Tööle ununenud ohutuled ja katkine auto on vaid mõned luiskelood, mida keelava märgi all ja teiste kinni parkijad ametnikele räägivad. “Vahel inimesed isegi ründavad mupo töötajat, kui see ei lase neil muru peal parkida,” räägib elupõline mupo ametnik, registriosakonna juhataja Roland Sikk, lisades, et valesti parkijate kõrval teevad mupole enim muret koerapidajad. “Üks vanaproua pidas koertekasvandust oma toas, fekaalide hunnik ulatus juba pea aknalauani välja.”

Munitsipaalpolitsei pidas 13. oktoobril oma 19. sünnipäeva. Roland Sikk kuulub Tallinna munitsipaalpolitseiameti raudvara hulka. Juba 2007. aasta jaanuaris mupos tööle asunud mees on aidanud luua linnapolitsei valveüksust ja pannud käima mupo piletikontrolöride töö. Pikalt ka patrullijatele ülemuseks olnud mees juba teab, mille pärast elanikud kõige rohkem muposse pöörduvad.

Mille pärast siis kõige rohkem neid väljakutseid tehakse? Mis on inimestele kõige rohkem muret tekitanud?

Lõviosa on ikka parkimisreeglite rikkumised, mis põhjustavad inimeste pahameelt, ja sellest ka meile teatatakse.
Ja siin võib ikka välja tuua kogu võimalike rikkumiste ampluaa: keelava märgi all parkimised, kõnniteel parkimised, haljasaladel parkimised, väravate ette parkimised … lõpetades teiste liiklejate kinniparkimistega. See kõik on ikka väga massiline.

Milliseid imenippe siis selle valesti parkimise juures kasutatakse peale avariitulede sisse lülitamise? Inimesed on ju küllalt leidlikud?

Ei tahagi siin välja tuua neid nupumeeste leidlikke kohti ja mooduseid, äkki hakatakse veel järele tegema. Jah, vabanduste leidmisel ollakse küll leidlikud. Neid on ikka seinast seina. Kõige levinum on muidugi jutt, et auto läks rikki või oli vaja kellelegi vastu tulla just selles kohas. Aga on ka neid, kes tunnistavad, et võtsidki teadlikult riski ja parkisid valesti. Mitte eriti suur trahv neid ei hirmuta. See 20-eurone trahv on ajale juba väga jalgu jäänud. Juhid tunnistavad, et neil on odavam rikkuda liikluseeskirja ja maksta trahvi meile, kui maksta parkimistasu kesklinnas ja vanalinnas.

Selliseid parkimisi vales kohas on ikka hästi palju, mille puhul loodetakse avariitulede peale. Eks me reageerime ka sellele, kui need ohutuled on pikalt sees ja selgub, et autol pole midagi viga ja mingit hädaolukorda pole. Kui teisaldusautot pole vaja ja juht ei oska öelda ka, mis talle autoga muret teeb, on tegemist ju rikkumisega ja me sekkume. Vahel juhtub ka nii, et patrulli lähenedes sõidab auto kiiresti minema ja vilkuvad tuled kustuvad.

Kuidas sel juhul toimite? Kas trahvite ikka, kui keegi sõidab niimoodi minema?

Jah, kui juhi kätte saame, siis trahvime ka. Eks neid trahvimise menetlusi on ka erinevaid. On hoiatustrahvid, mis tehakse, kui sõiduk on jäetud keelatud kohas parkima. Aga kui on juht sees ja ta on viisakas ja lõpetab märkuse peale kohe rikkumise, siis üldjuhul piirdume suulise hoiatusega. Tähtis on ju, et näiteks liikluse takistamine lõpetatakse. Ega trahvimine iseenesest pole meie eesmärk. Aga kui juht ei tunnista oma rikkumist ja hakkab mupo töötajaga norima, siis on teine lugu. Niisugused inimesed ju lausa norivad endale trahvi ja selle nad ka kaela saavad.

Meie paneelmajade rajoonid on ehitatud ajal, mil oli märkimisväärselt vähem autosid, kui on praegu. Parkimiskohti on sellepärast magalapiirkondades vähem, kui oleks vaja. Kas inimesed nurisevad ka, et neil polegi oma autot kuhugi panna ja et sellepärast rikuvad reegleid?

See kohtade puudus on tõesti üks üsna levinud vabandus või selgitus. Aeg-ajalt inimesed isegi ründavad mupo töötajat selle pärast. Nad ütlevad, et me oleme eluaeg siin muru peal parkinud, kuidas te siis nüüd tulete meid trahvima!
Paljud teevad suured silmad ja ütlevad, et ma ei takista siin ju kedagi, miks ma ei või siis parkida. Aga me peame ikka lähtuma liiklusseadusest Ja kui seal on öeldud, et rohealal on parkimine keelatud, siis nii on.

Tegelikult on korteriühistud olnud tublid ja oma majade ümbruse parklaid laiendanud. Ka linn on neile vastu tulnud ja seal, kus võimalik, lubanud parklaid laiendada. On tekkinud vastav liikluskorraldus, teekatte märgistus ja liikluskorraldusvahendid. Lust on vaadata neid kohti, kus asi on korras ja pole ka erilisi parkimisprobleeme.

Paranemine on ikka meeletu olnud, kui võrrelda meie patrullimise algusaastatega. Paraku kõik autod alati ja igal pool siiski ära ei mahu. Eks siis meie patrullid peavad ka vaatama, kus tuleb piirduda ainult hoiatusega ja kus peab kohe trahvi tegema. Öösel võib ju mõni auto seista kohal, kus ta päeval tugevasti juba liiklust häirib ja nii edasi. Alati tehakse parkimistrahvi otsus konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Mõnikord oleme korteriühistule kuuluva haljasala puhul silma kinni pigistanud ja lubanud seal parkida. Aga linnale endale kuuluvatel haljasaladel parkida siiski ei luba ja seepärast peavad autojuhid veenduma, et muru peale autot jättes nad ei oleks linna maa peal. Samuti tuleb küsida ühistult luba parkimiseks.

Ka kõnniteel ei tohi autot parkida, kui just pole väljas märke, mis seda lubavad. Kui pole, siis oleme sunnitud reageerima.

Mõned saririkkujad on mupo inimestele vist juba isegi nimepidi tuttavad. Millised nende trahvirekordid on?

Mõnede puhul on rikkumiste nimekiri juba paar lehekülge pikk, kui see kõik välja trükkida arvutist. See näitab juba tahtlikku, isegi eesmärgipärast ebaseaduslikku käitumist. Kahjuks näeb seadusandlus iga kord rikkumise puhul ette vaid uut hoiatustrahvi. Juhtumite kordumine ei lähe raskendava asjaoluna arvesse. Me võimegi siis jääda neid trahve vorpima. Kui inimese rahakott võimaldab, siis ta muudkui maksab. Kui ei maksa, läheb asi kohtutäituri kätte. Nii see protsess käib.

Mõned peavad oma loomi kohutavates tingimustes. Teame, et on isegi mingid poolmetsikud koerte või kasside kolooniad korterites.

Neid teateid jah aeg-ajalt tuleb. Üks vanaproua pidas koerte kasvandust oma toas. Fekaalide hunnik ulatus juba pea aknalauani välja. Need loomad tuleb siis omanikult ära võtta ja viia loomade hoiupaika.
Mõned inimesed on muretsenud endale kanad ja kuke. Ja kui see kukk hakkab hommikul vara kirema, siis naabrid kaebavad meile, et hommikul ei saa magada. Aga me ei saa ju kuke nokka kinni panna, kui ta hommikul kireb.


Kui palju kaebusi tuleb üldse lemmikloomade kohta? Mis nende puhul inimesi kõige rohkem nende puhul häirib?

Põhiteema on koerad, kes korteris päeval üksi jäädes uluvad või hauguvad. Teine teema on koertega jalutamine. Väga paljud koeraomanikud lasevad avalikes kohtades koertel niisama lahtiselt joosta, öeldes, et koer on sõbralik ja ei tee kellelegi midagi. Aga paljud inimesed siiski kardavad koeri. Pealegi segavad lahtiselt jooksvad koerad teisi, kes samuti koertega jalutavad. Üldiselt ei meeldi pea kellelegi, kui suur koer tuleb sind nuuskima või ähvardavalt lõriseb.
Samuti on koerte ründeid tegelikult päris kõvasti. Aastas tuleb ette oma paarkümmend juhtumit, mil koer on hammustanud kas teist koera või inimest.

Kui koer hammustab, siis tuleb sellest kohe kas politseile või meile teada anda. Patrull tuleb kohale ja selgitab olukorra. Traumapunktis tuleb fikseerida vigastuse tõsidus. Kui see saab dokumenteeritud, siis tehakse koera omanikule väärteo menetlus ehk trahv.

Kui hoolsad ollakse oma lemmiku väljaheidete koristamisega avalikes kohtades?

Selle kohta tuleb ka ikka kaebusi, et ei koristata väljaheidet. See on meie jaoks natukene surnud ring. Kui sa tõesti tabad hetke, mil omanik laseb oma lemmikul häda pargis või tänaval teha ega asu seda koristama, siis on võimalik ka menetlus läbi viia. Aga paljudel sellistel juhtudel me piirdume ainult selgitustööga. Ma loodan, et see aitab ja inimene saab aru, et oma lemmiku järelt on vaja koristada.
Praegu on linnas olemas koerte platsid, kus on vahendid olemas, et koera järelt kõik ära koristada. Koerad saavad seal joosta ja olla, ilma et nad teisi inimesi segaks. Neil platsidel on ju kõik tingimused loodud, et nii koer kui ka omanik saaksid end mõnusalt tunda.

Kuidas on lood teiste suurte lemmikute – kassidega?

Inimestele ei meeldi vabalt ringi jooksvad kassid. Eramajade piirkonnas ei taheta näha oma aias võõrast kassi, kes käib seal nii-öelda oma territooriumit märgistamas. Hulkuvate kasside peale tuleb meile palju kaebusi.

Eramajade rajoonis vist tuleb ette palju vaidlusi ka Andrese ja Pearu stiilis. Keegi saeb naabri õunapuu oksad maha või ehitab midagi, mis varjab vaadet ja päikest.

Neid asju tuleb aeg-ajalt ette küll. Ja tavaliselt head lahendust ei olegi. Meie piirkondlike tugipunktide ametnikud peavad siis neid naabrite vahelisi tülisid klaarima. Mõned vaidlused käivad aastaid ja need asjad nii ruttu ei lahene. Kui ikka keegi näeb, et ta saab mingi konksuga naabrit jälle ärritada, siis hakkab ta nõudma, et naabrile trahvi tehtaks, ja me peame neid asju lahendama. Nende seas on ka mõned parkimisrikkumised. Pargitakse ühisomandis olevas suuremas hoovis ja ühele kaasomanikule ei meeldi näiteks, et teine võtab justkui liiga palju ruumi oma autoga ära. Omavahel kokkuleppele ei saada ja kutsutakse mupo trahvi tegema. Aga niisugusel puhul pole meil ju mingit alust trahvi teha. Naabrid peavad ise kokkuleppele jõudma.
On ka igasugused puude lõikamised, mis on kellegi arvates jälle liiale läinud, kaevatakse, et naaber lõikas liiga palju, ja nõutakse talle trahvi tegemist. No jälle – mille alusel?

Kui palju tuleb ette tühja jutu ajajaid, et helistatakse teile ja tegelikult mingit põhjust ei olegi? No näiteks, et naaber gaasitab või kiiritab?

Meie korrapidajad võtavad teinekord selliseid kõnesid jah vastu. Aga ei saa öelda, et väga sageli.
Üks seltskond ongi see, kes näeb, et neid jälitatakse või koguni kiiritatakse. Ja lisaks veel on mingid pealtkuulamisseadmed pandud. Teine seltskond on kas natuke vindised või lihtsalt end millegagi üles kütnud ja siis mõeldakse, et võiks helistada meie korrapidajale ja sedasi ennast välja elada. Aga me selekteerime juba eos ära, mis on töised väljakutsed ja mis mitte. Ja kui inimene on nii järelejätmatu ja tegelikult ju teavitab probleemist, mis ei kuulu meie pädevusse – no näiteks kiiritamine –, siis me anname sellised väljakutsed politseile edasi.

Kus siis see piir on, kust algab politsei tööpõld?

Kui on tegemist füüsilise vägivallaga või on vaja kuhugi eravaldusse tungida, et seaduserikkumine lõpetada, kuulub see politsei pädevusse. Kui helistaja on juba telefonis rääkides väga agressiivselt meelestatud, siis me anname ka selle väljakutse politseile üle.

Linnas on kahjuks veel ka mõningaid lagunevaid maju, kus keegi ei ela ja millest omanikud ei hooli. Kui palju tuleb nende omanikele ettekirjutusi ja trahve teha?

Kolemajade omanikega on suheldud ja neile on ka ettekirjutusi ning trahve tehtud. Õnneks jääb neid juhtumeid iga aastaga vähemaks. Nüüd on jäänud ikka väga üksikud probleemsed hooned. Me suhtleme niisuguste kinnistuomanikega. Sageli elavad nad välismaal, siis otsime kohapeal oleva omaniku esindaja üles. Aga jah, tuleb ette uste ja akende kinninaelutamist, mille siis kodutud jälle lahti murravad. Käib selline pidev kassi ja hiire mäng. Iga tühi ja räämas hoone ahvatleb teatud kontingenti, kes hakkavad olukorda oma huvides kasutama või koguni seal elama.
Oleme enne Covidi aega käinud koos päästeametiga kaks korda aastas nii-öelda kolemaja reididel. Vaatasime, mis seal toimub ja kes seal käivad.

Mõnikord panevad kodutud niisuguseid maju põlema, aga mõnikord vist teevad seda omanikud ise, et pääseda karmidest muinsuskaitsenõuetest?

Niisugused asjad lähevad juba politsei töömaale, kui keegi tahtlikult süütab. Kui on tulekahju, siis on päästeametil oma uurijad, kes selgitavad välja põhjuse. Kui on tegu kelmuse või kindlustuspettusega, siis on see puhas politsei uurimise teema, millega mupo ei tegele.

Lärmi ei tehta mitte ainult kolemajades, ka tavalistes korterites võetakse vahel pidu üles. Paljudele meeldib rõdul suitsu tõmmata, mõned panevad isegi grilli rõdul üles. Kui palju kaebusi selle kohta saate?

Kevade saabudes hakkab öörahu rikkumine tavaliselt aktiivselt peale. Tegeleme elanike korralekutsumisega küll, kui keegi näiteks rõdul korda rikub. Korterites peetavate mürglite kohta tulevad kaebused aga anname politseile edasi. Meil pole õigust korteritesse jõuga siseneda, ka õigust kedagi arreteerida või jõuga kinni pidada. Me oleme käinud suvel avalikel üritustel, baarides ja diskoteekides, kus on ette tulnud öörahu rikkumist. Näiteks koos politseiga Telliskivi linnaku lõbustusasutuste juures reide tegemas, et tuvastada öörahu rikkumisi.
Õues kõlavat tümpsu oleme ka korduvalt koos politseiga käinud vaigistamas.

Inimesed on märganud, et piletikontrolörid on muutunud kuidagi sõbralikumaks. Kui lapsel on roheline kaart maha jäänud, siis keegi teda kohe ei karista.

Piletite kontrollimisel olme võtnud seisukoha, et ega see karistamise linnukese kirja saamine pole omaette eesmärk. Me tahame, et ühissõidukeid kasutatakse vastavalt reeglitele. Kui keegi on jätnud sõidu valideerimata või pileti ostmata, siis alati me ei karista. Varem oli jah nii, et alati järgnes karistus. Kui inimene tõesti unustas valideerimata, ta saab aru, et tegi vea, käitub viisakalt ja on nõus oma eksimuse kohe heaks tegema, siis me üldjuhul lubame tal sõitu jätkata. Aga kes hakkab väga esinema, üleolevalt käituma, sõimama ja solvama, saab trahvi. Niisuguse käitumisega ju annab inimene märku, et ei püüagi ennast parandada.

Kui palju võib olla neid, kes ise Tallinnas ei ela, aga käivad siin tasuta jänest sõitmas?

Päevas tehakse paarkümmend kuni viiskümmend trahviotsust sõidueeskirjade rikkumise eest ehk siis jänest sõitmise eest. Selle seltskonna hulgas on nii neid, kes pole valideerinud, kui ka neid, kes on väljastpoolt Tallinna ega ole piletit ostnud.
Tavaline põhjendus on, et unustasin valideerida. Või et võtsin teise käekoti ja kaart jäi maha. On ka selliseid, kes ikka arvavad, et tallinlasena pole neil kohustust valideerida.

Praegu on aktuaalne puulehtede teema. Kas need siis tasuks puhuritega laiali ajada või jätta muru peale kompostiks?

Rohealadel meil polegi puulehtedega probleeme. Meil pole selle vastu midagi, kui need jäävad talveks muru peale. Tähtis on, et kõnniteed oleksid puhtad. Vihmaga on lehti täis kõnnitee ju väga libe. Ega see jäätunud teele väga palju alla ei jäägi.

Talve tulekuga peab mõtlema ka lume lükkamise peale. Kas seesama habemega jutt läheb ikka edasi, et kui tuleb sahk ja lükkab sõiduteelt lume kõnniteele, siis kojamees või majaomanik lükkab selle varsti tagasi sõiduteele tagasi, sest tal pole lund kuhugi panna?

See on jah üsna habemega jutt juba. Me suhtleme talvel nii linna transpordiametiga kui ka kommunaalametiga, et nad ikka peaksid neid probleemseid kohti silmas, kus kojamehed kurdavad, et said vaevalt kõnnitee korda teha, aga jälle lükati kõnniteele lumevall peale. Meie ei hakka sellisel juhul ka vaest majaomanikku või kojameest kiusama, kui ta omalt poolt on kõik teinud, et tee puhas oleks. Anname info edasi, et kommunaalamet informeeriks oma partnereid, et tuleb midagi ette võtta. No näiteks lumi ära vedada.

Te vastutate ka elanikekaitse eest hädaolukordades. Kõige drastilisem hädaolukord on sõda. Mida on selles osas tehtud? Kas on kaitsevahendite ja varjendite peale mõeldud?

See töö meil käib väga aktiivselt, loodud on rühm, kes sellega tegeleb. Neil on pidevalt koosolekud koos linna ja linnaosade vastavate ametnikega. Varjumiskohtadest on ka juba meedias juttu olnud. Need on siis paigad, kuhu inimesed saavad ohu korral koguneda. Tegeldakse ka nendes kohtades magamisasemete ja vajadusel toidupakkide muretsemisega, et oleks mingi valmidus olemas.

Kui tekib tõsine olukord, kas oleme selleks valmis? On teil juba olnud õppusi koos kaitseliidu ja kaitseväega?
Otseselt selliseid õppusi pole olnud. Me oleme korrakaitseüksus avaliku korra tagamiseks ja eriolukordadeks samuti valmis. Juba praegu lööme ju kaasa, kui on suurte avariide või mingite muude sündmuste korral vaja piirata mingeid territooriume, ümber suunata ja reguleerida liiklust või ka jalakäijate liikumist. Me oleme erakorraliste sündmuste puhul alati abistav jõud.

Kuidas on meil lood elanike kaitsega võimaliku sõjaohu korral? Millised on selles vallas munitsipaalpolitsei ülesanded?

Eriliste olukordade puhul on väga tähtis kohalike omavalitsuste roll. Eks linn koos päästeameti ja teiste riiklike jõustruktuuridega peavad hoolitsema, et turvalisus oleks tagatud. Meie peame siin kuulama muidugi linna antavaid korraldusi ja kogu seda asja koordineerib sel juhul linnapea.
Ka eriolukordade puhul on mupo avaliku korra tagamisel väga suur abistav jõud. Me oleme vormikandjad ja distsiplineeritud üksus, me tegutseme igas olukorras.

ABILINNAPEAD: Mupo võiks ohjeldada bussiradadele trügivaid autojuhte

Praegu on mupol õigus peatada ainult neid sõidukeid, mis liiklevad ühissõidukirajal, ehk busse ja taksosid. Samas eraautode juhte, kes tipptundide ajal bussiradu ummistavad, linnapolitsei korrale kutsuda ei tohi.

“On selge, et politseil praegu selle järelevalve tegemiseks ressurssi ei ole. Esiteks on politseis olnud koondamised. Teiseks me saame aru, missugune julgeolekuolukord meil praegu on, ja politseil on ilmselt olulisemaid ülesandeid kui jälgida, kas erasõidukid liiguvad ühistranspordiradadel,” rääkis abilinnapea Vladimir Svet “Selle tõttu olemegi koos abilinnapea Tanel Kiigega välja pakkunud, et politsei võiks osa ülesandeid delegeerida mupole.”

Mupo juhataja Aivar Toompere ütles, et kõik mupo välitöötajad on läbinud liiklusreguleerija koolituse ning käivad iga viie aasta tagant täiendkoolitusel. “Mupol võiks olla õigus peatada liiklusseaduse rikkujaid. Neid, kes sõidavad sissesõidukeelu märgi alt läbi, sõidavad vastassuunavööndis, ja teisigi,” rääkis Toompere. “Praegu tuleb meile väga palju selle kohta kaebusi, aga kahjuks ei saa me midagi teha. Oleme teinud ettepanekuid seadusemuudatusteks ja kuskilt ei ole esialgu eitavalt vastatud.”

Mupo abitelefon töötab ööpäev läbi
• Mupo peakontor asub Paldiski mnt 48a, avatud E 8.15-18, T-N 8.15-17 ja R 8.15-16. E-post: mupo@tallinnlv.ee
• Linna abitelefon 14410 või mupo telefon 661 9860 töötab ööpäev läbi.
• Nädalavahetuseti võiks kiiret reageerimist vajavad kirjalikud kaebused ja avaldused saata korrapidaja@tallinnlv.ee . Üldjuhul mupo nendele kirjadele ei vasta, sest neid käsitletakse väljakutsetena.
• Hoiatustrahvide kohta saab küsida numbril 5300 3103 tööpäeviti kella 9-16.
• Tänavu üheksa kuuga tegi mupo valesti parkimise eest 23331 trahvi 469 620 euro eest. Mullu kümne kuuga tehti 25 097 trahvi 502 240 euro eest.
• Piletita sõitjad said tänavu trahvi 3598 korral 71 960 euro eest. Mullu 10 kuuga määras mupo neile 1626 trahvi 32 430 euro eest.