"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Abilinnapea Vladimir Svet Kohalikele omavalitsustele tuleb elektri universaalteenust pakkuda samadel tingimustel, nagu tavakodanikele (0)
30. oktoober 2022
Pealinn

„Ei ole mõistlik, kui kohalikud omavalitsused peaksid hakkama läbi viima riigihankeid elektriteenuse pakkumise osas olukorras, kus nagunii universaalteenust juba rakendatakse. See võiks olla reguleeritud kohalike omavalitsuste suhtes nii, nagu see on reguleeritud tavakasutajatele,“ kommenteeris Tallinna abilinnapea Vladimir Svet Riigikogus arutusel olevat elektrituruseaduse muudatust, kus omavalitsused saavad õiguse kasutada elektri universaalteenust, kuid peavad selleks läbi viima eraldi riigihanke.

Olukorras, kus universaalteenust pakutakse eratarbijatele, on igati loogiline, et seda tehakse ka omavalitsuste suhtes, kus need tavakodanikud elavad. „ Kohaliku omavalitsuse vaates pean siin silmas inimestesi, kes üürivad kortereid linna sotsiaalpinnal, me räägime koolidest ja lasteaedadest, kultuuriasutustest ja sotsiaalhoolekandeasutustest,“ märkis Svet.

Elektrihind mõjutab kõiki tarbijaid ja ka linn ei ole siinkohal erandiks. Universaalteenus ei ole odav, kuid võimaldab kontrolli alla saada kõrgustesse kerkinud energiakulud, samuti hoida tasakaalus linna eelarvet. Tinglikult võib linnapoolset tarbimist jaotada kaheks: tänavavalgustus ja hooned. „Kui tänavavalgustuse puhul oleme võtnud eesmärgiks ülemineku LED-lampidele ja juba praegu annab nende aktiivne kasutuselevõtt olulist kokkuhoidu, siis linna omandis olevate pindadega on lugu keerulisem,“ selgitas ta.  

Kulud saaks kontrolli alla

Linnavaraametile on energiakulude vaates kõige hinnatundlikumad linna sotsiaal- ja munitsipaalmajade elanikud, kes kasutavad elamiseks linna korterpindu. Nende jätmine energiahinna börsituru meelevalda süvendaks Sveti sõnul niigi suuri sotsiaalprobleeme ja oleks „väga vastutustundetu.“ Hetkel käivad läbirääkimised Eesti Energiaga, et saada neile siiski elektri universaalteenus.

Teisalt linna sotsiaalmajutusüksuste ja hoolekandeasutuste kliendid, kes ei üüri klassikalises mõttes linnalt elamispinda, kuid kelle jaoks võib neid asutusi nimetada (ajutiseks) koduks. „Ei tundu põhjendatav, et linn küll pakub neile inimestele (ajutist) koduteenust, kuid peab selleks kasutatava energia eest maksma kõrgemat hinda kui klassikaline koduklient,“ selgitas abilinnapea.

Lisaks muud hallatavad hooned, näiteks linna ametiasutused, kultuuri- ja haridusasutused, spordihallid jne. Ka nende puhul võimaldaks universaalteenus rohkem ette planeerida asutuste kulusid, kui praegu kehtiv kuu keskmine börsihind.

Pakutav universaalteenus võiks olla soodsam börsihinnast, kuid seda ei saa keegi tegelikult ette ennustada. Peamine kasu seisneb selles, et hind ja kulud on riikliku kontrolli all. „Kaaluksime ühinemist, kui see on linnale soodsam,“ lausus Svet.

Automaatselt universaalteenusele üle ei viida

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on elektriuniversaalteenus stabiilse hinnaga, seega on tegemist hea alternatiiviga praegustele fikseeritud hinnaga lepingutele. Ka on universaalteenus soodsama hinnaga kui börsipaketid. „Elektrihinda tulevikus on raske ennustada, kuid vaadeldes elektri hinda viimase aasta jooksul, võib eeldada, et liitudes universaalteenusega on omavalitsusel võimalik soodsama ja stabiilsema hinnaga elektrit osta,“ prognoosis ta.

Võrreldes eraisikutega on omavalitsused aga erinevas olukorras selle poolest, et juba varasemalt kehtinud elektri ostulepingud jäävad kehtima. „Kui omavalitsus soovib kehtivat lepingut lõpetada, siis tuleb seda teha vastavalt lepingu tingimustele. Ka ei toimu automaatset üleviimist universaalteenusele juhul, kui kehtiv elektrileping on kallim kui universaalteenus. Omavalitsus peab ise otsustama, kas minna üle universaalteenusele või mitte, kaaludes erinevaid võimalusi. Universaalteenus on selgelt üks täiendav valik,“ pakkus minister.

Vajalik riigihange

Teenuse ostmine on võimalik kõigile omavalitsustele. Kuna omavalitsused on riigihankekohuslased, siis tuleb neil elektri ostmiseks läbi viia riigihange, et saada sobivaim ja soodsaim pakkumine, milleks võib olla ka universaalteenus.

Praegu on Riigikogus menetluses elektrituru seaduse muudatus, mis võimaldab osta universaalteenuse raames elektrit nii kohalikel omavalitsustel kui ka nende hallatavatel asutustel. Plaani kohaselt peaks seaduse muudatus jõustuma novembri lõpus. Riigikogu on aga juba heaks kiitnud elektrituru seadusemuudatused, mis võimaldavad peredel ja väikeettevõtetel osta elektrit universaalteenuse hinnaga.

Kordades kallimad energiakulud

Riigihalduse minister tõi välja, et kohalikel omavalitsustel on selle aasta seitsme kuuga hoonete ja taristu energiakuludele ehk küttele ja elektrile kulunud kokku 51,6 miljonit eurot, mida on peaaegu poole rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Omavalitsustel on selle aasta seitsme kuuga kulunud kallitele energiahindadele 20,2 miljoni võrra enam kui möödunud aastal sama ajaga. Prognoosi kohaselt kasvavad 2022. aasta energiakulud võrreldes eelmise aastaga kokku umbes 42 miljonit ehk 90 miljoni euroni aastas.

Suurenenud energiakulud võtavad omavalitsuste eelarvetest kuni 50 miljonit täiendavat eurot. Seda saaks Solmani sõnul kasutada näiteks lasteaia õpetajate või huvikooli ringide juhendajate palgatõusudeks, kallinenud hindade tingimustes lastele sooja koolilõuna pakkumiseks, huviringide kallinenud tasude katmiseks, jne.

Elektri kokkuhoiu võimalused Tallinnas

Kui võrrelda 2022. a III kvartali tänavavalgustuse energiakulutusi praegu kehtiva universaalteenuse hinnaga, siis oleks linn kokku hoidnud tänavavalgustuse elektrikuludelt ligikaudu 609 000 eurot. Neljanda kvartali 2022 prognoositava elektrienergia turuhinna (300 €/MWh) juures kujuneks võimalikuks kokkuhoiuks ca 1,3 miljonit eurot.

Viimase kolme kuu hinnavõrdluses näeme selget kokkuhoidu. Lähtudes eelneva kolme kuu (juuli-september) keskmisest börsihinnast, mis on koos marginaaliga 276,05 EUR/MWh km-ta ja universaalteenuse hinnast, mis on 160,33EUR/MWh km-ta, millele omakorda lisandub kuutasu 1,66 EUR km-ta, saab eeldatava vahe universaalteenuse kasutamise kasuks 115,72 EUR/MWh km-ta, st börsihind oli juulist septembrini ca 38% kallim kui universaalteenus hakkab olema alates oktoobrist.

Linnavaraameti hallatavate hoonete keskmine energiatarve on ca 900 MWh kuus ja rahaline võit oleks olnud 40 000 eurot kuus + käibemaks. Arvutus on ligikaudne, kuna nii kuude energiatarve kui energia börsihind on pidevas muutumises.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.