunud hauaplaatidest viidi praeguse Reidi tee juures asuva mereäärse müüri piirdesse, kust need hiljuti jälle üles leiti ja tagasi toodi.

„Autobaas lõpetas oma tegevuse juba üsna ammu ning ala jäi üsna laokile, aga kuna Tallinnas toimetab tubli ja tegutsemisvõimeline Juudi kogukond, siis koostöös linnavalitsuse ja volikoguga ning kohalike elanike kaasabil otsustati siia rajada memoriaalpark,“ jutustas Kuuskemaa edasi. „Taastatakse ka vanad müürid ja kokkuvõttes rajatakse siia haljas maa-ala, mis saab sissepääsu juures pargilise puhkeala näoliseks. Kalmistu tagumises osas hakatakse seevastu eksponeerima maa seest nähtavale tulnud Levinovitši mausoleumi ja veel mõne endise hoone alusmüüre, mis on nüüdseks jõutud juba välja kaevata.“

Kuigi Tallinnast leiab arhitekte piisavalt, siis on juudi kalmistu restaureerimise ja rekonstrueerimise projekti koostanud tartlased firmast Loovmaastik OÜ. Välja on pandud ka selgitustahvel kalmistu rajamise, hävitamise ja taastamise looga. Ehkki praegu pole park veel publikule avatud, siis on kõik juba mõne aja pärast oodatud siia jalutama ja aega veetma.

„Tänapäeval, mil kõike ehitatakse eeskätt betoonist, terasest ja klaasist, võib siin oma silmade rõõmustamiseks näha sedagi, kuidas paekividest müüride ladumise traditsioon ei ole Tallinnas veel välja surnud ning meil on meistreid, kes seda väga hästi oskavad,“ kiitis Kuuskemaa. „Nende töödega on praeguseks täiesti lõpule jõutud kogu territooriumil. Kõrvalt koristatakse veel ainult kõnniteid.“

Üks kolmandik vanast juudi kalmistust on juba korrastatud ning näeb äärmiselt tore välja. Kaks kolmandikku on veel ootel, aga heeroldi lootust mööda saadakse sellegagi peatselt valmis nii Juudi kogukonna kui linlaste silmailuks ja rõõmuks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.