"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinna energiapäev Heitkogused pealinnas vähenevad, kuid autosid tuleb juurde (1)
29. oktoober 2022

„Heitkoguste vähenemine Tallinnas aitab kaasa sellele, et suudame täita kliimakavas võetud eesmärki vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 40 protsendi võrra,“ rääkis Eesti keskkonnauuringute keskuse kliimaüksuse juhataja Marek Maasikmets Tallinnas Poska majas aset leidnud energiapäeva seminaril „Kasvu piirid“.

Vaata galeriid (53)

Kuigi Tallinnas on viimase kümnendi jooksul eratranspordi osakaal kasvanud mitukümmend protsenti, on mõõtmised näidanud, et samal ajal pole heitkoguste hulk suurenenud, vaid hoopis vähenenud. Osalt on see tulnud muidugi vähem saastavate autode ilmumisega linnatänavatele, nentis Maasikmets.

Tema sõnul on kõige tõhusam meede pealinnas sundliiklust ja autostumist vähendada, kui vaadata liikuvuskorraldusele ja ruumiplaneerimisele uue pilguga, mis arvestab nii kliimakavaga kui ka kliimaneutraalse linna kontseptsiooniga.

Nügimisega rohelinnaks

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse direktor Lauri Tammiste rõhutas, et kliimakriisi lahendamine ei tähenda ainult seda, et endised fossiilsed kütused asendatakse taastuvate kütustega. „Kliimakriisi lahendamine tähendab raskete otsuste kiiret tegemist. Võimaluse aken halvima ärahoidmiseks on sulgumas. Ressursikasutus tuleb mõistlikuks muuta kohe ning CO2 emissiooni saab alla tuua hetkega.“

Kiire võit on vaja saavutada peamistes valdkondades, kus on potentsiaali vähendada tunduvalt heitkoguseid, kasutades kuluefektiivseid meetmeid.

Tuleks kiirendada märgatavalt investeeringuid nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse energiatõhususse, kuna need meetmed toovad pikemaks perioodiks mitte üksnes heite vähenemise, vaid ka rahalise säästu ning vähendavad vajadust investeerida uutesse energiatootmisvõimsustesse.

Elektri- ja soojatootmine tuleb olulises mahus viia üle taastuvatele energiaallikatele ning märgatavalt kasvatada väikese heitega ja kliimaneutraalsete energiakandjate osakaalu transpordis. „Tallinn peaks aga loosungiks seadma, et teeme edaspidi head rohelist linna. Muudame planeeringud taastuvenergia osas lihtsamaks. Samas vähendame autode parkimisalasid. Niisuguse järk-järgulise nügimisega saame linna roheliseks,“ pakkus Tammiste.

Kliimaneutraalsuse teel

Tallinna linnavalitsuse strateegiadirektor Raido Roop tõi rohepöörde väljakutsetena esile, et energiaressursside säästlik kasutamine on Tallinna kliimakava kohaselt üks linna peamisi prioriteete ning 2050. aastaks peaks Tallinn olema kliimaneutraalne linn. Nii Tallinna kliimakava 2030 kui ka Euroopa rohelise pealinna 2023 tegevused on suunatud linnas puhta energia kasutamise vajadusele ja avaliku sektori eeskuju näitamisele.

Tallinna strateegia seab üheks eesmärgiks linnas rohepöörde läbiviimise. Kestlikkus ja rohepööre ei puuduta ainult Tallinna looduskeskkonda, vaid on terve ühiskonna ja majanduselu keskne põhimõte. „Tallinn kohaneb kliimamuutustega ja vähendab kasvuhoonegaaside heidet 40% aastani 2030. Kliimaneutraalsus saavutatakse sajandi keskpaigaks,“ märkis Roop.

Rohelise pealinna valdkondadest on Tallinnal head näitajad välisõhu kvaliteedi ning looduskaitse ja elurikkuse valdkondades, kuid suuremad väljakutsed on linnal kestliku liikuvuse ning ringmajanduse valdkondades. Rohepöörde paremaks läbiviimiseks ja koordineerimiseks on 2021. aasta alguses loodud strateegiakeskus, mille koosseisus on ka strateegilise planeerimise teenistus.

Autode heitmemaks

Tallinn teeb koostööd Rohelise pealinna raames väga erinevate osapooltega nii erasektorist kui teadusasutustest. 2022. aastal on linnas käimas mitmeid targa linna projekte, nt Putukaväil, Digiaudit, Green Twins.

Et veelgi paremini kliimakava ellu viia pakkus Roop lahendustena välja autostumise vähendamise, säästliku ühistranspordi, laadimistaristu loomise elektrisõidukitele, keskkonnasäästliku parkimispoliitika ja heitmemaksu kehtestamise sõidukitele. „Rohkem sellised julgeid ideid, nagu tegi uus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, kes poliitikute asemel pakkus ise välja sõidukite 40 eurose heitmemaksu kehtestamise,“ julgustas Roop.

Keskkonnasõbralik Tallinn

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on praegusel keerulisel energiakriisi ajal just õige pöörata rohkem tähelepanu energiasäästlikule käitumisele ja rohepöörde tegelikule elluviimisele.

Tallinn on seadnud eesmärgiks parandada linlaste elukvaliteeti ning luua parema elukeskkonna ja linnaruumiga keskkonnasõbralik linn. Tallinna põhiteemadeks on elurikkus, süsinikujalajälje vähendamine ning kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine.

Samuti on eesmärgiks kaasata Tallinna kogukondi rohkem linna arendamisesse, leida võimalusi roheinnovatsiooni toetamiseks ja rakendamiseks, arendada süsinikuneutraalset liikuvust ja ringmajandust ning aidata linnaelanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust. Ta avaldas lootust, et rohelise pealinna aastal muudavad ka linnaelanikud oma igapäevast käitumist keskkonnasõbralikumaks, et luua endale ja oma lastele paremat elukeskkonda.

Tallinn arvestab üha rohkem CO2 heite vähendamise ja teiste rohepöörde jaoks vajalike tegevustega igapäevase linnaelu planeerimisel. Svet tõi näiteks uute trammiteede rajamise, aga ka uue toetusmeetme kehtestamise, mis aitab korteriühistutele elumajade katustele päikesepaneele paigaldada. „Kuid tõeliselt kliimaneutraalseks linnaks muutmiseks peame tegema hiiglaslikke investeeringuid, mida aga pole võimalik teha ühe-kahe aastaga,“ tõdes Svet.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

mustamäelane
29. okt. 2022 20:42
Vaja on ehitada parkimismaju, mitte anda krunte kinnisvaraarendajatele elumajade ehitamiseks.