"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Riigikontroll aastaaruandes Laste vaktsineerimisest keeldumine sageneb, suur hulk lapsi ei käi tervisekontrollis ning vähiravi algus venib (4)
02. november 2022

Riigikontrolör Janar Holm andis Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle Riigikontrolli aastaaruande, mille kohaselt on tervishoiuteenuste osutamise üheks suuremaks takistuseks saanud töötajate puudus, mis senise arengu põhjal otsustades teravneb veelgi.

Uuenenud oludes toimimiseks ja ümberkorraldusteks vajalikud otsused, mis puudutaks perearstiabi, haiglavõrgu korrastamist ning tervishoiu rahastamist, ootavad aga endiselt tegemist.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi koostatud psühhiaatria eriala arengukava kohaselt oleks ootuspärane psühhiaatrite arv 30–40 võrra praegusest enam, esmatasandile on lisaks täiendavalt vaja 130–160 kliinilist psühholoogi. Samuti on puudus koolipsühholoogidest ja vaimse tervise õdedest.

Suur hulk lapsi ei käi tervisekontrollis

Riigikontroll leiab, et tuleks panustada rohkem ennetusele. Paraku jäävad laste terviseprobleemid märkamata, kuna suur hulk lapsi ei käi tervisekontrollis. Kui kuni 2-aastastest lastest käis regulaarselt tervisekontrollis 88–96%, siis 3–6-aastastest jõudis kontrolli vaid 6%. Lastest vanuses 3–6 aastat jäi aga tervishoiutöötaja vaateväljast aastateks täiesti eemale 43%, sest nad ei jõudnud kordagi tervisekontrolli.

Laste vaktsineerimisest keeldumine sageneb ning see võib kaasa tuua ohtlike haiguste tagasituleku. Varasema eduka vaktsineerimise tulemusena on nii mõnigi ohtlik haigus Eestist peaaegu kadunud. Paraku on vaktsineerimisest (näiteks difteeria, lastehalvatustõve, läkaköha vastu) äraütlemine kasvanud. Olenevalt vaktsiinist oli 2014. aastal keeldujaid 1,9–3,5%, kuid 2021. aastal juba 3,8–7,8%.

Statsionaarsesse õendusabisse jõuavad järjest keerukama seisundiga patsiendid. Selle trendi põhjuseks on eri- ja perearstiabi lünklik kättesaadavus. Lisaks on inimeste jaoks õendusabi korral probleemiks suur omaosalus, mistõttu nad ei saa endale alati soovitud ajal või vajalikus mahus teenust lubada. Positiivne on, et koduõenduse kättesaadavus on kasvanud. Selle edasisele laienemisele seab aga piirid õdede puudus.

Parem ennetus aitaks vähendada tõsisemaid tagajärgi ka vähiravis. Paraku on näiteks vähiravis sõeluuringutest osavõtt vähene ning vähiravi algus venib. Vähene osavõtt sõeluuringutest on üks põhjusi, miks pahaloomuline kasvaja avastatakse liiga hilja. Sõeluuringust osavõtu määr jääb tunduvalt alla vähitõrje tegevuskavas kokkulepitud 70%, ulatudes 2021. aastal 59%-ni rinnavähi, 51%-ni emakakaelavähi ja 48%-ni jämesoolevähi korral.

Patsiendi teekonna kestus vähikahtlusest esmase ravini peaks olema vähitõrje tegevuskava alusel kokku maksimaalselt 63 päeva. Tegelikkuses algas vähiravi õigel ajal vaid rinnavähipatsientidel (keskmiselt 52 päevaga). Emakakaela- ja kopsuvähiga patsientidel kulus selleks ca 100 päeva ning jämesoolevähiga patsientidel 122 päeva.

Eriti suur puudus on õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest

„Eesti tervishoius ei ole puudus niivõrd analüüsidest ega strateegiatest, vaid tahtest, julgusest ja võimest kokku lepitut ka ellu viia,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Peamine on selgelt tunnistada, et peame hakkama saama vajalikust väiksema arvu arstide ja õdedega, samas kui haigusi ja hädasid vähemaks ei jää.“

Riigikontroll järeldab aastaaruandes, et eriti suur puudus on õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest. Tervishoiutöötajate juurdekasv on mõnel perioodil olnud langustrendis. Oluline on olnud tervishoiutöötajate koolitustellimuse hiljutine suurendamine, kuid selle tulemusi tuleb veel aastaid oodata. Näiteks selleks, et lähima kümne aasta jooksul katta minimaalselt erakorralises meditsiinis uute töötajate vajadus, peaks residentuuri kohti aastas olema 30–40. Kandideerijaid on aga ainult 10–12.

Kui arstide suhtarv elanikkonna kohta on Eesti OECD riikide keskmike seas, siis õdede osas on Eesti pigem tagapool. Kui OECD riikide keskmine õdede arv 1000 inimese kohta on 9,4 ja põhjamaades suisa 13,7, siis Eestis on see näitaja 6,48. Vastuvõtt õendusõppesse on küll suurenemas, kuid selle mõju ilmneb alles aastate pärast.

Võrreldes teiste riikidega on Eestis madalam mujalt saabunud õdede osatähtsus. OECD maades on keskmiselt 6,1% õdedest omandanud hariduse mujal. Eestis on mujal hariduse omandanud õdesid 0,2%.

Perearstiabi osutamise raskused on ajas aina süvenenud

Riigikontroll juhib tähelepanu, et perearstiabi osutamise raskused on ajas aina süvenenud. Ligi pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad ehk on juba praegu pensionieas või saavad soovi korral lähiajal pensionile minna. 2020. aasta detsembri seisuga oli Eestis 737 perearstinimistut, millest 48-l puudus püsiv perearst. 2022. aasta juuniks oli perearstita (ehk asendusarstiga) nimistute arv kasvanud veel kuue võrra. 13 nimistul on ajutine asendus kestnud viis aastat või kauem.

Riigikontroll vaatles perearstinimistutele arstide leidmiseks korraldatud 311 konkurssi, mis toimusid 2015. aastast kuni 2022. aasta esimese pooleni. Tänavu esimese poolaastaga on luhtunud kolmveerand konkurssidest. Kogu perioodi jooksul on konkursid õnnestunud vähem kui pooltel juhtudel (42%).

Erakorralise meditsiini osakond on jätkuvalt koht, kus lahendatakse teiste tervishoiu­tasandite kitsaskohti, kuid see on kallis ja koormab süsteemi. Erakorralise meditsiini osakonda pöördujatest on 57% kergemate tervisehädadega. Peamiseks põhjuseks on perearstiabi lünklik kättesaadavus.

Oluline personalipuudus, mis võib peagi oluliselt süveneda, valitseb ka vaimse tervise valdkonnas. Üle poolte psühhiaatritest on pensioniealised või jõuavad pensioniikka lähiajal. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2021. aastal Eestis 222 psühhiaatrit, sh oli laste ja noorukite psühhiaatreid 18. Seega oli Eestis 100 000 inimese kohta ca 15 psühhiaatrit, mida on selgelt vähem kui põhjamaades. Võrdluseks, et 2019. aastal oli OECD andmetel psühhiaatrite arv 100 000 inimese kohta Norras 26, Soomes 24, Rootsis 23, Leedus 23 ja Lätis 16.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus väheneb

Tervishoiuteenuse ebaühtlase kättesaadavuse muret on aidanud leevendada erinevate e-lahenduste ja kaugteenuste arendamine, tervisekeskuste loomine, hambaravi hüvitiste tingimuste täpsustamine ning raviteekondade ülevaatamine. Sellised muutused aitavad lühiajaliselt probleeme lahendada, ent seni, kuni põhimõttelised süsteemitasandi otsused on tegemata, on üksikute arendusprojektide mõju piiratud ning ajutised lahendused võivad muutuda püsivaks.

„Vaatamata sellele, et tervishoiutöötajate puudusest on kaua räägitud, on probleem süvenenud – Eestis on perearstide põud, eriarstiabi järjekorrad on pikad ning teiste ravitasandite probleemid kuhjuvad omakorda õendusabis ja erakorralises meditsiinis,“ ütles riigikontrolör Janar Holm aruannet üle andes. „Nii jõutakse arsti visiidile ja alustatakse raviga hiljem, kui võiks, mis omakorda põhjustab suuremat kahju tervisele, koormab veelgi rohkem personalipuuduses vaevlevat tervishoiusüsteemi ning suurendab tervishoiukulusid.“

Riigikontrolör osutas, et eelkõige personaliprobleemide tõttu on tõenäoline, et lähitulevikus peavad Eesti elanikud olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Kiiret lahendust personalipuudusele ei ole, sest õpe kestab aastaid ning tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamise tulemused on näha alles kaugemas tulevikus. Ainult tervishoiutöötajate koolitustellimuse suurendamisest ei piisa, sest juba praegu ei ole kõik õppekohad täitunud. Häid üliõpilasi tuleb leida tervishoiuvaldkonna vabadele õppekohtadele olukorras, kus tööjõupuudus annab tooni paljudes valdkondades ja konkurents on samadele inimestele.

Link ülevaatele: https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=_7hSdboUgJw%3d&tabid=110&mid=732&language=et-EE&forcedownload=true Link failile (Excel), kus ülevaates “Eesti tervishoiu suundumused” avaldatud tabelite ja graafikute algmaterjalid: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=16174&AuditId=3555

Tervise- ja tööministri Peep Petersoni kommentaar:

On igati kiiduväärt, et Riigikontroll on just tänasel hetkel, loetud kuud enne Riigikogu valimisi, valinud oma aastaaruande teemaks tervishoiu jätkusuutlikkuse ning ebapiisava ja ebaühtlase abi kättesaadavuse. Viimase aasta jooksul on esinenud viiteid, nagu oleks väga intensiivse COVIDi aja järel tekkinud ühiskonnas mõningane küllastumus tervishoiuteemalistest uudistest. Kuid me peame nendest teemadest rääkima, sest tervishoiu probleemid ei lahene iseenesest.

Olen nõus Riigikontrolliga, et puudu on meil olnud eelkõige poliitilisest otsustustahtest. Probleemid on teadvustatud juba aastaid tagasi, on tehtud erinevaid analüüse ja ettepanekuid, kuid puuduvad otsused. Seda võib ka mõista, miks otsuseid on edasi lükatud – need ei ole lihtsad, konsensust ja kokkuleppeid ei pruugi olla kerge leida, nagu näiteks 2021. aastal valitsusse esitatud tervishoiu rahastamise ettepanekute mittearutamine näitab. Seetõttu lükatakse otsustamine edasi seni, kuni enam ei kannata. Minu hinnangul me oleme praeguseks sinna jõudnud.  

Kõik tulevikuotsused peavad baseeruma kokkuleppel, millistele väärtustele toetuvat tervishoidu me soovime – kas solidaarset üksteist toetavat või igaüks enda eest võitlevat.”

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

data
5. nov. 2022 18:26
https://digitark.telia.ee/era/patsiendi-andmete-vaarkasutamine-voib-kaasa-tuua-nii-psuhholoogilise-kui-ka-fuusilise-kahju/?utm_campaign=digitark-postimees-2022&utm_medium=content-marketing&utm_source=postimees&utm_content=patsiendi-andmete-vaarkasutamine-voib-kaasa-tuua-nii-psuhholoogilise-kui-ka-fuusilise-kahju&utm_term=-&utm_fix=1 Inimest ravides, kasutab meedik haigust ja patsienti puudutavaid andmeid –  tänapäeval on see absoluutselt loomulik raviprotsessi osa. Sarnaselt diagnostiliste ja ravivõtetega võib patsiendi delikaatsete andmete asjakohane kasutamine soodustada kiiremat paranemist, samas andmete väärkasutamine või ekslik interpreteerimine võib tuua haigele nii psühholoogilise kui ka füüsilise kahju. Andmed on arsti käes ülioluline tööriist, mis aga väärib delikaatset ja oskuslikku käitlemist.
kaardistaja
5. nov. 2022 10:19
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/tervishoiususteemi_pettuseid_ja_korruptsiooniriske_kaardistav_uuring._tartu_ulikool_rake_ 2011.pdf Tervishoiusüsteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistav uuring. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 1. Pettuste ja korruptsiooniriskide kaardistus. Risk 9. Pikad ravijärjekorrad ja ravijärjekorras etteostmine.
tähelepanek
2. nov. 2022 18:17
https://arvamus.postimees.ee/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest Puudujääkidest ravivigade tuvastamisel enam teeb muret lihtsus, millega on võimalik saada kõikvõimalikke meditsiinilisi tõendeid kohtutele ja muudele ametiasutustele esitamiseks. Turunõudluse tingimustes on lühikese aja jooksul meie riigis kerkinud igat liiki psühholoogide ja psühhiaatrite äriettevõtteid, kust võib suuremate probleemideta ja väikese tasu eest soetada «spetsialisti arvamusi» isikute kohta, keda arvamuse koostajad pole üldjuhul näinudki, lähematest uuringutest rääkimata.
üldist
2. nov. 2022 16:19
Tervisekassa rahastagu vaid perearste ja nendega seotud eriarstiabi tegevust, lisaks veel erakorralist meditsiini. Erameditsiin hakaku aga tööle turumajanduse põhimõtete järgi. Meditsiini on püütud tuua lisaraha tööandjate abil, mis on nende jaoks aga eelkõige varjatud sotsiaalmaksu tõus, ja tekitab tööandjates haiglast huvi töötajate eriliiki isikuandmete vastu. Lisaks sotsiaalmaksu maksmisele hüvitatakse töötajate haiguspäevi ja tasutakse töötervishoiuteenuse eest. Vabatahtlik on kõigi osapoolte jaoks tööandja tervisekindlustus ja tööandja poolt valitud psühholoogi külastamine. Tasuta lõunaid aga ole ja ei maksa arvata, et tööandja ei saa teada kus on käidud.